Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-389
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 30. detsembri 2019. a otsuse nr 4, 30. detsembri 2019. a otsuse nr 4004995/3 ja 3. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 8-3/392-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. juuli 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja XX, esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15. juuli 2020. a otsus asjas nr 3-20-389 muutmata. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20. jaanuaril 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-20-389 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras 4. novembri 2019. a otsusega nr 2 XXle vanaduspensioni alates 13. novembrist 2019 eluaegselt 291,98 eurot kuus. SKA võttis pensioni suuruse arvutamise aluseks pensioniõigusliku staaži 7 aastat 9 kuud ja 11 päeva, ümardatult 8 aastat. Pensioniõigusliku staaži hulka oli arvatud alljärgnevad perioodid: 1) õppimine Sofia Xxx 1. septembrist 1975 – 15. juulini 1979; 2) töötamine Xxx esindajana 6. veebruarist 1995 –
30.juunini 1998 ning 3) töötamine xxx 1. juulist 1998 – 31.12.1998.
2.XX esitas 5. novembril 2019 SKA-le avalduse, milles palus arvestada pensioniõiguslikku staaži kaks aastat xxx sündinud lapse eest.
3.SKA arvutas 30. detsembri 2019. a otsusega nr 4 varem määratud vanaduspensioni ümber ja määras vanaduspensioni alates 1. jaanuarist 2020 eluaegselt 265,47 eurot kuus. SKA võttis pensioni suuruse arvutamisel aluseks pensioniõigusliku staaži 3 aastat 10 kuud ja 26 päeva, ümardatult 4 aastat.
4.SKA jättis 30. detsembri 2019. a otsusega nr 4004995/3 XX 5. novembri 2019. a avalduse rahuldamata ega arvestanud alates 1. jaanuarist 2020 taotleja pensioniõigusliku staaži hulka õppimist Bulgaaria Rahvavabariigis Xxx 1. septembrist 1975 – 15. juulini 1979. SKA põhjendas otsust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 1 p-d 4, 7 ja 12 loetlevad tegevused, mis arvati pensioniõigusliku staaži hulka. Staaži hulka arvati ka tegevus endise NSV Liidu territooriumil kuni 1. jaanuarini 1991, kui isikul oli vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ja mõni muu riik ei maksnud nimetatud staaži eest pensioni; 2) taotleja pensioniõigusliku staaži hulka on ekslikut arvestatud õppimine Bulgaaria Rahvavabariigis Xxx 1. septembrist 1975 – 15. juulini 1979. Taotleja ei õppinud sellel ajal NSV Liidu territooriumil, vaid välisriigis. Seetõttu ei saa seda perioodi arvata pensioniõigusliku staaži hulka; 3) taotleja laps sündis xxx Sofias. Taotleja pole kasvatanud last vähemalt 8 aastat Eestis ega ka endise NSV Liidu territooriumil. Seega ei saa taotleja pensioniõigusliku staaži hulka arvata väikelapse eest hoolitsemise aega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ega ka kahte aastat kasvatamise eest.
5.XX esitas 7. jaanuaril 2020 SKA-le vaide 30. detsembri 2019. a otsuse nr 4 kehtetuks tunnistamiseks ja 4. novembri 2019. a otsuse nr 2 alusel vanaduspensioni maksmise taastamiseks.
6.SKA jättis 3. märtsi 2020. a vaideotsusega nr 8-3/392-2 vaide rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) RPKS § 7 lg 1 ja § 27 lg 1 mõtteks on määrata ja maksta riiklikku pensioni Eestis töötamise aja eest (Riigikohtu 30. septembri 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-8-08, p-d 35 ja 36 ja 1. oktoobri 2008. a otsus asjas nr 3-4-3-57-08, p 30). Erandid on sätestatud RPKS § 28 lg-tes 2 ja 4; 2) taotleja on vanaduspensionieas ja tema puhul on täidetud 15-aastase Eestis omandatud RPKS §-s 27 sätestatud pensionistaaži nõue. Taotleja töine tegevus algas Bulgaarias. Bulgaaria Rahvavabariigis 4. juulil 1988 välja antud sünnitunnistusest nähtub, et taotleja tütar sündis xxx Sofias. Diplomi kohaselt õppis taotleja Bulgaarias 1. septembrist 1975 – 15. juulini 1979. 2(7)
3-20-389 Taotleja elab ja töötab Eestis alates 1992. aastast. Seega ei ole taotleja Eestis ega endise NSV Liidu territooriumil vähemalt 8 aastat last kasvatanud ega ka õppinud. Seetõttu ei saa tema pensioniõigusliku staaži hulka arvata kahte aastat lapse kasvatamise eest ega õppimise perioodi.
7.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles SKA 30. detsembri 2019. a otsuse nr 4, 30. detsembri 2019. a otsuse nr 4004995/3 ja 3. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 83/392-2 tühistamist ning SKA kohustamist vaadata kaebaja 5. novembri 2019. a avaldus uuesti läbi. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vaidlustatud otsused on õigusvastased; 2) SKA pole pöördunud Bulgaaria Vabariigi pädevate organite poole. Sellega rikkus SKA uurimispõhimõtet; 3) SKA oleks pidanud arvestama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 883/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 987/2009. Euroopa Liidu (EL) õiguse kohaselt ei oma tähendust, millisesse liitu riik kuulus, kus staaž omandati. EL õigus lubab perioodid liita. Kui Bulgaaria Vabariik tunnistab õppimise perioodi Bulgaarias omandatud pensioniõigusliku staažina, saaks Eesti seda arvesse võtta (määrus nr 883/2004, põhjenduste p-d 4, 5 ja 14 ning art-d 2 ja 6). Määrust ei tule kohaldada mitte üksnes nendele perioodidele, mil riik on EL-i liige, vaid need laienevad ka sellele perioodile, kus staaži koguti enne EL-i astumist. Tegemist oleks ebavõrdse kohtlemisega; 4) SKA on ekslikult tuginenud RPKS § 28 lg-le 4. Kui inimesel on õigus saada sotsiaalkindlustushüvitist, liidetakse kõigis EL-i liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid kokku ning isiku pensioniõiguslik staaž saadakse eri liikmesriikides täitunud, mitte aga töötatud aja liitmise teel. Kaebaja omandas pensioniõigusliku staaži riigis, mis kuulub Euroopa Liitu. Kui Bulgaaria Vabariigi õiguskorra kohaselt on vaidlusalune periood arvesse võetav pensioniõigusliku staaži väljaarvutamisel, tuleb nimetatud periood liita Eestis ning teistes liikmesriikides omandatud staažile.
8.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult samadel põhjendustel, mille alusel tehti kindlaks pensioniõiguslik staaž ja keelduti sinna liitmast kahte aastat lapse kasvatamise eest.
9.Tallinna Halduskohus jättis 15. juuli 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kaebaja õppis ajavahemikul 1. september 1975 – 15. juuli 1979 Bulgaaria Rahvavabariigis Xxx. Kaebajal sündis Bulgaaria Rahvavabariigis tütar xxx. Kaebaja asus Eestisse elama ja töötama 2. detsembril 1992 ja ta omandas Eestis 15-aastase pensionistaaži; 2) RPKS § 7 lg-st 1, § 27 lg-st 1 ja §-st 28 tuleneb üldine reegel, et Eesti seaduste alusel arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka Eestis töötatud aeg ja muu Eestis toimunud RPKS § 28 lg-s 2 nimetatud ja töötamisega võrdsustatud tegevuse aeg (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. septembri 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-8-08, p-d 30 ja 34; Riigikohtu halduskolleegiumi 5. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-19-07, p 11). Isik on kindlustatud seeläbi, et ta maksab ise või makstakse tema eest riiklikus pensionikindlustuse süsteemis sotsiaalmaksu. Töötades teise riigi territooriumil, ei arvestata isiku eest (üldjuhul) Eestis sotsiaalmaksu. Seega ei anna isik panust riiklikku pensionikindlustussüsteemi, mistõttu selle ajavahemiku osas puudub tal ka kindlustuskaitse ning õigus nõuda, et see ajavahemik arvestataks pensioniõigusliku staaži hulka. Eesti riik ei määra ega maksa vanaduspensioni teises riigis töötatud ega muu aja eest, kui seadus, rahvusvaheline leping või Euroopa Liidu õigus seda ette ei näe. Erandite kehtestamise eesmärk oli kompenseerida perioodid, millal isikult oli võetud võimalus Eestis töötada ning anda oma panus Eesti pensionikindlustussüsteemi või olla Eestis hõivatud muu RPKS § 28 lg-s 2 nimetatud tegevusega;
3(7)
3-20-389 3) praegusel juhul pole tegemist erandliku olukorraga. Kaebaja õppis ja kasvatas last Bulgaarias kuni 2. detsembrini 1992 enda soovil ja valikul; 4) liidu õigus pole praegusel juhul asjakohane. Kaebaja õppis Bulgaarias 1975 – 1979 ja kasvatas seal last kuni 2. detsembrini 1992. Bulgaaria ei kuulunud sellel ajal Euroopa Liitu. Kaebajal ei olnud seega Euroopa Liidu aluslepingust tulenevat õigust liikuda vabalt Euroopa Liidu piires; 5) varasemate hõivetegevuste arvesse võtmiseks on määrav, et kõnealuseid perioode oleks arvestatud ka juba varem liikmesriigi enda õigusaktide alusel (määrus nr 883/2004 art 87 lg 2). RPKS § 7 lg 1 p 2, § 27 lg 2 p 1 ja § 28 lg 2 p-de 4, 7 ja 12 järgi välisriigi kõrgkooli statsionaarses õppevormis õppimise aega ega lapse eest välisriigis hoolitsemise ja kasvatamise aega pensioniõigusliku staaži hulka ei arvata; 6) seadusandjal on avar otsustusruum küsimuses, milliseid hõivetegevusi pensioniõigusliku staaži hulka arvata. Tegemist pole meelevaldse eristamisega. RPKS § 28 lg 3 p 5 ning lg-d 4 ja 5 ei tee erandit Bulgaarias õppimise ja lapse eest hoolitsemise ning tema kasvatamise osas; 7) norm ei näinud vastustajale ette kaalutlusõigust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmis. Kaebaja on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada EL-i õigust. Määruse nr 883/2004 art 2 kohaselt tuli EL-i õigust kohaldada ka kaebaja suhtes, kuna ta on liikmesriigi kodanik. Määruse nr 987/2009 art 12 lg 2 ja määruse nr 883/2004 art 6 tõlgendamisel ei oma tähtsust see, kas riik kuulus sel ajal EL-i koosseisu, kui isik oma staaži omandas. Tähtis on see, et liikmesriik tunnustab vastavat staaži ja selle tõttu saab perioodid liita. Seega, kui Bulgaaria Vabariik tunnustab xxx õppimist ajavahemikul 1975–1979 Bulgaarias omandatud pensioniõigusliku staažina, saab selle liita Eestis täitunud staažiga (vt ka määrus nr 883/2004, põhjenduste p-d 4, 5 ja 14); 2) määruse nr 883/2004 alusel ei saa liita üksnes neid staaže, mis on omandatud ajal, mil riik oli Euroopa Liidu liige. Selline tõlgendus tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise; 3) halduskohus tõlgendas määruse nr 883/2004 art 87 lg-t 2 valesti. SKA-l oli kohustus pöörduda Bulgaaria Vabariigi pädeva asutuse poole, et selgitada välja, kas kaebaja taotluses märgitud õpingute periood on käsitatav liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud asjaomase kindlustus-, töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodina. Halduskohus pole viidanud Euroopa Kohtu lahendile, mis tema seisukohta toetaks. Praeguses asjas võib olla põhjendatud küsida eelotsust; 4) kui inimesel on õigus saada sotsiaalkindlustushüvitist, liidetakse kõigis liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid kokku ning isiku pensioniõiguslik staaž saadakse eri liikmesriikides täitunud (mitte töötatud) aja liitmisel. Kaebaja pensioniõiguslik staaž sõltub sellest, kas Bulgaaria Vabariigi õiguskorra kohaselt on vaidlusalune periood arvesse võetav pensioniõigusliku staaži väljaarvutamisel (määrus nr 987/2009 art 1).
11.Vastustaja taotleb vastustes apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde; 2) selleks, et erinevate liikmesriikide pensioni perioodid ei kattuks, tehakse teise liikmesriiki päringuid. Sellel vormil on ära näidatud Eesti tunnustatud pensionistaaž. Kaebajat puudutavas osas on esimene vormide vahetamine toimunud 2018. a juunis. Teine kord vahetati vorme 2019. a-l. Bulgaaria pädeva ametiasutuse edastatud otsuse kohaselt on kaebajale alates 11. maist 2018 määratud vanaduspension. Bulgaaria pädeva asutuse vormilt ei nähtu perioode, mida nad pensionistaaži arvutamisel arvestasid. SKA edastas täiendava päringu. Samas ei muuda 4(7)
3-20-389 vaidlusaluste perioodide tunnustamine või mittetunnustamine kaebajale määratud vanaduspensioni suuruse arvestust ega summat; 3) määruse nr 883/2004 art 52 lg 1 reguleerib hüvitise määramist ning selle kohaselt toimub piiriülestel juhtudel RPKS alusel määratava pensioni suuruse arvutamine järgmiselt. Kui RPKS-i alusel vanaduspensioni saamise eeldused on täidetud, toimub pensioni määramine üksnes RPKS-i alusel. Kui isikul on RPKS §-s 7 sätestatud Eestis omandatud 15-aastase pensionistaaži omandamise nõue täitmata, kuid tal on see täidetud mõnes teises liikmesriigis, arvutatakse esmalt pensioni teoreetiline suurus ja arvesse võetakse kõik Eestis ja teises liikmesriigis omandatud pensionistaažid. Kõigis liikmesriikides omandatud staažide nõuet arvestatakse 15-aastase pensionistaaži tuvastamisel. Vanaduspensioni tegelik suurus arvutatakse RPKS-s arvestatud pensionistaaži alusel. Määruse nr 883/2004 põhjenduste p 11 kohaselt ei muuda liikmesriikides aset leidvate juhtumite või ilmnevate faktide võrdsustamine mingil juhul teist liikmesriiki pädevaks riigiks ega teise liikmesriigi õigusakte kohaldatavateks õigusaktideks. Määruse nr 883/2004 art 53 lg 3 punkti a sätestab, et liikmesriigi õigusaktides ettenähtud kattumist välistavate eeskirjade kohaldamisel vanadushüvitise kattumise korral võtab pädev asutus arvesse teises liikmesriigis saadud hüvitisi või tulu üksnes siis, kui asutuse kohaldatavates õigusaktides on sätestatud välisriigis saadud hüvitiste või tulu arvessevõtmine. RPKS ei näe ette Bulgaaria territooriumil toimunud tegevuste aja arvestamist pensionistaaži hulka; 4) määruse nr 883/2004 art-d 66 ja 87 ei tule kohaldada, kuna kaebajal on õiguse kindlaksmääramiseks olemas 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž ning seetõttu pole tarvis liita teises liikmesriigis omandatud perioode. Samuti ei ela ta teise liikmesriigi territooriumil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.SKA ja halduskohtu hinnangu kohaselt ei saa kaebaja RPKS § 28 lg 2 p-de 4 ja 12 ning lg 4 alusel pensioniõigusliku staaži hulka arvata kaebaja õppimise aga Bulgaaria Rahvavabariigi Xxx 1. septembrist 1975 – 15. juulini 1979. Samuti ei saa tema pensioniõigusliku staaži hulka arvata kahte aastat lapse, kes sündis xxx Bulgaaria Rahvavabariigis, kasvatamise eest. Kaebaja ei ole endise NSV Liidu territooriumil vähemalt 8 aastat last kasvatanud ega 1. septembrist 1975 – 15. juulini 1979 õppinud. Kaebaja saabus Eestisse 1992. aastal.
13.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et RPKS § 7 lg 1, § 27 lg 1 ning § 28 lg-te 1, 2 ja 4 alusel ei saa kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvata õppimise aega Bulgaaria Rahvavabariigis ega kahte aastat lapse kasvatamise eest Bulgaarias. Kaebaja pole õppinud ega last kasvatanud Eestis ega NSV Liidus, mistõttu ei saa ta tugineda RPKS § 28 lg-s 2 sätestatud erandile (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-15-2776, p 9).
14.Kaebaja on seisukohal, et SKA-l oli kohustus uurida Bulgaaria Vabariigi pädevatelt asutustelt, kas kaebajal on õigus tema poolt nimetatud aeg arvata Bulgaaria Vabariigis pensioniõigusliku staaži hulka. Kui jah, tuleb EL-i õiguse kohaselt ka Eestil seda staaži arvestada.
15.Halduskohtu hinnangul ei ole EL-i õigus kohaldatav, kuna kaebaja õppis ja kasvatas last Bulgaarias ajal, mil viimane ei kuulunud Euroopa Liitu (määrus nr 883/2004 art 87 lg 1). Samuti märkis halduskohus, et varasemaid hõivetegevusi sai arvesse võtta üksnes juhul, kui ka Eesti oleks arvestanud välisriigis õppimist ja lapse kasvatamist pensioniõigusliku staaži hulka (määrus nr 883/2004 art 87 lg 2).
5(7)
3-20-389
16.Määrus nr 883/2004 ei loo ühist sotsiaalkindlustusskeemi, vaid jätab kehtima eraldiseisvad siseriiklikud skeemid ning selle ainus eesmärk on tagada siseriiklike skeemide koordineerimine. Määrus jätab nii kehtima eraldiseisvad skeemid, mille alusel esinevad eri nõuded eri asutustele, kelle suhtes on hüvitise saajal otsesed õigused kas ainult siseriikliku õiguse alusel või siseriikliku õiguse alusel, mida vajadusel täiendab EL-i õigus (Euroopa Kohtu otsus C-140/12, p 43). EL-i õigusega loodud koordineerimissüsteemi eesmärgiks on kaitsta isikute vaba liikumist olukorras, kus isik on olnud sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega hõlmatud ühes või mitmes liikmesriigis (põhjenduste p-d 1, 3, 7, art 2 lg 1).
17.Kaebaja õppis Bulgaaria Rahvavabariigis ajavahemikul 1. septembrist 1975 – 15. juulini 1979 ning seal sündis tal ka laps. Kaebaja asus elama ja töötama Eestisse 2. detsembril 1992. Kaebaja pole töötanud ega omandanud kindlustuskaitset Bulgaaria Vabariigis kui Euroopa Liidu liikmesriigis. Sellest tulenevalt pole ta ka kasutanud oma õigust vabale liikumisele, mida EL-i õigusega loodud koordineerimissüsteem kaitseb.
18.Määrust nr 883/2004 kohaldatakse muu hulgas liikmesriigi kodanikele, kes on või on olnud sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega hõlmatud ühes või mitmes liikmesriigis (määrus nr 883/2004 art 2 esimene lõik). Määrust kohaldatakse kõigi õigusaktide suhtes, mis reguleerivad sotsiaalkindlustusliigina ka näiteks vanadushüvitisi (art 3 esimene lõik punkt d). Liikmesriigi pädev asutus võtab hüvitisõiguse saamisel, mille tingimuseks on kindlustusperiood, arvesse teises liikmesriigis täitunud kindlustusperioode, nagu oleks tegemist kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud perioodiga (määrus nr 883/2004 art 6). Kõiki määruse nr 883/2004 kohaldamiskuupäevale asjaomases liikmesriigis eelnenud aja jooksul liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode võetakse arvesse hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel määruse nr 883/2004 alusel (määrus nr 883/2004 art 87 lg 2). Kindlustusperioodina käsitatakse sissemakseperioodi või töötamisperioodi, mis on kindlustusperioodina määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille kohaselt see on täitunud või loetakse täitunuks, ning kõik selliste perioodidena käsitatavad perioodid, kui kõnealused õigusaktid võrdsustavad need kindlustusperioodidega (määrus nr 883/2004 art 1 punkt t).
19.Kaebaja on Eestis omandanud 15 aastat pensionistaaži ja ta on seeläbi täitnud RPKS § 7 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimuse. Sellest tulenevalt polnud tarvis analüüsida küsimust, kas teises liikmesriigis omandatud pensionistaaži periood tuleb liita Eestis omandatud pensionistaaži perioodiga, selleks, et isikul tekiks õigus vanaduspensionile. Eelnevast tulenevalt ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähendust määrusr nr 883/2004 art 6 ja art 87 lg-d 1 ja 2.
20.Määruse nr 883/2004 art 53 lg 1 sätestab, et sama isiku täitunud kindlustusperioodide alusel arvutatud või antud vanadushüvitiste mis tahes kattumist käsitletakse samaliigiliste hüvitiste kattumisena. Liikmesriigi õigusaktides ettenähtud kattumist välistavate eeskirjade kohaldamisel vanadushüvitise kattumise korral kehtib nõue, et pädev asutus võtab arvesse teises liikmesriigis saadud hüvitisi või tulu üksnes siis, kui asutuse kohaldatavates õigusaktides on sätestatud välisriigis saadud hüvitiste või tulu arvessevõtmine (määrus nr 883/2004 art 53 lg 3 punkt a). Määruse nr 883/2004 põhjenduste p 11 sätestab, et liikmesriikides aset leidvate juhtumite või ilmnevate faktide võrdsustamine ei muuda mingil juhul teist liikmesriiki pädevaks riigiks ega teise liikmesriigi õigusakte kohaldatavateks õigusaktideks.
21.Kuna RPKS ei näe ette seda, et Bulgaaria Rahvavabariigis toimunud õppimine ja lapse kasvatamine tuleks pensioni suuruse arvutamise kontekstis arvata pensionistaaži hulka, ei anna määrus nr 883/2004 kaebajale õigust nõuda seda, et Eesti pensioni suuruse määramisel võetaks arvesse ka kaebaja taotletavad perioodid. Seetõttu puudub ringkonnakohtu hinnangul ka vajadus küsida Euroopa Kohtult eelotsust selle kohta, kuidas liidu õigust tuleb tõlgendada. 6(7)
3-20-389
22.Eelnevast tulenevalt ei lasunud SKA-l kohustust lõplikult välja selgitada, milliseid perioode võtab Bulgaaria Vabariik kaebajale määratud pensioni suuruse arvutamisel arvesse.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
24.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.