XX ja YY kaebus Saaremaa Vallavolikogu 25.09.2020 otsuse nr 1-3/57 tühistamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kaebajad XX ja XX Vastustaja Saaremaa vald
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Muud selgitused
RESOLUTSIOON
Sekretäril saata määrus kaebajatele.
Tagastada XX ja YY kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saaremaa Vallavolikogu 25.09.2020 otsusega nr 1-3/57 „Vallavara otsustuskorras võõrandamine“ võõrandati Aktsiaseltsile (edaspidi AS) Hoolekandeteenused Saaremaa vallas, Kuressaare linnas erivajadustega inimeste korterelamu rajamiseks Sirge tn 1 kinnistu (katastritunnus 71401:001:1612) hinnaga 50 000 eurot (punkt 1.1.) ja Sirge tn 4 kinnistu (katastritunnus 71401:001:1898) hinnaga 6000 eurot (punkt 1.2.).
2.Kaare 12 korteriühistu, Sirge tn 2 korteriühistu, Kaare tn 10 korteriühistu ning Kaare tn 5 ja Kaare tn 7 maja esindajad esitasid Saaremaa Vallavolikogule vaide vallavolikogu 25.09.2020 otsuse nr 1-3/57 kehtetuks tunnistamiseks.
3.Saaremaa Vallavolikogu tagastas 27.10.2020 kirjaga nr 1-10/104-4 vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 punkti 1 alusel, kuivõrd vaidlustatud otsus ei riku vaide esitajate subjektiivseid õigusi. Volikogu leidis, et käesoleval juhul ei ole vaidlustatud otsuse näol tegemist vaide esitajate suhtes koormava haldusaktiga või ei ole käesoleval juhul keeldutud vaide esitajatele soodustava haldusakti andmisest. Vaidlustatud volikogu otsuse ese ei ole võõrandatavate kinnistute osas ehitusõiguse vms määramine. Volikogu otsuse sisuks on vallavara otsustuskorras võõrandamine, mis osaliselt on küll omandaja tegevusvaldkonnaga seotud, kuid ehitusõigusega seonduv on siiski eraldiseisev menetlus ja üksnes kinnistute võõrandamine ehitusõigust AS-le Hoolekandeteenused ei anna. Vaide esitajate õiguste rikkumine saaks tulla kõne alla olukorras, kus vaide esitajad on varasemalt näidanud üles huvi kõnealuste kinnistute omandamise suhtes ja oleksid volikogu otsuse tõttu justkui sellest ebaõiglaselt ilma jäänud. Selliseid asjaolusid ei esine. Keegi vaide esitajatest ei ole kinnistu omandamise vastu huvi tundnud. Vaiet ei saa esitada kellegi kolmanda isiku huvides või lihtsalt objektiivse õiguskorra kaitsmise eesmärgil. Vaide esitaja saab kaitsta üksnes enda õigusi. Volikogu otsuse põhjendatus ja kaalutletus saab vaide esitaja õigusi rikkuda olukorras, kus oleks õigusi, mida volikogu otsusega rikutakse. Antud juhul need puuduvad, mistõttu ei ole asjakohane hinnata volikogu otsuse põhjendatust või kaalutletust. Siiski selgitas volikogu, et avaliku huvi kasuks räägib asjaolu, et tegemist on riigile kuuluva äriühinguga, kes hakkab eeldatavasti kasutama kinnistut niivõrd vajaliku teenuse kui seda on erihoolekandeteenus osutamiseks eelkõige valla elanikele.
4.XX (korteriomandi xxxxxxxx omanik) ning YY (korteriomandi xxxxxxxx kaasomanik) esitasid 25.11.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saaremaa Vallavolikogu 27.20.2020 kirja nr 1-10/104-4 tühistamiseks ning vallavolikogu kohustamiseks menetleda vaiet sisuliselt. Koos kaebusega esitasid kaebajad ka esialgse õiguskaitse taotluse Saaremaa Vallavolikogu 25.09.2020 otsuse nr 1-3/57 kehtivuse peatamiseks.
5.Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 määrusega jäeti XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (resolutsiooni punkt 1). Sama määruse resolutsiooni punktiga 2 jäeti XX ja YY kaebus käiguta ning anti kaebajatele kaebuse täpsustamiseks (muutmiseks) ja YY kaebuse eest nõutava riigilõivu (15 eurot) tasumiseks 10-päevane tähtaeg määruse kättesaamisest arvates (resolutsiooni punkt 2).
6.Kaebajad esitasid 07.12.2020 asjaga seotud dokumendid ning 08.12.2020 kaebuse täpsustuse. Samuti tasus kaebaja YY kaebuselt nõutava riigilõivu.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 121 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Nimetatud säte on kohaldatav olukorras, kus kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta.
8.Kohus leidis 26.11.2020 määruses kaebajate nõudeid tõlgendades, et kaebajad soovivad Saaremaa Vallavolikogu 25.09.2020 otsuse nr 1-3/54 tühistamist. Kohus selgitas kaebajatele, et nimetatud otsus ning vaide tagastamise kiri kaebajate õigusi rikkuda ei saa ja selline kaebus kuuluks tagastamisele. Kaebajate eeldatavat eesmärki (s.o erihooldekodu rajamise ärahoidmist) silmas pidades soovitas kohus kaebajatel kaebust muuta.
2(4)
3-20-2350
9.Kaebuse täpsustusest nähtub, et kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et neil oli õigus vaie esitada ning vaide tagastamine on nende hinnangul õigusvastane. Lisaks viitavad kaebajad kohustamiskaebuse esitamise soovile. Kohtu poolt soovitatud projekteerimistingimuste tühistamise nõuet kaebajad ei esitanud.
10.Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas tõlgendada kaebajate nõuet Saaremaa Vallavolikogu 25.09.2020 otsuse nr 1-3/54 tühistamise nõudena või vaide läbivaatamiseks kohustamise nõudena, tuleb kaebus tagastada.
11.HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et muul eesmärgi, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kohus selgitab, et kaebeõiguse jaatamiseks peab isikul olema isiklik puutumus vaidlustatud haldusaktiga (või toiminguga) ning see peab olema seotud isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse (s.t isikule seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tuleneva õiguse) riivega. Lisaks peab kaebus olema selle õiguse kaitseks sobiv.
12.Kaebajate hinnangul on rikutud nende põhiseaduslikke õigusi, kuna õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet pole järgitud. Kaebuse täpsustuse kohaselt ootasid Sirge tänava piirkonnas elavad inimesed, et ellu viiakse planeeringus kavandatud otsetee Sirge tänavalt kesklinna. Erihooldekodu krunt Sirge tn 1 lõpetab üldplaneeringus planeeritud tee. Lisaks sätestab põhiseaduse § 28 igaühe õiguse tervise kaitsele. Riik peab ennetavate meetmetena kaitsma määratlemata hulga inimeste vaimset ja füüsilist tervist. Riigile kuuluv äriühing ei väljenda avalikku huvi. Kaebajad leiavad, et ebapiisavalt põhjendatud võõrandamisprotsessi tulemusena antakse järgnevaid haldusakte (ehitusluba, kasutusluba) ning see mõjutab otseselt inimeste ootusi ja lootusi, mis neil piirkonda elukohaks valides olid.
13.Kohus selgitab, et kehtiv õigus ei näe ette võimalust vaidlustada avalikes huvides, nn populaarkaebusena otsust, millega vallale kuuluv vara (käesoleval juhul kinnisasjad) otsustuskorras võõrandatakse. Seega saaks Saaremaa Vallavolikogu 25.09.2020 otsust halduskohtus vaidlustada üksnes juhul, kui see rikuks kaebajate subjektiivseid õigusi. Seega saab kohus arvestada vaid neid kaebajate argumente, mis seonduvad just nende endi õiguste riivega. See, kas ja kuidas mõjutab vaidlustatud otsus teiste „piirkonnas elavate inimeste“ õigusi, ei ole selles kontekstis asjakohane.
14.Vaatamata kaebajate märgitule, on kohtu hinnangul kaebeõiguse puudumine praegusel juhul ilmne. Haldusakt, millega otsustuskorras võõrandatakse vallale kuuluvad kinnisasjad, ei avalda kaebajate õigustele mõju, mistõttu ei saa see otsus ka kaebajate õigusi rikkuda. Pelgalt asjaolu, et YY on ühe võõrandatava kinnistu naaberkinnistul asuva korteriomandi kaasomanik või et XX kuuluv korter asub võõrandatavate kinnistute läheduses, ei anna neile kaebeõigust. Munitsipaalvara võõrandamine ei mõjuta naabrusõigusi.
15.Kohus rõhutab, et vallavara võõrandamise otsus ei anna õigust erihoolekodu/erivajadustega inimeste korterelamu ehitamiseks. Ehitise ehitamiseks annab õiguse ehitusluba (ehitusseadustik (EhS) § 38 lg 1). Saaremaa Vallavolikogu 25.09.2020 otsuse (ja sellega seotud notariaalsete lepingute ning vastavate kannete) tulemusena muutub vaid kinnistute omanik, st vaidlusalune haldusakt reguleerib omandisuhteid vara müüa ja vara omandaja vahel. Munitsipaalvara võõrandamise otsus saaks kaebajate subjektiivseid õigusi mõjutada, kui nt
3(4)
3-20-2350 kaebajad oleksid osalenud vara võõrandamise protsessis või soovinud selles osaleda, kuid selleks esines takistusi. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. See, kellele kuulub kaebajate naabruses asuv kinnisasi, ei saa nende subjektiivseid õigusi ühelgi viisil rikkuda. Sellises olukorras ei oma kaebajate seisukohast tähtsust, kas vastav otsus oli (kaebajate hinnangul) piisavalt põhjendatud või mitte, kuna kaebajate õigusi see ei mõjutaks. Seega ei ole kaebajatel Saaremaa Vallavolikogu 25.09.2020 otsuse vaidlustamiseks kaebeõigust.
16.Kohus peab usutavaks, et kaebajatel võis olla elukohta valides teatav ootus piirkonna edasise arengu osas. Siiski ei anna see õigust vaidlustada iga otsust, mis piirkonda uute hoonete ehitamisele kaudselt kaasa võib aidata. Kuigi praegune kaebus on esitatud võõrandamisotsuse vaidlustamiseks, on kaebajate etteheited seotud pigem sellele eelnenud (nt projekteerimistingimused) ja eelduslikult järgnevate (ehitusluba, kasutusluba) otsustega. Asjaolu, et mõne muu otsuse vaidlustamiseks võib kaebajatel olla kaebeõigus, ei tähenda, et vallavara võõrandamise otsuse kaebus oleks lubatav.
17.Kohus selgitas 26.11.2020 määruses, et vaide tagastamise otsus, millega vaie jäeti sisuliselt läbi vaatamata, ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming ning seetõttu pole ka selle tühistamine võimalik. 18. HKMS § 45 lõike 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Käesoleval juhul on kaebajate eesmärk vaide esemeks oleva haldusakti (Saaremaa Vallavolikogu 25.09.2020 otsuse) tühistamine, mistõttu ei ole vaideotsust vaidlustatud eraldiseisvalt vaide esemest. 19. Kaebajad on 08.12.2020 vastuses viidanud vaide tagastamise kirja õigusvastasusele ning sellega seotud kohustamisnõudele. Kohtu hinnangul puudub neil ka sellise nõude esitamiseks kaebeõigus. Kohus leidis eelnevalt, et Saaremaa Vallavolikogu 25.09.2020 otsus ei saa ühelgi juhul kaebajate õigusi rikkuda. Järelikult ei saa ka sellisele haldusaktile esitatud vaide tagastamine (ka eraldiseisvalt) nende õigusi riivata. Seega sõltumata sellest, kuidas vaide tagastamise kirjaga seotud nõuet tõlgendada, puudub kaebajatel selles osas kaebeõigus.
20.Kohus selgitas kaebuse käiguta jätmise määruses kaebajatele sobivamaid nõudeid ning võimalusi, kuidas oma õigusi paremini kaitsta. Olukorras, kus kohus on andnud kaebajatele selge juhise kaebuse muutmiseks, kuid kaebajad ei ole seda soovitust järginud, ei ole kaebuse korduv käiguta jätmine põhjendatud.
21.Arvestades eeltoodut tuleb XX ja YY kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada.
22.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 23. HKMS § 104 lg 5 punkti 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Käesoleval juhul tagastatakse kaebus selle esitajatele HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel. Seega ei kuulu kaebajatele kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.