lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2589/4

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-2589/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
857
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

04.01.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2589

Haldusasi

XX riigi õigusabi taotlus

Menetlusosaline

Taotluse esitaja – XX

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.12.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.12.2020 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 26.12.2020 Tallinna halduskohtule riigi õigusabi saamise taotluse esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotluse põhjenduste kohaselt on maakohtud lahendanud XX hagisid seonduvalt ostetud majas esinenud puudustega ja advokaadi ebakvaliteetse tööga. Taotluse esitaja soovib esitada riigile nõude maja puuduste ja ebamõistliku menetlusaja eest (menetlus kestis 7 aastat) ning selleks vajab ta advokaadi abi.
2.Tallinna Halduskohus jättis 29.12.2020 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kohus selgitas, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses kehtivat uurimis- ja selgitamiskohustust arvestades pole põhjust arvata, et taotleja õigused võiksid jääda kaitseta. Taotleja ei pea viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. Piisab, kui ta toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Kohtule esitatud riigi õigusabi saamise taotluses kirjeldatust nähtuvalt on taotleja võimeline pöörduma ise, ilma õigusabi teenuse osutaja vahenduseta, oma õiguste kaitseks nii Justiitsministeeriumi poole vaidluse kohtueelseks lahendamiseks kui ka vajaduse korral

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-20-2589 hiljem kohtusse. Halduskohus ei saa taolise nõude võimalikke eduväljavaateid põhjalikult hinnata, kuid arvestades asjaolu, et tegemist on tsiviilasjades jõustunud lahenditega, kusjuures asjas nr 2-13-6457 ei võetud kassatsioonkaebust menetlusse, siis on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks üsna minimaalne. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Riigi õigusabi andmine oleks veel vastuolus RÕS § 7 lg 1 p-ga 6, sest eeldatavalt seostuks nõue mittevaralise kahju hüvitamise taotlemisega, mille korral ei ole aga riigi õigusabi andmist ette nähtud, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.XX esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 29.12.2020 määruse peale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on taotluse esitaja juba pöördunud Justiitsministeeriumi poole, kelle arvates ei saa nemad anda asja kohta hinnanguid ja see kuulub üksnes kohtute pädevusse. Tegemist on spetsiifilise vaidlusega, faktiliste asjaolude esitamine eeldab väga põhjalikku tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtupraktika tundmist. Seda kinnitab tsiviilasja nr 2-13-6457 menetlus, kus asja tuli arutada kuuel korral. Taotluse esitajal on kogemus tsiviilkohtumenetlusest, kus kohus jättis selgitamiskohustuse täitmata. Riigikohtu otsus tsiviilasjas kassatsioonkaebust mitte menetleda kinnitab, et kohtusüsteem ei toimi korrapäraselt. Taotleja ei saa omal käel kohtunike ja advokaatide tööd hinnata ning õigussüsteemi puuduseid tuvastada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata.
5.XX hagid tsiviilasjades nr 2-08-5034 (maja puudused) ja nr 2-13-6457 (advokaadi ebakvaliteetne töö) on jäetud jõustunud kohtuotsustega rahuldamata. Riigi vastu kahju hüvitamise nõude esitamine alusel, et tsiviilasju lahendanud kohtud rikkusid menetlusnorme, on ilmselgelt perspektiivitu. Praegusel juhul ei esine riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lgs 1 sätestatud olukorda, sest pole süüdimõistvat kohtuotsust, millega oleks tuvastatud, et mõni kohtunik on õigusemõistmise käigus toime pannud kuriteo. Maja puuduste ja advokaadi tegevuse kohta ning kohtute menetlustoimingute õiguspärasusele nende nõuete lahendamisel on jõustunud kohtuotsustes antud lõplik riigisisene hinnang. Kui taotluse esitaja leiab, et Eesti riik ja õigussüsteem on jätnud tema õigused kaitseta, on tal võimalik esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule. Riigi õigusabi sellise kaebuse esitamiseks saab RÕS § 37 järgi taotleda maakohtult.
6.Teoreetiliselt võib perspektiivi olla nõudel, mis on esitatud alusel, et Eesti kohtusüsteem on rikkunud mõistliku menetlusaja nõuet. Kuid sellise nõude esitamine ei nõua tingimata advokaadi abi kasutamist, nagu halduskohus on põhjendatult leidnud. Kohtupraktikast on võimalik tuua näiteid, kus taolist kahjunõuet on sisuliselt menetletud ilma et kaebajal oleks olnud advokaat (https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=257995575). XX saab asjaomase nõude esitada ka omal käel, näidates ära, miks tsiviilasja menetlus tema hinnangul venis ja kuidas see rikkus tema õigusi. Taotlejal on erinevate kohtumenetlustega juba piisavalt kogemust ning ta on võimeline vähemalt esialgse kaebuse ise vormistama. Juhul kui kohtumenetluse käigus peaks ilmnema, et asjas esinevad siiski keerukad aspektid, mistõttu vajab kaebaja riigi õigusabi, saab kaebaja seda taotleda ja halduskohus seda määrata ka tulevase asjaomase menetluse käigus. Riigi õigusabi määramine on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemine sõltub konkreetse vaidluse asjaoludest ja menetlusstaadiumist ja -käigust.

2(3)

3-20-2589 Tulevast kahjunõuet menetlev kohus pole seotud siinses asjas ja staadiumis võetud kohtu seisukohaga, et riigi õigusabi andmine kahjunõude esitamiseks on ennatlik ja mittevajalik.

7.Ringkonnakohus selgitab, et kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kaebuse otse halduskohtule või taotluse Justiitsministeeriumile. Kui ministeerium peaks jätma taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui taotluse esitaja ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib ta 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
8.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.12.2020 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja