X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 30.12.2019 otsuse nr 4, 30.12.2019 otsuse nr 4004995/3 ja 03.03.2020 vaideotsuse nr 8-3/392-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata tema 05.11.2019 esitatud avaldus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja v.adv Keijo Lindeberg Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud riigi kanda. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.08.2020.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegi 04.11.2019 otsuse nr 2, millega määras Xle vanaduspensioni alates 13.11.2019 eluaegselt 291,98 eurot kuus, võttes pensioni suuruse arvutamise aluseks pensioniõigusliku staaži 7 aastat 9 kuud 11 päeva, ümardatult 8 aastat.
X esitas 05.11.2019 SKA-le avalduse, milles palus arvestada pensioniõiguslikku staaži 16.07.1979 sündinud lapse eest.
3.SKA tegi 30.12.2019 otsuse nr 4, millega arvutas ümber varem määratud vanaduspensioni alates 01.01.2020 eluaegselt 265,47 eurot kuus, võttes pensioni suuruse arvutamisel aluseks pensioniõigusliku staaži 3 aastat 10 kuud 26 päeva, ümardatult 4 aastat.
4.SKA tegi 30.12.2019 ka otsuse nr 4004995/3, millega jättis X 05.11.2019 avalduse rahuldamata ja otsustas mitte arvestada alates 01.01.2020 X pensioniõigusliku staaži hulka õppimist Bulgaaria Rahvavabariigis K. Marxi nimelises Kõrgemas Majandusinstituudis
01.09.1975-15.07.1979. SKA otsuse põhjenduste kohaselt ei õppinud X endise NSV Liidu territooriumil, vaid välisriigis ja seega ei kuulu nimetatud periood arvamisele pensioniõigusliku staaži hulka. 04.07.1988 Bulgaaria Rahvavabariigis välja antud sünnitunnistusest nähtub, et Y sündis 16.07.1979 Sofias. X ei kasvatanud last vähemalt 8 aastat Eestis ega ka endise NSV Liidu territooriumil ja seega ei saa arvata väikelapse eest hoolitsemise aega kuni kolme aastaseks saamiseni ega ka kahte aastat kasvatamise eest tema pensioniõigusliku staaži hulka.
5.X esitas 07.01.2020 SKA-le vaide 30.12.2019 otsuse nr 4 kehtetuks tunnistamiseks ja 04.11.2019 otsuse nr 2 alusel vanaduspensioni maksmise taastamiseks.
6.X esitas 28.02.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tõlke eesti keelde 02.03.2020) SKA 30.12.2019 otsuse nr 4 tühistamiseks ja vastavalt SKA 04.11.2019 otsusele nr 2 pensionisumma taastamiseks suuruses 291,98 eurot.
7.SKA tegi 03.03.2020 vaideotsuse nr 8-3/392-2, millega jättis vaide rahuldamata. Kaebaja esitas vaideotsuse kohtule 04.03.2020.
8.Kohus jättis kaebuse 17.03.2020 määrusega käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks, SKA 30.12.2019 otsuse nr 4004995/3 kättesaamise kuupäeva täpsustamiseks ja vajadusel tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb oma eesmärgi saavutamiseks nõuda SKA 30.12.2019 otsuse nr 4 tühistamist, SKA 30.12.2019 otsuse nr 4004995/3 tühistamist, SKA 03.03.2020 vaideotsuse nr 8-3/392-2 tühistamist ning SKA kohustamist vaadata kaebaja 05.11.2019 esitatud avaldus uuesti läbi.
9.Kaebaja kinnitas kohtule 21.03.2020, et kohus on tema eesmärgist õigesti aru saanud ja teatas, et sai SKA 30.12.2019 otsuse nr 4004995/3 kätte 30.12.2019.
10.Kohus jättis kaebuse 06.04.2020 korduvalt käiguta ja andis täiendava tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Lisaks tuli kaebajal teatada, kas ta soovib kohtuotsuse tõlkimist enda kulul või vajab tõlkimiseks menetlusabi.
11.Kaebaja esitas 11.04.2020 menetlusabi taotluse ja 15.04.2020 kaebetähtaja ennistamise taotluse.
12.Tallinna Halduskohus võttis 21.04.2020 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA, rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas kaebaja asjas tehtava kohtuotsuse eesti keelest vene keelde tõlkimise kulude kandmisest. Sama määrusega rahuldas kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse ja ennistas kaebetähtaja Sotsiaalkindlustusameti 30.12.2019 otsuse nr 4004995/3 tühistamise nõude ja 05.11.2019 esitatud avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõude osas. 28.04.2020 määrusega rahuldas kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse ning andis talle haldusasjas esindamiseks riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
13.Kaebaja leiab, et SKA 30.12.2019 otsus nr 4, 30.12.2019 otsus nr 4004995/3 ja 03.03.2020 vaideotsus nr 8-3/392-2 on õigusvastased ning kuuluvad tühistamisele. SKA on vaidlustatavate otsuste tegemisel tuginenud asjakohatutele õigusnormidele ning jättes pöördumata Bulgaaria Vabariigi pädeva asutuse poole, jätnud täitmata oma HMS §-st 6 tulenevat uurimiskohustuse. Sellest tulenevalt on SKA vaidlustatud otsused HMS § 54 kohaselt õigusvastased ning kuuluvad tühistamisele. Kaebaja arvates pidanuks SKA otsuse vastuvõtmisel lähtuma mitte pelgalt Eesti Vabariigi õigusaktidest, vaid võtma muuhulgas arvesse ka Euroopa Liidu asjakohast informatsiooni. Kaebaja põhjendab seisukohta järgmiselt.
13.1 Käesoleval juhul kuulub kohaldamisele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 (edaspidi määrus 883/2004 või põhimäärus) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009 (edaspidi määrus 987/2009). Põhimääruse artiklite 2 ja 6 ning määruse nr 987/2009 artikli 12 lõike 2 tõlgendamisel ei oma tähtsust, kuhu koosseisu vastav riik staaži omandamise perioodil kuulus. Tähtis on vaid see, et liikmesriik tunnistab käesoleval hetkel vastavat staaži ning sellest piisab perioodide liitmiseks. See tähendab, et juhul, kui Bulgaaria Vabariik kui Euroopa Liidu liikmesriik tunnistab kaebaja poolt K. Marxi nimelises Kõrgemas Majanduskoolis õppimise perioodi 1975-1979. aastatel Bulgaarias omandatud pensioniõigusliku või muu sellega võrdsustava staaži hulka, saaks selle kui teises liikmesriigis omandatud staaži liita Eestis täitunud pensioniõigusliku staažiga ning arvutada perioodide liitsummast tulenevalt ka isikule määratava pensioni suuruse. Seda tõlgendust toetab põhimääruse preambuli punkt 14: „Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb eelkõige liita kõik hüvitiseõiguste saamiseks ja säilitamiseks ning hüvitisesummade arvutamiseks erinevate siseriiklike õigusaktide alusel arvesse võetud perioodid ja anda hüvitisi kõikidele käesoleva määrusega hõlmatud erinevatele isikukategooriatele.“ Seejuures on oluline, et viidatud punktis ei ole kasutaud sõna „liikmesriik“, mis viitab sellele, et vastavate perioodide arvutamisel ole riigi liikmesriigi staatuse omandamise hetk määrav. 13.2 Kõnealuse määrusega on püütud ühtlustada liikmesriikide sotsiaalkindlustus- ja sealhulgas pensionisüsteeme. Seoses sellega on asjakohane ka määruse preambuli punktid 4 ja 5, mille kohaselt on vaja arvestada siseriiklike sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide erijooni ning rajada üksnes koordineerimissüsteem (p 4) ning kõnealuse koordineerimise raames on vaja asjaomastele isikutele erinevate siseriiklike õigusaktide alusel tagada võrdne kohtlemine ühenduse piires (p 5). Põhjendamatu oleks eeldada, et põhimääruse alusel saab liita vaid tööstaaže, mis on omandatud konkreetsetes riikides alates ajast, mil nad on saanud liikmesriikideks. See tähendaks, et näiteks 2004. aastal ja hiljem liitnud liikmesriikide elanikud hakkaksid ühtlustatud pensionisüsteemist tulenevat soodsat mõju kasutada saama alles mitmekümne aasta möödumisel, erinevalt enne määruse jõustumist liitunud riikide elanikest. Kui liita saaks vaid rangelt liikmesriigis omandatud tööstaaže, siis ei kannataks ebavõrdse kohtlemise all mitte ainult pärast põhimääruse jõustumist liitunud liikmesriikide elanikud, vaid ka märkimisväärne osa enne määruse jõustumist liitunud riikide elanikke (nagu näiteks 1995. aastal liitunud Rootsi, Soome ja Austria elanikud). Kaebaja ei näe ühtegi paikapidavat põhjust, miks peaks liikmesriikide elanikke kohtlema ebavõrdselt selle alusel, millal on need riigid, kus nad on oma tööstaaži kogunud, saanud liikmesriikideks. See avaldaks pensioni- ja ka muude kindlustussüsteemide ühtlustamisele vastupidist mõju. 13.3 Asjakohatu on Riigikohtu lahend, millele SKA tugineb ning mille kohaselt on justkui välistatud isiku väljastpoolt Eestit omandatud pensioniõiguslik staaži arvestamine ning seega ka eeltoodud põhimäärusest tuleneva perioodide liitmise põhimõte. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks eelnevalt välja toodud põhimõttest, et vanaduspensioni makstakse Eestis töötamise ja Eestis toimunud RPKS § 28 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tegevuste eest, näeb SKA erandina vaid väljaspool Eestit töötamist ning RPKS § 28 lg 4 kohaldamist, kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb ilmselge juhis arvesse võtta mitte liikmesriikides töötatud aeg, vaid liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud asjaomased kindlustus-, töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodid. 13.4 Eeltoodud Euroopa Liidu regulatsioonist nähtub, et kui inimesel on õigus saada sotsiaalkindlustushüvitist, liidetakse kõigis EL liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid kokku ning isiku pensioniõiguslik staaž saadakse eri liikmesriikides täitunud (mitte töötatud) aja liitmisel. Seetõttu on arusaamatu ning asjakohatu SKA tuginemine RPKS § 28 lg-le 4, mille eesmärk on kindlustada esmajoones neid isikuid, kes on kuni 1991. aastani töötanud NSV Liidu liikmesriikides (kellest enamus ei kuulu seejuures käesoleval hetkel Euroopa Liitu) ega
tähenda, et üksnes neil on õigus Eestis pensioni taotledes väljastpoolt Eesti territooriumi teenitud pensioniõigusliku staaži arvesse võtta. Käesoleval juhul ei ole kaebaja puhul küll tegemist NSV Liidu territooriumil töötamisega ega muude § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tegevustega, mistõttu ei tule kõne alla ka RPKS § 28 lg 4 kohaldamine. Küll aga ei tähenda see, et kõik teised isikud, kes pole töötanud või eeltoodud tegevusi teinud Eestis ega endise NSV Liidu territooriumil, kaotavad oma võimaluse taotleda Eestis pensioni asjaolu tõttu, et nad on omandanud pensioniõiguslikud- või muud kindlustusperioodid muude EL liikmesriikide territooriumil. Seega on SKA keeldunud kaebaja poolt soovitud perioodi arvestamist kaebaja pensioniõigusliku staaži kohta, tuginedes käesolevas vaidluses asjakohatule sättele. 13.5 Eeltoodust ning põhimääruse eesmärkidest ja võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes oleks SKA pidanud leidma, et kaebaja poolt Bulgaaria Vabariigis omandatud pensioniõiguslik staaž või muu asjakohane kindlustusperiood tuleks põhimääruse artiklist 6 tulenevalt liita Eestis omandatud pensioniõigusliku staažiga vaatamata sellele, et 1975-1979. aastatel ei olnud Bulgaaria ega ka Eesti EL liikmesriik. Kaebaja Eestis pensioni määramisel arvesse võetav pensioniõiguslik staaž sõltub sellest, kas Bulgaaria Vabariigi õiguskorra kohaselt on vaidlusalune periood arvesse võetav pensioniõigusliku staaži väljaarvutamisel. Kui jah, tuleb nimetatud periood liita Eestis ning teistes liikmesriikides omandatud staažile ning sellest tulenevalt arvutada välja kaebajale määratava pensioni suurus. Määruse 987/2009 artikli 1 kohaselt põhimääruse artikli 6 kohaldamiseks oli SKA-l kohustus pöörduda Bulgaaria Vabariigi vastava pädeva asutuse poole selgitamaks välja, kas kaebaja poolt 05.11.2019 taotluses märgitud õpingute periood on käsitletav liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud asjaomase kindlustus-, töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodina ning selles tulenevalt arvutada välja kaebajale määratava pensioni suurus. SKA pole käesoleval juhul seda teinud. Vastustaja seisukohad
14.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 14.1 Kaebajale oli määratud töövõimetuspension ning seoses vanaduspensioniikka jõudmisega määrati kaebajale ilma pensioniavaldust nõudmata riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 6117 alusel vanaduspension alates 13.11.2019. Kaebaja esitas SKA-le 06.06.2018 diplomi ja tööraamatu, mille alusel lisati alates 06.06.2018 kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka õppimine 01.09.1975-15.07.1979 Sofia K. Marxi nimelises Kõrgemas Majandusinstituudis, töötamised 06.02.1995-30.06.1998 xxxxxxxx Eesti esindajana ja 01.07.1998-31.12.1998 xxxxxxx AS-s. 04.11.2019 otsusega nr 2 määrati kaebajale vanaduspension alates 13.11.2019 summas 291,98 eurot ning pensioniõigusliku staaži hulka oli arvestatud ka õpiaeg Sofia K. Marxi nimelises Kõrgemas Majandusinstituudis perioodil 01.09.1975-15.07.1979. 14.2 05.11.2019 esitatud avalduses palus kaebaja arvestada pensioniõiguslikku staaži hulka 2 aastat 16.07.1979 sündinud lapse eest. 04.07.1988 Bulgaaria Rahvavabariigis välja antud sünnitunnistusest nähtub, et tütar Y on sündinud 16.07.1979 Sofias. Tulenevalt RPKS § 7 lg-st 1 ja § 27 lg-st 1 määratakse ja makstakse RPKS alusel vanaduspensioni Eestis töötamise ja Eestis toimunud RPKS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tegevuste eest. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus (30.09.2008 otsus asjas nr 3-4-1-8-08, p-d 35 ja 36 ning 01.10.2008 otsus asjas nr 3-4-3-57-08, p 30). Erand, kui pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse väljaspool Eestit toimunud töötamine ja/või RPKS § 28 lg-s 2 nimetatud tegevused, on sätestatud RPKS § 28 lg-s 4, mille kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka RPKS § 28 lg-tes 1–3 sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ja mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni.
14.3 Kaebaja on vanaduspensionieas ja tema puhul on täidetud 15-aastase Eestis omandatud RPKS §-s 27 sätestatud pensionistaaži nõue. 27.10.2019 pöördumises selgitas kaebaja, et ta elab ja töötab Eestis alates 02.12.1992. Kaebaja tütar Y on sündinud 16.07.1979 Bulgaaria Rahvavabariigis Sofias. Seega ei hoolitsenud kaebaja lapse eest kuni 3-aastaseks saamiseni Eestis ja samuti ei saanud ta last enne 01.01.1999 kasvatada 8 aastat Eestis, mistõttu puudub seaduslik alus kaebaja pensioniõigusliku staaži suurendamiseks lapse kasvatamise eest ettenähtud täiendava pensioniõiguslikku staažiga. 14.4 05.11.2019 avalduse menetlemise käigus kontrolliti kogu pensionistaaži arvestust ja selgus, et kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka oli arvestatud õppimine 01.09.1975 kuni 15.07.1979 K. Marxi nimelises Kõrgemas Majandusinstituudis. Õppimine ei toimunud Eestis, vaid toimus Bulgaaria Rahvavabariigis asuvas koolis, mistõttu ei võimalda RPKS nimetatud õpiaja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka. Seega oli tegemist ekslikult pensioniõigusliku staaži hulka arvatud perioodiga ja see kuulus pensioniõigusliku staaži hulgast väljaarvamisele. Sotsiaalkindlustusameti 30.12.2019 otsusega nr 4004995/3 jäeti kaebaja 05.11.2019 avaldus rahuldamata ja samuti otsustati mitte arvestada alates 01.01.2020 kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka õppimist Bulgaaria Rahvavabariigis K. Marxi nimelises Kõrgemas Majandusinstituudis 01.09.1975 kuni 15.07.1979. Sotsiaalkindlustusameti 30.12.2019 otsusega nr 4 arvutati kaebaja pension ümber ja maksmist jätkati suuruses 265,47 eurot, mille arvutamisel aluseks võetud pensioniõigusliku staaži hulgast arvati välja õpiaega Bulgaarias 01.09.1975 kuni 15.07.1979 ja ei arvestatud juurde täiendavat pensioniõiguslikku staaži seoses lapse kasvatamisega. SKA peab riikliku pensioni määramisel lähtuma seadustest ja tal puudub otsustamisel kaalutlusõigus, s.t kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud, tuleb pension või pensionilisa määrata ja vastupidi, kui tingimused ei ole täidetud, siis puudub õigus pensioni määramiseks. Samuti kui isiku tegevus kuulub RPKS §-s 28 loetletud tegevuste hulka, siis tuleb selle tegevuse aeg arvata pensioniõigusliku staaži hulka ja RPKS §-s 28 nimetamata tegevuste aega ei saa SKA pensioniõigusliku staaži hulka arvata.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Vaidlust pole selle üle, et kaebaja õppis perioodil 01.09.1975-15.07.1979 Bulgaaria Rahvavabariigis Sofias asuvas K. Marxi nimelises Kõrgemas Majandusinstituudis, samuti, et kaebajal sündis Bulgaaria Rahvavabariigis Sofias 16.07.1979 tütar. Ka puudub vaidlus selles, et kaebaja asus Eestisse elama ja Eestis töötama alates 02.12.1992 ning kaebajal on omandatud Eestis 15-aastane pensionistaaž. Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas õpiaeg K. Marxi nimelises Kõrgemas Majandusinstituudis perioodil 01.09.1975-15.07.1979 saab lugeda kaebaja pensionistaaži hulka. Samuti seisneb vaidlus selles, kas kaebaja 16.07.1979 sündinud tütre eest hoolitsemise ja kasvatamise aastaid saab lugeda kaebaja pensionistaaži hulka. Nimetatud õpiaja ja tütre kasvatamise aastate arvamine pensionistaaži hulka suurendaks kaebaja pensionistaaži ja selle alusel arvutatud pensioni suurust.
16.RPKS § 7 lg 1 järgi on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 63-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud RPKS §-s 27 sätestatud pensionistaaži. RPKS § 27 lg 1 järgi on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega. RPKS § 27 lg 2 järgi jaguneb pensionistaaž järgmiselt: 1) pensioniõiguslik staaž, mida arvestatakse kuni 31.12.1998; 2) pensionikindlustusstaaž, mida arvestatakse alates 01.01.1999. Kuna vaidluse all on perioodid 1.09.1975-15.07.1979 ja 16.07.1979–16.07.1987 (so lapse eest hoolitsemise aeg ja kaheksa lapse kasvatamise aastat), tuleb asja lahendamisel lähtuda pensioniõigusliku staaži kohta kehtestatud regulatsioonist.
RPKS § 28 lg 1 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. RPKS § 28 lg 2 p 4 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka õpiaeg kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides. RPKS § 28 lg 2 p 7 ja p 12 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka vanemal väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat.
17.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et RPKS § 7 lg 1, § 27 lg 1 ja § 28 koostoimest tuleneb üldine reegel, et Eesti seaduste alusel arvestatakse pensioniõiguslikku staaži hulka Eestis töötatud aeg ja muu Eestis toimunud RPKS § 28 lg-s 2 nimetatud ja töötamisega võrdsustatud tegevuse aeg (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30.09.2008 otsus asjas nr 3-41-8-08, p 30, p 34; halduskolleegiumi 05.06.2007 otsus asjas nr 3-3-1-19-07, p 11). Üksnes Eestis töötatud aja pensionistaaži hulka arvamise põhimõte tuleneb nn kindlustusprintsiibist: isik on kindlustatud seeläbi, et ta maksab ise või makstakse tema eest riiklikus pensionikindlustuse süsteemis sotsiaalmaksu. Töötades teise riigi territooriumil, ei arvestata isiku eest (üldjuhul) Eestis sotsiaalmaksu. Seega ei anna isik panust riiklikku pensionikindlustussüsteemi, mistõttu selle ajavahemiku osas puudub tal ka kindlustuskate ning õigus nõuda, et see ajavahemik arvestataks pensioniõigusliku staaži hulka (lahendi nr 3-4-1-8-08, p-d 30 ja 34). Kuivõrd õpiaeg statsionaarses õppes, samuti laste eest hoolitsemise ja kasvatamise aeg võrdsustatakse töötamisega, tuleb Riigikohtu seisukohtadest juhinduda ka käesoleval juhul. Seega, Eesti riik ei määra ega maksa vanaduspensioni teises riigi töötatud ega muu aja eest, kui seadus, rahvusvaheline leping või Euroopa Liidu õigus seda ette ei näe. Eestis omandatud pensionistaažile viitab selgelt RPKS § 7 lg 1. Ainsate eranditena näevad RPKS § 28 lg p p 5 ja lg 3 p 5 ning lg-d 4 ja 5 ette juhtumid, mil Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse ka välisriigis viibitud aeg, kusjuures tegemist on olukordadega, mida isikul polnud endal võimalik vältida (so RPKS § 28 lg 2 p 5, lg 3 p 5 ja lg 5) või toimus tegevus endise NSV Liidu territooriumil enne 01.01.1991 (so RPKS § 28 lg 4). Sellest järeldub, et erandite kehtestamise eesmärk oli kompenseerida perioode, millal isikult oli võetud võimalus Eestis töötada ning anda oma panus Eesti pensionikindlustussüsteemi või olla Eestis hõivatud muu RPKS § 28 lg-s 2 nimetatud tegevusega. Antud juhul ei ole sellise olukorraga tegemist, sest kaebaja õppis Bulgaarias ja kasvatas seal last kuni Eestisse elama ja töötama asumiseni (so kuni 02.12.1992) enda soovil ja valikul.
18.Eeltoodud kohtu järeldusi ei muuda ka kaebaja viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 määruse nr 883/2004 sätetele. Kohus osundab, et nimetatud määruse sätted ei ole käeoleval juhul asjassepuutuvad, sest kaebaja õppis Bulgaarias aastatel 1975-1979 ja kasvatas seal last kuni 02.12.1992. Määruse nr 883/2004 eesmärk on tagada isikute vaba liikumise õiguse tõhus rakendamine Euroopa Liidu piires (preambuli p 45). Kaebaja õppis Bulgaarias ja kasvatas seal last ajal, mil Bulgaaria ei kuulunud veel Euroopa Liitu. Seega ja vastupidiselt kaebaja seisukohale, ei olnud kaebajal sel ajal Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevat õigust vabale liikumisele Euroopa Liidu piires ja Bulgaarias õppimise aja ning lapse eest hoolitsemise ja tema kasvatamise aja mittearvamine pensionistaaži hulka ei saanud sellist liikumisvabadust kuidagi piirata. Kohus juhib tähelepanu, et määruse nr 883/2004 art 87 lg 1 kohaselt ei kehti sellest määrusest tulenevad õigused (sh artikkel 6) enne määruse kohaldamise kuupäeva. Nimelt tuleneb määruse nr 883/2004 artiklist 91, et määrust kohaldatakse alates rakendusmääruse jõustumise kuupäevast. Seejuures reguleerib määruse nr 883/2004 rakendamise korda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.09.2009 määrus nr 987/2009, mille artikli 97 kohaselt jõustub määrus
1.mail 2010. Seejuures näeb määruse nr 883/2004 artikkel 87 lg 2 ette üksnes seda, et hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel võetakse arvesse määruse kohaldamiskuupäevale asjaomases liikmesriigis eelnenud aja jooksul liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud
kindlustusperioode, töötamise, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioode. Teisisõnu on varasemate hõivetegevuste arvesse võtmiseks määrav, et kõnealuseid perioode arvestati juba varem ka liikmesriigi enda õigusaktide alusel. Vastupidist ei ole võimalik järeldada ka Eesti ühinemislepingu seletuskirjast (vt VII osa 2. jao 3. alajagu „Sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimine“, lk 125-126). RPKS § 7 lg 1 p 2, § 27 lg 2 p 1 ja § 28 lg 2 p 4, p 7 ja p 12 järgi välisriigi kõrgkooli statsionaarses õppevormis õppimise aega ega lapse eest välisriigis hoolitsemise ja kasvatamise aega pensioniõigusliku staaži hulka ei arvata. Seetõttu on vastustaja jätnud õiguspäraselt vaidlusalused ajaperioodid arvesse võtmata.
19.Kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et seadusandjal on sotsiaalsete õiguste tagamisel lai diskretsiooniõigus ja kohtud ei tohi seadusandja asemel asuda langetama sotsiaalpoliitilisi otsuseid (Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus asjas nr 3-4-1-12-10). Selliselt käitudes ületaks kohus oma pädevust ja rikuks võimude lahususe põhimõtet (PS § 4). Seadusandjal on suhteliselt suur vabadus otsustada, millist abi, millistel tingimustel ja millises ulatuses anda, sh otsustada milliseid hõivetegevusi pensioniõigusliku staaži hulka arvata ja milliseid mitte. Kohtul ja ka vastustajal puudub pädevus pensioni määramise või staaži arvestamise aluseid laiendada. Eestis ja välisriigis õppimise ja laste kasvatamise ning nende eest hoolitsemise eristamist ei ole alust hinnata meelevaldseks, olenemata sellest, et õppurid või lapsevanemad ise kummalgi juhul pensionikindlustussüsteemi ei panusta. Nagu öeldud, ei ole RPKS § 28 lg 3 p-s 5 ning § 28 lgtes 4 ja 5 sätestatud erandjuhtudele sarnast erandit tehtud õppimise ja lapse eest hoolitsemise ning tema kasvatamise kohta Bulgaarias. Kohtul ja ka vastustajal puudub pädevus pensioni määramise või staaži arvestamise aluseid laiendada.
20.Kuna tegemist on seaduses selgelt sõnastatud reegliga ning tegemist pole eelnevalt nimetatud erandlike olukordadega, siis puudub kohtul praeguses asjas tõlgendamisruum. Avalikus õiguses kehtib seaduslikkuse põhimõte (PS § 3 lg 1), millest tulenevalt on vastustaja õigustatud pensioni määrama ja maksma üksnes seaduses ettenähtud tingimustel ning ei saa teha otsuseid, mis väljuksid seadusega lubatud raamidest. Kuivõrd seadusandja on otsustanud piirata pensioniõigusliku staaži hulka arvatavad hõivetegevused Eesti territooriumiga ning erandid antud olukorrale ei kohaldu, pidi vastustaja ka sellest lähtuma. RPKS § 7 lg 1 p 2, § 27 lg 2 p 1 ja § 28 lg 2 p 4, p 7 ja p 12 ei anna vastustajale ka kaalutlusõigust, mistõttu puudus vastustajal võimalus teistsuguse otsuse tegemiseks. Seetõttu ei ole võimalik arvata kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka Bulgaarias õppimise ja lapse eest hoolitsemise ning lapse kasvatamise aega.
21.Eeltoodust tulenevalt on SKA 30.12.2019 otsus nr 4 ja 30.12.2019 otsus nr 4004995/3 õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Nimetatud põhjusel puudub alus ka SKA 03.03.2020 vaideotsuse nr 8-3/392-2 tühistamiseks. Kuivõrd SKA otsused on õiguspärased, siis jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue. Kaebus jääb seega kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
22.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul teeb kohus otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, mistõttu jäävad võimalikud vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda. Kaebaja oli menetluskulude (kohtulahendi tõlkimine) tasumisest vabastatud ja sai ka esindamiseks riigi õigusabi selle hüvitamise kohustuseta. HKMS § 118 lg 3 alusel jääb viidatud kaebaja menetluskulu riigi kanda. Kohus lahendab kaebaja esindaja esitatud riigiõigusabi kulude hüvitamise taotluse eraldi määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.