lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-1764/36

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1764/36
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1251
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 155 lg 3, 5, 6Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kordHKMS § 108 lg 7Menetluskulude jaotusHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 154KompromissHKMS § 200Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselHKMS § 235 lg 3Määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaegHKMS § 43 lg 1Korduv kaebus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits 09.12.2020 3-18-1764 N. S. kaebus Narva linna vastu 10.08.2018. a sunniraha tasumise nõude nr 1-13.2/3397 alusel sunniraha rakendamise, sh sissenõudmise toimingute tegemise keelamise nõudes Kaebaja/apellant N. S. Volitatud esindaja Liudmila Bogdanova Vastustaja Narva linn Volitatud esindaja Sergei Solodov

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada 02.12.2020 toimunud kohtuistungil kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud kompromiss, mille sisu on järgmine:
1.1.Narva linn kohustub tunnistama kehtetuks 12.07.2016. a ettekirjutuse nr 1-13.2/3004/16.
1.2.Narva linn kohustub loobuma 10.08.2018. a sunniraha tasumise nõudes nr 1-13.2/3397 teatatud sunniraha rakendamisest.
1.3.Seoses 05.01.2017. a sunniraha tasumise nõudes nr 1-13/118 kaebaja suhtes rakendatud sunnirahaga:
1.3.1.Narva linn kohustub käesoleva kompromissi jõustumisest ühe kuu jooksul tagastama 04.08.2017 lõppenud täitemenetluses sisse nõutud sunniraha 500 eurot ning kandma selle kaebaja poolt nimetatavale arveldusarvele;
1.3.2.04.08.2017 lõppenud täitemenetluse kulud jäävad kaebaja enda kanda.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 18.08.20263-25-4480/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-793/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1828/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
1.4.
Kaebaja käesoleva haldusasja menetluskulud jäävad kaebaja endi kanda.
1.5.Pooled on teadlikud kompromissi ja menetluse lõpetamise tagajärgedest – kui on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta, siis ei saa kaebaja uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega samal alusel.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 24.09.2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-1764 ning lõpetada asja menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Narva Linnavalitsus kinnitas 03.12.2014. a korraldusega nr 1485-k projekteerimistingimused Xxx üksikelamu ja garaaži rekonstrueerimiseks ning sauna ja kõrvalehitiste püstitamiseks (tl 4-5). Korralduse asjaolude põhjal oli kaebaja esitanud taotluse muuhulgas ka piirde ehitamiseks. Korralduse punktiga 4.2 tunnistas Narva Linnavalitsus kehtetuks 21.12.2012. a korralduse nr 1322-k, millega olid kinnitatud projekteerimistingimused Xxx üksikelamu ja garaaži rekonstrueerimiseks ning sauna ja kõrvalehitiste püstitamiseks. Korralduse p 4.3 järgi kehtisid projekteerimistingimused kuni 02.12.2016.
2.Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve osakond tegi 12.07.2016 kaebajale ettekirjutuse nr 1-13.2/3004/16 (tl 6-7) Narva linnas Xxx asuva piirde kohta. Krundile on ehitatud piirdeaed, mis oli olemas 05.11.2008. a seisuga. Ehitus toimus ilma ehitusloata, ehitustööde päevikut või järelevalve aruannet ei ole esitatud. Vastustaja kohustas kaebajat tellima ehitise auditi, tegemaks kindlaks, kas ehitis on valmis, kas sellele võib väljastada kasutusloa või peab ehitustöödega jätkama, kas ehitis vastab ehitusseadustiku nõuetele ja kas ehitis on ohutu. Vastustaja määras ettekirjutuse täitmise tähtajaks 30.10.2016. Vastustaja hoiatas ettekirjutuses, et selle tähtajaks täitmata jätmise korral on tal õigus rakendada sunnivahendeid summas kuni 6400 eurot.
3.Vastustaja rakendas 05.01.2017. a sunniraha tasumise nõudega nr 1-13/118 kaebaja suhtes sunniraha 500 eurot (tl 7p–8, 112) seoses ettekirjutuse täitmata jätmisega, andis täitmiseks uue tähtaja 03.04.2017 ning tegi sunniraha hoiatuse. Sunniraha 500 eurot nõuti kaebajalt sisse täitemenetluses, mis lõppes 04.08.2017 (tl 109).
4.Vastustaja tõdes 20.07.2017. a kirjas nr 1-13.2/3153 (tl 11), et 12.07.2016. a ettekirjutus on täitmata, andis uue tähtaja ettekirjutuse täitmiseks 22.10.2017 ning tegi sunniraha hoiatuse.
5.Vastustaja teatas 12.03.2018. a sunniraha tasumise nõudes nr 1-13.2/1182 (tl 15) sunniraha 700 euro rakendamisest seoses ettekirjutuse täitmata jätmisega, andis uue tähtaja ettekirjutuse täitmiseks 04.06.2018 ning tegi sunniraha hoiatuse.
6.Vastustaja teatas 18.04.2018. a kirjas nr 1-12.2/3456 (tl 69) kaebajale, et vastustaja sai 09.04.2018 kätte kaebaja 27.07.2017. a kirja, lükkas sunniraha 700 euro rakendamise edasi kuni 29.05.2018, jättis ettekirjutuse täitmise tähtaja 04.06.2018 jõusse ja kutsus kaebaja vastuvõtule.
7.Vastustaja teatas 10.08.2018. a kirjas nr 1-13.2/5911-2 (tl 71) kaebajale, et andmed ettekirjutuse täitmisele suunatud meetmete kohta puuduvad, et ettekirjutus on täitmata, et kaebaja võib esitada ühtse auditi kõigi ehitiste kohta ning et Xl ei ole auditi tegemise õigust.
8.Vastustaja teatas 10.08.2018. a sunniraha tasumise nõudes nr 1-13.2/3397 (tl 19) kaebajale, et rakendab tema suhtes sunniraha summas 700 eurot, sest kaebaja ei ole määratud tähtajaks täitnud ettekirjutusest tulenevat kohustust esitada ehitisregistrile Narvas Xxx asuva piirdeaia audit. Sunniraha tuli tasuda hiljemalt 31.08.2018. Kui kaebaja ei ole tasunud sunniraha määratud tähtaja jooksul, kavatses vastustaja pöörduda kohtutäituri poole. Samas kirjas andis vastustaja kaebajale uue tähtaja ettekirjutuse täitmiseks 07.01.2019 ning tegi sunniraha hoiatuse.
9.Kaebaja esitas 10.09.2018 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 2–3, 27, 43, 116–116p, 132), milles taotles sunniraha määramise summas 700 eurot tühistamist.
10.Tartu Halduskohus jättis 24.09.2019. a otsusega (tl 139–142) kaebuse rahuldamata.
11.Kaebaja esitas 23.10.2019 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 144–145), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule.
12.Tartu Ringkonnakohus võttis 05.11.2019. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse.
13.Narva linn palus vastuses apellatsioonkaebusele (tl 150–151p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
14.Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2020. a kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi järgmistel tingimustel: 1) Narva linn kohustub tunnistama kehtetuks 12.07.2016. a ettekirjutuse nr 1 13.2/3004/16. 2) Narva linn kohustub loobuma 10.08.2018. a sunniraha tasumise nõudes nr 1-13.2/3397 teatatud sunniraha rakendamisest. 3) Seoses 05.01.2017. a sunniraha tasumise nõudes nr 1-13/118 kaebaja suhtes rakendatud sunnirahaga: 3.1) Narva linn kohustub käesoleva kompromissi jõustumisest ühe kuu jooksul tagastama 04.08.2017 lõppenud täitemenetluses sisse nõutud sunniraha 500 eurot ning kandma selle kaebaja poolt nimetatavale arveldusarvele; 3.2) 04.08.2017 lõppenud täitemenetluse kulud jäävad kaebaja enda kanda. 4) Kaebaja käesoleva haldusasja menetluskulud jäävad kaebaja endi kanda. 5) Pooled on teadlikud kompromissi ja menetluse lõpetamise tagajärgedest – kui on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta, siis ei saa kaebaja uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega samal alusel. Tartu Ringkonnakohus selgitas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 4 alusel kompromissi sõlmimise tagajärgi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15.Ringkonnakohus leiab, et 02.12.2020. a kohtuistungil esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada.
16.Vastavalt HKMS § 154 lg-le 1 võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. HKMS § 154 lg-st 2 tuleneb, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Ringkonnakohus leiab, et kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi ning kompromissi on võimalik täita. Seega rahuldab kohus poolte taotluse kompromissi kinnitamiseks.
17.HKMS § 155 lg-st 4 tulenevalt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kompromissi tagajärgi. Käesolevas asjas selgitas ringkonnakohus 02.12.2020. a kohtuistungil pooltele kompromissi tagajärgi.
18.HKMS § 200 p 5 järgi on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 155 lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Eeltoodust tuleneb, et asjas

menetluse lõpetamisel tühistab ringkonnakohus ühtlasi halduskohtu otsuse. Menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed (HKMS § 155 lg 6). See tähendab, et kaebaja ei saa enam sama nõudega samal alusel uuesti pöörduda kaebusega halduskohtusse (HKMS § 43 lg 1 p 2). Käesolevas asjas selgitas ringkonnakohus 02.12.2020. a kohtuistungil kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi.

19.Eeltoodust tulenevalt ning HKMS § 152 lg 1 p 3, § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab ringkonnakohus kaebaja ja vastustaja vahel 02.12.2020. a kohtuistungil sõlmitud kompromissi. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 24.09.2019. a otsuse haldusasjas nr 3-18-1764 ning lõpetab haldusasja menetluse.
20.HKMS § 108 lg 7 ls 2 sätestab, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Kuna pooled leppisid kaebaja menetluskulude jaotuse osas kokku ning vastustaja ei ole väljendanud soovi tema võimalike menetluskulude hüvitamiseks, siis puudub ringkonnakohtul vajadus menetluskulude jagamist täiendavalt otsustada.
21.HKMS § 155 lg 5 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale, millega menetlus lõpetatakse, esitada määruskaebuse Riigikohtule. HKMS § 235 lg 3 järgi esitatakse määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium