XXi kaebus Tallinna Linnavalitsuse 13.11.2019 otsuse ja 12.02.2020 korralduse nr 196-k tühistamiseks ja toimetulekutoetuse maksmise kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja — XX Vastustaja — Tallinn linn
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.08.2020, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 13.11.2019 taotluse Kristiine Linnaosa Valitsusele (KLV) toimetulekutoetuse saamiseks perioodi november 2019 eest.
2.KLV otsustas 13.11.2019 otsusega jätta XXile toimetulekutoetuse määramata.
3.Kaebaja esitas 13.11.2019 otsuse tühistamiseks vaide.
4.Tallinna Linnavalitsus jättis 12.02.2020 korraldusega nr 196-k (vaideotsus) kaebaja vaide rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 17.02.2020 XXi kaebus vaideotsuse tühistamiseks.
6.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 18.02.2020 määrusega menetlusse.
3-20-305
7.Kaebaja nõustus 11.03.2020 seisukohas kirjaliku menetlusega.
8.Vastustaja esitas 01.04.2020 vastuse kaebusele, milles nõustus ühtlasi asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
9.Tallinna Halduskohtus määras 06.04.2020 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja täiendavate seisukohtade esitamise tähtajaks 08.06.2020. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks määras kohus 16.06.2020. Ühtlasi kohustas kohus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest kaebajat esitama tõlke ja täiendavad põhjendused Lisa nr 5 – (TransferWise transfer confirmation) asjakohasusest. Kaebaja kohtu määratud tähtajal tõlget ega täiendavaid selgitusi ei esitanud.
10.Kaebaja esitas 08.06.2020 täiendava seisukoha koos lisa nr 5 tõlkega ja 09.06.2020 esitas kaebaja 08.06.2020 seisukohas nimetatud lisad nr 6 ja 7.
11.Vastustaja esitas 10.06.2020 seisukoha täiendavate tõendite osas.
12.Tallinna Halduskohtu 11.06.2020 määrusega kohustas kohus kaebajat 09.06.2020 esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlkimiseks hiljemalt 22.06.2020 ning määras uueks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 09.07.2020 kell 16.00.
13.Kaebaja esitas võõrkeelsete dokumentide tõlked hilinemisega, 03.07.2020, koos täiendava seisukohaga.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
14.Kaebaja palub tühistada Tallinna Linnavalitsuse 13.11.2019 otsuse ja 12.02.2020 korralduse nr 196-ning kohustada Tallinna Linnavalitsust toimetulekutoetuse maksmiseks summas 156, 53 eurot.
14.1.Kaebaja palub enda sissetulekute hulka mitte lugeda deklareeritud summat 773, 48 eurot. Tegemist on Ecoharvest OÜ poolt 31.10.2019 deklareeritud summaga Maksu- ja Tolliametis (MTA). Vastustaja on lugenud selle kaebaja sissetulekute hulka ja kaebajat ei informeeritud sellest asjaolust enne otsuse tegemist. Kaebaja tegi 15.11.2019 e-maili teel päringu sotsiaaltöötajale, et kaebajale ei ole laekunud toimetulekutoetuse raha. 18.11.2019 saadeti kaebajale menetluse otsus nr 19234028189. Alles siis sai kaebaja teada, et toimetulekutoetus jäeti määramata selle sissetuleku tõttu.
14.2.Kaebaja selgitab, et vaidlusalune summa on talle välja makstud 01.11.2019, kui see raha jõudis füüsiliselt tema kätte. Seega on see kaebaja novembrikuu sissetulek, mitte oktoobrikuu sissetulek. Kaebaja selgitab, et tal oli ettevõttega kokkulepe, et ta soovib väljamakset teadlikult
1.novembril, et see ei mõjutaks tema toimetulekutoetust. Selle ettevõttega on kaebajal tüli ja töösuhet enam ei ole. Väljamakstud summa on makstud töövaidluskomisjoni otsuse alusel ja seetõttu ei arvesta ettevõte kaebaja soove.
14.3.Kaebaja selgitab, et Ecoharvest OÜ-lt laekus talle summa tegelikult 01.11.2019, aga kanne tuli nende poolt teisele arveldusarvele, mis oli tehtud ammu varasemalt ühekordseks kasutamiseks sõbra poolt sõbraga kokkuleppel sõbra käsutamiseks ja see on olnud ka ainult sõbra käsutada. Ecoharvest OÜ-l oli lisaks kaebaja põhikontole olemas ka kaebaja teine konto number. Oli kokkulepe, et ettevõte kannaks sinna väljamaksed ja raha jääks kaebaja sõbrale. See oli aga enne kui kaebaja pöördus töövaidluskomisjoni. Ettevõte ei konsulteeriunud kaebajaga mis kuupäeval ja millisele arvele tuleks maksta. Seetõttu maksiski ettevõte suvalisele kontole, mis on jäänud sõbra käsutusse, kellega pole tänaseks enam häid suhteid.
2(10)
3-20-305
14.4.Kaebaja jaoks on keeruline tõestada pangakontole laekumist 01.11.2019, kuna tal puudub ligipääs sellele pangakontole. Kaebajal õnnestus läbirääkimiste teel saada sõbralt ekraanipilt, kus on näha 01.11.2019 laekumine Ecoharvest OÜ-lt.
14.5.Vastustaja ei pidanud ekraanipilti usutavaks ning tegi päringu ettevõttele, kes saatis maksekorraldused. See selgus kaebajale alles peale e-maili päringu tegemist ja see oli kaebaja eest varjatud informatsioon.
14.6.Tänaseks on kaebaja kätte jõudnud siiski pangalt dokumendid laekumise kohta 01.11.2019, 2 maksekorraldust. Kaebaja selgitab, et seda oli väga vaevaline saada. Otsuse tegemisel oli neid maksekorraldusi võimatu saada, kuna pank asub teises riigis.
14.7.Kokkuvõtvalt palub kaebaja mitte arvata tema oktoobrikuu sissetuleku hulka Ecoharvest OÜ-lt laekunud summat ning palub määrata talle toimetulekutoetus summas 156, 53 eurot, mis kaebajal oleks õigus saada, kui seda summat sissetuleku hulka mitte arvestada. Vastustaja seisukohad
15.Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsused on õiguspärased ning põhjendab seda järgmiselt:
15.1.Kaebajale jäeti novembrikuu toimetulekutoetus määramata sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lõike 2 alusel, sest perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 616,95 euro ulatuses
15.2.Kaebajale oli selgitatud korduvalt kõigi pangakontode väljavõtete esitamise kohustust, kuid kaebaja sellest on keeldunud ja ebaõigelt kinnitanud, et Saksa pangakonto on suletud.
15.3.Kaebaja poolt linnaosavalitsusele edastatud andmete, 31.10.2019 ja 04.11.2019 kirjaliku kinnituse ja selgituse kohaselt (lisad 8 ja 18) on kaebaja kasutuses seisuga 30.09.2019 ainult üks pangakonto (a/a xxxxxxxxxxxxx Swedbank). Kaebaja kinnituse ja selgituse järgi on pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxxxx Deutsche Handelsbank AG ühekordne konto ühekordseks kasutamiseks. Kaebaja kinnitas nii 31.10.2019 kui ka 04.11.2019, et konto suleti kohe peale raha laekumist Allfilm OÜ-lt, ehk 02.08.2019, kuid see ei vasta tõele. Vastupidist kinnitavad Ecoharvest OÜ maksekorraldused (lisad 20 ja 21), millest nähtub et pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxx Deutsche Handelsbank AG on kaebaja kasutuses ja käsutuses (vähemalt seisuga 31.10.2019). XX keeldub põhjendamatult sellest pangakontost väljavõtet esitamast. Kuna toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse eelmise kuu sissetulekud, siis omab nimetatud pangakonto väljavõte perioodi 01.10.2019 - 01.11.2019 osas novembrikuu toimetulekutoetuse määramisel olulist tähtsust. Alusetu on kaebaja väide, et temal puudub võimalus saada konto väljavõte. Ühtlasi ei ole XX esitanud tõendeid selle kohta, et temale kuuluv pangakonto on suletud ja krediidiasutusega arvelduskonto leping lõpetatud. Vastustaja leiab, et kaebajal on õigus ja krediidiasutusel Deutsche Handelsbank AG on kohustus esitada kaebaja nõudel kinnitatud väljavõte perioodi 01.10.2019 - 01.11.2019 kohta. Kaebaja poolt 10.03.2020 edastatud kirjavahetusest kaebaja ja Transferwise Ltd vahel (lisa 24) järeldub, et XXi pangakonto xxxxxxxxxxxxxxxxx oli 10.03.2020 seisuga endiselt kaebaja kasutuses.
15.4.Kaebaja 12.11.2019 esitatud taotlusele olid lisatud kõik vajalikud eluasemekulusid tõendavad dokumendid ning vastustajal oli olemas tema väljavõte Swedbanki pangakontol 01.10.2019 – 31.10.2019 toimunud tehingutest. 30.10.2019 e-kirjas ja 04.11.2019 paberkandjal esitatud selgituses oli taotleja kinnitanud, et tema kasutuses on ainult üks pangakonto. Seetõttu puudus vajadus küsida täiendavaid andmeid ning taotlus võeti 13.11.2019 menetlusse (toimetulekutoetuse taotlused menetletakse esimesel võimalusel, otsuse tegemiseks on aega 5 tööpäeva). Vastustajal puudus vajadus kaebajalt veel midagi juurde küsida või täiendavalt talle asjaolusid selgitada ning MTA-st andmete võtmine ristkasutuse teel oli kaebajale ka varasematest 3(10)
3-20-305 menetlustest teada. Vastustaja rõhutab, et vaatamata korduvatele selgitustele ei ole kaebaja välismaise pangakonto väljavõtet esitanud (sh kaebuse lisa 5). Tähtsust omab ka asjaolu, et kaebaja ei ole taotlenud täiendavat tähtaega dokumentide esitamiseks, vaid väitis paljasõnaliselt, et Deutsche Handelsbank AG pangakonto ei ole kaebaja omandis ning on avatud ainult ühekordseks kasutamiseks, mis ei vasta aga tõele (pangakontot on ta jaganud vähemalt nii OÜ Allfilmile kui ka Ecoharvest OÜ-le). Vastustaja hinnangul on pangasaladuse ja isikuandmete kaitse põhimõtete järgi konto väljavõtte esitamise ülesanne pandud antud juhul kaebajale.
15.5.Kaebajale oli varasematest toimetulekutoetuse taotluste menetlustest teada, et sissetulekute andmed võetakse MTA-st. Antud juhul ei oleks kaebajale MTA andmete tutvustamine enne otsuse langetamist ka mingit tähendust omanud, sest õigusaktidega on ettenähtud riigi poolt loodud andmebaaside ristkasutus toimetulekutoetuste menetlemisel ning riigi andmebaasis olevates andmetes kahtlemiseks puudub võimalus ja vajadus. Kui kaebaja kahtleb andmetes või vaidlustab need, siis peab ta seda tegema asjaomaste asutuste kaudu ja esitama vastupidised tõendid, kuid kumbagi variantidest ei ole kaebaja seniseks teinud.
15.6.Tavapäraselt vaadatakse MTA andmed koos taotlejaga taotluse esitamisel üle, kuid kuna kaebaja tuli taotlust esitama, nagu tavapäraselt, tööpäeva lõpus, siis seekord selleks ühiseks andmete ülevaatamiseks aega ei jäänud. Täiendavalt veel selgituseks, et 02.12.2019 käis kaebaja vastustaja vastuvõtul (sotsiaalhoolekande osakonnas) koos allüürnikuga ja 03.12.2019 üksinda, et taotleda ühekordset toetust. Siis kontrolliti kaebaja juuresolekul uuesti MTA andmeid ning küsiti OÜ Ecoharvestist laekunud summa kohta. Kaebaja selgitas, et sai selle sularahas. Selleks ajaks ei olnud veel OÜ Ecoharvesti maksekorralduse koopiad kohale jõudnud (tulid 11.12.2019, pärast ettevõtte raamatupidajale helistamist), et ka neid talle tutvustada. Seega on menetluse käigus kaebaja enda väited laekumiste kohta olnud vastuolulised. Vaidlustatava otsusega tutvumise kohta on kaebaja esitanud kaebuses ainult pooltõe. Kuna kaebaja üüritava korteriga oli probleeme (ebaselged suhted üürnike ja allüürnike ning allüüritavate osadega), siis tegi vastustaja kodukülastuse sellesse korterisse 15.11.2019 plaaniga kaebajale üle anda novembrikuu toimetulekutoetuse otsus allkirja vastu ning selgitada otsuse sisu. Sel päeval kaebajat kodus ei olnud ning allüürnikul paluti edasi anda info, et vastustaja soovib temaga vestelda. Ajendatuna kodukülastusest saatis kaebaja 15. 11.2019 õhtul e-kirja, milles palus selgitust, miks talle raha ei laekunud 14.11.2019 ja sai 18.11.2019 e-kirjaga vaidlustatava otsuse. Täiendavaid küsimusi otsuse kohta kaebaja ei esitanud.
15.7.Kaebaja ei ole esitanud ühtegi asjakohast tõendit raha laekumise kohta OÜ-lt Echoharvest 01.11.2019. Saksa panga konto väljavõtet ei ole kaebaja vastustajale kuni tänase päevani esitanud ning 02.12.2019 vastustaja vastuvõtul väitis kaebaja hoopis, et OÜ-st Ecoharvest sai ta summad sularahas, mida aga ei kinnita ettevõtja poolt esitatud maksekorraldused. Kokkulepped maksete hajutamiseks oma tahtmist mööda, et riigilt toetust saada, ei ole õiguspärased. Ettevõtja sai ja pidi kandma tasud nendele kontodele, mida oli kaebaja talle maksete ülekandmiseks esitanud. Asjaolu, et kaebaja oli tegelikult esitanud OÜ-le Ecoharvest Saksa pangakonto, näitab, et kaebaja on esitanud ebaõigeid andmeid ka oma 04.11.2019 kinnituses, milles väitis, et pangakonto oli avatud ainult ühekordseks kasutamiseks ja suletud. Vaidluse seisukohalt ei oma aga tähendust asjaolu, et ettevõttel oli ka teine kaebaja pangakonto, kuhu ta oleks võinud raha kanda.
15.8.Vastuseks kohtu poolt esitatud küsimustele selgitas vastustaja järgmist:
15.8.1.Vastustaja lähtus kaebaja sissetulekute tuvastamisel kaebaja taotlusest (lisa 1, mis esitati 12.11.2019 ja MTA infopäringu tulemustest, mis tulevad STAR andmekogusse taotluse menetlemisel automaatselt eeltäidetuna (lisa 7). Kuna taotluse ja MTA andmed ei olnud sissetulekute kajastamise osas identsed, siis otsuse tegemisel võeti sissetuleku allikatena tõendamisel aluseks MTA ja TKIS (töötukindlustus infosüsteem) andmed (lisa 9, vt. otsuses nimetatud need sissetuleku allikana). 4(10)
3-20-305
15.8.2.Ühtlasi selgitas vastustaja tõendite kogumise käiku kronoloogiliselt koos põhjendustega konkreetse tõendi kogumise vajadusse puutuvalt.
15.8.3.Kaebaja esitas toimetulekutoetuse taotluse vastuvõtul 12.11.2019, olles selle päeva viimane klient (andmebaasi andmetel kell 16.20) ning toimus tavapäevane klienditeenindusega seotud jutuajamine (millised andmed esitas ja kas on veel võimalik ja vajalik esitada). Kaebajale selgitati sissetulekute ja muude andmete esitamise kohustust ja andmete koosseisu varasemate menetluste käigus, mil selgitamine toimus nii suuliselt, e-kirja teel, kodukülastuse käigus, posti teel, telefoni teel, lisaks on neid selgitusi ja nõudeid esitatud ka järgnevate (jaanuari ja veebruari 2020) toimetulekutoetuste taotluste menetlemise käigus. Kaebaja on toimetulekutoetuse taotleja KLV kaudu alates septembrist 2019 ja osa viimaseid kirjalikke selgitusi, nõudeid dokumentide esitamise kohta on nähtavad käesoleva vastuse lisadest. Vastustaja saab vajadusel esitada veel täiendavaid dokumente selgituskohustuse täitmise kohta, kui kohus peab seda vajalikuks.
15.8.4.Kohtule esitatud kaebuse lisa nr 5 (TransferWise transfer confirmation) on esmakordselt esitatud halduskohtumenetluse käigus ning sellega ei ole vastustaja ei haldusmenetluse ega ka vaidemenetluse käigus tutvunud. Vastustaja annab teada, et ei anna nõusolekut muukeelse dokumendi menetlusse võtmiseks HKMS § 81 lõige 5 mõistes.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on õiguspärased ja kaebuses toodud argumendid ei anna alust nende tühistamiseks. Nõustun haldusaktides toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebuses toodud väidetele selgitan järgmist.
17.Vaidlusaluse otsusega jäeti kaebajale novembrikuu eest toimetulekutoetus määramata.
18.Poolte vahel on vaidlus selles, kas Ecoharvest OÜ poolt kaebajale laekunud summa 773, 48 eurot tuleb lugeda kaebaja oktoobrikuu sissetulekute hulka. Kui see summa lugeda oktoobrikuu sissetulekute hulka (vastustaja seisukoht), siis puudub kaebajal õigus toimetulekutoetusele. Kui see summa arvata oktoobrikuu sissetulekutest välja (kaebaja seisukoht), siis võib kaebajal olla õigus toimetulekutoetusele. Ühtlasi lahknevad poolte seisukohad ka selles, kas kaebajale võimaldati menetluse kestel kohaselt ärakuulamisõigus.
19.Kaebuses toodud väiteid arvestades analüüsin esmalt, kas vastustaja on õigesti jätnud kaebajale novembrikuu toimetulekutoetuss määramata SHS § 131 lõike 2 alusel, sest perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 616,95 euro ulatuses (käesoleva otsuse p-d 20-29). Seejärel annan hinnangu kaebajale tagatud ärakuulamisõigusesse puutuvalt (käesoleva otsuse p-d 30-32). Toimetulekutoetuse arvestamine
20.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 1-3). Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg-d 1 ja 2). Haldusorganil tuleb HMS § 4 lg 2 kohaselt diskretsiooni teostades arvestada kõiki olulisi asja-olusid ja huve ning kaalumine peab toimuma ratsionaalselt, tasakaalustades erinevaid kaalukaid huve (RKHKO nr 3-3-1-42-02, p 11; RKHKo nr 3-3-1-52-13, p 31). 5(10)
3-20-305
21.Vastustaja 13.11.2019 otsusest nähtuvalt jäeti toimetulekutoetus määramata SHS § 131 lg 2 alusel, kuna tema sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaaravamist ületas toimetulekupiiri 616,95 euro ulatuses.
21.1.Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras (SHS § 134 lg 1). Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir (SHS § 133 lg 1). Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 3). 2019. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 7 p 3 kohaselt on SHS § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 150 eurot kuus.
22.Eelnevast nähtub, et toimetulekutoetuse määramine ei ole kaalutlusotsus. SHS § 131 lg 2 alusel on toimetulekutoetuse õigus perekonnal, kelle netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Tegemist on konkreetsete eeldustega, mille täitmist kohalik omavalitsus toimetulekutoetuse määramisel kontrollib.
23.Eeltoodut, vastustaja 13.11.2019 otsust ja kaebaja toimetulekutoetuse taotlust (vastustaja 01.04.2020 vastus kaebuse lisa nr 1) arvestades kujuneb arvutuskäik selleks, et tuvastada, kas isikul on õigus saada toimetulekutoetust, SHS § 131 lg 2 alusel järgmiselt: 1)
Seega nähtub, et kaebaja sissetulek ületab 616.95 euro ulatuses toimetulekupiirmäära ning alus toimetulekutoetuse maksmiseks puudub. Seda seetõttu, et toimetulekutoetuse arvestamisel on kaebaja sissetulekuks loetud ka OÜ Ecoharvest poolt makstud 773,48 eurot.
24.Kaebaja ei ole vaidlustanud 13.11.2019 otsuses toodud eluasemekulude andmeid ja arvestust ega ka sissetuleku andmeid puutuvalt töötuskindlustushüvitisse. Seega eeltoodud asjaoludel ma vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse hindamisel ei peatu. Kaebaja vaidlustab üksnes selle, et tema sissetulekuna on arvesse võetud Ecoharvest OÜ-lt laekunud summa 773,48 (vaidlusaluses otsuses kajastatud kui „muu sissetulek“).
25.Käesolevas asjas tuleb seega kontrollida, kas vastustaja on kohaselt uurinud ja põhjendanud, miks tuleb toimetulekutoetuse määramisel kaebaja sissetulekuna arvesse võtta Ecoharvest OÜ-lt laekunud summa 773,48.
26.Esmalt märgin, et vaidlusaluses 13.11.2019 otsuses puuduvad pikemad selgitused selle kohta, millistel alustel on summa 773,48 loetud kaebaja sissetulekute hulka. Otsusest nähtub üksnes viide sellele, et tegemist on MTA andmete alusel tehtud otsusega. Kaebaja taotluses nimetatud sissetulekut märgitud ei ole (vastustaja 01.04.2020 vastus kaebuse lisa nr 1).
6(10)
3-20-305
26.1.Leian, et vastustajal puudus toimetulekutoetuse määramise otsustamisel vajadus täiendavaks uurimiskohustuseks kaebaja sissetulekute osas, sest vastustajal puudus alus kahelda MTA andmete õigsuses. Haldusorganil on küll kohustus juhtumi asjaolud omal initsiatiivil välja selgitada (HMS § 6), kuid uurimispõhimõte pole piiramatu. Asjaolu uurimiseks peab esinema mõistlik ajend (vt RKHKo nr 3-17-1110/84, p 23 ja RKHKo nr 3-3-1-6-07, p-d 9-13). Vaidlusaluses asjas saab mõistlikuks ajendiks uurimiskohustuse tekkimiseks pidada asjaolu, et kaebaja pöördus päringuga ning seejärel vaidega vastustaja poole ning väljendas seisukohta, et sissetulekut 773,48 eurot ei saa lugeda kaebajale laekunuks 31.10.2019.
26.2.Kaebaja päringu järgselt asus vastustaja kontrollima andmete õigsust (vastustaja 01.04.2020 vastus kaebusele lisad nr 8, 18 (RE: info ja küsimus)). Andmete kinnitamiseks tegi linnaosavalitsus 28. novembril 2019 Ecoharvest OÜle vastava päringu. Vastuseks esitas Ecoharvest OÜ maksekorraldused, millest nähtub, et vaide esitajale kuuluvale Saksamaa pangakontole (Deutsche Handelsbank AG) kanti 31. oktoobril 2019 raha kokku 773,48 eurot (368,00 eurot + 405,48 eurot) (vastustaja 01.04.2020 vastus kaebusele lisa nr 17). Vaideotsuses on selgitatud, et vaidemenetluses püüdis vastustaja täiendavalt välja selgitada summa 773,48 väljamaksmise asjaolusid, kuid kaebaja nõutavaid pangakonto väljavõtteid ei esitanud. Ühtlasi on vaideotsuses viidatud sellele, et MTA andmetel sai vaide esitaja 2019. aasta oktoobrikuus sissetulekuid ka Ecoharvest OÜ-lt summas 773,48 eurot (neto).
26.3.Seega tuleb kontrollida, kas peale 13.11.2019 toimetulekutoetuse määramata jätamise otsust vaideotsuses kajastatud tõendid ja põhjendused annavad aluse järelduseks, et kaebajal õigus toimetulekutoetusele puudub.
27.Leian, et vastustaja on õigesti leidnud, et Ecoharvest OÜ-lt saadud sissetulek summas 773,48 eurot (neto) tuleb lugeda kaebaja oktoobrikuu sissetulekute hulka.
27.1.Esiteks nähtub MTA andmetest koostoimes Ecoharvest OÜ-lt saadud maksekorraldustega, et kaebajale on 31.10.2019 tehtud välismaksekorraldus summas 773,48 eurot (vastustaja vastus 01.04.2020 vastus kaebusele lisad nr 20, 21; kaebuse lisa nr 2). Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis nendes tõendites kajastatud info ümber lükkaks. Tõendiks, miks kaebajale sissetuleku laekumise 31.10.2019 ümber lükkaks, saaks olla pangkonto väljavõte, kus nähtub, et Ecoharvest OÜ-lt on laekumine toimunud mitte 31.10.2019 vaid 01.11.2019. Sellist tõendit kaebaja vaide- ega kohtumenetluses esitanud ei ole.
27.2.Sealjuures on asjas tõendatud, et vaidemenetluse eelselt vastuseks kaebaja päringule (vastustaja 01.04.2020 vastus kaebusele lisad nr 8, 18 (RE: info ja küsimus)) ja vaidemenetluse kestel (vastustaja 01.04.2020 vastus kaebusele lisad nr 12, 13, 14 ja 15) selgitas vastustaja kaebajale korduvalt, milliseid pangakonto väljavõtteid ja millisel eesmärgil tuleb esitada. Sealjuures paneb SÜS § 21 lg 1 p 1 hüvitise taotlejale kohustuse esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks. Samasisulise kohustuse haldusmenetluses HMS § 38 lg 3 lause 1, mille kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Kui kaebaja jätab menetluse kestel esitamata nõutavad tõendid, siis kannab asjaolu tõendamatuse riski kaebaja ise.
27.3.Kaebaja on esitanud vastustajale Swedbanki oktoobrikuu väljavõtte ja ekraanipildi väljavõtte (vastustaja 01.04.2020 vastus kaebusele lisad nr 2, 11, 22). Kumbki nimetatud tõenditest ei tõenda, et kaebajale oleks Ecoharvest OÜ-lt on laekumine toimunud 01.11.2019 mitte 31.10.2019. Ekraanipildilt nähtub üksnes laekumise summa ja mitte kuupäev. Swedbanki oktoobrikuu väljavõte ei ole asjakohane, kuna sellele kontole Ecoharvest OÜ ülekannet ei teinud. Pigem kinnitab menetluses algselt üksnes Swedbanki väljavõtte esitamine kahtlust, et kaebaja üritas teadlikult oma teise pangakonto ja sinna laekunud summade olemasolu varjata. Mitme 7(10)
3-20-305 pangakonto olemasolu kaebaja menetluses ise esile ei toonud, vaid selle tuvastas vastustaja teise haldusmenetluse raames (vastustaja 01.04.2020 vastus kaebuse lk 4-5 ja lisa nr 23).
27.4.Kaebaja väited sellest, et välismaalt konto väljavõtete esitamine ei ole võimalik ja on raskendatud, ei ole veenvad. Esiteks, kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega dokumente, mis näitaksid, et kaebaja oleks pangale taotluse esitanud ja pank oleks keeldunud talle andmete väljastamisest. Teiseks, vastustaja märgib kohaselt, et kaebajal on õigus ja krediidiasutusel Deutsche Handelsbank AG on kohustus esitada kaebaja nõudel kinnitatud väljavõte perioodi 01.10.2019 - 01.11.2019 kohta. Märgin, et üldiselt on Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutustel, sh pankadel, kohustus andmete väljastamiseks oma kliendile nii Direktiiv nr 2015/2366 (vt nt põhjenduspunkt 61) kui ka isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) alusel.
27.5.Kaebaja kohtumenetluses esitatud väited sellest, et äriühing kandis kaebajale rahasumma üle valele ja nö sõbra kontole ei ole asjakohased. Juhul kui pangakonto on kaebaja nimel, mille osas vaidlus puudub, on kaebajal õigustatud ligipääs pangakonto andmetele. Kui kaebaja on enda pangakonto käsutusõiguse andnud kolmandale isikule, siis sellest tulenevaid riske kannab kaebaja ise. Seda enam, et tavapärane on, et üldjuhul on pankade kliendilepingutes tingimused, mille kohaselt peab klient kasutama kontot kas isiklikult, seadusjärgse esindaja või volitatud esindaja kaudu. Nimetatud tingimise aluseks on „tunne oma klienti“ põhimõte. Eesti Vabariigis kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning muude Euroopa Liidus kehtivate õigusaktide kohaselt on Euroopa Liidus tegutsevad krediidiasutused kohustatud oma kliendi tuvastama. Kolmandale isikule oma konto juurdepääsu ja kontrolli võimaldamine on selges vastuolus selle põhimõttega.
27.6.Kaebaja esitatud seletuste usaldusväärsuse seab kahtluse alla see, et kaebaja selgitused asjaolude selgitamisel on vastuolulised. Ühest küljest toob kaebaja välja, et ettevõttega oli kokkulepe raha ülekandmiseks 01.11.2019, teisalt väidab kaebaja, et temaga enne ülekannet ei konsulteeritud ja ettevõte kandis sisuliselt pahatahtlikult raha valele kontole (kaebus lk 2; vastustaja 01.04.2020 vastus kaebusele lisad nr 15). Kahtlust kaebaja väidete usaldusväärsuses aga kinnitab täiendavalt seegi, et kaebaja esitatud ekraanipildilt nähtuvad erinevad ülekanded Ecoharvest OÜ-lt (vastustaja 01.04.2020 vastus kaebusele lisad nr 11). Kuigi puuduvad kuupäevased viited, ei saa pidada eluliselt usutavaks, et kaebaja laseb järjepidevalt kanda tööandjal raha kontole, millele tal tegelikkuses ligipääs puudub.
28.Kaebajal oli 06.04.2020 määruse alusel kohustus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest esitada põhjendused, mida kaebaja lisaga nr 5 (TransferWise transfer confirmation) tõendada soovib ning kaebuse lisa nr 5 (TransferWise transfer confirmation) tõlge eesti keelde või põhjendused, miks tõlkimine kaebaja jaoks võimalik ei ole. Kaebaja ei esitanud tõlget tähtaegselt (kaebaja sai määruse kätte 06.04.2020), mis võimaldaks selle dokumentaalse tähelepanuta jätmist (HKMS § 81 lg 4). Lisaks esitas kaebaja 09.06.2020 lisad nr 6 ja nr 7, millele kaebaja viitab oma 08.06.2020 täiendavas seisukohas. Vastavate lisade tõlked esitas kaebaja alles 03.07.2020, tähtaeg tõlkimiseks oli 22.06.2020.
28.1.Kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4). Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 51 lg 4 sõnastusest nähtuvalt ei ole üksnes avalduse hilinenult esitamise fakt avalduse menetlemata jätmiseks piisav (RKHKo nr 33-1-65-13, p 31). Antud juhul ei põhjusta lisa nr 5 tõendina vastuvõtmine ja hindamine menetluse viibimist, kuna tegemist ei ole mahuka dokumendi tõlkega ning ma ei pea vajalikuks selles osas küsida täiendavalt vastustaja arvamust, sest vastustaja on tõendi osas vastuses kaebusele juba arvamuse esitanud (vastus kaebusele p 3.3.4 lk 8-9). 8(10)
3-20-305
28.2.Siiski ei saa see lisa nr 5 koos tõlkega kallutada varasemates otsuse punktides toodud järeldust, sest tõendist ei nähtu, et ülekanded oleks tehtud Ecoharvest OÜ poolt, vaid vastupidi maksjaks on kinnituse kohaselt kaebaja ise. Samuti ei nähtu sellest väljavõttest konto omanik ning see ei lükka ümber seda, et Ecoharvest OÜ kandis raha 31.10.2019 XX pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Deutsche Handelsbank AG.
28.3.Kaebaja esitas 09.06.2020 lisad nr 6 ja 7, mis olid tõlkimata ning mille tõlkimise kohustus oli kaebajal hiljemalt 22.06.2020. Juhin esmalt tähelepanu, et kaebaja esitas juba lisad nr 6 ja 7 hilinenult ja ilma tõlketa, kuid otsustasin anda kaebaja dokumentide tõlkimiseks täiendava aja, kuna tegemist võis olla asjas olulist tähendust omavate tõenditega. Tõendite tõlked esitas kaebaja aga taaskord hilinemisega ning seejuures ei ole kaebaja välja toonud mõjuvat põhjust, miks ei saanud kaebaja tõlkeid esitada tähtaegselt. Kuna tõendite asja juurde võtmine põhjustaks menetluse viibimist ja tingiks tulenevalt sellest, et ka vastustajal on õigus tõlgete osas oma seisukoht esitada, kohtuotsuse aja teistkordse edasilükkamise ehk menetluse viibimise, jätan kaebaja esitatud tõlked koos 09.06.2020 esitatud lisadega nr 6 ja 7 tähelepanuta. Ühtlasi jätan tähelepanuta kaebaja 03.07.2020 täiendava seisukoha seoses vastustaja käitumisega teises haldusmenetluses, sest ka see on esitatud hilinemisega ilma mõjuva põhjuseta ja seisukohas toodud asjaolude kontrollimine tingiks vastustajalt seisukoha küsimise koos tõendite väljanõudmisega, mis viiks omakorda menetluse viibimiseni ühes kohtuotsuse veelkordse aja edasilükkamisega.
29.Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et vastustaja on 13.11.2019 otsuses kohaselt toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võtnud kaebajale 31.10.2019 Ecoharvest OÜ-lt laekunud summat 773,48 eurot. Vastustaja viis kaebaja päringule vastamiseks ja vaidemenetluses kohaselt läbi täiendavaid uurimistoiminguid vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks ning jõudis seeläbi õigele järeldusele, et puudub alus kaebajale toimetulekutoetuse maksmiseks. Ärakuuluamisõiguse tagamisega seoses
30.HMS § 40 lg 1 kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 36 reguleerib haldusorgani selgitamiskohustust. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt selgitab haldusorgan menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil:millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses (p 1); millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks (p 2); millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada (p 3); milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama (p 4).
31.Poolte vahel vaidlus puudub, et toimetulekutoetuse määramata jätmise otsuse tegemise eelselt kaebajale ärakuulamisõigust ei tagatud. Kuna tegemist on kaebaja suhtes tehtud negatiivse otsusega ja puuduvad HMS § 40 lg-s 3 ärakuulamata jätmist õigustavad asjaolud, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumisega. Tegemist on küll isiku taotluse alusel läbiviidava menetlusega, mis eeldab, et isik esitab kõik nõutavad dokumendid omal algatusel (SÜS § 21 lg 1), kuid see ei välista ärakuulamisõiguse tagamist ja haldusorgani selgitamiskohustuse täitmist (SÜS § 7). Kui vastustajale nähtus, et taotluses toodud andmed kaebaja sissetulekute osas on erinevad MTA andmetest, tulnuks anda kaebajale võimalus selle kohta omapoolne selgitus anda. Vastustajal võis puududa küll ajend MTA andmetes kahelda ja nende osas koheselt täiendavaid uurimistoiminguid teostada, kuid isikule negatiivse otsuse tegemisel peaks üldreegliks olema isiku eelnev informeerimine ja ärakuulamine. Eelnev ei too aga kaasa toimetuleku määramata jätmise otsuse tühistamist. See tähendab, et menetlusviga ei ole antud asjas sedavõrd oluline, et see saaks mõjutada asja sisulist otsustamist (vt nt RK 3-3-180-16). Kaebaja ei ole ei vaide- ega kohtumenetluses esitanud täiendavaid tõendeid, mis saanuks mõjutada otsuse sisulist õiguspärasust ning mille ta oleks soovinud juba esialgses 9(10)
3-20-305 haldusmenetluses esitada. Vaidemenetluses on kaebajal olnud piisavalt võimalusi eistada nõuetekohaseid tõendeid enda seisukohtade kinnituseks, kuid seda ei ole isik teinud.
32.Eelpooltoodud põhistustel jääb kaebus Tallinna Linnavalitsuse 13.11.2019 otsuse ja 12.02.2020 korralduse nr 196-k tühistamise nõudes rahuldamata. Tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka kohustamisnõue. Menetluskulud
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.