Taotleja/määruskaebuse esitaja X Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.12.2020. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
2.Asendada määruskaebuse esitaja nimi avaldatavas kohtumääruses tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla direktor otsustas 10.11.2020. a käskkirjaga nr 1-1/139: 1) piirata kinnipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust järgmiselt: lukustada kõik Tartu Vangla kinnise vangla eluosakonnad (p 1.1); lõpetada kinnipeetavate saatmised, sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole vangla igapäevaseks toimimiseks hädavajalikud või tervishoiuteenuse osutamiseks (p 1.2); peatada Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorraga“ (vangla kodukord) kinnitatud päevakavade järgsed tegevused (p 1.3); peatada kehakultuuriga tegelemine, sh spordisaali ja spordiväljakute ning osakonnasiseste trenažööride kasutamine, kuna sinna saatmisel pole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht (p 1.4); helistamine võimaldatakse taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele (p 1.5); 2) punktides 1.1-1.5 sätestatut kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 07.11.2020; 3) jätkata Tartu Vangla direktori 27.08.2020. a käskkirja nr 1-1/105 p-s 1.2 sätestatud meetme kohaldamist (pikaajaliste kokkusaamiste piirang);
4) jätkata Tartu Vangla direktori 27.10.2020. a käskkirja nr 1-1/132 p-s 1.1 sätestatud meetme kohaldamist, võimaldades ühe lühiajalise kokkusaamise kuus, v.a vangistusseaduse (VangS) § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega; 5) Tartu Vangla direktori 27.08.2020. a käskkirja nr 1-1/105 p 1.3 meetme rakendamine lõpetada; 6) käskkirja kehtivuse ajal on lubatud kauplusest osta mõistlikus koguses neid kaupu, mis on kiiresti riknevad ja mille säilivusaeg ja -tingimused eeldavad külmkapis hoiustamist; 7) käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt; 8) käskkiri kehtib kuni vajaduse ära langemiseni ning vangla hindab kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt korra kuus.
2.Tartu Vangla direktor otsustas 07.12.2020. a käskkirjaga nr 1-1/148: 1) jätkata direktori 10.11.2020. a käskkirjaga nr 1-1/139 kehtestatud vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangute kohaldamist järgmiselt: lukustada kõik Tartu Vangla kinnise vangla eluosakonnad (p 1.1); lõpetada kinnipeetavate saatmised, sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole vangla igapäevaseks toimimiseks hädavajalikud või tervishoiuteenuse osutamiseks, v.a saatmised taasühiskonnastavatesse tegevustesse kinnipeetavatele, kes ei viibi isolatsiooni või kaitsevisolatsiooni osakonnas (p 1.2); peatada vangla kodukorraga kinnitatud päevakavade järgsed tegevused (p 1.3); peatada kehakultuuriga tegelemine, sh spordisaali ja spordiväljakute ning osakonnasiseste trenažööride kasutamine, kuna sinna saatmisel pole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht (p 1.4); helistamine võimaldatakse taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele (p 1.5); 2) jätkata Tartu Vangla direktori 27.08.2020. a käskkirja nr 1-1/105 p-s 1.2 sätestatud meetme kohaldamist (pikaajaliste kokkusaamiste piirang); 3) jätkata Tartu Vangla direktori 27.10.2020. a käskkirja nr 1-1/132 p-s 1.1 sätestatud meetme kohaldamist, võimaldades ühe lühiajalise kokkusaamise kuus, v.a VangS § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega; 4) väljaspool elukambrit liikumisel on kinnipeetav kohustatud kandma vangla poolt väljastatud kaitsemaski ning kaitsemaski kandmisest keeldumisel saatmist ei toimu, v.a juhul, kui kinnipeetava elu või tervis on ohus; 5) kauplusest on lubatud osta mõistlikus koguses neid kaupu, mis on kiiresti riknevad ja mille säilivusaeg ja -tingimused eeldavad külmkapis hoiustamist; 6) käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt.
3.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule 16.12.2020 esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kohustamiseks lubada tal viibida väljaspool kambrit vähemalt neli tundi ööpäevas. Määruskaebuse esitaja märkis, et on esitanud Tartu Vanglale eelnimetatud käskkirjade peale vaided. Määruskaebuse esitaja hinnangul piirab vangla ebaproportsionaalselt tema õigusi. Ükski tema eluosakonnas asuv kinnipeetav ei ole COVID-19 viirushaigusega nakatunud ning osakonda ei pääse kõrvalised isikud. Riskigrupp on teistest eraldatud. Nakkuse saavad osakonda tuua üksnes vanglateenistujad. Alates 07.12.2020 toimub taas õppetöö ja juba nädal enne seda jätkas vangla territooriumil tööd Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus. Vangla territooriumil (sh õppetöös, töötamisel kui ka jalutuskäikudel) kantakse kaitsemaske. Vangla on tunnistanud kaitsemaskide tõhusust ning tekib küsimus, miks ei kaitse mask taotlejat eluosakonnas viibides ning miks sel juhul selle tõhusust ei tunnistata. Eluosakonda mittelubamine takistab mh telefoni kasutamist ning vähendab liikumisvõimalusi, mida taotleja vajab seoses oma terviseprobleemidega.
Tartu Halduskohtu määrus
4.Tartu Halduskohus jättis 17.12.2020. a määrusega määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).
5.Kuigi määruskaebuse esitaja kirjeldatud liikumispiirang on iseloomult selline, mida ei ole võimalik pärast asja sisulist lahendamist täies ulatuses heastada, ei ole tegemist ebamõistliku või niivõrd intensiivse piiranguga, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Samuti ei saa põhiasja perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes eduväljavaadete pinnalt.
6.Arvestades olukorda Eesti Vabariigis ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse laialdast levikut ning selle ohtlikkust vanglas, on õigustatud täiendavate piirangute kehtestamine, mille eesmärgiks on minimeerida inim- ja pindkontakte, mille kaudu viirus võib levida. Tartu Vangla on vaidlusalustes käskkirjades esitanud põhjalikud põhjendused, mis käsitlevad viiruse olemust ja nakkuse leviku tingimusi ning selle tõrjumise vajadust ja abinõusid. Järeldus, et vanglas tuleb viiruse leviku ärahoidmiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks kasutada tõhusaid abinõusid, sh liikumise piiramine osakonnas, tugineb käskkirjades viidatud asjakohastele uuringutele ja andmetele. Kuigi kohtumääruse tegemise ajahetkel ei pruugi määruskaebuse esitaja eluosakonnas viibida COVID-19 haigusega nakatunud kinnipeetavaid, siis ei saa täielikult välistada nakkuse toomist vanglasse nt vanglateenistujate või muude vangla tegevusega seotud inimeste kaudu. Kinnipeetavate kontakte viimati nimetatud isikutega ei ole vangla eesmärgipäraseks ja efektiivseks toimimiseks võimalik täielikult välistada. Samuti on hoolimata rangetest piirangutest ja abinõudest Eesti Vabariigi vanglates haiguspuhangud juba toimunud, mistõttu ei saa nakatumisvõimaluste minimeerimise olulisust alahinnata ka Tartu Vanglas, sh vangla eluosakonnas, kus viibib määruskaebuse esitaja.
7.Kaalumisel on kaks vastandlikku väärtust. Esiteks, kinnipeetavate õigus nende elu ja tervise kaitsele seeläbi, et vangla teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut vanglas ja vältida kinnipeetavate nakatumist. Teiseks, kinnipeetavate õigus kasutada kehtivast õigusest tulenevaid hüvesid, sh õigust liikuda väljaspool kambrit oma osakonna piires vähemalt neli tundi. Inimeste vaheliste kontaktide minimeerimine ja distantsi hoidmine peavad viiruse leviku tõkestamise abinõudena toimima ka vanglas ning seejuures vangistuse täideviimise eripära arvestades. Arvestama peab, et kinnipeetaval endal on äärmiselt piiratud võimalused korraldada enda elu viiruse leviku tõkestamiseks ja haigestumise vältimiseks. Seetõttu tuleb praegu vastandlike huvide kaalumisel pidada teatud hüvede kasutamisest olulisemaks viiruse leviku tõkestamist ja kinnipeetavate nakatumise vältimist.
8.Piisavat ohutust ei taga üksnes kaitsemaskide kasutamine, lisaks tuleb rakendada distantsi hoidmist, käte pesemist, desinfitseerimist jne. Kui taasühiskonnastavate tegevuste ja jalutuskäikude puhul viibivad kinnipeetavad koos lühemal ajavahemikul ning vanglateenistujatel on võimalik kinnipeetavate isikukaitsevahendite kasutamist, omavahelist distantsi ja muude ohutusmeetmete rakendamist tähelepanelikult jälgida ning isikute ohutus selle kaudu tagada, siis osakonnas vabalt liikudes viibiksid kinnipeetavad koos oluliselt pikema aja jooksul, vanglateenistujad ei saaks piisaval määral tagada kinnipeetavate poolt korrektselt ohutusmeetmete rakendamist ning viiruse leviku risk on märkimisväärselt suurem.
9.Osakonna lukustamise tõttu ei olnud määruskaebuse esitajal võimalik helistada enda eelistatud ajal ja sagedusega, kuid helistamise võimalust ei ole päriselt ära võetud. Tegemist ei ole niivõrd intensiivse piiranguga, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Määruskaebuse esitajal on lisaks helistamisele võimalik oma lähedastega suhelda ka kirja teel. Samuti ei tingi esialgse
õiguskaitse rakendamist asjaolu, et määruskaebuse esitajal on väidetavalt oma tervise tõttu vaja rohkem liikuda. Ka kambris on võimalik erinevaid harjutusi teha ning selle kaudu oma väidetavaid terviseprobleeme leevendada, samuti on isikule tagatud võimalus viibida 1 tund värskes õhus.
10.Halduskohtu hinnangul oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine olulisel määral vastuolus avaliku huvi ja puudutud isikute õigustega. Vanglateenistus peab võtma kasutusele võimalikult tõhusad meetmed, mis aitavad kaitsta vanglas viibivate isikute tervist ja elu. Seetõttu on vajalik igasuguste pind- ja inimkontaktide proportsionaalne vähendamine. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et vangla on kehtestanud kinnipeetavate võimalike ebamugavuste kompenseerimiseks leevendusmeetmeid. Kambrites on jäetud ööpäevaringselt sisselülitatuks raadio, elekter ja kaabeltelevisioon. Samuti on kinnipeetavatel erinevalt 2020. a kevadel COVID-19 viirushaiguse leviku tõttu kohaldatud piirangutest võimalik praegu värskes õhus jalutada. Määruskaebus
11.Määruskaebuse esitaja esitas 21.12.2020 hiljem täiendatud määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 17.12.2020. a määruse ja võimaldada talle seadusjärgne minimaalne aeg viibida väljaspool kambrit.
12.Määruskaebuse esitaja leidis, et jutt tema elu kaitsmisest on jabur, kuna Covid-19-sse nakatunute suremus on tagasihoidlik ja piirdub väikesearvulise eakate grupiga. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et piirang ei ole ebamõistlik ega intensiivne. Sellest intensiivsemat piirangut pole võimalik tekitada, sisuliselt on määruskaebuse esitajalt võetud vabadus. Viirusesse nakatumine ei toimu hetkega, eluosakonnas on olemas maskid ja desinfitseerimisvahendid. Määruskaebuse esitajale on selgusetu, kuidas saab tema vanglateenistujaid nakatada, nende nakatumine ei sõltu sellest, kas määruskaebuse esitaja on kambris kinni või mitte. 23.12.2020 edastatud määruskaebuse täienduses teavitas määruskaebuse esitaja, et alates 21.12.2020 on keelatud ka 1 tund värskes õhus viibimist ning teda ei viidud dušši alla, kuigi möödus 7 päeva eelmisest korrast. Ka helistamist on piiratud avalduse alusel kaitsjale helistamisele. Määruskaebuse esitaja arvates on täiendavad piirangud seotud mõne kinnipeetava nakatumisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Määruskaebuse esitaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 17.12.2020. a määruse resolutsiooni p 2 tühistamist, millega halduskohus jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tartu Halduskohus tõlgendas HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt määruskaebuse esitaja avaldust ning mõistis seda nii, et määruskaebuse esitaja soovis HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel Tartu Vangla direktori 10.11.2020. a käskkirja nr 1-1/139 ja 07.12.2020. a käskkirja nr 1-1/148 kehtivuse peatamist osas, milles tal ei võimaldatud liikuda vähemalt neli tundi ööpäevas oma osakonna piires väljaspool kambrit. Halduskohus leidis 17.12.2020. a määruses, et määruskaebuse esitaja õigused ei olnud antud ajahetkel sedavõrd riivatud, et oleks põhjendatud piirangute leevendamine esialgse õiguskaitse korras.
15.HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse
tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega esialgse õiguskaitse taotluse puhul kontrollib kohus esmalt taotluse lubatavust ning seejärel taotluse sisulist põhjendatust.
16.Halduskohus on määruse tegemisel eelviidatud põhimõtetest selgelt lähtunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Määruskaebuse esitajale on selgusetu, kuidas saab tema vanglateenistujaid nakatada, nende nakatumine ei sõltu sellest, kas määruskaebuse esitaja on kambris kinni või mitte. Ringkonnakohus juhib sellega seoses tähelepanu halduskohtu seisukohale, mille kohaselt ei saa täielikult välistada nakkuse toomist vanglasse nt vanglateenistujate või muude vangla tegevusega seotud inimeste kaudu. Kinnipeetavate kontakte viimati nimetatud isikutega ei ole vangla eesmärgipäraseks ja efektiivseks toimimiseks võimalik täielikult välistada. Inimeste vaheliste kontaktide minimeerimine ja distantsi hoidmine peavad viiruse leviku tõkestamise abinõudena toimima ka vanglas ning seejuures arvestades vangistuse täideviimise eripära. Arvestama peab, et kinnipeetaval endal on äärmiselt piiratud võimalused korraldada enda elu viiruse leviku tõkestamiseks ja haigestumise vältimiseks. Samuti ei ole alati võimalik vältida piisaval määral kontakte, nt korrarikkumise korral eeldab neile reageerimine vanglaametnike lisandumist ja täiendavaid kontakte. Piisavat ohutust ei taga üksnes kaitsemaskide kasutamine, kuivõrd tegemist on ainult ühe nakkusohu vähendamise abinõuga. Lisaks tuleb rakendada paralleelselt distantsi hoidmist, käte pesemist, desinfitseerimist jne (TrtHK 17.12.2020. a määruse p-d 10–12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Maailmas ja Eestis tekkinud koroonaviiruse pandeemia olukorras on avalikkuse huvides massilise nakatumise ohu piiramine, vältimaks elanike, vanglateenistujate kui ka kinni peetavate isikute haigestumist või surma. Viru Vangla näitel on näha, kui kiiresti viirus vanglas levida võib. Nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta suureneb Eestis jätkuvalt. Terviseameti kodulehel kajastatud andmete kohaselt oli 28.12.2020. a seisuga viimase 14 päeva haigestumusnäitaja 100 000 elaniku kohta 571,87 ja Tartu maakonnas 254,4. Seega on nakatumine Eestis, sh Tartus jätkuvalt väga suur.
18.Määruskaebuse esitaja väljendas määruskaebuses iroonilist suhtumist vangla kehtestatud leevendusmeetmetesse ega saa aru, kuidas need saaksid olukorda leevendada. Vangla kehtestas kinnipeetavate võimalike ebamugavuste kompenseerimiseks leevendusmeetmeid, jättes kambritesse ööpäevaringselt sisselülitatuks raadio, elektri ja kaabeltelevisiooni. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et liikumispiirangud on tingitud ülemaailmsest pandeemiast, mistõttu on tegemist teatud mõttes vääramatu jõuga, mille vastu inimkonnal ei olegi väga suurt valikut vahendeid. Liikumispiirangud koostoimes desinfitseerimisega ongi need vähesed võimalused, kuidas end üldse kaitsta saab, seda ka vabaduses viibides. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohane kinnipeetava ootus saada vanglalt selliste, kinnipeetavate enda elu ja tervise kaitseks võetud kaitsemeetmete kohaldamise eest väga suuri boonuseid. Vangla on leevendanud oma reegleid võimaluste raames. Kas kinnipeetav neid laiendatud võimalusi kasutab, on kahtlemata kinnipeetava otsustada.
19.Määruskaebuse täienduses teavitas määruskaebuse esitaja, et alates 21.12.2020 on keelatud ka 1 tunni pikkune värskes õhus viibimine ning teda ei viidud dušši alla, kuigi möödus 7 päeva eelmisest korrast. Ka helistamist on piiratud avalduse alusel kaitsjale helistamisele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 182 lg 3 kohaselt koostoimes HKMS § 203 lg-ga 2 ei saa määruskaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla direktori 10.11.2020. a käskkirja
nr 1-1/139 ja 07.12.2020. a käskkirja nr 1-1/148 kehtivuse peatamiseks osas, milles tal ei võimaldatud liikuda vähemalt neli tundi ööpäevas oma osakonna piires väljaspool kambrit. Ringkonnakohus saab käesoleva määruskaebuse lahendamise raames hinnata halduskohtu määruse õiguspärasust ainult selles osas ega saa anda hinnangut määruskaebuses viidatud täiendavate piirangute õiguspärasusele.
20.Ringkonnakohus peab vajalikuks määruskaebuse esitajale selgitada, et küsimus, kas vangla kehtestas piirangud õiguspäraselt, lahendatakse käskkirjade üle peetava vaidluse tulemusena. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest (RKHKm 22.09.2014, 3-3-1-59-14, p 19). Käesolevas menetluses ei saa ringkonnakohus anda kinnitust, et piirangute kehtestamine oli õigusvastane.
21.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.12.2020. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
22.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses ringkonnakohtu algatusel määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.