Andris Verro kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Järelevalve osakonna 04.09.2020. a ettekirjutus-hoiatuse nr 1-13.2/2512/20 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Andris Verro Vastustaja – Narva linn
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Andris Verro kaebus.
2.Jätta Andris rahuldamata.
Verro
esialgse
õiguskaitse
taotlus
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks Narva linnale.
Andris Verro on aadressil Jõesuu tn 34, Narva asuva kinnistu üks kahest kaasomanikust. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Järelevalve osakond koostas 04.09.2020 ettekirjutus-hoiatuse nr 1-13.2/2512/20, millega tegi A. Verrole ja kinnistu teisele kaasomanikule ettekirjutuse: 1) piirata ohtlik ehitis, s.o kivikbetoonist piire aadressil Narva linn, Jõesuu tn 34 ohutuspiirde või -lindiga tähtajaks 05.10.2020 (ettekirjutuse punkt 4.1); 2) demonteerida kivikbetoonist piire aadressil Narva linn, Jõesuu tn 34 tähtajaks 14.12.2020 (ettekirjutuse punkt 4.2). Ettekirjutus-hoiatuses on selgitatud, et ettekirjutus on täidetud, kui: 1) Narva Linnavalitsus saab kätte teatise ettekirjutuse täitmise kohta ja kontrollib paigaldatud ohutuspiirde olemasolu; 2) Narva Linnavalitsus saab kätte teatise ettekirjutuse täitmise kohta ja kontrollib, et ohtlik ehitis, s.o kivikbetoonist piire on lammutatud. Ettekirjutuses on hoiatatud, et ehitusseadustiku (EhS) § 133 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 kohaselt rakendatakse ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral kaasomanike suhtes solidaarselt sunnivahendeid järgmiselt: 1) ettekirjutuse punkti 4.1 nõude täitmata jätmise eest sunniraha kuni 300 eurot; 2) ettekirjutuse
3-20-2311 punkti 4.2 nõude täitmata jätmise eest sunniraha kuni 300 eurot.
2.A. Verro esitas 23.11.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Järelevalve osakonna 04.09.2020. a ettekirjutushoiatuse nr 1-13.2/2512/20 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt sai kaebaja ettekirjutuse kätte 28.10.2020, mistõttu ei ole tal võimalik täita ettekirjutuse punktis 4.1 talle pandud kohustust. Ettekirjutuse punktis 4.2 määratud tähtaeg on aga ebamõistlikult lühike, arvestades, et kaebajal on enne ettekirjutuse täitmist vaja teha mitmeid toiminguid, sh esitada EhS lisa 1 kohaselt ehitusprojekt ja ehitusteatis. Kaebaja palub kohaldada esialgset õiguskaitset selleks, et enne kohtuotsust seda ettekirjutust tema suhtes ei rakendataks.
3.Halduskohus jättis 26.11.2020. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse käiguta. Kohus määras kaebajale tähtaja kolm päeva määruse kättesaamisest arvates esialgse õiguskaitse taotluse täiendavaks põhjendamiseks, s.o kaebajal esineva esialgse õiguskaitse vajaduse põhistamiseks, ning kohtu palutud selgituste (vt 26.11.2020. a määruse põhjenduste p 5) esitamiseks. Sama määruse põhjenduste punktis 6 selgitas kohus, et kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu kokku 30 eurot ning kuna kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot, loeb kohus esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulise olemuse tõttu riigilõivu tasutuks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kohus andis kaebajale tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates kaebuse esitamisel riigilõivu 15 euro tasumiseks ja kohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi või riigilõivust vabastamise taotluse esitamiseks.
4.Tartu Halduskohus palus 26.11.2020. a kohtunõudes Narva linnal teatada, millal on Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Järelevalve osakonna 04.09.2020. a ettekirjutus-hoiatus nr 1-13.2/2512/20 kaebajale ning selle teisele adressaadile kätte toimetatud. Samuti palus kohus Narva linnal märkida, kas Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Amet on asunud kaebaja või ettekirjutuse teise adressaadi suhtes kohaldama selles märgitud sunnivahendeid ning asunud neilt nõudma sisse sunniraha (ettekirjutus-hoiatuse punkti 4.1 täitmata jätmise eest) täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui ei, tuli Narva linnal märkida, millal kavatseb Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet seda teha.
5.Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet selgitas 27.11.2020. a vastuses kohtunõudele, et 04.09.2020. a ettekirjutus-hoiatus nr 1-13.2/2512/20 saadeti selle mõlemale adressaadile väljastusteatega tähitud kirjaga, kaebajale on see kätte toimetatud 28.10.2020 ja kinnistu teisele kaasomanikule 09.09.2020. Kaebajale ei õnnestunud ettekirjutushoiatust esimesel katsel kätte toimetada. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet selgitas veel, et ei ole hakanud esitama sunnirahanõuet ettekirjutushoiatuse punkti 4.1 täitmata jätmise eest ning kavatseb saata hiljemalt 15.12.2020 kaasomanikele päringu palvega esitada info, mida nad ettekirjutuse nr 1-13.2/2512/20 nõuete täitmiseks teevad ning miks ei ole Järelevalve osakonda saabunud teatisi ettekirjutuse punktide täitmise kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37– 39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
7.Kohus selgitas käesolevas asjas 26.11.2020 tehtud määruse põhjenduste punktis 6 kaebajale, et vastavalt HKMS § 104 lg 1 esimesele lausele ning riigilõivuseaduse § 60 lõigetele 1 ja 6 tuleb kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu kokku 30 eurot, kuid kaebaja on tasunud riigilõivu üksnes 15 eurot. Kohus luges esialgse õiguskaitse
3-20-2311 taotluse kiireloomulise olemuse tõttu riigilõivu tasutuks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ning määras kaebajale tähtaja seitse päeva kaebuselt riigilõivu 15 euro tasumiseks. Kohus hoiatas, et kohtu nõudmise täitmata jätmise korral võib kohus kaebuse tagastada.
8.Tartu Halduskohtu 26.11.2020. a määrus on kaebajale avaliku e-toimiku vahendusel kätte toimetatud 29.11.2020. Seega oli kaebuselt riigilõivu tasumise ning kohtule selle tasumise kohta andmete esitamise tähtaja viimane päev 07.12.2020. Kaebaja ei ole käesoleva määruse tegemise ajani kohtule riigilõivu tasumist tõendavaid dokumente esitanud ning riigilõivu tasumist ei nähtu ka kohtute elektroonilisest andmebaasist. Samuti ei ole kaebaja esitanud kohtule menetlusabi taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks või vastuväidet sellele, et kohus luges juba laekunud 15 eurot tasutuks esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt.
9.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja kõrvaldanud kaebuse menetlusse võtmist takistavat puudust, s.o tasunud selle esitamisel seaduses ette nähtud riigilõivu. Kaebus tuleb seetõttu HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.
10.Kuna käesolevat määrust on võimalik vaidlustada määruskaebemenetluse korras, ei ole välistatud asjas menetluse jätkumine. Sel põhjusel peab kohus hoolimata kaebuse tagastamisest vajalikuks lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
11.Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist selleks, et enne kohtuotsust ei rakendataks vaidlustatud ettekirjutust tema suhtes. Kohus tõlgendas 26.11.2020. a määruses taotlust selliselt, et kaebaja on palunud kohtul peatada Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Järelevalve osakonna 04.09.2020. a ettekirjutus-hoiatuse nr 1-13.2/2512/20 kehtivuse kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Samuti andis kohus viimati nimetatud määruses kaebajale kolmepäevase tähtaja tal esineva esialgse õiguskaitse vajaduse täiendavalt põhistamiseks ehk selle põhistamiseks, millised rasked või pöördumatud tagajärjed talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekiksid. Kaebaja ei ole täiendavaid põhjendusi kohtule tähtaegselt esitanud.
12.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks esialgse õiguskaitse vajadus ning kohtul tuleb hinnata, kas juba kohtumenetluse ajal on kaebaja õigused niivõrd ohustatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuksid kaebaja jaoks pöördumatud tagajärjed või oleks reaalne pöördumatute tagajärgede saabumise oht. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
13.Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi kaebuses toodu pinnalt järeldada kaebajal esinevat esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebuses esitatud väited ei kinnita ettekirjutuse täitmise võimatust. Kuigi kivikbetoonist piirde ohutuspiirdega eraldamise osas on möödunud ettekirjutuse täitmiseks määratud tähtaeg, saab kaebaja vältida selle kohustuse täitmata jätmise eest tema suhtes sunniraha kohaldamist ettekirjutuse täitmisega. Haldusorgan saab rakendada sunnivahendit üksnes ettekirjutusega pandud kohustuse täitmisele suunamiseks, mitte karistusena kohustuse täitmiseks määratud tähtaja ületamise korral. Ka kivikbetoonist piirde lammutamise osas ei ole kohtule tuvastatavad asjaolud, mis annaksid alust ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks. Piirde lammutamiseks määratud üle kolme kuu pikkust tähtaega ei saa pidada ebamõistlikult lühikeseks. Kuigi kaebajale on ettekirjutus kätte toimetatud 28.10.2020, ei ole kaebaja kohtule millegagi põhjendanud, miks tal ei ole lammutamiseks vajalike
3-20-2311 toimingute sooritamine (ehitusprojekti koostamine ja ehitisteatise esitamine) tähtaegselt võimalik.
14.Vaidlustatud ettekirjutusest (lk 2) nähtub, et kõnealune kivikbetoonist piire on lagunemas ning esineb ohtlik piirde kallak kõnnitee poole, samuti esinevad lahtised praod ehitise kogu pikkuses ning kivikbetoonist müüri tükid pudenevad. Nendest asjaoludest tulenevalt esineb asjas ka oluline avalik huvi tagada piirde ohutus, mis kaalub kohtu hinnangul praegusel juhul üles kaebajale ettekirjutuse täitmisega kaasnevad ebamugavused.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
16.Kohus selgitab, et kui Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet peaks teavitama kaebajat sunniraha rakendamisest ettekirjutuse täitmata jätmise eest, on kaebajal võimalik esitada sunniraha rakendamise kohta oma arvamus ja vastuväited ning taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist või vajadusel vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus (vt Riigikohtu 22.04.2015. a otsus nr 3-3-1-72-14, p 19). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.