M.M. kaebus Viru Vangla kohustamiseks vastata kaebaja 27.02.2020. a teabenõudele/selgitustaotlusele või alternatiivselt edastada vastav pöördumine vastamiseks pädevale asutusele ning Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – M.M. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada M.M. kaebus.
2.Jätta M.M. taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetada kätte kaebajale ja edastada teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas kinni peetav isik M.M. esitas 27.02.2020 Viru Vanglale pöördumise pealkirjaga „Teabenõue/selgitustaotlus“ (registreeritud 02.03.2020 nr-ga 6-10/9712-1). Pöördumises viitas M.M. sellele, et ta sai 26.02.2020 kätte oma tervisekaardi logi (perioodi 29.08.2019 kuni 31.12.2019 kohta) ning logist nähtub, et tema terviseandmeid on vaadanud kümned talle tundmatud isikud. Pöördumises on soovitud teada saada kõigi nende isikute ametikohta ja põhjust, miks andmeid on vaadatud. Lisaks soovis M.M., et talle selgitataks, mida tähendavad terviseandmete logi viimases tulbas olevad kellaajad.
2.Viru Vangla vastas M.M. 26.03.2020. a kirjaga nr 6-10/9712-2. Vastuse kohaselt on kinnipeetavate terviseandmetele infosüsteemides (Vangiregistri osaks olev „Liisa“) juurdepääs vangla meditsiiniosakonnas töötavatel tervishoiutöötajatel, kes ei ole vanglaametnikud. Terviseandmete töötlemine toimub tervishoiuteenuse osutamiseks, samuti vanglale õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks – näiteks kinnipeetavaga peetavates õigusvaidlustes osalemiseks või järelevalve käigus tekkinud küsimustele vastamiseks. Tervishoiuteenuse osutamisel töötleb andmeid tervishoiutöötaja, muude ülesannete täitmisel
3-20-1167 edastatakse andmed vastust koostavale vanglateenistujale tervishoiutöötaja poolt. Vastuses paluti M.M. täpsemalt selgitada, millised isikud on talle tundmatud, et vangla saaks täpsustada nende ametikoha. Lisaks selgitas vangla, et M.M. väljastatud „Liisa“ süsteemi logi on süsteemis toimunud sündmuste kronoloogiline salvestus, ka näiteks mingi andmehulga salvestamine mälupuhvrisse. Süsteemi logide kronoloogilise tegevuse lahti seletamine ei kuulu meditsiiniosakonna pädevusse.
3.M.M. esitas 09.04.2020 Viru Vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise (registreeritud 09.04.2020 nr-ga 6-10/9712-3), milles märgib, et soovib vaidlustada Viru Vangla 26.03.2020. a vastust nr 6-10/9712-2. Pöördumise kohaselt oli M.M. 26.02.2020. a avalduse (õige kuupäev 27.02.2020 – kohtu märkus) puhul tegemist teabenõude ja selgitustaotlusega, milles ta soovis teada nende ametnike ametikohta, kes on vaadanud tema haiguslugu, ning selgitust, miks nad seda vaatasid. Samuti soovis ta teada, mida tähendavad logi vaadanud ametnike nime juures olevad kellaajad. M.M. hinnangul sisaldas tema 27.02.2020. a avaldus endas nii teabenõuet kui ka selgitustaotlust ning neile vastamise tähtajad on erinevad. Teabenõudele oleks tulnud vastata viie tööpäeva ja selgitustaotlusele 30 päeva jooksul või siis oleks tulnud vastata kogu avaldusele viie tööpäeva jooksul. Seda ei ole tehtud. M.M. märgib, et ta ei saanud vangla 26.03.2020. a vastusest nr 610/9712-2 ühtegi vastust oma taotlustele. Asjakohatu on vangla väide, et haigusloo logide lahti seletamine ei kuulu meditsiiniosakonna pädevusse. Kui leiti, et vastamine ei ole meditsiiniosakonna pädevuses, siis oleks tulnud avaldus edastada pädevale osakonnale. M.M. palus vaides kohustada vanglat vastama tema 27.02.2020. a avalduses esitatud teabenõudele ja selgitustaotlusele.
4.Viru Vangla vastas M.M. 09.04.2020. a pöördumisele 12.05.2020. a vastusega nr 6-10/9712-4. Vastuses korrati osaliselt eelnevas 26.03.2020. a kirjas nr 6-10/9712-2 väljatoodut ja selgitati täiendavalt, et meditsiiniosakond ei oska selgitada logide andmete sisu või tähendust, kuna meditsiiniosakond on vaid andmebaasi kasutaja. Meditsiiniosakond küsib logide andmed läbi IT-abi AS-lt Medisoft, kes on Vangiregistris kasutusel oleva terviseinfosüsteemi “Liisa“ volitatud töötleja. Selgitusi logide tähenduste kohta (nt mida tähendab viimases tulbas olev kellaaeg vms) saab anda Vangiregistri vastutav töötleja ja/või volitatud töötleja, kelleks on Justiitsministeerium ja AS Medisoft.
5.M.M. esitas 12.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub: 1) kohustada Viru Vanglat vastama tema 27.02.2020. a avalduses sisalduvale selgitustaotlusele ja täitma samas esitatud teabenõue või kohustada vanglat edastama selgitustaotlus ja teabenõue vastamiseks pädevale institutsioonile; 2) tuvastada, et Viru Vangla ületas teabenõudele ja vaidele vastamiseks ettenähtud tähtaega (kaebuse esitamise ajal vastavalt 25 ja 34 päeva võrra); 3) tuvastada, et Viru Vangla rikkus teabenõudele ja selgitustaotlusele vastates hea halduse tava, selline olukord ei pea vangistusega paratamatult kaasnema ja on alandav. Kaebuses viitab kaebaja käesolevas määruses eelnevalt välja toodud kirjavahetusele vanglaga ning märgib, et ta ei ole saanud oma teabenõudele ja selgitustaotlusele vastuseid. Samuti on jäetud need edastamata. Kaebaja 09.04.2020. a vaidele ei ole vastatud, kuigi vastamiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud. Vaideotsuse asemel sai kaebaja 12.05.2020 dokumendi nr 6-10/9712-4. Kaebaja põhjendab, et tema tervisekaardi logi andmed peavad võimaldama teha kindlaks toimingute, s.o lugemine, avalikustamine ja edastamine, tegemise põhjenduse, kuupäeva ja kellaaja ning teabe isikuandmeid avalikustanud, lugenud või edastanud isiku kohta, samuti selliste isikuandmete vastuvõtjate nimed (isikuandmete kaitse seaduse § 36 lg 2). Kaebaja leiab, et tal on õigus need andmed teabenõudega välja nõuda. Kaebaja ei ole teavet viie tööpäeva jooksul saanud. Kaebaja ei ole ka saanud tema poolt taotletud selgitusi 30 päeva jooksul, kuigi vastus formaalselt esitati. Kaebaja esitatud vaidele ei ole samuti vastatud ning
3-20-1167 vastamise tähtaega on ületatud. Eeltoodu rikub hea halduse tava. Kaebaja soovib saada vajalikku teavet ning rikkumiste tuvastamine on talle vajalik selleks, et hoida ära selle kordumist tulevikus. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada, ning põhjendab erinevate nõuete tagastamist alljärgnevalt. I
7.Kaebaja on ühe nõudena palunud kohustada Viru Vanglat vastama tema 27.02.2020. a avalduses sisalduvale selgitustaotlusele ja täitma samas esitatud teabenõue.
8.Kaebaja esitas 27.02.2020 Viru Vanglale pöördumise pealkirjaga „Teabenõue/selgitustaotlus“ ning kaebaja hinnangul sisaldas nimetatud pöördumine endas nii teabenõuet kui ka selgitustaotlust. Pöördumises viitas kaebaja sellele, et ta sai 26.02.2020 kätte oma tervisekaardi logi ning logist nähtub, et tema terviseandmeid on vaadanud kümned talle tundmatud isikud. Pöördumises on soovitud teada saada kõigi nende isikute ametikohta ja põhjust, miks kaebaja andmeid on vaadatud. Lisaks soovis kaebaja, et talle selgitataks, mida tähendavad terviseandmete logi viimases tulbas olevad kellaajad.
9.Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 6 sätestab, et teabenõue on teabenõudja poolt AvTS-s sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks.
10.Kohtu hinnangul nähtub kaebaja 27.02.2020. a pöördumise sisust, et ainuke võimalik teabenõudena käsitatav osa kaebaja pöördumisest on koht, kus kaebaja palub väljastada talle isikute ametikoha andmed, kes on vaadanud tema terviseandmeid ja kes on talle tundmatud. Kaebaja on küll soovinud andmeid isikute ametikoha kohta, kuid samas on see nõue seostatav just talle tundmatute isikutega. Seega ei selgu kaebaja pöördumise teabenõudena käsitatavast osast, milliste konkreetsete isikute ametikoha andmeid kaebaja soovib, sest ta ei ole täpsustanud nende isikute nimesid. Teabevaldajal endal aga selline informatsioon puudub.
11.AvTS § 15 lg 4 sätestab, et kui teabenõudest ei selgu, millisel viisil või millist teavet teabenõudja soovib, peab teabevaldaja teabenõude täpsustamiseks võtma teabenõudjaga viivitamata ühendust. Kohtuasja materjalide pinnalt tuleb asuda seisukohale, et kaebajaga ei võetud viivitamata ühendust, et täpsustada teabenõudes soovitava teabe sisu, kuid kaebajale 26.03.2020 esitatud vastuses nr 6-10/9712-2 on Viru Vangla palunud kaebajal täpsustada, missugused isikud on talle tundmatud, et vangla saaks nende ametikoha täpsustada. Seega ei ole vastustaja keeldunud kaebajale teabe väljastamisest, vaid on palunud nõutavat teavet täpsustada. Asja materjalidest nähtub veel, et kaebaja on seejärel esitanud vanglale 26.03.2020. a vastuse peale vaide, kuid ta ei ole täpsustanud, milliste talle tundmatute isikute ametikohti ta teada soovib. Kohus märgib, et kohtuotsusega ei ole võimalik kohustada vastustajat täitma teabenõuet, millest ei tulene selgelt, millist teavet teabenõudja soovib. Kaebajal on võimalik soovitud teave saada, kui ta oma teabenõuet täpsustab.
12.Eeltoodu tõttu esineb asjas alus teabenõude täitmiseks kohustamise nõude tagastamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajal puudub õigus nõuda teabenõude täitmist, millest ei selgu, millist konkreetset teavet isik soovib. Seetõttu tagastab kohus teabenõude täitmiseks kohustamise nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. II
13.Kaebaja 27.02.2020. a pöördumisele vastamise osas selle selgitustaotlust puudutavas osas märgib kohus järgnevat.
3-20-1167
14.Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 8 kolmandale lausele antakse selgitustaotlusele vastamisel isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Seega on haldusorganil seadusest tulenev kohustus talle saabunud selgitustaotlustele vastata ja selgitustaotluse esitanud isikul sellele kohustusele vastav õigus saada pöördumisele vastus, välja arvatud juhul, kui esinevad alused vastamisest loobumiseks (MSVS § 5 lg 9). Isiku õigust saada tema selgitustaotlusele vastuseid ei ole aga rikutud juhul, kui haldusorgan on küll selgitustaotlusele vastanud, kuid pole vastanud viisil, nagu seda on soovinud pöördumise esitaja. Ka kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorganil on selgitustaotlusele vastamise viisi ja sisu üle otsustamisel kaalutlusruum. Haldusorgan saab selgitustaotlusele vastata viisil, mida ta ise õigeks peab (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016. a otsus nr 3-15-1172, p-d 12 ja 16).
15.Praegusel juhul on kaebaja selgitustaotlusele vastatud 26.03.2020. a vastusega nr 6-10/9712-2 ning kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks asjakohatu vastusega. Kaebajale on selgitatud, kellel on ligipääs terviseandmetele infosüsteemides ning mida võivad tähendada logis olevad kellaajad. Asjaolu, et kaebajale ei ole vastatud temale soovitud viisil, ei tähenda, et tema õigusi oleks selgitustaotlusele vastamisel rikutud. Seetõttu tagastab kohus ka selgitustaotlusele vastamiseks kohustamise nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu. III
16.Kaebaja on alternatiivse nõudena soovinud, et kohus kohustaks vanglat edastama selgitustaotluse ja teabenõude vastamiseks pädevale institutsioonile.
17.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.
18.Kohus leiab, et kaebaja alternatiivne nõue ei ole kohtus lubatav, sest kaebaja ei ole sellist nõuet kohtueelses vaidemenetluses esitanud. Pärast Viru Vanglalt 26.03.2020. a vastuse nr 6-10/9712-2 saamist esitas kaebaja 09.04.2020 vaide, milles palus kohustada vanglat vastama tema 26.02.2020. a avalduses esitatud teabenõudele ja selgitustaotlusele. Kui kaebaja leidis, et tema pöördumine jäeti vangla poolt õigusvastaselt pädevale institutsioonile edastamata, siis oleks kaebajal tulnud selle edastamist vaides taotleda. Kaebaja on osutanud vaides küll sellele, et vangla meditsiiniosakond oleks vajadusel saanud edastada tema pöördumise pädevale osakonnale, kuid ta ei ole selles taotlenud tema pöördumise pädevale institutsioonile edastamist (nt Viru Vangla 12.05.2020. a vastuses nr 6-10/9712-4 nimetatud Justiitsministeeriumile või AS-le Medisoft).
19.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal on kohustamisnõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning selgitustaotluse ja teabenõude edastamiseks kohustamise nõue tuleb seetõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. IV
20.Kaebaja on ühe nõudena palunud tuvastada, et Viru Vangla ületas teabenõudele ja vaidele vastamiseks ettenähtud tähtaega. Kaebaja märgib, et rikkumiste tuvastamine on talle vajalik selleks, et hoida ära selle kordumist tulevikus.
21.Kohus leiab, et kaebaja 27.02.2020. a pöördumises sisaldunud teabenõudele vastamise tähtaja ületamise võimaliku õigusvastasuse tuvastamine ei saa sarnaseid juhtumeid tulevikus
3-20-1167 ära hoida. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda Viru Vangla kui haldusorgani teadlikkuses sellest, et teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul (AvTS § 18 lg-d 1 ja 3). Praegusel juhul ei olnud kaebaja 27.02.2020. a pöördumisest üheselt mõistetavalt selge, et tegemist on teabenõudega, vaatamata sellele, et pöördumine oli osaliselt sellena pealkirjastatud. Pöördumise kvalifitseerimisel tuleb lähtuda selle sisust, mitte pealkirjast. Kaebaja pöördumisest ei tulenenud selgelt, milliste isikute kohta teavet soovitakse, ning soovitud teave oli seotud ka isikute tegevuse kohta selgituste saamisega (põhjused, miks isikud terviseandmeid vaatasid). Sellises olukorras ei pruugi pöördumises teabenõude olemasolu olla haldusorganile koheselt ära tuntav. Ühtlasi ei saa praeguses asjas konkreetse juhtumi õiguspärasuse osas seisukoha võtmine hoida ära seda, et tulevikus ebaselgete pöördumiste puhul nendele vastamiseks ettenähtud tähtaegu ei ületata.
22.Eelnevatel põhjustel leiab kohus, et teabenõudele vastamiseks ettenähtud tähtaja ületamise õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1) ning kaebus tuleb selles osas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
23.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tuleb tagastada ka kaebaja nõue, milles ta palub tuvastada vaidele vastamiseks ettenähtud tähtaja ületamise õigusvastasus. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et vastustaja on kaebaja 09.04.2020. a vaidele vastanud. Kuigi Viru Vangla 12.05.2020. a vastus nr 6-10/9712-4 ei ole pealkirjastatud vaideotsusena, nähtub selle sisust, et tegemist on vastusega kaebaja vaidele. Vaidele vastamise tähtpäeva (11.05.2020) on küll ületatud ühe päeva võrra, kuid vastuses on esitatud ka vabandus vastuse viibimise pärast. Seega on vastustaja teadlik, et vastus on kaebajale esitatud tähtaega ületades ning selle kohtuotsusega üle tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1).
24.Viimase nõudena on kaebaja palunud tuvastada, et Viru Vangla rikkus teabenõudele ja selgitustaotlusele vastates hea halduse tava, selline olukord ei pea vangistusega paratamatult kaasnema ja on alandav. Kohus leiab, et hea halduse tavast kinnipidamist saab kontrollida üksnes juhul, kui kohtule on esitatud kaebus haldusakti või toimingu peale, mis on toonud kaasa ka hea halduse tava väidetava rikkumise. Praegusel juhul tagastab kohus kaebuse ning seetõttu puudub võimalus sellise eraldiseisva taotluse läbivaatamiseks. Selle kontrollimine, kas konkreetne olukord on olnud kaebaja jaoks alandav ning vastuolus VangS § 41 lg-ga 1, eeldab üldjuhul kahju hüvitamise kaebuse olemasolu. Selliste asjaolude kindlakstegemine kahju hüvitamise kaebusest eraldiseisvalt ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega puudub kaebajal ka selles osas kaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks.
25.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
26.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.