3-21-94 Xi esialgse õiguskaitse taotlus lõpetada Tartu Vangla direktori 07.01.2021. a käskkirjaga nr 1-1/2 kehtestatud piirangud taotleja suhtes ning võimaldada taotlejal vabalt liikuda 4 tundi päevas eluosakonna piires
Haldusasi
Menetlusosalised ja esindajad
Taotluse esitaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte kinnipeetava vabakasutuskontost ajavahemiku 13.09.2020-12.01.2021 kohta.
2.Vabastada Xi riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla direktori 07.01.2021. a käskkirja nr 1-1/2 p-ga 1 otsustati jätkata 10.11.2020.a käskkirjaga nr 1-1/139 kehtestatud vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangute kohaldamist järgmiselt:
1.1.lukustada kõik Tartu Vangla kinnise vangla eluosakonnad;
1.2.lõpetada kinnipeetavate saatmised, sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole vangla igapäevaseks toimimiseks hädavajalikud või terviseteenuse osutamiseks, välja arvatud saatmised taasühiskonnastavatesse tegevustesse kinnipeetavatele, kes ei viibi isolatsiooni või kaitsevisolatsiooni osakonnas;
1.3.peatada Tartu Vangla kodukorraga kinnitatud päevakavajärgsed tegevused;
1.4.peatada kehakultuuriga tegelemine, sh spordisaali ja spordiväljakute ning erakonnasiseste trenažööride kasutamine, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht;
1.5.helistamine võimaldatakse taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele.
07.01.2021. a käskkirja p 2 kohaselt on jätkuvalt pikaajalistele kokkusaamistele seatud piirang, p 3 järgi võimaldatakse kinnipeetavale üks lühiajaline kokkusaamine kuus, p 4 kohaselt peab kinnipeetav kandma väljaspool elukambrit liikumisel vangla poolt väljastatud kaitsemaski, p-st 5 tulenevalt on kauplusest lubatud osta mõistlikus koguses kiiresti riknevaid külmkapis hoiustamist eeldavaid kaupu ning p 6 kohaselt on piirangute leevendamiseks otsustatud jätta käskkirja kehtivuse ajal kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisse lülitatuks ööpäevaringselt.
2.Tartu Halduskohtule saabus 14.01.2021 Tartu Vanglas kinnipeetava Xi taotlus esialgse õiguskaitse (EÕK) kohaldamiseks. X taotleb EÕK korras Tartu Vangla kohustamist võimaldama temale minimaalselt seaduses ette nähtud 4h lahtiolekuaega taotleja elusektoris koos olemasoleva taristu kasutamise võimalusega. Taotluse kohaselt otsustati Tartu vangla direktori 07.01.2021. a käskkirjaga nr 1-1/2 kolmandat kuud järjest lukustada kõik eluosakonnad. X vaidlustas vaidega nimetatud käskkirja. EÕK taotluse kohaselt on hakanud üksikvangistuse kumulatiivne efekt ränka mõju avaldama ja muutub talumatuks. Taotleja vaimne tervis kannatab. Vangla kohaldatavad meetmed on osutunud ebaefektiivseks. Selle asemel, et kaitsta vangla perimeetrit, piirab vangla tervete kinnipeetavate õigusi. Kompetentsi puudumisel peaks vangla kaasama eksperte, mida pole aga tehtud. Taotleja leiab, et ta ei kujuta märkimisväärset terviseohtu ja seega ei näe VangS § 69 sellist eraldamise alust ka ette. Taotleja arvates on haldusakt ilmselgelt õigustühine ja ükski hilisem kohtumenetlus ei saa talle tagasi anda vaimset tervist ega tagantjärgi taastada vabadusõigust, seega on EÕK määramine hädavajalik.
4.Kohus kohustas 14.01.2021. a kohtunõudega Tartu Vanglat esitama seisukoht Xi esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning asjakohased tõendid.
5.Tartu Vangla esitas 18.01.2021. a seisukoha, milles leiab, et Xi taotlus ei ole põhjendatud ning kinnipeetaval puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Tartu Vangla hinnangul ei ole alust pidada käesoleval juhul piirangute seadmist õigusvastaseks. Vangla hinnangul on X üldsõnaliselt viidanud piirangute mõjule. Taotlusest ei nähtu konkreetselt, millised pöördumatult kahjulikud tagajärjed saabuvad Xile, kui tema suhtes ei peatata vangla direktori 07.01.2021. a käskkirjaga kohaldatud piiranguid. See, et X peab piirangute jätkuvat kohaldamist õigusvastaseks või põhjendamatuks, ei ole käsitletav esmase õiguskaitse vajadusena ning ei anna alust esmase õiguskaitse kohaldamiseks. Tartu Vangla on seisukohal, et võimatus liikuda osakonnas päevakavas ettenähtud ajal, ei ole samuti käsitletavad sellise pöördumatult kahjuliku tagajärjena, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotluses viitab X üksikvangistuse kumulatiivsele mõjule, kuid taotlusest jääb ebaselgeks, mida X sellega silmas peab ja milles selline kumulatiivne mõju väljendub. Kuna Xi selline väide on äärmisel üldsõnaline, siis ei ole Tartu Vanglal võimalik ka selles osas seisukohta kujundada. Seetõttu puudub Tartu Vangla hinnangul Xil esialgse õiguskaitse vajadus ja sellist vajadust ei nähtu ka Xi esialgse õiguskaitse taotlusest.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus lahendab esmalt riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
7.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 esimesele lausele tuleb riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot.
8.Kohtule on esitatud koos EÕK taotlusega taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde väljavõtte Xi vanglasisesest vabakasutuskontost taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (13.09.2020-12.01.2021).
9.HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
10.Kinnipeetava vabakasutuskontost nähtub, et tema laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, et riigilõivu summas 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda. Kohus leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud ega pea taotlust ilmselgelt perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Xi HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel, tuginedes HKMS § 112 lg 1 p-le 1, täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
11.Kohus jätab EÕK taotluse rahuldamata järgmistel põhjendustel.
12.Kohus leiab, et esitatud taotlus on lubatav HKMS § 249 lg 2 ja 5 kohaselt, kuna Tartu Vangla on kinnitanud vastuses kohtunõudele, et 12.01.2021 esitas X vanglale vaide nr 1-11/21-1 (seisukoha lisa 4), milles soovib vaidlustada vangla direktori 07.01.2021. a käskkirja nr 1-1/2, taotledes käskkirja tühistamist ning sellisel kujul piirangute lõpetamist. Vaidemenetlus ei ole käesolevaks ajaks lõppenud. HKMS § 249 lg-st 2 tulenevalt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal, seega on taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud. Kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid.
13.Kuna taotlus on lubatav ja kohus vabastas taotleja riigilõivu tasumisest EÕK taotluse esitamisel, siis võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve.
14.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
15.Kohus tõlgendab esitatud taotlust selliselt, et X soovib esialgse õiguskaitse korras vaidemenetluse ajaks vaidlusaluse haldusakti (käskkiri nr 1-1/2) kehtivuse peatamist osas, milles see piirab eluosakonnas liikumist, mis varasemalt oli päevakava järgi võimalik, ehk käskkirja pde 1.1. ja p 1.3. osas. HKMS § 251 lg 1 p 1 annab aluse peatada EÕK määrusega vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.
16.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole praegusel juhul põhjendatud, kuna EÕK kohaldamine oleks vastuolus avaliku huvi ja puudutatud isikute õigustega.
17.Kohus möönab, et kaebajal võib esineda EÕK vajadus, kuna Tartu Vangla kinnise vangla eluosakonnad on olnud lukustatud alates 10.11.2020, seega üle kahe kuu, mis paratamatult avaldab mõju kinnipeetavate elukorraldusele, mis on piirangute tõttu oluliselt muutunud. Samas on X taotluses tõepoolest viidanud üksnes üldsõnaliselt, et tema vaimne tervis kannatab ja üksikvangistus avaldab ränka mõju, konkreetselt välja toomata, millised pöördumatud negatiivsed
tagajärjed temale saabuvad, kui kohus EÕK ei kohalda. Kuigi kohus leiab, et eluosakondade liikumispiirang on iseloomult selline, mida ei ole võimalik pärast asja sisulist lahendamist täies ulatuses heastada, siis sarnaselt varasemas kohtupraktikas leituga (nt Tartu Halduskohtu 17.12.2020. a määrus asjas nr 3-20-2531) ei ole tegemist ebamõistliku või niivõrd intensiivse piiranguga, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist.
18.Tartu Vangla on vastuses kohtunõudele selgitanud, et X paikneb alates 04.12.2020. a kambris üksinda. Samas jalutuskäik värskes õhus võimaldatakse terve eluosakonnale korraga ja selle raames on kinnipeetavatel võimalik omavahel suhelda. Ka on Xil võimalik leevendusmeetmetena kuulata ööpäevaringselt raadiot või vaadata telerit. Xil on alates 18.08.2020. a kambris isiklik teler. Üksuse juhi kinnitusel võimaldatakse kinnipeetavatele helistamisi maksimaalsel määral hommikusest loendusest õhtuse loenduseni. Lisaks on võimalik kinnipeetavatel saada kord kuus lühiajalist kokkusaamist. X viitab võimalikule vaimse tervise kahjustumisele, kuid meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli kinnitusel (seisukoha lisa 5) ei ole X pöördunud meedikute poole murega, et liikumispiirangud on hakanud avaldama mõju tema vaimsele tervisele.
19.Arvestades olukorda Eesti Vabariigis ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse laialdast levikut ning selle ohtlikkust, on kohtu hinnangul põhjendatud kinnipidamisasutuses täiendavate piirangute kehtestamine minimeerimaks inim- ja pindkontakte, mille kaudu viirus võib levida. Viimase 14 päeva haigestumus 18.01.2021. a seisuga 100 000 inimese kohta on 592,02 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 11,9%; Terviseameti jälgimisel on üle 26 800 inimese.1 Ka Tartumaal kasvab nakatunute arv. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus kaaluma ka kolmandate isikute ja avalikku huvi. Lisaks sellele, et vanglal on kinnipeetava elu ja tervise kaitsmiseks kohustus valida neid õigusi võimalikult paremini kaitsvad abinõud, on praegusel juhul ka väga suur avalik huvi selle vastu, et viiruse levikut igati takistada ja inimeste haigestumist vältida.
20.VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kohus mõistab vangla vaidlusaluses käskkirjas toodud selgitusi, et ka üks nakatunud isik vanglas võib vallandada suure tõenäosusega viiruspuhangu, millele viiruse peiteaja tõttu ei ole võimalik kiiresti reageerida ja suuremat nakatumiste arvu ära hoida. Viiruse kiire levik on eriti suur oht just asutustes, kus isikud viibivad pikka aega siseruumides, kus ei ole võimalik hoida kõikide isikutega viiruse leviku tõkestamiseks vajalikku distantsi. Seetõttu on õigustatud siseruumides kontaktide piiramine. Tartu Halduskohus on asjas nr 3-20-2531 leidnud, et kui taasühiskonnastavate tegevuste ja jalutuskäikude puhul viibivad kinnipeetavad koos lühemal ajavahemikul ning vanglateenistujatel on võimalik kinnipeetavate isikukaitsevahendite kasutamist, omavahelist distantsi ja muude ohutusmeetmete rakendamist tähelepanelikult jälgida ning isikute ohutus selle kaudu tagada, siis osakonnas vabalt liikudes viibiksid kinnipeetavad koos oluliselt pikema aja jooksul, vanglateenistujad ei saaks piisaval määral tagada kinnipeetavate poolt korrektselt ohutusmeetmete rakendamist ning viiruse leviku risk on märkimisväärselt suurem (17.12.2020. a määrus p 10-12; Tartu Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga 30.12.2020. a määruses haldusasjas nr 3-20-2531).
21.Kohus selgitab, et küsimus, kas vangla kehtestas piirangud õiguspäraselt, lahendatakse käskkirjade üle peetava vaidluse tulemusena. Riigikohus on rõhutanud, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest (RKHKm 22.09.2014, 33-1-59-14, p 19). Käesolevas menetluses ei saa kohus võtta seisukohta, et piirangute kehtestamine oli õigusvastane. Kui hilisema võimaliku kohtumenetluse tulemusena peaks selguma, et piirangud
olid ebaproportsionaalsed ja neid kohaldati põhjendamatult, on taotluse esitajal võimalik taotleda vangla õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju hüvitamist.
22.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.