X kaebus Tallinna Linnavalitsuse 11.05.2020 korralduse nr 599-k "Vaide läbivaatamine (toimetulekutaotluse taotlus)" ja Kristiine Linnaosa Valitsuse jaanuarikuu
toimetulekutoetuse läbivaatamata jätmise otsuse (20.02.2020) tühistamiseks ning Kristiine Linnaosa Valitsuse kohustamiseks määrata kaebajale toimetuleku toetus jaanuari kuu 2020 eest tagasiulatuvalt
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja — X Vastustaja — Tallinn linn
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.01.2021. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
X esitas 27.01.2020 taotluse Kristiine Linnaosa Valitsusele (KLV) toimetulekutoetuse saamiseks perioodi jaanuar 2020 eest.
2.KLV otsustas 28.02.2020 otsusega jätta Xi toimetulekutoetuse taotlus läbi vaatamata, kuna vaatamata korduvatele selgitustele jäid puudused taotluses kõrvaldamata ning vajalikud dokumendid esitamata.
3.28.02.2020 esitas kaebaja KLV 28.02.2020 otsusele vaide.
4.Tallinna Linnavalitsus jättis 11.05.2020 korraldusega nr 599-k (vaideotsus) kaebaja vaide rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 12.06.2020 (täpsustatud 15.09.2020) Xi kaebus Tallinna Linnavalitsuse 11.05.2020 korralduse nr 599-k "Vaide läbivaatamine (toimetulekutaotluse taotlus)" ja Kristiine Linnaosa Valitsuse jaanuarikuu 2020 toimetulekutoetuse läbivaatamata jätmise otsuse (20.02.2020) tühistamiseks ning Kristiine Linnaosa Valitsuse kohustamiseks määrata kaebajale toimetuleku toetus jaanuari kuu 2020 eest tagasiulatuvalt.
6.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 28.09.2020 määrusega menetlusse.
7.Tallinna Halduskohtus määras 02.11.2020 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja täiendavate seisukohtade esitamise tähtajaks 23.11.2020 ja 30.11.2020. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks määras kohus 14.12.2020. Ühtlasi kohustas kohus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest kaebajat esitama kõikide võõrkeelsete kaebuse lisade tõlked. Samuti kohustas kohus vastustajat esitama vastuse võõrkeelse lisa nr 22 tõlke 10 päeva jooksul arvates määruse saamisest.
8.Kaebaja esitas 11.11.2020 kohtule täiendavad selgitused ja palutud dokumentide tõlked.
9.Vastustaja esitas palutud dokumendi tõlke ja täiendava seisukoha 11.11.2020.
10.1.Kaebaja selgitab esmalt, et tema taotlus toimetuleku saamiseks jäeti läbi vaatamata, kuna kaebuse esitaja ei esitanud vastustajale täielikku enda konto väljavõtet Deutsche Handelsbank AG pangast. Kaebaja toob välja, et oli mitmeid kordi pöördunud Deutsche Handelsbank AG panga poole e-posti teel, aga ei saanud selget vastust või vahest jäi ka vastus saamata. KLV palus jätkuvalt pöörduda panga poole aga pank keeldus kaebajale pangakonto väljavõtet andmast.
10.2.Kokkuvõtlikult leiabki kaebaja, et KLV muudkui nõudis seda panga poolt kinnitatud väljavõtet kaebaja käest (seda saabki ainult väljastada pank), mida kaebajal aga kuskilt võtta polnud. Teiseks on kaebaja selgitanud, et see pangakonto pole kaebaja käsutuses, kaebaja käsutuses on ainult Swedbank AS pangakonto.
10.3.18.05.2020 kirjaga pöördus KLV sotsiaaltöötaja kaebaja poole peale seda, kui kaebaja on sellel teemal suhelnud KLV-ga mitmeid kuid järgmiselt: „Kui Te ei ole suuteline iseseisvalt küsima Deutsche Handelsbank AG klienditoelt, mida Te peate tegema väljavõtte saamiseks oma kontol toimunud tehingutest, siis kasutage tasuta õigusabi nt http://www.juristideliit.ee/tasutaoigusabi/ või www.juristaitab.ee .“ Selle tulemusena pöördus kaebaja juristide liidu poole, kes soovitasid pöörduda Eesti saatkonna poole Saksamaal. Kaebaja rääkis nendega 22.05.2020, et tal on raske saada pangalt soovitud dokumente. Saatkond soovitas veel korra kirjutada panka, et kui 25.05.2020 ei ole vastust tulnud, siis pöördub kaebaja Saksamaal Berliinis asuvasse Eesti saatkonda telefoni teel, kes saavad kaebajat aidata suhtlemisel. Kuna kaebaja saksa keelt ei oska, siis on kaebaja on kasutanud google tõlget.
10.4.25.05.2020 saabus pangast vastus, et pank ei väljasta kontoväljavõtet, sest kaebaja pole selle panga volitatud isik. Siis selgus, et selle pangakonto looja on TransferWise pank ja kaebajal tuleb neilt küsida pangakonto väljavõtet. Seega mitmeid kuid kohustas KLV kaebajat just küsima Deutsche Handelsbank AG dokumente panga kinnitusega selle panga poolt, kuid see pank ei väljasta kaebajale mitte midagi.
10.5.Seejärel pöördus kaebaja Deutsche Handelsbank AG poolt saadud e-posti vastusega TransferWise poole, et nad on kohustatud kaebajale andma soovitud info. Selle peale saadeti kaebajale TransferWise poolt panga tõend ja soovitud pangakonto väljavõte. Ühtlasi tuli välja, et nemad on selle konto loojad, seega oli suunatud kaebajat ekslikult algusest peale küsima vajalikke dokumente valest kohast. Selle tulemusena oli see dokumentide nõudmine nii pikk ja aega nõudev.
10.6.KLV tegi kaebaja jaoks kahjuliku negatiivse otsuse jättes määramata kaebajale toimetulekutoetuse, mida oli kaebajal õigus saada. Rahaliselt on kaebajale see oluline, et toime tulla ka tagasiulatuvalt.
10.7.Kaebaja toob välja, et nüüdseks on selgunud (25.05.2020), et vajalikud dokumendid väljastas hoopis TransferWise.
10.8.Kui KLV on kahtlused, et kontole võis laekuda sissetulekuid, siis rõhutab kaebaja, et kõik raha liikumised sellel kontol on sõbra pool tehtud, sest konto pole kaebaja käsutuses kuni tänapäevani. Seega ei puuduta see kaebajale laekumisi ega kaebaja töötasu, nagu seda arvab KLV. Kaebaja sissetulekud on olnud varasemalt ka kõik teada juba KLV-le esitatud kaebaja kasutuses olevalt Swedbank AS kontoväljavõttest 1.12-31.12.2020.
10.9.Kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsustega ja taotleb toimetulekutoetuse maksmist tagantjärgi ning palub kaebuse rahuldada.
10.10.Kaebaja toob veel välja, et hiljem so peale 25.05.2020, kui vastutaja sai soovitud väljavõtte on vastutaja lahendanud positiivselt teised esialgselt läbi vaatamata jäetud taotlused ja määranud toimetulekutoetused tagantjärgi. Käesolevas asjas vaidluse all oleva toimetulekutoetuse puhul on tegemist sama olukorraga, mille tulemusena saab vastutaja lahendada selle samamoodi positiivselt ja määrata toimetulekutoetuse tagantjärgi.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsused on õiguspärased ning põhjendab seda järgmiselt:
11.1.Kaebajale jäeti jaanuarikuu 2020 toimetulekutoetus määramata HMS § 15 lg 2 alusel, kuna vaatamata korduvatele selgitustele jäid taotlejal puudused kõrvaldamata ning dokumendid, mis olid vajalikud taotluse rahuldamiseks ja toimetulekutoetuse määramiseks esitamata. Otsus oli ka kooskõlas HMS § 56 lg 1 ja lg 2 nõuetega.
11.2.Vastustaja märgib, et kaebajale selgitati sissetulekute ja muude andmete esitamise kohustust ning andmete koosseisu varasemate menetluste käigus, mil selgitamine toimus nii suuliselt, e-kirja teel, kodukülastuse käigus, posti teel, telefoni teel, lisaks on neid selgitusi ja nõudeid esitatud ka järgnevate (novembri 2019, jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli 2020) toimetulekutoetuste taotluste menetlemise käigus. Kaebaja on toimetulekutoetuse taotleja KLV kaudu alates septembrist 2019 ja osa viimaseid kirjalikke selgitusi, nõudeid dokumentide esitamise kohta on nähtavad vastustaja vastuse lisadest.
11.3.Kaebaja teises krediidiasutuses oleva konto olemasolu tuli välja septembrikuu 2019 toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel oktoobrikuus. Kaebaja väitis tol korral menetluse käigus, et tema ei ole saanud augustis tulu ja ei märkinud seda taotlusele. EMTA andmekogu näitas aga laekumist Allfilm OÜ-st (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 29 KIS dok 9s). Kaebaja
väitis, et kõik OÜ Allfilm tulud sai ta juulis, kuid keeldus Swedbank pangakonto juulikuu väljavõtte esitamisest, väites et see ei ole vajalik. Järelpärimiste kaudu sai vastustaja teada, et kaebajal on olemas pangakonto Saksa pangas, kuhu on laekunud sissetulekud.
11.4.Linnaosavalitsuse kogutud ja hinnatud andmetest (sh ka 2019. a novembrikuu toimetulekutoetuse taotluse menetluse käigus) järeldus, et kaebaja käsutuses on lisaks Swedbanki kontole ka pangakonto teises krediidiasutuses, mille väljavõtet ei esitatud. Xi poolt 10.03.2020 edastatud kirjavahetus kaebaja ja Transferwise Ltd vahel kinnitab, et Xi pangakonto xxxxxxxxxxxxx oli 10.03.2020 seisuga tema kasutuses (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 22, KIS dok 9s). Seega järeldub menetlusdokumentidest, et haldusmenetluse läbiviimise ajal oli pangakonto teises krediidiasutuses endiselt kaebaja käsutuses (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 23, KIS dok 9s).
11.5.Jaanuarikuu 2020 toimetulekutoetuse otsus langetati alles 28.02.2020, selleks ajaks oli mitmeid kordi kaebajale selgitatud, et toimetulekutoetuse saamiseks tuleb esitada kõikide pangakontode väljavõtted ning kaebaja kinnitas, et tema teises krediidiasutuses olev konto on suletud. Vaatamata korduvatele selgitustele jäid vaide esitajal väljatoodud puudused kõrvaldamata ning krediidiasutuse kinnitatud väljavõte või pangatõend esitamata.
11.6.SÜS § 5 sätestab isiku omavastutuste sotsiaalsete riskidega toimetulekul ning kohustab hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. SÜS § 21 lõike 1 järgi on hüvitise taotlemisel ja saamisel isik kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta. Sama põhimõte on sätestatud HMS § 38 lg-s 3, milles on lisatud, et kohustuste täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Kaebajale oli selgitatud korduvalt kõigi pangakontode väljavõtete esitamise kohustust, kuid kaebaja sellest on keeldunud ja ebaõigelt kinnitanud, et Saksa pangakonto on suletud.
11.7.Vastustaja leiab, et kaebaja igasugused väited konto tegemisest ja andmisest sõbra käsutusse on ebausutavad. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal oli juurdepääs oma kontole nii haldusmenetluse käigus kui ka vaidemenetluse ajal. Isegi kui eeldada, et kaebaja esitas 2019. a novembrikuu toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel 27.12.2019 oma pangakonto ekraanipildi (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 30, KIS dok 9s), tekib põhjendatud küsimus, kuidas X tegi ekraanipildi ilma internetipanka sisse logimata. Ilmselgelt on ekraanipildi tegemine võimatu ilma juurdepääsuta pangakontole. Seega ei saa pidada eluliselt usutavaks, et kaebajal puudus juurdepääs oma pangakontole alates toimetulekutoetuse taotluse esitamisest.
11.8.Vastustaja leiab, et kaebaja seisukoht, et temal puudus kohustus algsel taotlusel esile tuua teisi pangakonto väljavõtteid, sest kaebaja igapäeva kasutuses on ainult Swedbank pangakonto, on ekslik. Kaebajale selgitati korduvalt, et toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks. Kaebaja igapäevase pangakonto väljavõte (Swedbanki väljavõte) kajastab sissetulekuid kalendrikuul osaliselt ning ei anna ülevaadet Xi üldisest varalisest seisundist. Seega on kõikide krediidiasutuste pangakontode väljavõtete esitamine vajalik muuhulgas ka Xi kogu majandusliku olukorra hindamiseks.
11.9.SÜS seletuskirja kohaselt, isikut soodustava hüvitise andmisel tuleb eeldada, et kui isik soovib avaliku võimu abil teatud soodustust saada, peab ta omalt poolt tegema kõik selleks, et otsuse tegemise seisukohast olulised asjaolud saaksid välja selgitatud. Seega lasub ka
toimetulekutoetuse taotlejal aktiivne kohustus kõikide oluliste asjaolude ja tõendite esitamiseks ning varalise olukorra tõendamiseks (sh negatiivse asjaolu tõendamine, et Saksamaa pangakontol ei ole toimunud rahalisi liikumisi).
11.10.Vastustajal tekkis ka varem kahtlus, et kaebajal on pangakonto teises krediidiasutuses, kuid X kinnitas pidevalt, et konto oli loodud ühekordseks kasutamiseks ning toimetulekutoetuse taotluse esitamise ajal on pangakonto suletud ja arveldusteenuse leping on lõpetatud (kuigi ta selle kohta asjakohaseid tõendeid ei esitanud).
11.11.Vastustaja on seisukohal, et ükski kaebuses esitatud väidetest ei muuda vaidlustatud otsust õigusvastaseks. Kohtule esitatud kaebuse lisa (25.05.2020 TransferWise transfer confirmation, vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 31, KIS dok 9s) on esmakordselt esitatud halduskohtumenetluse käigus haldusasjas nr 3-20-305 ning sellega ei ole vastustaja ei haldusmenetluse ega ka vaidemenetluse käigus tutvunud. Kaebaja ei ole esitanud ei haldus- ega vaidemenetluses ühtegi asjakohast tõendit, et kaebaja pangakonto teises krediidiasutuses on suletud või ei ole kaebaja käsutuses. SÜS § 30 lõike 2 kohaselt on hüvitise taotlemisel ja andmisel hüvitise andjal põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust.
11.12.Seega oli põhjendatud vastustaja nõue esitada haldusmenetluses kõigi pangakontode väljavõtted, mis on vajalikud taotluse rahuldamiseks ja toimetulekutoetuse määramiseks.
11.13.Tähtsust omab ka asjaolu, et vaidemenetluse käigus pakkus sisekontrolöri teenistus kaebajale korduvalt abi krediidiasutusele võõrkeelse päringu ettevalmistamiseks, kuid kaebaja keeldus põhjendamatult sellest ning lõpetas mitmed asjaolude selgitamiseks ja abi pakkumiseks tehtud telefonikõned.
11.14.Toimetulekutoetus on regulaarsete maksetega sotsiaaltoetuse liik ning SHS § 132 lõikest 6 tuleneb põhimõte, et eelnevates menetlustest tõendatud asjaolud on aluseks järgmiste kuude toetuse taotluste menetlemisel.
11.15.Antud juhul olid asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitatud ning ühtegi otsuses märgitud asjaolu ega fakti ei ole kaebaja ümber lükanud. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on õiguspärased ja kaebuses toodud argumendid ei anna alust nende tühistamiseks.
13.Kaebuse esitaja esitas 27.01.2020 vastustajale taotluse 2020 a jaanuarikuu eest toimetulekutoetuse taotluse saamiseks (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisad 1-6, KIS dok 9s).
14.Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et vastustaja leidis, et kaebaja 27.01.2020 esitatud taotlus ei vasta sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg-s 2 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 21 lg-s 1 toodud nõuetele ning palus asjaolude väljaselgitamiseks esitada pangakonto väljavõte ka kontost nr xxxxxxxxxxxxx perioodi 01.12.-31.12.19 (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 11, KIS dok 9s). Ühtlasi kutsus linnaosavalitsus taotleja 06.02.2020 kell 10.00 Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda (Tulika tn 33b, 10615 Tallinn,
vastuväidete ning täiendavate tõendite esitamiseks (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 12, KIS dok 9s).
15.Vaidlust ei ole ka selles, et 04.02.2020 teatas taotleja vastustajale, et ta ei soovi oma arvamust esitada suusõnaliselt ning palus saata küsimused kirjalikult. Ühtlasi kinnitas taotleja, et pangakonto nr xxxxxxxxxxx Saksamaa Liitvabariigi krediidiasutuses Deutsche Handelsbank AG ei ole tema käsutuses ning tegemist on tema jaoks suletud kontoga (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 13, KIS dok 9s).
16.Vastustaja andis 05.02.2020 kirjaga Xile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh palus hiljemalt 17.02.2020 esitada omapoolsed arvamused ja vastuväited ning dokumendid, mis on vajalikud taotluse rahuldamiseks ja toimetulekutoetuse määramiseks, mh täielik (ilma filtreerimata) väljavõte taotleja pangakontol nr xxxxxxxxxxxxx Deutsche Handelsbank AG-s toimunud tehingutest perioodil 01.12.2019 - 31.12.2019 või Deutsche Handelsbank AG väljastatud tõend, millest nähtub, mis kuupäevast alates nimetatud konto on suletud. Ühtlasi selgitati Xile, et kooskõlas HMS § 15 lg 2 jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui avalduse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 14, KIS dok 9s).
17.19.02.2020 saatis X linnaosavalitsusele e-kirja, milles märkis, et kaebajal ei ole seda väljavõtet mitte kuskilt võtta, mida vastustaja kaebajalt nõuab ning seda ei hakka olema ka tulevikus. Kaebaja selgitas veel, et antud konto ei ole tema kasutuses, kuna oli tehtud sõbra poolt temale kasutamiseks. Kaebaja jaoks on tegemist suletud kontoga (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 15, KIS dok 9s).
18.Linnaosavalitsus jättis Xi 27.01.2020 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 28.02.2020 otsusega läbi vaatamata HMS § 15 lg 2 alusel, kuna vaatamata korduvatele selgitustele jäid taotlejal puudused kõrvaldamata ning dokumendid, mis on vajalikud taotluse rahuldamiseks ja toimetulekutoetuse määramiseks esitamata (vastustaja 28.10.2020 vastuse lisa 16, KIS dok 9s).
19.Kohus toob esmalt välja, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.
20.Poolte vahel ongi esmalt vaidlus selles, kas kaebaja keeldus haldusmenetluses esitamast temalt nõutud dokumente või mitte ehk kas kaebaja jättis HMS § 15 lg 2 sätestatud kohustuse avalduse puuduste kõrvaldamiseks täitmata. Kaebaja väidab, et tal ei olnud temalt nõutud dokumente võimalik esitada, kuna ta ei saanud pangalt vastavaid dokumente, kaebaja ei kasuta ise vastustaja poolt viidatud kontot ja sellest teavitas ta ka vastustajat. Lisaks suunas vastustaja kaebajat dokumente nõudma valest kohast. Kaebaja leiab, et vastustaja ei kaalunud vastavaid asjaolusid ning jättis tema taotluse põhjendamatult läbi vaatamata. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Esiteks toob kohus välja, et toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras (SHS § 134 lg 1). Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Toimetulekutoetuse
arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir (SHS § 133 lg 1). Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 3). 2019. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 7 p 3 kohaselt on SHS § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 150 eurot kuus. Eelnevast nähtub, et toimetulekutoetuse määramine ei ole kaalutlusotsus. SHS § 131 lg 2 alusel on toimetulekutoetuse õigus perekonnal, kelle netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Tegemist on konkreetsete eeldustega, mille täitmist kohalik omavalitsus toimetulekutoetuse määramisel kontrollib. Järelikult pidi vastustaja kaebaja taotluse lahendamisel välja selgitama kaebaja eelmise kuu netosissetuleku. Selleks palus vastustaja esitada kaebaja pangakonto väljavõtte nr xxxxxxxxxxxxx Deutsche Handelsbank AG-s toimunud tehingutest perioodil 01.12.2019 31.12.2019 või Deutsche Handelsbank AG väljastatud tõend, millest nähtub, mis kuupäevast alates nimetatud konto on suletud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja seda vastustajale ei esitanud, seega jättis kaebaja taotluses esinevad puudused kõrvaldamata.
21.Kohus leiab, et kaebaja väited, et tal puudus kontole juurdepääs, sest konto oli sõbra kasutuses, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus leiab, et kaebajal on õigus ja krediidiasutusel Deutsche Handelsbank AG on kohustus esitada kaebaja nõudel kinnitatud väljavõte perioodi 01.10.2019 - 01.11.2019 kohta või tõend selle kohta, et konto on suletud. Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutustel, sh pankadel, on kohustus andmete väljastamiseks oma kliendile nii Direktiiv nr 2015/2366 kui ka isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) alusel. Kaebaja väited sellest, et kontot kasutas tema sõber, ei ole asjakohased. Juhul kui pangakonto on kaebaja nimel, mille osas vaidlus puudub, on kaebajal õigustatud ligipääs pangakonto andmetele. Kui kaebaja on enda pangakonto käsutusõiguse andnud kolmandale isikule, siis sellest tulenevaid riske kannab kaebaja ise. Seda enam, et tavapärane on, et üldjuhul on pankade kliendilepingutes tingimused, mille kohaselt peab klient kasutama kontot, kas isiklikult, seadusjärgse esindaja või volitatud esindaja kaudu. Nimetatud tingimise aluseks on „tunne oma klienti“ põhimõte. Eesti Vabariigis kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning muude Euroopa Liidus kehtivate õigusaktide kohaselt on Euroopa Liidus tegutsevad krediidiasutused kohustatud oma kliendi tuvastama. Kolmandale isikule oma konto juurdepääsu ja kontrolli võimaldamine on selges vastuolus selle põhimõttega. Kõiki riskid, mis sellega kaasnevad, on täies ulatuses kaebaja enda kanda.
22.Kohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et SÜS § 21 lg 1 p 1 sätestab, et hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta. SÜS § 30 lg 2 tuleneb vastustajale õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust. Kohus leiab, et käesoleval juhul on vastustaja seda õigust kasutanud seaduspäraselt ning kaebaja vastupidised seisukohad on alusetud.
Lähtudes eeltoodud regulatsioonist on kohus seisukohal, et kaebaja on ekslikul seisukohal, et vastustajal puudus õigus nõuda kaebuse esitajalt väljavõtet Deutsche Handelsbank AG pangakontol nr xxxxxxxxxxxxx toimunud tehingutest perioodil 01.12.2019 - 31.12.2019. Kohus selgitab kaebajale veelkord, et isik, kelle nimel on avatud pangakonto, vastutab õiguslikult tema pangakontol toimuva eest. Asjaolu, et kaebaja on andud pangakonto kellegi teise kasutusse, seda ei muuda. Lisaks peab isik ise teadma, kus pankades tal pangakontod asuvad ning esitama vastavad andmed ka toetuse taotlemisel (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 132 lg 3 koosmõjus SÜS § 21 lg 1 p 1).
23.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et vastustaja poolt märgitud pangakonto number oli õige ning vastav konto on kaebaja nimel. Lisaks selgus vaidemenetluse käigus, et kaebajal on veel TransferWise pangakonto nr xxxxxxxxxxxx mis on seotud Deutsche Handelsbank AG pangakontoga xxxxxxxxxxxx. Ka vaidemenetluses ja käesolevale kaebusele esitatud vastuses on vastustaja põhjendatult välja toonud, et kaebaja väide, et tal puudub võimalus saada konto väljavõtet, ei vasta tõele. Kaebaja heitis seejuures vastustajale ette, et teda suunati kogu aeg valelt pangalt andmeid küsima. Kohus kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda ning kordab veelkord, et kaebaja peab ise teadma, kus pankades tal kontod asuvad, kuidas nendest väljavõtteid teha saab ja kaebaja oli kohustatud kõik vastavad andmed ka vastustajale esitama. Lisaks ei muuda asjaolu, et kaebajal on ka TransferWise pangakonto, olematuks fakti, et kaebaja nimel on ka Deutsche Handelsbank AG pangakonto xxxxxxxxxxxxxx, millised kontod on omavahel seotud. Vastavat asjaolu kinnitavad kaebaja enda poolt kohtule esitatud tõendid (vt TransferWise kiri 25.05.2020, tõlge KIS dok14s). Juhul, kui kontode sidumisega seoses oli pangast tõendi saamine välistatud või raskendatud, sai ja pidi kaebaja ise asjaolud endale selgeks tegema ja seejärel tõendi hankima. Kaebaja leiab veel, et kuna käesolevaks ajaks on kaebaja esitanud vastustajale TransferWise pangakonto väljavõtte, kuid kõik vastavad liikumised (v.a novembrikuus 2019 ekslikult kaebajale kantud summa) on sõbra omad, siis tuleks kaebajale määrata toimetulekutoetus tagantjärgi 2020 jaanuari eest. Lisaks toob kaebaja välja, et vastustaja on hilisemate toimetulekutoetuste (mis algselt jäeti samuti läbi vaatamata samal põhjusel) osas teinud uued otsused ja taotlused rahuldanud ning toimetulekutoetused tagantjärgi välja maksnud. Kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), millest tulenevalt ei oma käesoleva otsuse tegemisel tähtsust asjaolud, mis on toimunud ega dokumendid, mis on esitatud peale haldusaktide andmist, kuivõrd vastustaja ei saanud nendega otsuste tegemisel arvestada. Seega ei muuda kaebaja poolt 25.05.2020 TransferWiselt saadud pangakonto väljavõtte esitamine vastustajale käesolevas asjas vaidlustatud otsuseid õigusvastaseks ega anna ka alust kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Küll aga leiab kohus, et kaebajal on võimalik haldusorganilt ise taotleda haldusmenetluse uuendamist.
24.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja poolt kaebajalt täiendavate tõendite küsimine oli õiguspärane. Käesoleval juhul jättis kaebaja vastava kohutuste tõendite esitamiseks tähtaegselt täitmata, millest tulenevalt jättis vastustaja õiguspäraselt kaebaja taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 2 ja lg 3 ja § 38). Kohus nõustub lisaks eeltoodule ka vaidlustatud haldusaktides toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2).
25.Eelpooltoodud põhistustel jääb kaebus Tallinna Linnavalitsuse 20.02.2020 otsuse ja 11.05.2020 korralduse nr 599-k tühistamise nõudes rahuldamata. Tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.
Menetluskulud
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.