Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. mai 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1739
Haldusasi
XX kaebus Kristiine Linnaosa Valitsuse 28. veebruari 2020. a toimetulekutoetuse taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse ja Tallinna Linnavalitsuse 11. mai 2020. a korralduse nr 559 (vaideotsuse) tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks maksta kaebajale toimetulekutoetust 2020. a jaanuari eest
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2020. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Jevgeni Šimonjuk
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2020. a otsus haldusasjas nr 3-20-1739 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21. juunil 2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-20-1739 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsusele (LOV) 27.01.2020 taotluse 2020. a jaanuari eest toimetulekutoetuse saamiseks. Taotluse kohaselt olid XX 2019. a detsembri eluasemekulud 378,72 eurot (üür 250 eurot, kommunaalkulud 128,72 eurot) ja isikul puudusid sissetulekud.
2.Kristiine LOV palus 29.01.2020 e-kirjaga taotlejal esitada 01.12.2019–31.12.2019 kohta lisaks pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte ning selgitas 31.01.2020 e-kirjas võimalust anda Kristiine LOV sotsiaalhoolekande osakonnas suuliselt seletusi 06.02.2020. Taotleja selgitas 04.02.2020 e-kirjas, et tal puudub võimalus anda teavet viidatud pangakonto kohta, sest tegemist ei ole tema käsutuses ega kasutuses oleva kontoga, ja XX-le mõeldud C OÜ 01.11.2019 väljamakse jõudis sellele kontole ekslikult. XX ei soovinud anda suulisi seletusi. Kristiine LOV märkis 05.02.2020 e-kirjas, et nende andmetel on taotleja kasutuses ka Saksamaa krediidiasutuses Deutsche Handelsbank AG avatud pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, mistõttu tuleb XX-l esitada toimetulekutoetuse taotluse lahendamiseks hiljemalt 17.02.2020 filtreerimata väljavõte sellel kontol 2019. a detsembris toimunud liikumistest või krediidiasutuse tõend konto sulgemise kohta. Kristiine LOV hoiatas, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral jäetakse taotlus läbi vaatamata. XX jäi 19.02.2020 e-kirjas seisukohale, et tegemist ei ole tema kontoga, täpsustades, et tegemist oli tema sõbra poolt endale kasutamiseks loodud kontoga, millele taotlejal endal pole kunagi olnud ligipääsu. Kuna taotleja suhted sõbraga on keerulised, ei ole tal võimalik sõpra kätte saada.
3.Kristiine Linnaosa Valitsus jättis 28.02.2020 otsusega XX taotluse 2020. a jaanuari eest toimetulekutoetuse saamiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna taotleja jättis korduvatele nõudmistele vaatamata taotluse puudused kõrvaldamata. Kuivõrd sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2 ja § 133 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse saamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest tehakse seaduses nimetatud mahaarvamised, siis tuleb isikul esitada koos taotlusega täielikud andmed oma sissetulekute kohta (vt ka sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 21 lg 1). Kristiine LOV tuvastas juba XX 2019. a novembri toimetulekutoetuse taotluse menetluses, et C OÜ on 31.10.2019 kandnud 773,48 eurot XX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kuna Deutsche Handelsbank AG on Euroopa Liidu liikmesriigis asuv krediidiasutus, siis on taotlejal kui andmesubjektil õigus saada andmeid tema kohta kogutud teabe kohta, samas kui pangal on kohustus säilitada andmeid oma klientide tehingute kohta 5 aasta jooksul pärast kliendisuhete lõppu või juhutehingu tegemise kuupäeva (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus nr 2016/679 (EL), art 15; 20.05.2015 direktiiv nr 2015/849 (EL), art 40 lg 1 punkt b; rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 47 lg-d 1–3). Seega puudus XX-l õiguslik takistus pangast andmete saamiseks, kuid korduvatele palvetele vaatamata jättis XX esitamata kas pangakonto filtreerimata väljavõtte 01.12.2019–31.12.2019 kohta või tõendi konto sulgemise kohta. Kuna taotleja ei esitanud taotluse lahendamiseks vajalikke andmeid ja tõendeid 2019. a detsembri sissetulekute kohta, tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. 2(7)
3-20-1739
4.XX esitas Kristiine LOV 28.02.2020 otsuse peale 28.03.2020 vaide, mille selgitas, et tal pole võimalik esitada andmeid Deutsche Handelsbank AG pangakonto kohta, sest pank ei edasta talle soovitud andmeid.
5.Tallinna Linnavalitsus jättis 11.05.2020 korraldusega nr 599-k (vaideotsus) XX vaide rahuldamata. Kuna XX 2020. a jaanuari toimetulekutoetuse vajaduse hindamiseks oli vaja andmeid tema 2019. a detsembri netosissetuleku kohta, siis tuli taotlejal esitada mh tema käsutuses oleva pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte või tõend konto sulgemise kohta. Kohalikul omavalitsusel ei ole õigust neid dokumente krediidiasutuselt ise küsida, vaid see on taotleja enda õigus ja kohustus. XX edastatud TransferWise’i 10.03.2020 vastusest nähtuvalt on taotleja nende klient ning tal on õigus kasutada nii Deutsche Handelsbank AG kontot nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kui ka teist kontot Belgia pangas. XX on edastanud ka Deutsche Handelsbank AG-le 02.04.2020 esitatud taotluse konto väljavõtte või konto sulgemise kohta tõendi saamiseks, mis jäeti rahuldamata põhjusel, et pangasaladuse tõttu ei ole lubatud edastada informatsiooni klientide tehingute kohta. Nimetatud 02.04.2020 taotlus oli aga esitatud „Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse“ nimel ja sellele oli lisatud Kristiine LOV sotsiaalhoolekande osakonna peaspetsialisti e-posti aadress. Seega võib taotlust käsitada tahtliku eksitamisena ning Tallinna linnal on põhjendatud kahtlus, et taotlejal on Deutsche Handelsbank AG konto ja sinna võib laekuda talle raha. Taotleja väited, et tal puudub võimalus saada TransferWise’lt konto väljavõtet, on ebaõiged, sest ka TransferWise võimaldab kliendil saada kontode väljavõtteid, samuti lõpetada lepinguid ja sulgeda kontosid ning saada selle kohta tõendeid. SÜS § 30 lg 2 kohaselt on hüvitise andjal põhjendatud kahtluse korral õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid ning hüvitise taotleja esitatud andmete ja tõendite õigsust. Samasugune õigus tuleneb ka HMS § 38 lg-st 1.
6.XX esitas Tallinna Halduskohtule 12.06.2020 kaebuse Kristiine LOV 28.02.2020 otsuse ja Tallinna Linnavalitsuse 11.05.2020 korralduse nr 599-k tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks maksta 2020. a jaanuari eest toimetulekutoetust. Vastustaja väidab alusetult, et kaebaja jättis esitamata tõendid oma sissetulekute kohta, sest pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ei ole kunagi olnud kaebaja käsutuses, vaid tegemist oli tema sõbra jaoks loodud kontoga, millele on vaid ühel korral ekslikult kantud kaebajale mõeldud raha. Kaebajale selgus alles 2020. a mais, et konto loojaks on TransferWise, kelle poole tuleb pöörduda ka andmete saamiseks. Järelikult on vastustaja suunanud kaebajat suhtlema vale asutusega, mille tõttu on pikenenud ka tõendite saamine. TransferWise esitas vastustaja nõutud tõendid alles 25.05.2020. Kõik liikumised TransferWise’i kontol nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYY on tehtud kaebaja sõbra poolt ja see konto pole kaebaja käsutuses. Toimetulekutoetuse taotluse rahuldamine on kaebaja jaoks oluline ka tagantjärele. Seejuures on vastustaja hiljem määranud kaebajale tagasiulatuvalt toimetulekutoetuse 2020. a märtsi kuni mai eest.
7.Tallinna linn palus 28.10.2020 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei andnud 27.01.2020 taotluses teavet oma sissetulekute kohta, kuid 25.05.2020 edastatud pangakonto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYY väljavõttest nähtub, et 2019. a detsembris laekus sinna 401 eurot. Seega, kui kaebaja oleks esitanud õigeaegselt kõik nõutud dokumendid, oleks tema 2020. a jaanuari toimetulekutoetuse suuruseks kujunenud SHS § 131 lg 2 ja § 133 lg-te 1, 5 ja 6 alusel 44,35 eurot. Toimetulekutoetuse taotlemisel kõigi pangakontode kohta andmete esitamise vajadust on kaebajale selgitatud ka 2019. a novembri toimetulekutoetusega seotud haldusasjas nr 3-20-305. Samuti on kaebajale selgitatud, et kui konto on tema nimel ja ta on andnud selle käsutamise õiguse kolmandale isikule, siis kannab ta ise sellest tulenevad riskid. Asjaolu, et kaebajal oli konto Saksamaa krediidiasutuses, tuvastas vastustaja alles 2019. a oktoobri 3(7)
3-20-1739 toimetulekutoetuse taotluse menetluses, milles kaebaja kinnitas, et konto avati ühekordseks kasutamiseks ja sinna laekus üksnes töötasu 110,13 eurot. Asjaolu, et haldusmenetluses esitati üksnes Swedbank AS konto väljavõte, kinnitab vastustaja kahtlust, et kaebaja on teadlikult üritanud varjata teiste pangakontode ja sinna laekunud vahendite olemasolu. XX 27.01.2020 taotlus jäeti HMS § 15 lg 2 alusel õiguspäraselt läbi vaatamata, sest kaebajale selgitati korduvalt vajadust esitada taotluse lahendamiseks vajalikud andmed ja tõendid, kuid kaebaja jättis vastustaja nõudmised täitmata. Hüvitise taotlemisel lasub isikul kohustus teha omalt poolt kõik, et otsuse tegemiseks olulised asjaolud saaksid välja selgitatud (sh tõendada sissetulekute puudumist). Ebausutavad ja paljasõnalised on kaebaja väited, et konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ei olnud tema käsutuses ja tegemist oli sõbrale loodud kontoga, mis on praeguseks suletud. Ka 10.03.2020 kirjavahetus TransferWise’ga kinnitab, et konto oli 10.03.2020 seisuga kaebaja kasutuses. TransferWise’lt 25.05.2020 saadud tõend esitati alles haldusasjas nr 3-20-305, mistõttu ei olnud vastustajal võimalik sellega haldus- ega vaidemenetluses tutvuda.
8.Tallinna Halduskohus jättis 14.12.2020 otsusega XX kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus nõustus vaidlustatud aktides toodud põhjendustega ja ei pidanud vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Vaidlus on selles, kas kaebaja keeldus temalt nõutud dokumentide ja tõendite esitamisest või mitte ehk kas kaebaja jättis temale HMS § 15 lg 2 alusel pandud kohustuse tähtajaks täitmata. Kaebaja väitel ei saanud ta nõutud dokumente esitada, sest ta ei kasuta kontot nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, ning vastustaja suunas teda nõudma dokumente valest kohast. Sellega ei saa nõustuda. Toimetulekutoetuse määramine ei ole kaalutlusotsus ning SHS § 131 lg-s 2 ja § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud eeldustest tulenevalt pidi vastustaja kaebaja taotluse lahendamisel selgitama mh välja tema eelmise kuu netosissetuleku. Selleks palus vastustaja kaebajal esitada pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte 2019. a detsembri kohta või krediidiasutuse tõend konto sulgemise kohta. Puudub vaidlus, et kaebaja jättis taotluse puudused kõrvaldamata. Kaebaja väited, et konto on sõbra kasutuses ja temal puudub kontole juurdepääs, on paljasõnalised. Kui pangakonto on kaebaja nimel, siis on tal õigus nõuda ja pangal kohustus tagada ligipääs konto andmetele. Kui kaebaja on andnud enda pangakonto käsutamise õiguse kolmandale isikule, kannab ta ise ka sellest tulenevaid riske. Pankade kliendilepingud sisaldavad klienditundmise põhimõttest lähtudes seejuures tavapäraselt tingimusi, et klient peab kontot kasutama kas ise või oma seadusjärgse või volitatud esindaja kaudu. Kolmandale isikule oma konto üle kontrolli andmine on nimetatud põhimõttega selges vastuolus ja sellega kaasnevat riski kannab kaebaja. Ka SÜS § 21 lg 1 p 1 ja SHS § 132 lg 3 näevad nende koosmõjus toimetulekutoetuse taotlejale ette kohustuse esitada hüvitise andjale kõik hüvitise andmise seisukohast olulised andmed (sh tõendid netosissetuleku kohta) ning SÜS § 30 lg-st 2 tuleneb hüvitise andjale õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid ja kogutud tõendite õigsust. Eeltoodust lähtudes on ekslik kaebaja seisukoht, et vastustajal puudus õigus nõuda temalt väljavõtet pangakontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX toimunud liikumistest. Sellise teabe nõudmise võimalust ei muuda asjaolu, et kaebaja on väidetavalt andnud konto kellegi teise kasutusse. Vaidlust ei ole selles, et pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX on kaebaja nimel, kaebajal on ka TransferWise’i konto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYY ja need kontod on omavahel seotud. Kuna isik peab ise teadma, millistes pankades tal kontod asuvad, ei ole alust heita vastustajale ette seda, et kaebaja suunati andmeid küsima valelt isikult. Kuna halduskohus kontrollib haldusakti andmise õiguspäraust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), siis ei oma pärast haldusaktide andmist esitatud uued dokumendid ja toimunud sündmused enam tähtsust, sest vastustaja ei saanud nendega haldusaktide andmisel arvestada. TransferWise’lt 25.05.2020 saadud pangakonto väljavõtte esitamine ei muuda vastustaja 4(7)
3-20-1739 haldusakte õigusvastasteks ega anna alust kohustamiskaebust rahuldada. Küll on kaebajal võimalik ise taotleda haldusorganilt haldusmenetluse uuendamist. Kuna kaebaja jättis oma kohustuse tõendite esitamiseks tähtaegselt täitmata, oli vastustajal õigus jätta tema taotlus läbi vaatamata (HMS § 15 lg-d 2 ja 3, § 38 lg 3).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX palub 13.01.2021 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohus ei arvestanud, et Deutsche Handelsbank AG keeldus kaebajale andmete ja tõendi väljastamisest hiljem selgunud põhjusel, et konto polnud otseselt loodud selles pangas, kuigi kuulus sellele pangale. Halduskohus ei ole pidanud usutavaks, et konto ei olnud kaebaja poolt avatud ega tema käsutuses, kuid kui konto oleks olnud kaebaja kontrolli all, siis oleks ta saanud esitada soovitud teabe. Pärast soovitud info saamist 25.05.2020 on vastustaja tagasiulatuvalt lahendanud apellandi toimetulekutoetuse taotlused 2020. a märtsi kuni juuni eest. Kuna nimetatud taotluste algselt lahendamata jätmine oli seotud sama pangakonto väljavõttega, siis on vastustajal võimalik määrata tagasiulatuvalt toimetulekutoetus ka 2020. a jaanuari eest. Alles 25.05.2020 selgus, et tegemist ei ole mitme erineva pangaga ja milline on kontode vaheline seos. Kaebaja on lisaks taotlenud vastustajalt haldusmenetluse uuendamist.
10.Tallinna linn palub 25.01.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 16.12.2020 otsuses nr 3-20-305, et kaebaja eksitas Kristiine LOV-i ja ei täitnud kaasaaitamiskohustust, jättes märkimata, et konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ei ole tavaline pangakonto, ning esitades üksnes Swedbank AS pangakonto väljavõtte. Samuti leidis ringkonnakohus, et kõikide kaebaja nimele avatud pangakontode väljavõtete esitamata jätmine ning kaebaja selgituste ebamäärasus ja vastuolulisus näisid olevat pigem kantud soovist varjata oma sissetulekuid. Seega, isegi kui lugeda konto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYY väljavõtte ja TransferWise’i 25.05.2020 kinnituse alusel tuvastatuks, et TransferWise’i konto ja Deutsche Handelsbank AG konto on omavahel seotud, ei muuda see Kristiine LOV-i 28.02.2020 otsust õigusvastaseks. Lisaks nähtub kaebaja esitatud TransferWise’i väljavõttest, et konto on seotud TransferWise’i pangakontoga nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYY Belgias, mitte Deutsche Handelsbank AG pangakontoga Saksamaal. Kaebajal oli ligipääs kõigi oma kontode andmetele ja väited kontoväljavõtte esitamise raskendatusest või võimatusest ei ole veenvad. Kaebajale pakuti ka vaidemenetluses korduvalt abi võõrkeelse päringu ettevalmistamiseks, kuid apellant keeldus sellest. Kaebaja kirjavahetusest nähtub, et ta teadis välisriigi kontode olemasolu, kuid varjas seda teavet haldusorgani eest tahtlikult.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et XX apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
12.SHS § 131 lg 2 järgi on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. SHS § 131 lg 3 alusel oli 2020. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p-ga 3 kehtestatud üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiiriks 150 eurot kalendrikuus. SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud 5(7)
3-20-1739 ning kehtestatud toimetulekupiir. SHS § 132 lg 3 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga. SHS § 132 lg 4 kohaselt kui toimetulekutoetuse taotlemisel soovitakse ka eluasemekuludega arvestamist, siis tuleb esitada eluasemekuludega seotud dokumendid. Andmed ja tõendid sissetulekute, makstud elatise ja eluasemekulude kohta on kõik vajalikud toimetulekutoetuse taotluse lahendamiseks ning seetõttu on isik toimetulekutoetuse taotlemisel kohustatud need esitama (SÜS § 21 lg 1 p 1), kuna toimetulekutoetuse saab määrata alles pärast kõikide dokumentide esitamist (SHS § 134 lg 2). Toimetulekutoetuse määramine ei ole kaalutlusotsus, vaid juhul, kui taotleja on esitanud nõutavad tõendid ja kohalik omavalitsus tuvastab, et taotleja vastab toimetulekutoetuse saamiseks SHS § 131 lg-s 2 sätestatud tingimustele ning SHS § 132 lg-s 7 ja § 134 lg-s 4 sätestatud toimetulekutoetuse määramata jätmist või selle vähendamist tingivaid asjaolusid ei esine, siis ei saa jätta toimetulekutoetust määramata.
13.XX 27.01.2020 taotlusest nähtuvalt on tegemist üksi elava isikuga. Kristiine LOV 28.02.2020 otsusest ja Tallinna Linnavalitsuse 11.05.2020 korraldusest nr 599-k võib aru saada, et vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla tõendeid taotleja eluasemekulude suuruse kohta, kuigi on pidanud võimalikuks neid arvestada üksnes osaliselt (st osa kuludest ei seondunud jooksva kuuga, samuti oli taotleja andnud eluruumi allüürile). Kaebaja taotlus jäeti läbi vaatamata põhjusel, et ta esitas vastustajale andmed ainuüksi Swedbank AS kontole 2019. a detsembris laekunud vahendite kohta (mille kohaselt oli ainus laekumine Eesti Töötukassa poolt hüvitatud sõidukulu 21,60 eurot, mida ei arvata SHS § 133 lg 2 p 5 järgi toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka), kuid ei esitanud vastustaja korduvatele nõudmistele vaatamata konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõtet sama perioodi kohta. Seejuures oli vastustajale 2019. a novembri toimetulekutoetuse taotluse menetlusest teada, et kõnealune konto on kaebaja nimel ja kaebajale on varasemalt sellele kontole raha kantud, mistõttu oli vastustajal igati põhjust nõuda selle konto väljavõtte esitamist. Ehkki kaebaja väitis, et konto ei ole tema käsutuses ega kasutuses, oli vastustajal õigus nõuda selle väite kohta tõendite esitamist (vt SHS § 132 lg 3, SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 30 lg 2, HMS § 38 lg 3; Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2020 otsus nr 3-20-305, p 11). Kuna kaebaja jättis esitamata tõendid, mille esitamist vastustaja temalt õiguspäraselt nõudis ja mille esitamata jätmise tõttu ei olnud vastustajal võimalik sisuliselt kontrollida, kas kaebaja vastab toimetulekutoetuse saamise tingimustele, siis on kaebaja 27.01.2020 taotlus jäetud HMS § 15 lg-te 2 ja 3 ning § 38 lg 3 alusel õigesti läbi vaatamata.
14.XX lisas 09.06.2020 menetlusdokumendile haldusasjas nr 3-20-305 TransferWise’i 25.05.2020 kinnituse, mille kohaselt on temaga seotud nii TransferWise Europe SA konto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYY kui ka Deutsche Handelsbank AG konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kaebaja on küll väitnud, et vaidlusalune konto ei ole mitte tema enda, vaid ühe sõbra käsutuses, kuid see põhjendus on jäänud nii haldusasjas nr 320-305 kui ka praeguses haldusasjas üksnes paljasõnaliseks ja ebaveenvaks. Seoses väitega, et vastustaja ise suunas kaebajat suhtlema vale krediidiasutusega, kes keeldus temale andmeid väljastamast, tuleb esmalt märkida, et vastustaja järeldus põhines kontonumbril, mis viitas selgelt just Deutsche Handelsbank AG kontole (vt https://www.iban.com/iban-checker). Alles vaidemenetluses selgus, et Saksamaa kontonumber on tegelikult seotud hoopis kaebaja TrasferWise’i kontoga (vt TransferWise’i 10.03.2020 e-kiri). Seejuures ei saanud kaebajale endale olla teadmata, milliste finantsteenuste pakkujate juures on ta kontod avanud ja millised on nende rekvisiidid. TransferWise Ltd on piiriüleseid e-raha teenuseid pakkuv finantsasutus, mis võimaldab kasutajatel luua virtuaalkonto, millega on seotud erinevate Euroopa riikide pangarekvisiidid, kuigi kasutajal puudub tegelikult konto asjaomases pangas. Seetõttu ei ole 6(7)
3-20-1739 usutav, et vastustaja nõue esitada Deutsche Handelsbank AG kontoväljavõte või tõend konto puudumise kohta oleks saanud olla kaebaja jaoks eksitav. Isegi kui kaebaja on andnud oma konto teise isiku käsutusse, kannab ta ise sellega kaasnevad riskid, sh võimalikud raskused esitada õigeaegselt tõendid kontol toimunud rahaliste liikumiste kohta. Kuna TransferWise’i konto on kaebaja nimel, siis ei saanud tal esineda ka tegelikku takistust välistada konto käsutamine ja kasutamine teise isiku poolt või konto hoopis sulgeda, kui see oli tõepoolest avatud vaid ühekordseks kasutamiseks.
15.Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei saanud kaebajale jääda arusaamatuks, et taotluse puuduste kõrvaldamiseks tuli tal vastustajale esitada TransferWise’i konto väljavõte 2019. a detsembri kohta või tõendid konto sulgemisest. Kuna XX ei esitanud vastustajale selliseid tõendeid ka vaidemenetluse ajal (sh ei palunud täiendavat aega tõendite kogumiseks), siis ei olnud vastustajal võimalik kontrollida tema tegelikku netosissetulekut 2019. a detsembris ega taotlust sisuliselt lahendada (sh vaideotsusega). Asjaolu, et kohtumenetluses esitatud tõenditest nähtuvalt oli kaebaja TransferWise’i kontole 2019. a detsembris laekunud 401 eurot ja sellest lähtudes olnuks tal arvestuslikult õigus saada toimetulekutoetust 44,35 eurot (vt Tallinna linna 28.10.2020 vastus kaebusele, lk 6), ei tingi kaebuse rahuldamist. Toimetulekutoetuse eesmärk on ajutise abimeetmena leevendada abi vajava isiku või perekonna materiaalset puudust ning tagada neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Samuti määratakse toimetulekutoetus üksnes jooksvaks kuuks ning taotlus tuleb lahendada ja toetus maksta välja kiiresti ning toetust ei määrata tagasiulatuvalt (SHS § 134 lg-d 1, 2 ja 6). Toetuse maksmisega tagatakse isikule või perekonnale minimaalne asendussissetulek, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Seetõttu olukorras, kus taotleja jättis täitmata kaasaaitamiskohustuse ja tema taotlust ei olnud sellest tingitult võimalik sisuliselt läbi vaadata, ei oleks toimetulekutoetuse enam kui aasta hiljem tagantjärele maksmine eesmärgipärane ega põhjendatud, olenemata sellest, et kohtumenetluses tuvastatud asjaolude põhjal vastas kaebaja 27.01.2020 taotluse esitamise ajal iseenesest toimetulekutoetuse saamise tingimustele. Tuleb rõhutada, et toimetulekutoetuse määramiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et isik vastab seaduses toimetulekutoetuse saamiseks ettenähtud tingimustele, vaid toimetulekutoetuse määramiseks tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele esitada SHS § 132 nõuete kohane taotlus koos vajalike tõenditega (sh sissetulekute või nende puudumise kohta – SHS § 132 lg 3; SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1). Kaebajale toimetulekutoetuse tagantjärele maksmiseks kohustamine oleks seetõttu põhjendatud vaid juhul, kui kaebaja oleks hiljemalt vaidemenetluses esitanud vastustajale kõik taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja tema taotluse läbi vaatamata jätmine oleks seega olnud õigusvastane. Praeguses asjas sellist olukorda ei esine.
16.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.12.2020 otsus muutmata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. XX oli riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel vabastatud apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest ja ringkonnakohtule ei ole esitatud andmeid ka muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad XX võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna linn ei ole menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.