Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.12.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-305
Haldusasi
XX kaebus toimetulekutoetuse maksmise asjus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Jevgeni Šimonjuk
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.07.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 09.07.2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.01.2021. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XX esitas 12.11.2019 Tallinna linna Kristiine linnaosa valitsusele (LOV) taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2019. a novembrikuu eest. Eelmise kuu netosissetulekuks märkis XX töötuskindlustushüvitise 336,60 eurot.
2.Kristiine LOV jättis 13.11.2019 otsusega nr 19234028189 XXa taotluse toimetulekutoetuse saamiseks sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2 alusel rahuldamata ja talle toimetulekutoetuse määramata, kuna taotleja sissetulek ületas pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist toimetulekupiiri 616,95 euro võrra. Kristiine LOV tuvastas, et Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel sai XX 2019. a oktoobrikuus sissetulekuid ka ZZ kokku 773,48 eurot (neto). ZZ esitas maksekorraldused, millest nähtus, et 31.10.2019 kandis ta XX pangakontole Deutsche Handelsbank AG-s 368,00 + 405,48 eurot.
3.XX esitas Kristiine LOV 13.11.2019 otsuse peale vaide, mille Tallinna Linnavalitsus jättis 12.02.2020 korraldusega nr 196-k rahuldamata põhjusel, et XX keeldub esitamast toimetulekutoetuse määramiseks vajalikke tõendeid ja andmeid, mille alusel haldusorgan saaks teha kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. LOV kogutud teabe kohaselt ei vasta XX SHS § 131 lg-s 2 sätestatud nõuetele, kuna tema 2019. a oktoobrikuu netosissetulek ületas märkimisväärselt toimetulekupiiri. XX e-kirjaga LOV-ile saadetud ekraanipilt ei kinnita, et ZZ laekus raha 01.11.2020. Ekraanipildilt ei ole võimalik tuvastada, kas üldse on tegemist panga või muu krediidiasutuse konto väljavõttega, puuduvad väljavõtte tegemise kuupäev ja arvestusperiood, summade arvestamise kuupäev ning krediidiasutuse rekvisiidid. XX jättis täitmata kohaliku omavalitsuse nõude esitada panga kinnitatud väljavõte kontol toimunud tehingutest perioodil 01.10.2019–01.11.2019. XX selgitas, et Deutsche Handelsbank AG konto pole kunagi olnud tema käsutuses; tegemist oli ajutise kontoga Saksa pangas, mille avas temale sõber ning mis oli mõeldud ühekordseks kasutamiseks; konto on suletud, mistõttu pole tal võimalik esitada konto väljavõtet. XX jäi suulisel ärakuulamisel oma seisukohtade juurde ning ütles, et tal pole võimalik esitada Deutsche Handelsbank AG pangakonto väljavõtet. Seda, miks väljavõtet pole võimalik esitada, ta põhjendada ei soovinud. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 21 lg 1 p 1 kohaselt on isik hüvitise taotlemisel ja saamisel kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta. SÜS § 30 lg 2 kohaselt on hüvitise taotlemisel ja andmisel hüvitise andjal põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust. Seega peab hüvitise taotleja olema ise aktiivne, samuti on toetuse andjal õigus koguda andmeid andmekogudest. Ebaõige on väide, et Saksa panga konto on suletud, kuna MTA andmetel kandis YY XXale sellele kontole tasu 2019. a augustis. Kehtivate eeskirjade kohaselt on isikul õigus saada pangakonto väljavõte ka siis, kui konto on suletud. Kohalikul omavalitsusel pole õigust pangast andmeid ise küsida, seda peab tegema panga klient. XX keeldumine konto väljavõtte esitamisest tekitab kahtluse, et ta kasutab Saksa panga kontot oma tegelike sissetulekute varjamiseks. Väljavõtte esitamine LOV-ile võib kaasa tuua välja makstud toimetulekutoetuste tagastamise nõude. Keeldumine toetuse maksmisest on põhjendatud.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Kristiine LOV 13.11.2019 otsuse ja linnavalitsuse 12.02.2020 korralduse nr 196-k tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks maksta kaebajale toimetulekutoetust 156,53 eurot.
2(6)
3-20-305 Kaebaja sai alles kaevatavast LOV-i otsusest teada, et toimetulekutoetus jäeti määramata ZZ poolt 31.10.2019 deklareeritud 773,48 euro tõttu. See raha maksti talle välja alles 01.11.2019. ZZ tegi ülekande kontole, mille sõber ammu tegi temaga kokkuleppel ühekordseks kasutamiseks sõbra raha käsutamiseks ja see on olnud ka ainult sõbra käsutada. Enne töövaidluskomisjoni pöördumist oli kaebajal ja ZZ kokkulepe, et ettevõte kannab sinna väljamaksed ja raha jääks kaebaja sõbrale. Ettevõte ei konsulteerinud kaebajaga, mis kuupäeval ja millisele arvele raha tuleks maksta. Seetõttu maksiski ettevõte suvalisele kontole, mis on jäänud sõbra käsutusse, kellega pole tänaseks enam häid suhteid. Kaebajal puudub ligipääs sellele pangakontole. Kaebajal õnnestus läbirääkimiste teel saada sõbralt ekraanipilt, kus on näha 01.11.2019 laekumine ZZ.
5.Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohus jättis 09.07.2020 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus kaevatava haldusakti põhjendustega ega korranud neid. Vastustaja on õigesti leidnud, et saadud sissetulek 773,48 eurot (neto) tuleb lugeda kaebaja 2019. a oktoobri sissetulekute hulka. MTA andmetest ja ZZ saadud dokumentidest nähtub, et välismaksekorraldus tehti 31.10.2019. Kaebaja pole vaatamata vastustaja nõudmisele esitanud pangakonto väljavõtet, millelt nähtuks, et laekumine toimus mitte 31.10.2019, vaid 01.11.2019. Swedbanki konto väljavõte ei ole asjakohane, kuna sellele kontole ZZ ülekannet ei teinud. Pigem kinnitab menetluses algselt üksnes Swedbanki konto väljavõtte esitamine kahtlust, et kaebaja üritas teadlikult oma teise pangakonto ja sinna laekunud summade olemasolu varjata. Mitme pangakonto olemasolu kaebaja menetluses ise esile ei toonud, vaid selle tuvastas vastustaja teises haldusmenetluses. Kaebaja väited, et välismaalt konto väljavõtete esitamine ei ole võimalik ja on raskendatud, ei ole veenvad. Kaebaja väited, et äriühing kandis kaebajale rahasumma üle valele, n-ö sõbra kontole, ei ole asjakohased. Juhul kui pangakonto on kaebaja nimel, milles vaidlus puudub, on kaebajal õigustatud ligipääs pangakonto andmetele. Kui kaebaja on enda pangakonto käsutusõiguse andnud kolmandale isikule, siis sellest tulenevaid riske kannab kaebaja ise. Kaebaja seletuste usaldusväärsuse seab kahtluse alla nende vastuolulisus. Ühest küljest toob kaebaja välja, et ettevõttega oli kokkulepe raha ülekandmiseks 01.11.2019, teisalt väidab ta, et temaga enne ülekannet ei konsulteeritud ja ettevõte kandis sisuliselt pahatahtlikult raha valele kontole. Kahtlust kinnitab täiendavalt seegi, et kaebaja esitatud ekraanipildilt nähtuvad erinevad ülekanded ZZ. Kuigi puuduvad kuupäevad, ei saa pidada eluliselt usutavaks, et kaebaja laseb järjepidevalt kanda tööandjal raha kontole, millele tal tegelikkuses ligipääs puudub. Kohtule esitatud tõend TransferWise transfer confirmation ei kummuta kohtu järeldusi. Sellest ei nähtu, et ülekanded oleks tehtud ZZ poolt, vaid vastupidi, maksjaks on kinnituse kohaselt kaebaja ise. Samuti ei nähtu sellest väljavõttest konto omanik ning see ei lükka ümber seda, et ZZ kandis raha 31.10.2019 XXa pangakontole nr xxx Deutsche Handelsbank AG-s. Kaebaja ei esitanud 09.06.2020 esitatud tõenditest tõlkeid ja need jätab kohus tähelepanuta. Isiku ära kuulamata jätmine enne LOV-i otsuse tegemist on haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 rikkumine, kuid menetlusviga ei ole sedavõrd oluline, et see saaks mõjutada asja sisulist otsustamist. Vaidemenetluses oli kaebajal piisavalt võimalust esitada nõuetekohaseid tõendeid enda seisukohtade kinnituseks, kuid ta ei teinud seda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 09.07.2020 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja ei saanud pankadevaheliste ülekannete tõttu raha kätte enne 01.11.2019. Seda tõendab LOV-ile esitatud ekraanipilt konto väljavõttest, kus on näha selgelt kuupäev 01.11.2019 3(6)
3-20-305 (Friday 1st), konto omaniku nimi ja laekumise summad ZZ. Kohtule esitas kaebaja „TransferWise pangalt saadud konkreetsed maksekorraldusete väljavõtted laekumiste kohta ZZ“ ja hiljem eelmenetluse käigus „TransferWise panga poolt pangakonto väljavõtte 01.11.2019 kohta“. Kaebaja ei saanud vaidemenetluses esitada maksekorraldusi ega väljavõtet, kuna need saabusid talle kohtumenetluse ajaks. Kaebaja pole midagi varjanud. Algses taotluses polnudki vaja esile tuua teisi pangakontosid, sest kaebaja igapäevases kasutuses on ainult Swedbanki pangakonto. Kaebajal mitme pangakonto olemasolu oli vastustajal teada juba varem. Kaebaja esitas vastustajale tõendid, et ta on üritanud pangalt saada kontoväljavõtet. Takistuseks on olnud ka keelebarjäär. Kaebaja pidi teatama tööandjale, millisele kontole ta soovib makset, aga kui kaebaja hakkas tööandjale kirjutama, et soovib saada makset mitte enne 01.11.2019, selgus, et tööandja oli oktoobris makse juba teinud Saksa panga kontole, ootamata ära kaebaja juhiseid. Vastustaja rikkus kaebaja õigust olla enne haldusakti andmist ära kuulatud.
8.Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellandile oli selgitatud korduvalt kõigi pangakontode väljavõtete esitamise kohustust, kuid kaebaja on sellest keeldunud ja ebaõigelt kinnitanud, et Saksa pangakonto on suletud. Apellant ei ole haldusmenetluses, vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses õigeaegselt ja kohaselt tõendanud, et raha laekus temale kontole 01.11.2019. Apellant varjas Saksa konto olemasolu, sellel toimunud liikumisi ehk esitas haldusorganile mittetäielikud andmed. Ja kui selgus teave varjatud pangakonto kohta, tegi apellant kõik endast oleneva, et konto väljavõte ei saaks haldusorganile kättesaadavaks. Väited konto sõbra käsutusse andmise kohta on ebausutavad. Tekib küsimus, kuidas XX tegi ekraanipildi ilma internetipanka sisse logimata. Apellandi igapäevase pangakonto (Swedbank) väljavõte kajastab sissetulekuid kalendrikuul osaliselt ega anna ülevaadet tema üldisest varalisest seisundist. Seega on kõikide krediidiasutuste kontode, sh Saksamaa panga konto väljavõtete esitamine vajalik muu hulgas ka XX majandusliku olukorra terviklikuks hindamiseks. Vastustajal tekkis ka varem kahtlus, et apellandil on konto teises krediidiasutuses, kuid XX kinnitas pidevalt, et konto oli loodud ühekordseks kasutamiseks ning toimetulekutoetuse taotluse esitamise ajal on pangakonto suletud ja arveldusteenuse leping on lõpetatud (kuigi ta selle kohta asjakohaseid tõendeid ei esitanud). Vaidemenetluse käigus pakkus sisekontrolöri teenistus kaebajale korduvalt abi Saksa pangale võõrkeelse päringu ettevalmistamiseks, kuid apellant keeldus sellest põhjendamatult ja lõpetas mitmed asjaolude selgitamiseks ning abi pakkumiseks tehtud telefonikõned.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks.
10.ZZ tegi XXale mõeldud rahaülekanded 31.10.2019 pangakontole nr xxx Deutsche Handelsbank AG-s (dtl 68–69). Toimetulekutoetuse taotlemise menetluses ja vaidemenetluses pidasid nii XX kui ka vastustaja seda XXi nimele avatud pangakontoks. Vastuseks ringkonnakohtu järelepärimisele möönis XX ja see nähtub ka avalikult kättesaadavatest materjalidest, et tegemist on hoopis TransferWise’i pangakontoga. TransferWise Ltd on piiriüleseid e-raha teenuseid pakkuv Finantsinspektsioonis registreeritud finantsasutus.1 TransferWise konto on sarnane tavalise pangakontoga, sinna saab lasta teha ülekandeid ja teha
3-20-305 ise ülekandeid, samuti on kontoga seotud tavapärasteks kaarditoiminguteks kasutatav MasterCard’i pangakaart.2
11.XX eksitas vastustajat ja jättis täitmata oma kaasaaitamiskohustuse, kui ei selgitanud vastustajale, et tegemist pole tavalise pangakontoga. Vastustajal oli SHS § 132 lg-st 3 ja SÜS § 21 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda XXi kasutuses olevate kontode väljavõtteid, et kontrollida nii vaidlusaluste maksete asjaolusid (XXi käsutusse saabumise aeg) kui ka XXi majanduslikku olukorda laiemalt. Selles osas nõustub ringkonnakohus täielikult vastustaja ja halduskohtu põhjendustega. Kaebaja esitas vaid Swedbanki konto väljavõtte (dtl 27). Kuna kaebaja ei esitanud kõikide tema nimele tehtud pangakontode väljavõtteid ning tema selgitused olid ebamäärased ja vastuolulised, näides olevat kantud pigem oma sissetulekute varjamise soovist, võis vastustaja põhjendatult eeldada, et ZZ 31.10.2019 tehtud väljamaksed jõudsid XXa käsutusse samal päeval. Samas, isegi kui lugeda kaebaja esitatud ekraanipilti (dtl 47) ja TransferWise’i väljavõtete (dtl 1–2 ja 123–124, tõlked dtl 114–115 ja 144–145) alusel tuvastatuks, et ZZ 31.10.2019 tehtud väljamaksed jõudsid XXa TransferWise’i kontole 01.11.2020, ei muuda see vastustaja keeldumist maksta kaebajale 2019. a novembri eest toimetulekutoetust õigusvastaseks. Ekraanitõmmis ja TransferWise’i väljavõtted puudutavad vaid ZZ novembris tehtud ülekandeid ning nendelt ei nähtu kontol toimunud ülekanded ja maksed toimetulekutoetuse taotluse esitamisele eelneval kuul. Kuna XX on järjekindlalt ja alusetult keeldunud linnale esitamast TransferWise’i konto väljavõtet kogu oktoobrikuu kohta, samuti pikema perioodi kohta, oli ja on jätkuvalt võimatu kindlaks teha tema majanduslikku seisundit, mis on toimetulekutoetuse maksmise vältimatuks eelduseks. Vaidlustatud otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal teha vältimatult samasisuline otsus. Kaebajale on haldusja vaidemenetluse käigus piisavalt antud võimalusi konto väljavõtete esitamiseks. 09.01.2020 vastustajale esitatud selgitus („Antud konto pole minu kasutuses, kuna tegemist on suletud kontoga minu jaoks, kuhu kanti see raha. Seega pole mul võimalik mitte kuskilt võtta mingeid väljavõtteid, ega pea ka vajalikuks rohkemaks kui üheks vajalikuks tõestuseks, millest on olemas ekraanipilt.”) on ilmselgelt ebapiisav, et lugeda kaasaaitamiskohustus täidetuks.
12.Paljasõnalised ja ebausutavad on kaebaja väited, et TransferWise’i konto väljavõtte saamist väidetavalt takistab „sõber“, kelle jaoks konto olevat tegelikult tehtud. Selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega. Nähtuvalt kaebaja enda esitatud tõenditest suhtles kaebaja TransferWise’iga Saksa pangakonto sulgemise teemal oma isiklikult meiliaadressilt xxx(dtl 76–77), samuti tehti talle 2019. a augustis samale kontole väljamakse YY (dtl 75). Teoreetiliselt on võimalik selline – ehkki rahapesuvastaseid reegleid rikkuv – olukord, et finantsasutuse konto on kellegi kolmanda isiku (ebaseadusliku) kontrolli all. Toimetulekutoetuse taotleja kaasaaitamiskohustuse täitmine eeldanuks siiski, et isik esitab vastustajale TransferWise’i konto „tegeliku“ kasutaja andmed, et vastustaja saaks selle kohta haldusmenetluses tõendeid koguda, vajadusel koostöös õiguskaitseasutustega. Vastupidise tõlgenduse korral oleks kõiksugu toetuste taotlejatel, kes peavad riigile tõendama oma majanduslikku olukorda, lihtne esitada ettekääne, et taotleja nimel avatud kontod on hoopis kolmanda isiku tegeliku kontrolli all.
13.Ärakuulamisõiguse osas nõustub ringkonnakohus täielikult halduskohtu põhjendustega ega korda neid.
14.Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab ja täiendab osaliselt otsuse põhjendusi.
Vt nt https://financer.com/ee/ettevote/transferwise/, https://www.aripaev.ee/uudised/2018/04/24/transferwisetoi-turule-virtuaalkonto-ja-kaardi.
5(6)
3-20-305
15.Kaebaja on riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Taotlusi vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmiseks ei esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.