OÜ ATKO Liinid kaebus Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 10.03.2020 käskkirja nr 48 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ ATKO Liinid, volitatud esindaja vandeadvokaat Margus Reiland Vastustaja – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja Ivar Siska
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ ATKO Liinid kaebus ning tühistada Kommunikatsiooniministeeriumi 10.03.2020 käskkiri nr 48.
Majandus-
ja
2.Mõista Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt OÜ ATKO Liinid kasuks välja riigilõiv 30 (kolmkümmend) eurot ning esindaja kulu 3988 (kolm tuhat üheksasada kaheksakümmend kaheksa) eurot 20 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.01.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (vastustaja) peatas 10.03.2020 käskkirjaga nr 48 OÜ-le ATKO Liinid (kaebaja) antud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia nr YTSK031489, mis on väljastatud sõidukile registrimärgiga 115BJH, ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia nr YTSK031602, mis on väljastatud sõidukile registrimärgiga 860MNA, kehtivused 10.04.2020–10.05.2020. Põhjendused:
3-20-640
1.1.Liiklusjärelevalve infosüsteemi kantud andmete kohaselt on kaebaja sõitjatevedude kontrollimisel tuvastatud korduvaid õigusrikkumisi, mida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 21.10.2009 määruse (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ, (määrus nr 1071/2009) kohaselt loetakse rasketeks autoveoalasteks rikkumisteks, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse (KarRS) kohaselt karistusregistrist kustutatud. Järgnevalt on toodud kaebaja sõitjatevedudel tuvastatud raskete autoveoalaste rikkumiste kirjeldused (selles rikkumiste loetelus ei nimetata rikkumisi, mille info sisaldus küll kaebajale saadetud selgitustaotluses, kuid mille karistusandmed on haldusakti andmise ajaks karistusregistrist KarRS-i kohaselt kustutatud): Rikkumise tuvastamise kuupäev
OÜ ATKO
Liinid
30.01.2019 EE (karistusregistri karistusandmed on kehtivad) Sõidumeerikut ei ole nõuetekohaselt kasutatud
10878583 Rikkumise kirjeldus
OÜ ATKO
Liinid 10878583 Rikkumise kirjeldus
OÜ ATKO
Liinid 10878583 Rikkumise kirjeldus
OÜ ATKO
Liinid 10878583 Rikkumise kirjeldus
OÜ ATKO
Liinid 10878583 Rikkumise kirjeldus
OÜ ATKO
Liinid 10878583 Rikkumise kirjeldus
OÜ ATKO
Liinid 10878583 Rikkumise kirjeldus
Riik
Vedaja
Sõiduki Autojuht registreerimisnumber
115BJH
V.Ž.
VSI
Juhikaardi mittenõuetekohane kasutamine Ei esitata jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva andmeid 30.01.2019
EE 261BCS
V.J. (karistusregistri karistusandmed on kehtivad) Juhikaardi mittenõuetekohane kasutamine
VSI VSI
VSI
30.01.2019
EE 750BVB
A. L.
(karistusregistri karistusandmed on kehtivad) Sõitjate vedu ilma autojuhi kohustusliku alusõppe ja/või kohustusliku jätkuõppeta 20.02.2019
EE 114BJH
E. V.
(karistusregistri karistusandmed on kehtivad) Juhikaardi mittenõuetekohane kasutamine 11.03.2019
EE
278MHD
EE
125BJH
EE
516BCE
VSI
VSI
K. T.
Juhikaardi mittenõuetekohane kasutamine 08.05.2019
VSI
D.M.
Andmeid ei sisestata käsitsi, kui see on nõutav 02.04.2019
Rikkumise raskusaste
VSI
A. L.
Sõidumeerik ei toimi korrektselt (sõidumeerikut ei ole nõuetekohaselt kontrollitud)
VSI
2(13)
3-20-640
OÜ ATKO
Liinid 10878583 Rikkumise kirjeldus
OÜ ATKO
Liinid 10878583 Rikkumise kirjeldus
OÜ ATKO
Liinid 10878583 Rikkumise kirjeldus
OÜ ATKO
Liinid 10878583 Rikkumise kirjeldus
OÜ ATKO
Liinid 10878583 Rikkumise kirjeldus
OÜ ATKO
Liinid 10878583 Rikkumise kirjeldus
OÜ ATKO
Liinid 10878583 Rikkumise kirjeldus
14.06.2019
EE
860MNA
K. L.
Sõidukit ei hoita ohutuna ja tehnonõuetele vastavas korras, mille tulemuseks on väga tõsised puudused, mis kujutab sellist vahetut ohtu liiklusohutusele, mis viib otsuseni sõiduk kasutuselt kõrvaldada 18.07.2019
EE 126BJH
A. K.
MSI
Sõidumeerikut ei ole nõuetekohaselt kasutatud
VSI
30.07.2019
EE
111BJH
I. F.
Andmeid ei sisestata käsitsi, kui see on nõutav
VSI
Ületatakse ööpäevast 9 tunni pikkust sõiduaega, kui sõiduaega ei ole lubatud pikendada 10 tunnini Ületatakse 10 tunni pikkust ööpäevast sõiduaega, kui sõiduaega on lubatud pikendada 31.07.2019
EE 194BHX
V. N.
SI
Sõidumeerikut ei ole nõuetekohaselt kasutatud
VSI
31.07.2019
EE
115BJH
SI
U.M.
Sõidukit ei hoita ohutuna ja tehnonõuetele vastavas korras, mille tulemuseks on väga tõsised puudused, mis kujutab sellist vahetut ohtu liiklusohutusele, mis viib otsuseni sõiduk kasutuselt kõrvaldada Sõidumeerikut ei ole nõuetekohaselt kasutatud 06.08.2019
EE 198BHX
V. Ž.
MSI
Sõidumeerikut ei ole nõuetekohaselt kasutatud
VSI
14.08.2019
EE
111BJH
Juhikaardi mittenõuetekohane kasutamine
VSI
I. F.
VSI
Euroopa Komisjoni 18.03.2016 määruse (EL) 2016/403, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1071/2009 seoses liidu eeskirjade raskete, autoveoettevõtja hea maine kaotamiseni viia võivate rikkumiste liigitusega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ III lisa, (määrus nr 2016/403) I lisa kohaselt tähistab MSI kõige raskemat rikkumist, VSI väga rasket rikkumist ja SI rasket rikkumist. Määruse nr 2016/403 II lisa p 2 kohaselt loetakse 3 SI raskusastmega rikkumist 1 VSI raskusastmega rikkumiseks ja 3 VSI raskusastmega rikkumist 1 MSI raskusastmega rikkumiseks.
3(13)
3-20-640
1.2.Käskkirja andmise põhjuseks on rasked autoveoalased rikkumised, mille tõttu on kaebaja bussijuhte karistatud liiklusseaduse (LS) ja autoveoseaduse (AutoVS) alusel. Käskkirja andmise ajaks on kaebaja sõitjatevedudel tuvastatud arvestuslik MSI rikkumiste arv 7 (2 MSI rikkumist + 15 VSI rikkumist). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 „Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine“ (töökord1) kohaselt võimaldab 7 MSI rikkumist rakendada vedaja suhtes töökorra p-s 2.4 toodud meedet, milleks on vedajale antud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatamine. Proportsionaalne ja põhjendatud on kaebaja 2 sõiduki kohta antud ühenduse tegevusloa tõestatud koopiate kehtivuse peatamine 1 kuuks. Kuna vedajale antud ühenduse tegevusloa tõestatud koopiad on seotud konkreetsete sõidukite registreerimisnumbritega, siis on põhjendatud kohaldada haldusmeedet nende kaebaja kasutuses olevate sõidukite kohta, mille kontrollimisel on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tuvastanud korduvaid või kõige raskemaid autoveoalaseid rikkumisi.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 10.03.2020 käskkirja nr 48 tühistamiseks. Põhjendused:
2.1.Töökorra p-st 3 nähtuvalt saab haldusmenetluses arvestada ainult neid rikkumisi, mille eest on kaebajat või tema bussijuhti karistatud ning karistuse andmed ei ole karistusregistrist kustutatud.
Vastustaja on käskkirja aluseks võtnud 860MNA kontrollkaardi episoodi (rikkumise kuupäev 14.06.2019, sõiduki registrinumber 860MNA, bussijuht K. L.), mille osas koostas PPA kontrollkaardi nr th-2019-02102/2. Selle episoodi eest ei ole kaebajat ega bussijuhti karistatud ja selle kohta puuduvad andmed karistusregistris.
Vastustaja on käskkirja aluseks võtnud 115BJH kontrollkaardi episoodi (rikkumise kuupäev 31.07.2019, sõiduki registrinumber 115BJH, bussijuht U. M.), mille osas koostas PPA kontrollkaardi nr th-2019-02454/2. Selle episoodi eest ei ole kaebajat ega bussijuhti karistatud ja selle kohta puuduvad andmed karistusregistris.
Vastustaja on käskkirja aluseks võtnud 115BJH väärteo episoodi (rikkumise kuupäev 30.01.2019, sõiduki registrinumber 115BJH, bussijuht V. Ž.) kirjeldusega „Ei esita jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva andmeid“ ning määratlenud selle rikkumise eraldiseisvaks VSI rikkumiseks. Karistusregistris puudub kehtiv karistus nimetatud episoodi osas. Karistusregistris on küll kehtiv karistus rikkumise „sõidumeerikut ei ole nõuetekohaselt kasutatud“ (LS § 214) ja rikkumise „juhikaardi mittenõuetekohane kasutamine“ (LS § 2171) kohta, kuid kolmanda episoodi osas puudub kehtiv karistus.
Vastustaja on käskkirja aluseks võtnud 750BVB väärteo episoodi (rikkumise kuupäev 30.01.2019, sõiduki registrinumber 750BVB, bussijuht A. L.). Kuna A. L. täitis karistuse 07.03.2019, siis tulnuks karistusandmed karistusregistrist kustutada (KarRS § 24 lg 1 p 1). Vastustaja ei saa tugineda ekslikule karistusregistri kandele.
Seega saanuks vastustaja võtta käskkirja aluseks 13 VSI rikkumist ehk 4 MSI rikkumist, mitte 7 MSI rikkumist. Rikkumiste maht on 43% väiksem. Töökorra p 14.1 kohaselt saab meedet 2.4 rakendada 5-7 MSI rikkumise, mitte 4 MSI rikkumise korra. Vastustaja kaalumine pidanuks olema teistsugune. Seega tuleb käskkiri tühistada.
Kehtiv töökord on majandus- ja taristuministri 12.11.2018 käskkirja nr 1.1-1/18-204 lisa. Kättesaadav https://www.mkm.ee/sites/default/files/ministri_kaskkirja_autokaubaveo_komisjoni_moodustamine_ja_tookorra _kinnitamine_muutmine.pdf.
4(13)
3-20-640
2.2.Kui vastustaja on töökorras oma kaalutluse piirid määratlenud ja erinevatele asjaoludele teatud kaalu andnud, siis ei saa ta jätta töökorra osasid sätteid lihtsalt kohaldamata põhjusel, et on tekkinud soov kaebajat karmimalt karistada, kui töökord seda lubab. Sellisel juhul tuleks kohaldamata jätta kogu töökord, sest see on üks tervik, mistõttu tuleks käskkiri ikkagi tühistada.
2.3.PPA-l oli võimalus vaidlusaluste episoodide osas haldusmenetluse kõrval või asemel alustada väärteomenetlust, kuid seda ei tehtud.
2.4.Eestil on karistusmeetmete kohaldamisel teatav diskretsioon, mida on väljendatud nii ühistranspordiseaduses (ÜTS) kui ka töökorras. Ainult määruse alusel ei ole võimalik haldusakti koostada. Liikmesriigi haldusorganitele peab jääma diskretsioon karistusmeetmete ja rikkumiste omavaheliste proportsioonide ja seoste loomiseks. Seega ei pea Euroopa Liidu õiguses toodud rikkumised alati viima hea maine kaotuseni. Vastustaja on halduspraktikas töökorda alati siduvalt järginud. Juhul, kui PPA on leidnud, et väärteomenetluse alustamiseks puudub põhjus, siis ei pea mistahes rikkumised viima hea maine kaotuseni ja piiravate karistusmeetmete rakendamiseni. Kui liikmesriigil vastav diskretsioon puuduks, siis oleks õigusvastane ka kogu töökord, mis reguleerib samuti vastustaja diskretsioonilisi otsuseid hea maine osas, ning õigusvastased oleks ka ÜTS § 43 lg-d 4 ja 5, mis näevad ette, et hea maine hindamisel võetakse arvesse süütegusid.
2.5.Vastustaja tunnistas oma eksimust 750BVB episoodi osas. Kui komisjon ei oleks seda episoodi arvestanud, oleks ta teinud arvatavasti teistsuguse otsuse. Komisjon koosneb Tööinspektsiooni, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ning Autoettevõtjate Liidu jt esindajatest, mistõttu ei saa vastustaja võtta kohtumenetluses komisjoni eest mingeid seisukohti. Vastustaja ei saa tõsikindlalt väita, et käskkirja resolutsioon oleks olnud sama. On tõenäoline, et 6 MSI rikkumise korral oleks vastustaja komisjoni soovitusel otsustanud nt kirjaliku hoiatuse vms tegemise kasuks või määranud karistusmeetme ainult 1 bussile.
2.6.Põhjendamatu on väide, et karistusregistri andmed ei ole tähtsad. Kui oluline oleks vaid liiklusjärelevalve infosüsteem, mitte karistusregister, siis jääb arusaamatuks, miks jättis vastustaja osad VSI rikkumised järelevalvemenetluses arvestamata põhjusel, et karistusregistris puuduvad kehtivad andmed või andmed on kustutatud. Vastustaja ei ole siinkohal järjepidev ega oma väljakujunenud halduspraktikat järgiv, vaid kohtleb kaebajat erinevalt. Samuti puudub liiklusjärelevalve infosüsteemile tuginemisel õiguslik alus. Nii töökord kui ka ÜTS § 43 lg 5 viitavad selgelt kehtivale karistusregistri kandele kui hea maine hindamise kriteeriumile. Lisaks tooks vastustaja väide kaasa selle, et karistusregistrist andmete aegumise tähtajad ei kohaldu, sest liiklusjärelevalve infosüsteemi kanded ei aegu ja arvestada saaks kuitahes vanu rikkumisi, rääkimata rikkumistest, mis on vaidlustatud või kohtu poolt tühistatud (ka neid andmeid liiklusjärelevalve infosüsteemi ei esitata). Liiklusjärelevalve infosüsteemi andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (LS § 2001 lg 2). Sinna andmebaasi võivad sattuda ebatäpsused või andmed, mis ei ole vastavuses väärteootsuse või haldusakti andmetega. Menetlussubjektid ei saa liiklusjärelevalve infosüsteemi kannetele ligi ega neid vaidlustada.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
3.1.Kaebaja leiab ekslikult, et haldusmenetluses saab arvestada ainult neid rikkumisi, mille eest on kaebajat või bussijuhti karistatud. Vastustaja teostab haldusmenetlust vedaja autoveoalaste raskete rikkumiste osas eeskätt lähtuvalt Euroopa Liidu vastavatest õigusaktidest, mis on riigisiseste õigusaktide suhtes ülimuslikud. Liikmesriigi siseriiklikud õigusaktid saavad olla vaid täpsustavad. Määruse nr 1071/2009 art 16 lg 2 punkti e ning LS §-de 2001 ja 2002 kohaselt kantakse vedajate raskete autoveoalaste rikkumiste andmed liiklusjärelevalve infosüsteemi. Määruse nr 1071/2009 art 16 lg 2 punkti e ja lg 3 kohaselt tuleb neid andmeid liiklusjärelevalve infosüsteemis hoida vähemalt viimase 2 aasta kohta. Vastustaja saab raskete autoveoalaste 5(13)
3-20-640
rikkumiste kohta info liiklusjärelevalve infosüsteemist ja nende andmete kohaselt toimub ka vedajate rikkumiste arvestuse jälgimine.
3.2.Vastustaja tegi 25.02.2019 haldusmenetluse alustamisel kindlaks, et kaebaja rasked rikkumised ei ole sellised, mis tooksid kaasa vedaja hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise (ÜTS § 42 lg 2, § 43 lg-d 1, 4-6, § 44 lg-d 1, 2), kuid rasked rikkumised ja nende korduvus oli selline, mille suhtes nägi vastustaja vajadust hakata kaaluma Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 21.10.2009 määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (määrus nr 1073/2009) art-s 22 nimetatud meetmete rakendamist kooskõlas ÜTS § 53 lg 1 p-ga 1. Kuna enamike autoveoalaste raskete rikkumiste tuvastamisel alustab riikliku järelevalve teostaja süüteomenetluse, siis on ka töökorras täpsustatud, et isiku karistuse korral võetakse arvesse need rikkumised, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Kuid vastavalt määruse nr 2016/403 I lisale tuleb vastustajal raskete rikkumiste osas arvesse võtta nii neid rikkumisi, mille puhul on riikliku järelevalve teostaja karistanud isikut süüteomenetluse korras, kui ka neid rikkumisi, mille puhul on rakendatud haldusmeetmeid ja mille kohta on kantud andmed liiklusjärelevalve infosüsteemi.
3.3.AutoVS § 31 lg 3 kohaselt peab vedaja tagama auto ja selle haagise õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. See nõue kohaldub ka tasulisele sõitjateveole (AutoVS § 1 lg 2). Lisaks on autojuht LS § 33 lg 2 p 2 kohaselt kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et sõiduk on korras, ja jälgima seda teel olles. PPA on kontrollinud 14.06.2019 ja 31.07.2019 kaebaja busside 860MNA ja 115BJH vastavust tehnonõuetele ning tuvastanud ohtlikud tehnilised rikked või puudused, mille tõttu keelati nende busside edasine kasutamine liikluses. Määruse nr 2016/403 I lisa p 5 alapunkti 2 kohaselt on tegemist MSI rikkumisega olenemata sellest, kas selle rikkumise osas alustatakse ka väärteomenetlus või mitte (vt ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ § 31 lg 5). Seda, kas lisaks haldusotsusele alustatakse ka väärteomenetlust, otsustab PPA ametnik. PPA vormistas rikkumiste tuvastamisel kontrollkaardid ja sisestas andmed liiklusjärelevalve infosüsteemi. Seejuures on 2019. a saanud sõidukeelu palju rohkem busse, kuid teiste rikkumistega jäeti esialgu arvestamata, sest kaebaja vaidlustas need kohtus.
3.4.LS § 2171 lg-s 1 on karistuse kvalifikatsioon laia käsitlusega ja kohaldatav nii juhul, kui tuvastatakse juhikaardi mittenõuetekohane kasutamine, kui ka rikkumine, mille kohaselt ei esitata jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva andmeid. Mõlemal juhul on tegemist digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumisega. Kaebaja ei ole haldusmenetluses vastu vaielnud rikkumisele, mille kohaselt ei esitatud jooksva päeva ega eelnenud 28 päeva andmeid. Tegemist on otsitud põhjendusega, et rikkumiste arvu väiksemana näidata.
3.5.Käskkirja allkirjastamise ajaks olid A. L. 30.01.2019 toime pandud rikkumise karistusandmed karistusregistrist kustutatud. Selliste andmetega arvestamine oli tingitud sellest, et käskkiri pidi läbima kooskõlastusringi. A. L. karistusandmete kustutamine vähendab üldist rikkumiste arvu 1 VSI rikkumise võrra, mistõttu on uus rikkumiste arv 6 MSI rikkumist (2 MSI rikkumist + 14 VSI rikkumist). Töökorra p 14.1 kohaselt ei too MSI rikkumiste vähenemine 7lt 6-le kaasa vajadust haldusotsuse muutmiseks, kuna 5-7 MSI rikkumise korral jääb komisjonile endiselt õigus teha ettepanek töökorra p-s 2.4 nimetatud meetme rakendamiseks.
3.6.Kogu haldusmenetluse jooksul on kaebaja püüdnud viidata sellele, et teedel teostatud riikliku järelevalve käigus tuvastatud rikkumised, mida määruse nr 2016/403 kohaselt klassifitseeritakse rasketeks autoveoalasteks rikkumisteks, on olnud ebaolulised, vähetähtsad ja
6(13)
3-20-640
pandud toime bussijuhtide tähelepanematusest või unustamisest või eksitusest. Kaebaja tegeleb inimeste veoga, mille puhul on olulise tähtsusega liiklusohutus, busside hea tehniline seisund ja see, et bussijuhid oleksid puhanud ning järgiksid töö-, sõidu- ja puhkeaja nõudeid erilise täpsusega. Liiklusjärelevalve teostajad tuvastasid ligi 10 rikkumist, kus bussi kontrollimisel tuvastati ohtlikke tehnilisi rikkeid ja puudusi, mille tõttu keelati bussi edasine kasutamine liikluses. Nende bussidega veeti ka nt koolilapsi. Kaebaja on vaidlustanud 6 sõidukeelu juhtumit ja vastustaja ei ole nendega haldusmenetluses arvestanud, mis ei tähenda, et neid rikkumisi pole esinenud. Kaebaja soovib kasutada venitamistaktikat ja igasuguste väidetega vähendada rikkumiste arvu, et vabaneda piiravatest haldusmeetmetest ja vastutusest. Vastustaja on juhtinud haldusmenetluses kaebaja tähelepanu sellele, et rasked rikkumised ja nende jätkuv tuvastamine võib kaasa tuua tagajärgi, millele viidatakse ÜTS § 53 lg-s 1. Komisjoni 27.11.2019 koosoleku ajaks ei olnud kaebaja rikkumiste olukord paranenud sedavõrd, et komisjon oleks saanud võtta vastu otsuse haldusmenetluse lõpetamiseks. Kaebaja suhtes kohaldatud meetmed ongi karistusliku iseloomuga ja seab meetmetele allutatud isikule täiendavaid kohustusi, sh kulusid. Läbi negatiivse mõju püütakse suunata isikut edaspidi käituma seaduskuulekalt.
3.7.Kaebaja rikkumiste osas kohaldatud meede ei ole karmim, kui õigusaktid ja kaalutluse piirid ette näevad. Seejuures on komisjoni näol tegemist ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjoniga, kelle otsused on ministrile nõuandvad, mitte kohustuslikud (vt Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 22). Töökord on haldusesisene töökorralduslik dokument, teenindamaks ministrit oma ülesannete täitmisel. Töökorras toodud kaalutluse piirid võimaldavad tagada proportsionaalse otsuse tegemise ja vedajaid võrdselt kohelda. Kui komisjon teeb vedaja suhtes haldusmeetmete rakendamise osas ettepaneku, siis lõpliku otsuse teeb vastustaja oma käskkirjas, kontrollides põhjalikult üle komisjoni ettepaneku proportsionaalsuse ja vastavuse õigusaktidele. Seega on töökord vastustajale abivahendiks proportsionaalsuse tagamisel, otsuse teeb vastustaja õigusaktide alusel.
3.8.Vastustaja kohtleb kõiki vedajaid sarnaselt ja on käsitlenud sõidukeelu kohaldamise juhtumit raske rikkumisena. Rikkumine võetakse arvesse ka juhul, kui sõidukeeldu on kohaldatud teises liikmesriigis. Reeglina ei teavita teine liikmesriik vastustajat sellest, kas sõidukeelu rakendamisele lisaks määrati ka rahaline karistus. Seega on oluline rikkumine ise, mitte selle karistatavus või veelgi vähem kajastamine mõnes kindlas registris.
3.9.Liiklusjärelevalve infosüsteem on loodud LS § 2001 alusel ja sellesse kantakse LS §-s 2002 toodud andmed. Rasked rikkumised, mida nimetatakse määruse nr 1071/2009 art-s 6, peavad sama määruse art 16 lg 2 punkti e kohaselt olema kantud riiklikusse elektroonilisse registrisse. Eestis on selleks liiklusjärelevalve infosüsteem. Selle andmetele saavad ligi vedajate juhatuse liikmed ja mis tahes füüsiline isik temaga seotud andmetele.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Vastustaja on vaidlusaluse otsuse tegemisel tuginenud ÜTS § 53 lg 1 p-le 1, mille kohaselt võib ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andja selle omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui loa omaja või veokorraldusjuht ei vasta talle kehtestatud nõuetele.
5.Kuna vastustaja teeb etteheiteid kaebajale, mitte tema veokorraldusjuhile, siis tuleb lähtuda ÜTS §-st 43, mis sätestab nõuded ühenduse tegevusloa taotlejale ja omajale. ÜTS § 43 lg 1 järgi peavad ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja vastama määruse nr 1071/2009 art 3 lg-s 1 ja samas paragrahvis sätestatud nõuetele. 7(13)
3-20-640
Vastustaja ei tee kaebajale etteheiteid ÜTS § 43 lg-tes 2, 3, 7 ja 8 toodud nõuete rikkumise osas. ÜTS § 43 lg-d 4-6 reguleerivad ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja head mainet.
6.Määruse nr 1071/2009 art 3 lg 1 järgi autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsevad ettevõtjad: a) toimivad liikmesriigis stabiilselt ja tõhusalt; b) on hea mainega; c) on asjakohase finantssuutlikkusega ja d) on nõutava ametialase pädevusega. Vastustaja ei tee vaidlusaluse haldusaktiga etteheiteid kaebaja finantssuutlikkusele ega ametialasele pädevusele. Määrus nr 1071/2009 ei täpsusta, mida täpsemalt peetakse silmas „stabiilsuse ja tõhususe“ all. Seega tuleb lähtuda nende sõnade tavatähendusest. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on sõna „tõhus“2 tähenduseks mõjus, efektiivne, tagajärjekas; tugev, tubli ja sõna „stabiilne“3 tähenduseks on muutumatu, püsiv, püsikindel, mitte kõikuv. Seega tuleb „stabiilsuse ja tõhususe“ all pidada silmas püsivat ja efektiivset majandustegevust. Vastustaja ei tee etteheiteid kaebaja majandustegevusele nende näitajate osas. Seega saab praegusel juhul olla vaidluse all vaid kaebaja vastavus hea maine nõudele.
7.Hea maine nõuet käsitlevad tingimused on sätestatud määruse nr 1071/2009 art-s 6. Selle artikli lg 1 kohaselt määratlevad liikmesriigid vastavalt sama artikli lg-le 2 tingimused, millele ettevõtja ja veokorraldaja peavad vastama sama määruse art 3 lg 1 punktis b sätestatud hea maine nõude täitmiseks. Kui liikmesriik otsustab, kas ettevõtja vastab nimetatud tingimusele, võtab ta arvesse ettevõtja, tema veokorraldajate ja muude liikmesriigi poolt määratud asjakohaste isikute tegevust. Samas artiklis viitamine süüdimõistmistele, karistustele või rikkumistele hõlmab ettevõtja enda, tema veokorraldajate ja liikmesriigi poolt määratud asjakohaste isikute süüdimõistmisi, karistusi ja rikkumisi. Osutatud tingimused sisaldavad vähemalt veokorraldaja või autoveo-ettevõtja süüdi mõistmist ja neile määratud karistusi kehtivate riiklike eeskirjade raske rikkumise eest erinevates selles sättes nimetatud valdkondades, samuti nende süüdimõistmist ja neile määratud karistusi ühenduse eeskirjade raskete rikkumise eest erinevates selles sättes nimetatud valdkondades ühes või enamas liikmesriigis.
8.Seega jätab määruse nr 1071/2009 art 6 lg 1 liikmesriikide otsustuspädevusse selle, millistele tingimustele peab ettevõtja vastama, et tema mainet saaks heaks pidada. Samuti on liikmesriigi otsustada see, kellele määratud karistustega saab ettevõtja hea maine üle otsustamisel arvestada.
9.ÜTS § 43 lg 4 järgi peetakse ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja mainet määruse nr 1071/2009 art 3 lg 1 punkti b tähenduses heaks, kui neid ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest või karistusseadustiku (KarS) § 372 alusel tasuliseks autoveoks nõutava tegevusloa puudumise eest, LS §-s 202, 204, 208, 210, 217, 220, 225, 244, 252 või 255, maksukorralduse seaduse §-s 1531, 154, 1541 või 1552, vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 62 või 63, välismaalaste seaduse §-s 300, tarbijakaitseseaduse §-des 68–70, keeleseaduse §-s 36 või 37 või ÜTS §-s 86 või 87 sätestatud väärteo eest. Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja karistuste puhul võetakse arvesse ka välisriigist saadud karistusandmeid määruse nr 1071/2009 art 6 lg 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste kohta.
10.Eeltoodust nähtub, et Eesti seadusandja on pidanud head mainet rikkuvaks vaid kuri- ja väärtegude toime panemist. Haldusmenetluses tehtud ettekirjutused, sanktsioonid, hoiatused või muud meetmed ÜTS § 43 lg 4 järgi ettevõtja head mainet ei riku. Seega, kuigi Eesti
seadusandjal oli võimalik lisaks süüdimõistmisele ja kehtivale karistusele pidada head mainet rikkuvaks ka muid ettevõtja poolt toime pandud rikkumisi, ei ole Eesti seadusandja soovinud seda võimalust kasutada. Samuti ei riku ÜTS § 43 lg-st 4 nähtuvalt tegevusloa omaja mainet see, et viidatud kuri- või väärtegusid paneb toime temale alluv bussijuht. Ka sellise asjaoluga arvestamiseks andis määruse nr 1071/2009 art 6 lg 1 liikmesriigile loa, kuid Eesti seadusandja ei ole seda võimalust soovinud siseriiklikus õiguses kasutada.
11.Vastustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et kaebajat oleks ÜTS § 43 lg-s 4 nimetatud kurivõi väärtegude eest süüdi mõistetud ja karistatud. Vaidlusaluses haldusaktis välja toodud tabelis on iga rikkumise puhul viidatud konkreetsele bussijuhile. Ka kaebaja esitatud kaebuse lisa 7, mis sisaldab vastustaja tehtud väljavõtteid karistusregistrist, tõendab süütegude toimepanemist teiste isikute, mitte kaebaja poolt. Vastustaja ega kaebaja ei ole väitnud, et kaebaja oleks pannud süütegusid toime mõnes teises liikmesriigis.
12.Järelikult puudus vastustajal ÜTS § 53 lg 1 p-st 1 tulenev alus kaebaja tegevuslubade tõestatud koopiate kehtivuse peatamiseks.
13.Vedaja juures töötava bussijuhi rikkumistega lubab tegevusloa kehtivuse peatamise otsustamisel arvestada ÜTS § 53 lg 1 p 3. Selle järgi võib ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andja selle omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui loa omaja juures töötavat ühissõidukijuhti on ametialases tegevuses karistatud KarS §-des 422–424 sätestatud kuriteo eest, LS § 221 lg-s 2, § 222 lg-s 2, §-des 223–226, § 227 lg-tes 2–4, § 230 lg-s 2, §-des 234–237 või § 242 lg-s 2 sätestatud väärteo eest ja nimetatud karistuste karistusandmed ei ole karistusregistrist KarRS-i kohaselt kustutatud. Ühenduse tegevusloa taotlemise puhul võetakse arvesse ka välisriikidest saadud veondus- ja liiklusalaste rikkumiste karistusandmeid, kui välisriigis toimepandud õigusrikkumise kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud KarRS §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg.
14.Vastustaja ei ole sellele normile vaidlusaluses haldusaktis viidanud, kuid antud juhul tuleks siiski kontrollida, kas sellele normile saanuks vaidlusaluses haldusaktis tugineda. Ebaõigele normile viitamine või õige normi haldusaktis välja toomata jätmine ei anna veel iseenesest alust haldusakti tühistada, kui haldusaktil on tegelikult õiguslik alus olemas ja haldusakt on sellega kooskõlas.
15.Kaebuse lisas 7 toodud väljavõtted karistusregistrist kinnitavad, et: V. Ž. karistati LS § 214, § 2171 lg 1, § 246 lg 1 ja § 249 lg 1 rikkumiste eest; V. J. karistati LS § 2171 lg 1 rikkumise eest; A. L. karistati AutoVS § 68 rikkumise eest; E. V. karistati LS § 214 rikkumise eest; D. M. karistati LS § 209 ja § 217 lg 1 rikkumiste eest; K. T. karistati LS § 214 rikkumise eest; A. L. karistati LS § 217 lg 1 rikkumise eest; A. K. karistati LS § 214 rikkumise eest; I. F. karistati LS § 214, § 217 lg 1 ja § 246 lg 1 rikkumiste eest; 9(13)
3-20-640
V. N. karistati LS § 214 rikkumise eest; U. M. karistati LS § 214 rikkumise eest; K. L. ei ole karistusregistri andmetel üldse karistatud. Samuti ei ole vastustaja tuginenud sellele, et kaebaja bussijuhte oleks karistatud mõnes teises liikmesriigis. Seega ei ole ükski vastustaja poolt vaidlusaluses haldusaktis viidatud rikkumine selline, mis annaks ÜTS § 53 lg 1 p 3 järgi aluse kaebaja tegevusloa või selle koopia kehtivuse peatamiseks.
16.Vaidlusalusest käskkirjast nähtub, et vastustaja on etteheidetavate rikkumiste tuvastamisel lähtunud määruse nr 2016/403 I lisas toodud rikkumistest. Määrus nr 2016/403 on kehtestatud määruse nr 1071/2009 täitmiseks. Määruse nr 1071/2009 art 6 lg 2 punkt b sätestab, et komisjon koostab loetelu selliste ühenduse eeskirjade raskete rikkumiste kategooriatest, liikidest ja raskusastmetest, mis lisaks IV lisas esitatud rikkumistele võivad viia hea maine kaotamiseni. Määruse nr 2016/403 art 1 lg 1 järgi kehtestatakse määrusega liidu kommertsveoeeskirjade raskete rikkumiste kategooriate, liikide ja raskusastmete ühine loetelu, nagu on sätestatud selle määruse I lisas, mis lisaks määruse nr 1071/2009 IV lisas esitatud rikkumistele võivad viia autoveo-ettevõtja hea maine kaotamiseni.
17.Mõlemast määrusest nähtub, et määruse nr 2016/403 I lisas toodud rikkumised on sellised, mis võivad viia hea maine kaotamiseni, kuid ei pea seda tegema. Arvestades liikmesriikidele antud kaalutlusõigust otsustada hea maine tingimuste üle, tuleb ÜTS-i regulatsiooni arvestades järeldada, et Eesti seadusandja ei ole pidanud määruse nr 2016/403 I lisas toodud kõiki rikkumisi sellisteks, mis tooksid kaasa hea maine rikkumise ja annaks seetõttu alust tegevusloa kehtivust peatada. Kuna ÜTS ei võimalda muude karistuste või rikkumistega tegevusloa kehtivuse peatamisel arvestada, siis ei saa ka vastustaja seda omaalgatuslikult teha.
18.Käskkirja põhjendustest nähtub selgelt, et vastustaja soovis käskkirja andmisel lähtuda karistusandmetest, mitte haldusmenetluses kohaldatud teistest meetmetest. Käskkirja lk-l 1 viimases lauses viitab vastustaja rasketele autoveoalastele rikkumistele, mille karistusandmed ei ole KarRS-i kohaselt karistusregistrist kustutatud. Käskkirja lk-l 2 esimeses lauses selgitab vastustaja, et loetelus ei nimetata rikkumisi, mille info sisaldus küll vedajale saadetud selgitustaotluses, kuid mille karistusandmed on haldusakti andmise ajaks karistusregistrist KarRS-i kohaselt kustutatud. Käskkirja lk-l 2 toodud tabelis tuuakse rohkem kui 1 aasta vanuste rikkumiste juures välja selgitus, et karistusregistri karistusandmed kehtivad. Käskkirja lk-l 8 põhjendatakse, et käskkirja andmise põhjuseks on rasked autoveoalased rikkumised, mille tõttu on kaebaja bussijuhte karistatud LS-i või AutoVS-i alusel. Kuna osad rikkumised on käskkirja andmise ajaks karistusregistrist KarRS-i kohaselt kustutatud, siis pidi vastustaja üle vaatama haldusakti andmise põhjuseks olevate kehtivate raskete rikkumiste arvu ja korrigeerima haldusmeetme rakendamise aluseks olevat arvutuslikku MSI rikkumiste arvu. Seega on põhjendamatu ja otsitud vastustaja poolt alles kohtumenetluses välja toodud väide, et tegevusloa kehtivuse peatamise saavad kaasa tuua ka mittekaristuslikud haldusmeetmed, mille kohta on kantud andmed liiklusjärelevalve infosüsteemi. Sellist tõlgendust ÜTS ei toeta. ÜTS-i 10(13)
3-20-640
järgi peab olema tegemist teatud kuri- või väärtegudega, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.
19.Vastustaja on vaidlusaluse haldusakti andmisel ja autokaubaveo komisjon on vastustajale nõu andes lähtunud töökorrast. Tegemist on halduse siseaktiga. See ei või olla vastuolus kõrgemalseisva õigusaktiga ega piirata haldusvälise isiku õigusi enam, kui seadus lubab. Töökorra p-d 14 ja 14.1 võimaldavad teha 5-7 MSI rikkumise korral vastustajale ettepaneku töökorra p-s 2.4 nimetatud meetme rakendamiseks. Töökorra p 2.4 sätestab meetmena vedajale antud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja/tõestatud koopia kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatamise. Kuna töökorra p 14.1 lähtub vaid MSI rikkumistest, olenemata sellest, kas tegemist on ÜTS-i järgi arvesse võetavate rikkumistega, siis on töökord vastuolus ÜTS-iga ja see tuleb jätta asja lahendamisel tähelepanuta. Kaebaja ei ole töökorda vaidlustanud, seega puudub kohtul võimalus selle kehtivuse üle otsustada. Igal juhul ei ole tegemist dokumendiga, millega vastustaja pidanuks kindlasti asja otsustamisel arvestama. See reguleerib komisjoni töökorda, kellel on õigus teha vastustajale soovituslikke ettepanekuid meetmete rakendamiseks (töökorra p 2). Konkreetse otsuse teeb ja selle õiguspärasuse eest vastutab vastustaja siiski ise õigusaktide alusel.
20.Pealegi nähtub ka töökorra p-st 2.4, et tegevusloa kehtivuse peatamiseks puudus praegusel juhul alus. Selles punktis viidatakse meetme õiguslike alustena määruse nr 1071/2009 art 13 lg-le 3, määruse nr 1072/2009 art 12 lg-le 1, määruse nr 1073/2009 art-le 22, AutoVS § 19 lg-le 1 ja ÜTS § 53 lg-le 1. Määruse nr 1071/2009 art 13 lg 3 sätestab, et kui pädev asutus täheldab, et ettevõtja ei vasta enam ühele või mitmele art-s 3 sätestatud nõudele, peatab või tühistab ta autoveoettevõtja tegevusalal tegutsemiseks antud loa hiljemalt sama artikli lg-s 1 osutatud tähtaegade möödudes. Kohus analüüsis selle määruse hea maine nõuete rakendamist eespool ja leidis, et praegusel juhul ei saanud see tuua kaasa kaebaja hea maine kaotust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21.10.2009 määrust nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta kohaldatakse selle määruse art 1 lg-st 1 nähtuvalt ühenduse territooriumil rendi või tasu eest tehtavate veoste rahvusvaheliste autovedude suhtes. Kaebaja teostab sõitjate vedusid, mitte veoste vedusid, seega ei kohaldu see määrus tema suhtes. Määrust nr 1073/2009 kohaldatakse selle määruse art 1 lg-test 1 ja 4 nähtuvalt ühenduse territooriumil bussidega toimuva rahvusvahelise sõitjateveo suhtes ja ka ajutiselt osutatava riigisisese sõitjateveo teenuse suhtes, mida pakub mitteresidendist vedaja. Kuna kaebaja näol on tegemist Eesti ettevõtjaga (st residendiga) ning 2018. ja 2019. a majandusaasta aruannetest nähtuvalt teostab ta vaid riigisiseseid, mitte rahvusvahelisi sõitjatevedusid, siis ei kohaldu see määrus tema suhtes. Kuigi ÜTS § 39 lg 1 järgi väljastatakse ka riigisiseste vedude teostamiseks ühenduse tegevusluba vastavalt määrusele nr 1073/2009 (vt määruse nr 1073/2009 art 4 lg 8), ei kohaldata ülejäänud määruse nr 1073/2009 regulatsiooni riigisiseste vedude korral. Riigisiseseid vedusid reguleerib määrus nr 1071/2009. Sama järeldub ka ÜTS § 1 lg-test 2 ja 4. Seega puudus vastustajal alus määruse nr 1073/2009 art-le 22 tuginemiseks. AutoVS § 1 lg 2 järgi reguleeritakse tasulise sõitjateveo korraldamist ÜTS-iga. Tasulisele sõitjateveole kohaldatakse ka AutoVS 6. peatükis kahepoolset veoluba käsitlevaid sätteid, § 29 lg 1 p 3 ja 6, § 30 lg-t 4, § 31 lg-t 3, § 36–38, 12. peatükis sätestatud riikliku järelevalve meetmeid seoses kahepoolse veoloa ning autojuhi ametija täienduskoolitusega, § 55 ja 60, §-de 61 ja 62 sätteid seoses kahepoolse veoloaga,
11(13)
3-20-640
§ 67–69 ja 73 ning § 74 lg-id 2 ja 3. AutoVS § 19 asub 4. peatükis ja tasulise sõitjateveo puhul järelikult kohaldamisele ei kuulu. ÜTS § 53 lg 1 p 1 ja 3 analüüsis kohus juba eespool. Puuduvad ka muud ÜTS § 53 lg-s 1 sätestatud alused kaebaja tegevusloa kehtivuse peatamiseks. Kaebajale ei heideta ette seda, et tema andmed ei vasta loal märgitule (ÜTS § 53 lg 1 p 2). Samuti ei heideta talle ette, et ta on loa taotlemisel esitanud tahtlikult valeandmeid, mis mõjutasid taotluse lahendamist (ÜTS § 53 lg 1 p 4).
21.Seega puudusid praegusel juhul õigusaktidest tulenevad alused kaebaja tegevuslubade tõestatud koopiate kehtivuste peatamiseks. Vaidlusalune haldusakt on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuigi iseenesest võib olla põhjendatud kohaldada paljude rikkumistega vedaja suhtes meetmeid, mis mõjutaks teda oma kohustustesse ja õigusaktide nõuetesse hoolsamalt suhtuma, ei või selliseid meetmeid kohaldada vastuolus kehtivate õigusnormidega.
22.Lisaks eeltoodule juhib kohus vastustaja tähelepanu tema poolt tehtud ilmselgele eksimusele rikkumiste raskusastmete arvestamisel. Vastustaja leiab ekslikult, et määruse nr 2016/403 II lisa p 2 järgi loetakse 3 SI raskusastmega rikkumist 1 VSI raskusastmega rikkumiseks ja 2 VSI raskusastmega rikkumist 1 MSI raskusastmega rikkumiseks. Tegelikult tuleb määruse nr 2016/403 II lisa p 2 kohaselt arvestada lisaks rikkumiste sagedusele ka juhtide arvuga. Nimetatud norm sätestab, et: 3 SI / juhi kohta / aastas = 1 VSI 3 VSI / juhi kohta / aastas = head mainet käsitleva siseriikliku menetluse algatamine. Juhtide arvuga arvestamise näeb ette ka määruse nr 2016/403 art 1 lg 2, sama määruse II lisa p-d 1 ja 3 ning määruse nr 1071/2009 art 6 lg 2 punkti b alapunkt iii. Antud juhul ei ole vastustaja kaebaja juures töötavate bussijuhtide arvuga arvestanud, vaid liitnud lihtsalt VSI raskusastmega rikkumised kokku, jaganud tulemi 3-ga ja saanud seekaudu etteheidetava MSI raskusastmega rikkumiste arvu. Selline arvestus ei ole aga normikohane. Määruse nr 2016/403 II lisa p 3 lubab küll liikmesriikidel kehtestada rangeimaid piirmäärasid, kuid praegusel juhul ei ole Eesti seadusandja seda teinud. Seega on vaidlusalune haldusakt lisaks õigusliku aluse puudumisele ka olulise kaalutlusveaga.
23.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vastustaja 10.03.2020 käskkirja.
24.Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
24.1.Kaebaja tasus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
24.2.Kaebaja taotles õigusabi kulude väljamõistmist summas 4090,19 eurot. Menetluskulude tõendamiseks on esitatud Advokaadibüroo LEXTAL OÜ 11.05.2020 arve nr 2020/04/242 summas 2037,62 eurot, 08.06.2020 arve nr 2020/05/195 summas 829,43 eurot ja 13.11.2020 arve nr 2020/11/021 summas 1488,35 eurot. Summad sisaldavad käibemaksu. Arved on esitatud koos õigusabiteenust kajastavate spetsifikatsioonidega.
24.3.Advokaadibüroo LEXTAL OÜ 11.05.2020 arvelt nähtub, et õigusabikulude hulka on arvatud nii Margus Reilandi, Diana Minumetsa kui ka Elise Altroffi tööajakulu. Samas kaebaja 13.11.2020 menetluskulude nimekirja p 2 alapunktist 1 järeldub, et nimetatud arve puhul on arvestatud menetluskulu hulka Margus Reilandi ja Elise Altroffi tööajakulu, mitte Diana Minumetsa tööajakulu. 12(13)
3-20-640
HKMS § 101 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. HKMS § 103 lg 1 p 1 järgi kuuluvad kohtuväliste kulude hulka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega ei saa menetluskulude hulgas nimetada teiste advokaadibüroo töötajate kulusid. Asjas esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on kaebajat asjas esindanud, asjas menetlusdokumente esitanud ja kohtuga suhelnud vaid vandeadvokaat Margus Reiland. Elise Altroff ei ole asjas ühtegi menetlustoimingut teinud ja kaebaja ei ole teda üheski menetlusdokumendis enda esindajana nimetanud. Kohtule ei ole esitatud ka volikirja, mis tõendaks, et Elise Altroff olnuks praeguses asjas kaebaja esindajaks. Lisaks ei saa olla tegemist nõustajaga, sest nõustaja saab osaleda vaid suulises menetluses/istungil (Riigikohtu 27.06.2018 otsus asjas nr 3-18-306, p 10). Kohus vaatas praeguse asja läbi kirjalikus menetluses. Järelikult ei saa Elise Altroffi tööajakulu kaebaja menetluskulude hulka arvata. Advokaadibüroo LEXTAL OÜ 11.05.2020 arve osas saab menetluskulude hulka arvata vaid Margus Reilandi tööajakulu summas 1392,02 eurot, koos käibemaksuga 1670,42 eurot.
24.4.Advokaadibüroo LEXTAL OÜ 08.06.2020 ja 13.11.2020 arved kajastavad vaid Margus Reilandi tööajakulusid.
24.5.Eeltoodud põhjendustel saab praegusel juhul arvestada kaebaja õigusabikuluga kokku summas 3988,2 eurot. Kohtu hinnangul võib nimetatud kulu pidada asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks ning see tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.