T.K. kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.11.2021 korralduse nr 12.2-3/056445-39 ja 16.12.2021 vaideotsuse nr 6-1/5053-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – T.K.
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek Lind
RESOLUTSIOON
1.Jätta taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata.
2.Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 23.11.2021 korraldus nr 12.2-3/056445-39 osas, millega kohustati T.K.it esitama tema isiklik kontoväljavõte perioodi mai–juuli 2021 kohta. Tühistada samas osas 16.12.2021 vaideotsus nr 6-1/50532.
3.Jätta kaebus muus osas rahuldamata.
4.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv 7,50 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.08.2022, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 23.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/056445-39 (korraldus) T.K.it kui kolmandat isikut LK Est OÜ-d puudutavas maksumenetluses esitama tema isikliku pangakonto väljavõtte perioodi mai–juuli 2021 kohta ning ilmuma suulise teabe andmiseks 01.12.2021 kell 16.00 maksuhalduri juurde.
2.T.K. esitas MTA-le 29.11.2021 taotluse korralduse muutmiseks selliselt, et sellest nähtuksid selged põhjendused, miks peab MTA T.K.it LK Est OÜ maksumenetluses kolmandaks isikuks, samuti et korraldusega kohustataks andma selgitusi kirjalikult ja esitama pangakonto väljavõte üksnes LK Est OÜ-ga seotud tehinguid puudutavas osas. MTA jättis taotluse 29.11.2021 otsusega nr 12.2-3/056445-64 rahuldamata.
3.T.K. esitas 01.12.2021 MTA korraldusele vaide, mille MTA jättis 16.12.2021 vaideotsusega nr 6-1/5053-2 (vaideotsus) rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 31.12.2021 T.K.i kaebus MTA 23.11.2021 korralduse ja 16.12.2021 vaideotsuse tühistamiseks.
5.Kohus võttis 17.01.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks MTA, kes esitas vastuse kaebusele 16.02.2022.
6.Kaebaja esitas 21.06.2022 täiendavad seisukohad, milles sisaldus taotlus kaebuse täiendamiseks hüvitamisnõudega.
8.Korralduse andmisega rikkus MTA hea halduse põhimõtet, uurimispõhimõtet ja kohustust viia läbi maksumenetlust kõrvalisi isikuid liialt koormamata. Korraldus rikub kaebaja õigusi, kuivõrd kohustab põhjendamatult ilmuma maksuhalduri ruumidesse ning korraldusega nõutakse andmeid suvalises mahus ja teadmata eesmärgil.
9.Kaebaja ei ole korralduse õige adressaat. Kaebaja ei ole töötanud LK Est OÜ-s ega teinud ettevõttega tehinguid. Kuigi MTA on 29.11.2021 otsuses märkinud, et LK Est OÜ on teinud töötajatele väljamakseid teise ettevõtte kontot kasutades, jääb kaebajale endiselt mõistetamatuks, millist teavet saaks ta anda, mis omaks LK Est OÜ maksumenetluses tähtsust, kui kaebaja ei ole LK Est OÜ töötaja olnud (ehk LK Est OÜ-l pole olnud põhjust ka teise ettevõtte vahendusel töötasu makseid teha). Maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 ei anna MTA-le õigust suvalistelt isikutelt suvalist teavet nõuda või nõuda kõigilt isikutelt kõike teavet, et selgitada välja, et nende valduses ei ole teavet, mis aitaks välja selgitada mõne isiku suhtes käivas maksumenetluses tähendust omavaid asjaolusid. MTA ei ole avaldanud põhjust, miks kaebaja poole LK Est OÜ maksumenetluses pöördutakse. MTA korraldus ei võimalda siduda kaebajat LK Est OÜ maksumenetlusega.
10.MTA korraldus kogu kaebaja isikliku pangakonto väljavõtte esitamiseks on põhjendamatu. Väljamaksete olemasolu või puudumist saaks MTA kontrollida hõlpsalt LK Est OÜ pangakonto väljavõttelt, mida MTA-l on võimalik saada otse pangalt, jättes kaebaja täielikult koormamata. MTA-le on eelduslikult teada ka teine ettevõte, kelle konto kaudu MTA arvab, et kaebajale väljamakseid on tehtud. Seega on MTA-l ka võimalik selle teise ettevõtte pangakonto väljavõte saada otse pangalt. Kaebaja on valmis esitama pangakonto väljavõtte filtreeritud kujul, millest nähtub, et mistahes tehinguid LK Est OÜ-ga tehtud ei ole ja LK Est OÜ-lt mingeid makseid saadud ei ole. Samuti, kui MTA väidetavalt vajab pangakonto väljavõtet selleks, et kontrollida mingitelt ettevõtetelt laekumisi, siis on ilmselge, et puudub vajadus esitada konto väljavõte kaebaja poolt tehtud ülekannete osas. MTA-l on võimalik nimetada ettevõtted, kellelt laekumiste kohta infot
2(8)
3-21-3035 soovitakse ning kaebajal on võimalik esitada filtreeritud väljavõtted. Põhjendatud ei ole kaebaja kõigi tehingute avaldamine MTA-le igaks juhuks.
11.Kaebaja õigusi rikub tema kohustamine ilmuma MTA ruumidesse. MKS § 61 lg 1 sätestatud kaasaaitamiskohustuse täitmine on võimalik ilma tarbetult koormava maksuhalduri ruumidesse ilmumiseta. Kaebajal on võimalik MTA-le kõik maksumenetluses tähtsust omavad dokumendid ning selgitused esitada kirjalikult. Kaebaja on operatiivselt valmis vastama ka maksuhalduri võimalikele täiendavatele küsimustele kirjalikult. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-198-10 asunud seisukohale, et kolmanda isiku kohapeale ilmumise nõue võib olla põhjendatud, kui sellega isikut liigselt ei koormata. Maksuhaldur ei ole arvestanud kaebaja huvidega kohustades teda tarbetult ilmuma maksuhalduri ruumidesse suuliste selgituste andmiseks olukorras, kus küsimuste esitamine ja nendele vastamine on lahendatav kirjalikult. Eriti arusaamatu on maksuhalduri korraldus olukorras, kus kontaktide vähendamine võõraste inimestega on riigi põhiline strateegia, et seljatada COVID-19 pandeemia. Kaebaja on seisukohal, et tema kohustamine ilmuma suletud väiksesse ruumi, kus on enne teda viibinud teadmata arv inimesi, kelle tervislik seisund ei ole ei kaebajale ega MTA-le kontrollitav, võib olla ohtlik tema tervisele. Kirjalike ütluste andmine välistaks mistahes ohu tervisele. Suuliste seletuste andmise võimalik väidetav efektiivsus ei kaalu üle kaebaja huvide kahjustamist. Kirjalike küsimuste ja vastuste puhul on oluliselt suurem tõenäosus, et kaebaja mõistab küsimust õigesti (kui see on õigesti formuleeritud) ning vastab täpselt ja asjakohaselt. Vastustaja seisukohad
12.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu, olles seisukohal, et nii korraldus kui ka vaideotsus on õiguspärased ja põhjendatud ning nende tühistamiseks ei ole alust.
13.Korralduses selgitas MTA kaebajale, et kontrollib 02.09.2021 korralduse nr 12.2-3/056445-1 alusel LK Est OÜ tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ja tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaks) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning maksustatava käibe tekkimise ja deklareerimise õigust maksustamisperioodil mai-juuli 2021. Lisaks selgitas MTA 23.11.2021 korralduses, et enne kaebajale korralduse tegemist on pöördunud esmalt kontrollitava ehk LK Est OÜ poole. Kuna aga LK Est OÜ on korralduse jätnud täitmata ning kuivõrd MTA-le esitatud andmete alusel on kaebajale tehtud väljamakseid, mida ei ole deklareeritud ning kebaja ei olnud väljamakse tegemise perioodil kantud töötamise registrisse, on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks vajalik saada teavet ja dokumente kaebajalt kui kolmandalt isikult.
14.Maksuhalduril on maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi (nt seletused, dokumentaalsed tõendid või asjad) ja allika (maksumaksja või kolmas isik) määratlemisel, kui ka nende kogumise viisi (kirjalikud või suulised selgitused, teabetõendite esitamine sidevahendite vahendusel või kohapeal) otsustamisel. Lisaks on kohtupraktikas asutud seisukohale, et MKS § 61 lg 1 alusel võib kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis võib olla maksukohustuslase maksustamise seisukohast oluline (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-2411, p-d 13–15). Samuti ei pea kolmandalt isikult küsitud teave maksukohustuslaselt varem küsituga konkreetsete küsimuste tasandil kokku langema, kuid peab käima samade tehingute kohta (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-98-10, p 19).
15.Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et vaidlusalune korraldus on adresseeritud valele isikule ega ole kooskõlas MKS §-s 61 sätetatuga. Korralduses on ammendavalt selgitatud, millist seost omab kaebajalt kui kolmandalt isikult nõutav teave ja dokumendid maksumenetlusega, mille jaoks maksuhaldur eelmainitut nõuab. Samuti on täidetud ka MKS § 63 lg-s 1 ja § 46 lg-s 2 sätestatud nõue, mille kohaselt kolmandalt isikult teavet nõudev haldusakt peab olema põhjendatud. Vastustaja hinnangul on alusetu kaebaja etteheide, et MTA nõuab suvaliselt isikult suvalist teavet või siis nõuab kõigilt isikutelt kõike teavet, et selgitada välja, kas nende valduses on teavet, mis aitaks välja selgitada mõne isiku suhtes käivas maksumenetluses tähendust omavaid asjaolusid. 3(8)
3-21-3035 Kolmandale isikule koostatava korralduse põhjendamisnõue ei eelda ega saagi eeldada seda, et maksuhaldur kirjeldab kolmandale isikule tehtud korralduses selle adressaadile üksikasjalikult kontrollimenetluses teatavaks saanud faktilisi asjaolusid, maksuhalduri kontrollistrateegiat, menetluse käigus tõusetunud teooriaid vms.
16.Mis puutub kaebaja seisukohtadesse, et põhjendamatu on temalt nõuda tervet arvelduskonto väljavõtet ning kohustada teda MKS § 61 lg-s 1 sätestatud kaasaaitamiskohustuse täitmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmuma, siis vastustaja hinnangul on antud küsimused ammendavalt käsitlemist leidnud 16.12.2021 vaideotsuses (vastavalt p-s 17 ja p-des 18-19 (ka p 20)). Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja oma kaebuses esitanud selliseid uusi argumente, mis annaksid alust 16.12.2021 vaideotsuses märgitud põhjenduste muutmiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Vaidlustatud korraldus on antud MKS § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ning 3 alusel. MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks sama seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib sama seaduse § 61 lg-s 2 sätestatud piirang.
18.Riigikohus selgitas 26.09.2018.a otsuses nr 3-16-2324 MKS § 61 kohaldamisega seonduvat. Viidetega enda varasemale praktikale märkis Riigikohus otsuse p-s 9, et sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhalduril ei ole kohustust põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Samas peab maksuhaldur selgitama, milles seisneb nõutava teabe seos maksumenetlusega, kui seos ei ole pelgalt nõutava teabe iseloomust äratuntav (Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p 11). Välistatud ei ole selgituse esitamine ka alles kohtumenetluses (samas). Seega kokkuvõttes peab maksuhaldur korraldust põhjendama sellises ulatuses, et korralduse adressaadil oleks võimalik aru saada, millises maksumenetluses kaebajalt nõutud teavet soovitakse ning teave peab olema seostatav läbiviidava kontrolliga.
19.MKS § 61 lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole) ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla (Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Lisaks on kohtupraktikas märgitud, et eelnevalt maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult nõutav teave peab käima samade tehingute kohta (Riigikohtu 30.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-9810, p 19).
20.Oluline on välja tuua ka see, et MTA kohaldab maksumenetluses muuhulgas MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet. MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja 4(8)
3-21-3035 tõenditega, vaid võib vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole. See, kas kogutud tõendid maksuhalduri tekkinud kahtluseid kinnitavad, ei ole teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav. Kaebajal ei ole õigust otsustada vastustaja eest, milliseid tõendeid peaks maksuhaldur maksukohustuse kontrollimisel arvesse võtma. Nõutud teabe osas seisukoha kujundamine ning sh võimalike täiendavate tõendite kogumise vajadus saab olla asjakohane ja selguda alles teabe saamise ja hindamise järgselt.
21.Minu hinnangul on vaidlusalune korraldus kooskõlas MKS-is sätestatuga ning kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega ning korraldust on vajalikul määral nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud. MTA selgitas vaidlustatud korralduses, et 02.09.2021 korralduse nr 12.2-3/056445-1 (dtl 35–37) alusel kontrollib MTA LK Est OÜ tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ja tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ja maksustatava käibe tekkimise ja deklareerimise õigust maksustamisperioodil mai–juuli 2021. Korralduses on kaebajale selgitatud, et MTA on pöördunud esmalt teabe saamiseks LK Est OÜ poole, kuid kuna viimane on jätnud korralduse täitmata, siis on vajalik saada teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult. Kaebajalt nõutakse vaidlustatud korraldusega isikliku pangakonto väljavõtte esitamist perioodi mai–juuli 2021 kohta, seega on olemas ajaline seos LK Est OÜ suhtes läbviidava maksumenetlusega. Korralduses põhjendab MTA, et MTA-le esitatud andmete alusel on kaebajale tehtud väljamakseid, mis ei ole deklareeritud ning kaebaja ei olnud väljamakse tegemise perioodil kantud töötamise registrisse. Sellest saab järeldada, et MTA on kogunud maksumenetluses andmeid, mis seovad kaebajat LK Est OÜ-ga ning on võimalik, et kaebaja käest kogutav teave aitab selgitada läbiviidava maksumenetluse asjaolusid. Kuigi see ei selgu vaidlustatud korraldusest, siis oma 29.11.2021 otsuses ja vaideotsuses on MTA märkinud, et menetluse käigus on maksuhaldur tuvastanud, et LK Est OÜ töötasu väljamaksed on toimunud teise ettevõtte pangakonto kaudu ning ka vaide esitajale on maksuhaldurile teadaolevalt sellisel viisil väljamakseid tehtud. Kohtumenetluses esitas vastustaja tõendi, millest nähtub kaebajale lepingu alusel ülekannete tegemine teiselt äriühingult (dtl 100-106). Seeõttu on minu hinnangul korralduses piisaval määral avatud kaebaja poole pöördumise põhjust ning seda vaideotsuses täiendatud. Samuti ei saa eeltoodust tulenevalt järeldada, et kaebaja ei ole korralduse õige adressaat või et MTA nõuab kaebajalt teavet, millel ei ole LK Est OÜ osas toimuvas kontrollimenetluses tähtsust.
22.Märgin täiendavalt, et maksuhalduri kaalutlusõigus (MKS § 12) ja haldusakti motiveerimiskohustus (MKS § 46 lg-d 2–4) on tugevalt seotud maksuhalduri maksusaladuse hoidmise kohustusega (MKS § 26), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses tehtud korraldused teabe andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Seega ei esine minu hinnangul korralduses põhjendamispuudusi, mis annaks aluse pidada korraldust õigusvastaseks. Praegusel juhul on määrav seos kontrolliobjekti ning nõutava teabe vahel ning olen seisukohal, et selline seos on korraldusest ja vaideotsuses antud täiendavatest selgitustest piisaval määral äratuntav. Nagu juba eespool selgitasin, siis see, kas maksumenetluses kogutud üks või teine tõend lõppastmes maksuhalduri väiteid kinnitab, ei ole kolmandalt isikult teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav, sest vaidluse esemeks ei ole kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus.
23.Isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust (Põhiseaduse § 26; EIK 27.04.2017.a otsus asjas Sommer vs. Saksamaa, nr 73607/13, p 48). Riive intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse teavet kõigi tehingute kohta (Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324/18, p 12 ja 01.02.2021 määrus nr 3-181328, p 11). Eelnev aga ei tähenda, et kolmandalt isikult pangakonto väljavõtte küsimine oleks igal juhul õigusvastane, vaid riive proportsionaalsust tuleb hinnata konkreetse vaidluse asjaoludest lähtuvalt. 5(8)
3-21-3035
23.1.Minu hinnangul on MTA õigesti piiritlenud ajavahemiku mai–juuli 2021, mille kohta kaebaja pangakonto väljavõtet küsitakse. Kuna LK Est OÜ osas viib MTA maksukontrolli läbi sama perioodi osas, siis on maksuhalduri soov tuvastada töötasu laekumised sel perioodil õigustatud. Nimetatud perioodi ei ole põhjust pidada ka ebamõistlikult pikaks.
23.2.Teisalt kohustas MTA vaidlustatud korralduses kaebajat esitama eelnimetatud perioodi osas pangakonto väljavõte tervikuna ehk kõigi perioodil tehtud tehingute osas. Kaebaja leiab, et piisav oleks olnud küsida kontoväljavõte filtreeritud kujul selliselt, et kaebaja saaks näidata üksnes laekumiste puudumist LK Est OÜ-lt või selliselt, et MTA oleks nimetanud teised konkreetsed äriühingud, kelle tehtud ülekannete kontrollimist vajalikuks peetakse. Praegusel juhul on maksuhalduril maksukontrolli käigus tekkinud kahtlus, et kaebajale on töötasu LK Est OÜ-s töötamise eest makstud teis(t)e äriühingu(te) kaudu. MTA selgituste kohaselt on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks vaja küsitud perioodil analüüsida kaebaja kontole tehtud võimalikke töötasu kandeid. Seega kuigi pangakonto väljavõtte küsimine kaebaja pakutud variandis filtreeritud kujul ei võimalda maksuhalduril kontrollida, kas kaebajale on toimunud töötasu laekumisi LK Est OÜ-ga seotud äriühingutelt, siis ei ole selleks vajalik nõuda kaebajalt kogu tema pangakonto väljavõtte esitamist, sh tema väljaminekute kohta kontrollitaval perioodil. Rõhutan, et juhul kui maksuhalduril on eesmärgi saavutamiseks võimalik valida erinevate meetmete vahel, mis on sama tõhusad, ent millest üks on kolmanda isiku jaoks vähem koormav, tuleb valida vähemkoormavam meede. See muidugi ei tähenda, et kolmas isik saaks nõuda, et maksuhaldur valiks tõendite kogumiseks igal juhul need meetmed, mis on kolmandale isikule meelepärasemad. Kui kaebaja filtreerib pangakonto väljavõtte oma äranägemise järgi, ei saa MTA kogu vajalikku teavet, seda eriti praeguses olukorras, kus maksuhalduril on kahtlus, et kaebajale on makstud töötasu teis(t)e äriühingu(te) kaudu.
23.3.Maksuhaldur peab kaalutlusõiguse teostamisel silmas pidama ka MKS § 10 lg- 3 sätestatud kohustust viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Seega otsustamaks, kuidas konkreetsel juhul menetlust läbi viia, peab maksuhaldur kaaluma ühelt poolt menetlustoimingute ökonoomsust ja efektiivsust ja teiselt poolt puudutatud isiku huve. Maksuhaldur ei ole vaidlustatud korralduses, vaideotsuses ega kohtumenetluses põhjendanud miks on vajalik pangakonto väljavõtte esitamine kõigi kaebaja tehingute osas. Praeguses olukorras, kus MTA eesmärgi saavutamiseks piisab üksnes kaebaja sissetulekute kontrollimisest, on piisav ka pangakonto väljavõtte konkreetsem piiritlemine selliselt, et korraldusega nõutakse kaebajalt üksnes väljavõtet kontrollitava perioodi sissetulekute osas. Kui edasise maksukontrolli käigus peaks tekkima vajadus kaebaja väljaminekute kontrollimiseks, siis on vastustajal võimalik teha kaebajale uus põhjendatud korraldus täiendavate andmete esitamiseks.
23.4.Seega kuigi korralduses küsitud teabe maht on ajaliselt õigesti piiritletud, siis leian, et korraldus ei ole proportsionaalne osas, milles kaebajalt nõutakse pangakonto väljavõtte tervikuna esitamist.
24.Kaebaja on esitanud vastuväited ka sellele, et vastustaja on korraldusega kohustanud teda ilmuma andma suulisi ütlusi. Vaidlustatud 23.11.2021 korralduses on MTA selgitanud, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. MTA 16.12.2021 vaideotsuses on täiendavalt selgitatud, et tõese teabe saamiseks on vahetu ütluste andmine põhjendatud ka eesmärgiga tagada, et maksumenetluses seletusi andev isik ei saa küsimustele vastamise ajal suhelda teiste isikutega ja kooskõlastada nendega antavaid vastuseid. Lisaks saab maksuhaldur suulise selgituse andmise korral esitada kohe täpsustavaid küsimusi, seostada isikule esitatavaid küsimusi samal ajal ettenäidatavate dokumentidega jms. MTA möönas vaideotsuses, et põhimõtteliselt oleks see võimalik ka kirjavahetuses, ent arvestades kirjade vahetamisega kaasnevat paratamatut ajakulu, ei pea MTA kirjavahetuse pidamist samavõrd tõhusaks. Leian, et MTA on piisavalt ja veenvalt põhjendanud vajadust võtta kaebajalt seletused 6(8)
3-21-3035 just suuliselt. Maksuhalduri kaalutlusi, miks peab kaebaja andma suulisi ütlusi, pole alust pidada meelevaldseks.
25.Mis puudutab kaebaja vastuväiteid seoses COVID-19 levikust tingitud piirangutega ja võimaliku ohuga kaebaja tervisele, siis jagan vaideotsuses toodud MTA seisukohta, et võimalikku ohtu tervisele saab vältida võttes tarvitusele kaitseabinõud ning nii korraldusest kui vaideotsusest nähtub MTA paindlikkus muuta vajaduse esinemisel korralduses määratud tähtpäeva. Isiku isiklikult MTA ametiruumidesse mitteilmumist ei saa põhjendada üksnes üldise epideemia või haiguspuhanguga (st abstraktse ohuga), vaid ohtu tuleb hinnata iga konkreetse juhtumi põhiselt, st tegemist peab olema konkreetse ohuga (Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 otsus nr 3-20-1921, p 13). Näiteks võib ohutu seletuste esitamiseks kohale ilmumise tagamiseks olla piisav, kui järgitakse Terviseameti soovitustest tulenevaid kaitseabinõusid (nt hügieenireeglid, kaitsemaskid ja -riietus, piisava vahemaa hoidmine inimeste vahel; vt ka Riigikohtu 20.04.2021 määrus nr 2-2011920, p 12.3; 23.04.2021 määrus nr 2-20-10639, p 13.3). Kui tegemist peaks olema konkreetse ohuga kolmandale isikule või maksuhaldurile, tuleb kaaluda korralduses märgitud tähtpäeva muutmist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2021 määrus asjas nr 3-20-281, p 9). Praegusel juhul ei ole kaebaja vastustajale ega kohtule esitanud asjaolusid, mille alusel oleks saanud järeldada konkreetse ohu olemasolu või korralduse täitmise võimatust. Rõhutan veelkord, et maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute liigi ja ulatuse otsustab maksuhaldur. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud selliseid vastuväiteid, mis veenaks kohut selles, et maksuhalduri valitud viis teabe kogumiseks suuliste seletuste andmise vormis oleks kaebaja suhtes õigusvastane.
26.Eeltoodust tulenevalt on MTA korralduses piisaval määral selgitanud kaebaja poole pöördumise põhjust ning korralduses nõutav teave on seostatav läbiviidava maksukontrolliga. Samuti on õiguspärane kaebaja kohustamine ilmuma suuliste seletuste andmiseks maksuhalduri juurde. Küll aga on nõutav teave võrreldes kontrolli eesmärgi ja ulatusega minu hinnangul ebaproportsionaalne, kuna maksuhalduril on võimalik oma eesmärk saavutada ka siis, kui kohustada kaebajat esitama kontoväljavõte üksnes oma sissetulekute osas ning kaebaja väljaminekute kohta andmete kogumine ei ole selleks vajalik.
27.Kokkuvõttes leian, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja vaidlustatud korraldus tuleb tühistada osas, millega MTA kohustas kaebajat esitama oma isikliku pangakonto tervikliku väljavõtte perioodi mai–juuli 2021 kohta. Samadel põhjendustel tuleb osaliselt tühistada ka vaideotsus. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud taotlused
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. (HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1).
28.1.Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 15 eurot ning esitas 21.06.2021 täiendava seisukoha, milles muu hulgas palub tema kasuks MTA-lt välja mõista menetluskulud summas 600 eurot ja moraalne kahju summas 2000 eurot. Menetluskulude nimekirja ja kulude tõendamiseks kuludokumente kaebaja kohtule ei esitanud. Samuti ei ole kaebaja täiendavate seisukohtade avalduses selgitanud, milles menetluskulu seisnes. Kaebajal ei olnud kohtumenetluses esindajat, mistõttu ei saa tegemist olla õigusabi kuluga. Ainsaks teadaolevaks menetluskuluks on kaebaja tasutud riigilõiv 15 eurot. Kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, siis mõistan vastustajalt kaebaja kasuks välja proportsionaalselt pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 7,5 eurot. Muus osas jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
28.2.Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
7(8)
3-21-3035
29.Kuna kaebaja taotles koos menetluskuluga ka moraalse kahju välja mõistmist vastustajalt, siis tuleb kohtul seisukoht võtta ka selle taotluse osas. Kuna menetluskuluna ei saa kahju hüvitamist nõuda, siis võib järeldada, et kaebaja soovis kaebust täiendada kahjunõudega.
29.1.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav.
29.2.Kaebaja ei ole kohtule esitatud taotluses täiendavalt põhjendanud seda, milles talle väidetavalt tekitatud mittevaraline kahju seisneb. Samuti ei ole kahjunõudelt tasutud ettenähtud riigilõivu, milleks praegusel juhul taotluses märgitud hüvitise suurust arvestades oleks 60 eurot (riigilõivu seaduse § 60 lg 2). Ma ei pea antud juhul ka vajalikuks seda kaebajalt küsida, kuna leian, et taotlus lisada kaebusele hüvitamisnõue ei ole praegusel juhul otstarbekas, kuivõrd kohus rahuldab kaebuse osaliselt põhinõudes ning ei pea rahuldamata jäetud osas vastustaja tegevust õigusvastaseks. Kahjunõude lahendamine ei aitaks kaasa esitatud kaebuse eesmärgi saavutamisele ning venitaks praeguse kohtuasja menetlust. Kaebajal on soovi korral võimalik kahjunõudega eraldi kohtusse pöörduda.
29.3.Eelnevast tulenevalt keeldun HKMS § 49 lg 1 alusel kaebuse muutmise vastuvõtmisest.
30.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kaebaja taotluse alusel tuleb avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.