Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 04.08.2020 korralduse nr 12.2-3/050050-24 ja 03.09.2020 vaideotsuse nr 6-1/4693-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.12.2020.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 04.08.2020 korraldusega nr 12.2-3/050050-24 Xi kui kolmandat isikut suulist teavet andma. Korralduses on märgitud, et MTA kontrollib 03.09.2019 korraldusega nr 12.2-3/050050-1 Euromanagement OÜ (registrikood 12930261) 2018 veebruar 2019 juuli käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust. MTA asus 11.05.2020 korraldusega nr 12.2-3/050050-17 kontrollima ka Euromanagement OÜ 2018 veebruar - 2019 juuli ettevõtte tulumaksuarvestuse õigsust. MTA on korraldustega nr 12.2-3/050050-1, nr 12.2-3/0500502, 12.2-3/050050-3, 12.2-3/050050-4, 12.2-3/050050-17, 12.2- 3/050050-21 ja 12.2-3/050050-22 küsinud Euromanagement OÜ-lt kontrollitava perioodi majandustehingutega seotud teavet ja dokumente. Äriregistri andmetel on X kontrollitaval perioodil olnud Euromanagement OÜ juhatuse liige, mistõttu võib temal olla maksustamise seisukohalt olulist teavet. MTA hoiatas, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 260 eurot.
3.MTA jättis korralduse peale esitatud Xi vaide 03.09.2020 vaideotsusega nr 6-1/4693-2 rahuldamata. 1(6)
4.X esitas 05.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 04.08.2020 korralduse nr 12.23/050050-24 ja 03.09.2020 vaideotsuse nr 6-1/4693-2 kehtetuks tunnistamiseks.
5.Kohus võttis tühistamiskaebuse 12.10.2020 määrusega menetlusse ja määras asja läbivaatamiseks lihtmenetluses.
6.MTA esitas 12.11.2020 vastuse kaebusele koos lisadega. MTA taotles kaebaja toimikuga tutvumise õiguse piiramist kõigi lisade osas, sest need sisaldavad maksusaladust.
7.Kohus tegi 16.11.2020 määruse, millega tagastas 12.11.2020 esitatud lisa 6 ja jättis MTA taotluse rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja tühistada nii MTA 03.09.2020 vaideotsuse kui ka 04.08.2020 korralduse.
9.Kaebaja leiab, et MTA korralduses ei ole selgitatud, millist infot kolmandalt isikult soovitakse ehk millistele konkreetsetele küsimustele MTA vastust soovib. Seega ei vasta korraldus maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-s 3 sätestatud tingimustele.
10.Korraldusest ei nähtu, et MTA oleks enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöördunud maksukohustuslase poole. Kuna pole selge, mis on konkreetsed MTA küsimused, siis pole võimalik veenduda, kas MTA on samad küsimused esitanud ka maksukohustuslasele. Seega on täitmata MKS § 61 lg-s 2 sätestatud kolmanda isiku poole pöördumise eeldus.
11.Korralduses ei ole põhjendatud, miks on ilmtingimata vaja korralduse täitmiseks ilmuda MTA ametiruumidesse. Arvestades COVID-19 jätkuvat aktiivset levikut, on MTA ametiruumidesse ilmumine põhjendatud üksnes juhul, kui konkreetsetele MTA küsimustele pole võimalik kirjalikult vastata. Kaebaja leiab, et sellist olukorda praegu pole. Korralduse adressaadi tervise ohtu seadmine pole põhjendatud. Seega ei vasta korraldus MKS § 61 lg-s 1 sätestatud tingimustele.
12.Vaideotsus kordab formaalselt seaduse teksti ja teeb väljavõtteid kohtupraktikast, andmata seejuures ühtegi sisulist vastust. Selline vaideotsus ei lisa selgust. Vastustaja seisukohad
13.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud korraldus ja vaideotsus õiguspärased, piisavalt motiveeritud ning kooskõlas kehtiva õigusega.
14.Vaidlustatud korralduses on nõuetekohaselt ära toodud kontrollitava maksukohustuslase identifitseerimist võimaldavad andmed ning asjaolu, et enne kaebaja poole pöördumist on maksuhaldur varem korduvalt pöördunud teabe ja dokumentide saamiseks maksukohustuslase enda poole. Samuti on korraldusest mõistliku pingutusega järeldatav, et maksuhaldur peab maksukohustuslase enda esitatud teavet puudulikuks ja kontrollimist vajavaks. See asjaolu tingiski vajaduse pöörduda äriühingu tehingute kohta selgituste saamiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks kaebaja poole, kes oli kontrollitaval perioodil äriühingu juhatuse liige.
15.Erinevalt kaebaja arvamusest, ei ole tema poole pöördumise põhjendamisel nõutav talle detailse ülevaate andmine maksumenetlusest. Selgitada tuleb vaid nõutud teabe ja maksumenetluse üldist seost. See võimaldab kaebajal mõista, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne. Kaebaja oli kontrollitavast perioodist ca pool aastat maksukohustuslase juhatuse liikmeks. Seega võib kaebajal eelduslikult olla maksukohustuslase tehingute ja maksukohustuse kohta olulist teavet. Kaebajalt nõutav teave on äriühingu maksumenetlusega seotud. Teabe nõudmist kaebajalt ei saa meelevaldseks või põhjendamatuks tülitamiseks pidada. MKS ega kohtupraktika ei nõua, et 2(6)
maksuhaldur avaldaks kolmandale isikule juba korralduses kõik küsimused, mida ta hiljem küsida kavatseb. Piisab üldisema teema väljatoomisest. Seda on käesoleval juhul tehtud. Etteulatuv küsimuste avaldamine ei ole mõttekas juba ka menetlustaktikalisest küljest. Vaidlustatud korralduses on selgelt viidatud, missuguste korraldustega on MTA eelnevalt EuroManagment OÜ-lt teavet küsinud. Välja on toodud kaebaja seos maksumenetlusega. Seadusest ei tulene kohustust kolmandat isikut informeerida täpsetest küsimustest, mistõttu väited MKS § 61 lg 2 nõuete täitamata jätmisest on alusetud.
16.Korralduse lk 1 on selgesõnaliselt põhjendatud, et MTA ametiruumidesse kutsumine on efektiivseim viis teabe kogumiseks, vältimaks vääriti mõistmist, lahendamaks koheselt vastuolud ja saamaks ammendavad vastused. Selline vahetu küsitlemine hoiab kokkuvõttes mõlema osapoole aega kokku. MKS § 61 lg 1 viimase lause järgi võib maksuhaldur vajadusel kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Kuigi teabe andmine maksuhalduri ametiruumides koormab kaebajat kirjalike selgituste andmisest rohkem on maksuhaldur sellel viisil teabe nõudmist eraldi korralduses põhjendanud. Kaebaja vastupidine väide ei ole õige ja vastustaja hinnangul on korralduses esitatud põhjendused piisavad.
17.Olukorras, kus maksuhaldur hindab äriühingu poolt enda tehingute kohta esitatud andmete õigsust, võib vahetu vestlus äriühingu tehingute toimumise aegse juhatuse liikmega olla kirjalikust suhtlusest tõhusam teabe kogumise viis. See vastab paremini MKS § 10 lg-le 3, mille järgi tuleb maksumenetlus läbi viia võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt ning üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi vältivalt. Kõiki olulisi küsimusi ei ole sageli võimalik korralduse koostamisel ette näha. Kaebaja vastuste pinnalt võib tekkida täiendavaid küsimusi. Samuti võib tekkida vajadus lasta kolmandal isikul enda vastuseid täpsustada või vajadus näidata kolmandale isikule mõnda tõendit ja paluda neid kommenteerida. Neid probleeme on just suulisel vestlusel hõlpsam kiiresti lahendada. Samuti võivad kolmanda isiku suulised seletused olla kirjalikest vastustest inforikkamad ja tõesemad. Vastustaja on veendunud, et nõue ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse ei ole kaebaja suhtes põhjendamatult koormav.
18.Covid-19 levik korralduse täitmata jätmise põhjendusena on asjakohatu. Korralduse väljastamise ja võimaliku täitmise hetkel eriolukord enam ei kehtinud. Lisaks on kaebajal soovi korral alati võimalus MTA-s kasutada desinfitseerimisvahendeid, kanda maski ja distantsi hoida. Seega tuleb maksuhalduril ka praeguses olukorras oma ülesandeid edasi täita, sh läbi viia maksumenetlusi ja koguda neis tõendeid ning seda vajadusel ka kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi nõudes. Kuigi korraldusega on maksuhaldur määranud kohtumiseks kindla kuupäeva ja kellaaja, olnuks kaebajal võimalik suuliste selgituste andmiseks kokku leppida ka mõni muu aeg ja vajadusel täpsustada maski vms kaitsevahendite kasutamise võimalusi. Korralduses on viidatud menetlust läbi viiva maksuaudiitori nimi ja kontaktandmed. Kaebaja seda ei teinud, millest järelduvalt on kaebaja Covid-19 põhinevad avaldused otsitud. Vastustaja ei näe, millest ilmneb kaebajalt suuliste seletuste nõudmisel maksumenetlust läbi viiva ametniku mugavus või suva. Sisuliselt riskib ka ametnik kaebajaga samaväärselt tervisega, kuid see ei ole vastuvõetamatu risk. Piisavaid ettevaatusabinõusid kasutades on riskid maandatud.
19.Vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaideesemest sõltumata. Kaebusest ei nähtu sisulisi etteheiteid vaideotsusele ja vaidemenetluse läbiviimisele. Vaideotsuses viidatud sätted ja kohtupraktika on seotud piisavalt põhjalikult otsuse arutluskäigu ja järeldustega. Seega ei ole kaebaja etteheited vaideotsusele sisuliste põhjenduste puudumise argumendil põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
3(6)
21.Esmalt selgitab kohus, et kuna MTA taotles 12.11.2020 esitatud vastuse lisade 1-5 ja 7-8 osas kaebaja toimikuga tutvumise õiguse piiramist, ei saa nimetatud lisasid HKMS § 88 lg 5 viimasest lausest tulenevalt teha kaebajale nähtavaks enne, kui on jõustunud 16.11.2020 määrus, millega kohus MTA taotluse lahendas. Kuivõrd kohus määras asja läbivaatamiseks lihtmenetluses ja kaebajale ei olnud määratud täiendavate seisukohtade esitamise tähtaega, ei pidanud kohus põhjendatuks lükata kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega edasi üksnes selleks, et 16.11.2020 määruse jõustumine ära oodata. MTA 12.11.2020 esitatud lisadega tutvumise õigus on kaebajale tagatud juhuks, kui ta soovib apellatsioonkaebust esitada, sest kohtu 16.11.2020 määrus on apellatsioonitähtaja lõpuks eelduslikult jõustunud.
22.Kaebaja vaidlustab MTA 04.08.2020 korraldust nr 12.2-3/050050-24 ja 03.09.2020 vaideotsust nr 6-1/4693-2. MTA 04.08.2020 korraldusega nõuti kaebajalt, et ta ilmuks määratud ajal maksuaudiitori juurde suuliste seletuste andmiseks. Kaebaja leiab, et korraldus on õigusvastane, sest sellest ei selgu, millistele küsimustele MTA vastust soovib, kas MTA on enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöördunud maksukohustuslase poole ja lisaks pole kaebaja hinnangul põhjendatud nõuda MTA ametiruumidesse ilmumist, arvestades COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikut.
23.Vaidlus puudub selles, et MTA kontrollib Euromanagement OÜ 2018 veebruar - 2019 juuli käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust ja 2018 veebruar - 2019 juuli ettevõtte tulumaksuarvestuse õigsust. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja oli Euromanagement OÜ juhatuse liige perioodil 01.04.2016-10.07.2018 ja MTA pöördus 04.08.2020 korraldusega tema kui kolmanda isiku poole.
24.MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lg 2 täpsustab, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72 lg 5 punktis 6 sätestatud juhul.
25.MKS § 61 lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt MKS §-s 50 sätestatule.
26.MKS § 46 lg 1 sätestab, et maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui MKS-s või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. MKS § 46 lg 2 ls 1 kohaselt peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud.
27.Korralduses on selgitatud, et MTA kontrollib 03.09.2019 korraldusega nr 12.2-3/050050-1 Euromanagement OÜ 2018 veebruar - 2019 juuli käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust ja 11.05.2020 korraldusega nr 12.2-3/050050-17 asuti kontrollima ka Euromanagement OÜ 2018 veebruar - 2019 juuli ettevõtte tulumaksuarvestuse õigsust. MTA on korralduses välja toonud, et korraldustega nr 12.2-3/050050-1, nr 12.2-3/050050-2, 12.2-3/050050-3, 12.2-3/050050-4, 12.23/050050-17, 12.2-3/050050-21 ja 12.2-3/050050-22 on küsitud Euromanagement OÜ-lt kontrollitava perioodi majandustehingutega seotud teavet ja dokumente. MTA on teinud korralduses 4(6)
viite asjaolule, et kaebaja oli äriregistri andmetel kontrollitaval perioodil Euromanagement OÜ juhatuse liige, mistõttu võib kaebajal olla maksustamise seisukohalt olulist teavet.
28.Kohus leiab, et vaidlustatud MTA korraldus vastab MKS § 61 nõuetele.
29.Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-14-51183 punkti 11 kohaselt ei pea maksuhaldur kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamisel andma detailset ülevaadet maksumenetlusest, vaid selgitama nõutud teabe ja maksumenetluse üldist seost. See võimaldab kolmandal isikul veenduda, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne. MTA on selgitanud, millise maksuasjaga seoses kaebaja poole pöördutakse. MTA on viidanud asjaolule, et kaebaja on maksumenetluses kontrollitaval perioodil olnud Euromanagement OÜ juhatuse liige, mistõttu võib tal olla olulist teavet. Seega tuleb kaebajalt nõutud teabe ja maksumenetluse üldine seos vaidlustatud korraldusest selgelt välja. Puudub alus arvata, et kaebajalt nõuti teavet meelevaldselt.
30.Riigikohtu halduskolleegium leidis 30.03.2011 kohtuotsuse nr 3-3-1-98-10 punktis 19, et piiranguga "enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole" peetakse silmas seda, et sama teavet, mida nõutakse nn kolmandalt isikult, oleks eelnevalt küsitud maksukohustuslaselt. Piirangu sisuks olevat nõuet ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt. Seega ei ole MTA-l kohustust esitada kaebajale täpselt samu küsimusi nagu on eelnevalt esitatud Euromanagement OÜ-le, vaid piisab sellest, et eelnevalt on Euromanagement OÜ-lt nõutud teavet sama kontrollitava perioodi majandustehingute kohta.
31.MTA on vaidlustatud korralduses viidanud dokumentidele, millega eelnevalt maksukohustuslase poole pöörduti. MTA on need dokumendid 12.11.2020 vastuse lisadena 1-5 ja 7-8 kohtule esitanud. Lisad 1-5 ja 7-8 on antud Euromanagement OÜ maksukontrolli käigus ja puudutavad käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust ning tulumaksuarvestuse õigsust perioodil veebruar 2018–juuli 2019. Seega on enne kaebajalt teabe nõudmist pöördutud maksukohustuslase poole sama perioodi majandustehingutega seoses.
32.MKS § 61 lg 1 viimase lause kohaselt võib maksuhaldur vajaduse korral kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MTA on vaidlustatud korralduses selgitanud: „Leiame, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Suulise vestlusega on kergem vältida vääriti mõistmist, lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused.“ Seega on MTA korralduses piisavalt põhjendanud, miks peeti vajalikuks kohustada kaebajat MTA ametiruumidesse ilmuma. MTA on 03.09.2020 vaideotsuses ja vastuses kaebusele täiendavalt selgitanud, miks suuliste seletuste andmine on teabe kogumiseks tõhusam kui kirjalik suhtlus. Kohus nõustub selgitustega ega korda neid üle.
33.Kohus leiab, et COVID-19 haigust põhjustava viiruse levik Eestis ei ole asjaolu, mis peaks isikute MTA ametiruumidesse kutsumise kindlasti välistama. Korraldus anti 04.08.2020 ja kaebajal paluti maksuaudiitori juurde tulla 14.08.2020. Eriolukord kehtis Eestis 12.03.2020-17.05.2020. Seega oli vaidlusaluse MTA korralduse andmise ajaks eriolukord läbi. Terviseameti kodulehelt kättesaadavate andmete kohaselt oli 2020. aasta augustis 2-23 kinnitatud koroonaviiruse nakkusjuhtu päevas1, mis ei ole nii suur viiruse levik, et pidada maksuaudiitori juurde ilmumise kohustust ebamõistlikuks. MTA on vastuses kaebusele selgitanud, et kaebajal on soovi korral võimalus kasutada desinfitseerimisvahendeid, kanda maski ja hoida distantsi. Korralduses on selgitatud ka võimalust taotleda tähtaja pikendamist, kui kaebajale korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi. Kui kaebaja eesmärk oli kaitsta oma tervist, oli tal võimalik paluda korralduse
täitmise tähtaega edasi lükata või uurida täiendavalt, milliseid viiruse leviku tõkestamise meetmeid MTA ametiruumides kasutatakse.
34.Kaebaja ei ole väitnud, et tal on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda.
35.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 04.08.2020 korraldus nr 12.2-3/050050-24 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kuna kohus 04.08.2020 korraldust ei tühista, puudub alus ka MTA 03.09.2020 vaideotsuse nr 6-1/4693-2 tühistamiseks. Vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaideesemest sõltumata. Seega jääb kaebus rahuldamata.
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.