Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.04.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-5
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.11.2021 korralduse nr 12.2-3/056445-30 ja 16.12.2021 vaideotsuse nr 6-1/50542 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja IL
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.05.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.05.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-5 muutmata.
Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja ja äriühingu Y OÜ nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.05.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-22-5 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) teatas 02.09.2021 korralduses nr 12.2-3/056445-1 LK Est OÜle, et alustab kontrolli, mis hõlmab tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ja tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaks) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ja maksustatava käibe tekkimise ja deklareerimise õigust maksustamisperioodil mai–juuli 2021. LK Est OÜ-d kohustati andma mais–juulis 2021 toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama dokumente.
2.MTA kohustas 22.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/056445-30 X kolmanda isikuna andma mais–juulis 2021 toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi 29.11.2021 kell 14.00 ning esitama oma isikliku pangakonto väljavõtte mai–juuli 2021 kohta hiljemalt 26.11.2021. MTA kontrollib LK Est OÜ tulumaksu ja tööjõumaksude tasumise õigsust ajavahemikus mai– juuli 2021. MTA pöördus esmalt LK Est OÜ poole, kuid LK Est OÜ on MTA korralduse jätnud täitmata. MTA-le esitatud andmete alusel on X-le tehtud väljamakseid, mis ei ole deklareeritud ning X ei olnud väljamakse tegemise perioodil kantud töötamise registrisse. Vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. Kui korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on võimalik taotleda selle pikendamist, esitades korralduse koostajale põhjendatud ja allkirjastatud taotluse.
3.X esitas 26.11.2021 taotluse korralduse muutmiseks nii, et sellest nähtuks selged põhjendused ning sellega kohustataks andma seletusi kirjalikult ja esitama pangakonto väljavõtte üksnes LK Est OÜ-ga seotud tehinguid puudutavas osas. MTA jättis 29.11.2021 otsusega nr 12.2-3/056445-62 X taotluse rahuldamata.
4.X esitas 02.12.2021 MTA korralduse peale vaide, mille MTA jättis 16.12.2021 vaideotsusega nr 6-1/5054-2 rahuldamata. Maksuhalduril on maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi ja allika määratlemisel kui ka nende kogumise viisi otsustamisel. Menetluse käigus on maksuhaldur tuvastanud, et LK Est OÜ töötasu väljamaksed on tehtud teise ettevõtte pangakonto kaudu ning ka vaide esitajale on maksuhaldurile teadaolevalt väljamakseid tehtud. Korraldusest nähtuvalt on LK Est OÜ jätnud töötasud deklareerimata ja töötajad töötajate registrisse registreerimata, mistõttu on teabe ja dokumentide saamine vaide esitajalt vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kui maksumenetluses kontrollitav isik on vaide esitajale väljamakseid teinud ja samas jätnud vaide esitaja oma töötajana töötamise registris registreerimata ja töötasud deklareerimata, on ilmselge, et vaide esitaja võib teada endale tehtud väljamaksetega ja maksukohustuslase juures töötamisega seotud asjaolusid. Filtreeritud konto väljavõte ei pruugi praegusel juhul olla piisav. Võimaldades vaide esitajal esitada konto väljavõte filtreeritud kujul üksnes LK Est OÜ-ga seotud kannete osas, ei oleks kuidagi võimalik kontrollida, kas kontrollitav isik on teinud töötasu väljamakseid teise äriühingu kaudu. Enamasti toimetab maksuhaldur lünkliku informatsiooni tingimustes ning seetõttu on õigem koguda tõendeid pigem rohkem kui vähem. Kolmas isik ei saa otsustada maksuhalduri eest, milline tõend on maksumenetluses vajalik ja milline mitte. See, kas konkreetne tõend omab lõpuks maksustamisel määravat rolli või mitte, võib tihti selguda alles kõiki tõendeid koostoimes ja vastastikuses seoses uurides. 2(7)
3-22-5 Vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Tõese teabe saamiseks saab vahetu ütluste andmisega tagada, et maksumenetluses seletusi andev isik ei saa küsimustele vastamise ajal suhelda teiste isikutega ja kooskõlastada nendega antavaid vastuseid. Lisaks saab maksuhaldur suulise selgituse andmise korral esitada kohe täpsustavaid küsimusi, seostada isikule esitatavaid küsimusi samal ajal ettenäidatavate dokumentidega jms. Arvestades kirjade vahetamisega kaasnevat paratamatut ajakulu, ei saa seletuste andmist kirjavahetuse teel pidada sama tõhusaks. Isiku isiklikult MTA ametiruumidesse mitteilmumist ei saa põhjendada üksnes üldise COVID-19 levikuga, vaid ohtu tuleb hinnata igal konkreetse juhtumi põhiselt. Praegusel juhul ei ole esitatud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada konkreetse ohu olemasolu.
5.X esitas 03.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 22.11.2021 korralduse nr 12.23/056445-30 ja 16.12.2021 vaideotsuse nr 6-1/5054-2 tühistamiseks. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-st 1 tulenevalt peab MTA korralduses selgitama ja põhjendama vajadust kolmanda isiku kohustamiseks ilmuda ametiruumidesse. Vaidlustatud korraldus ei ole selge, motiveeritud ega vasta seega haldusakti nõuetele. Selles toodud põhjendused on umbmäärased: räägitakse mingist „teadaolevast informatsioonist“ ja mingi „teise ettevõtte“ kontost, kus on tehtud väljamakseid kaebajale. Vaidlustatud korraldus ei ole proportsionaalne. Kolmandalt isikult saadav teave peab olema piiritletud. Praegusel juhul ei ole piiritletud, millise ettevõtte laekumised maksuhaldurit huvitavad. Ebaproportsionaalne on nõuda kaebaja konto väljavõtet tervikuna. Piisaks ka filtreeritud väljavõttest vaidlusaluste laekumiste kohta. Kaebaja ei soovi, et teadmata isikud saaks teavet tema kulutamisharjumuste kohta. Arusaamatu ja ebavajalik ning seega kaalutlemata on ka nõue ilmuda vastustaja ametiruumidesse. Puudub vajadus võtta asja materjalide hulka Destructio OÜ pangakonto väljavõte. Vastustaja teeb kontrolli LK Est OÜ üle. Vastustaja soovib teavet 224 euro kandmise kohta Destructio OÜ kontolt kaebaja kontole, kuid asja materjalidest ei selgu, kuidas see seondub LK Est OÜ menetlusega. Kaebaja ei ole saanud ühtegi makset LK Est OÜ-st ja selle vastusega peaks tema suhtes kogu menetlus piirnema. Kaebajalt ei ole küsitud teavet seoses Destructio OÜ-ga. Kui vastava teabe küsimist saab siiski pidada õiguspäraseks, on ilmne, et selle saaks lihtsasti lahendada kirjalikul teel.
6.MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes mh oma vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde. MTA selgitas vaidlustatud korralduses, millega seoses kaebajalt teavet nõutakse ja et enne korralduse tegemist on MTA pöördunud tulemusteta LK Est OÜ poole. Kohtupraktikas on sedastatud, et MKS § 61 lg 1 alusel võib kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis võib olla maksukohustuslase maksustamise seisukohast oluline. Korralduses on ammendavalt selgitatud, millist seost omab kolmandalt isikult nõutav teave ja dokumendid maksumenetlusega ning mille jaoks maksuhaldur eelmainitut nõuab. Kolmandale isikule koostatava korralduse põhjendamisnõue ei eelda, et maksuhaldur kirjeldab korralduses selle adressaadile üksikasjalikult kontrollimenetluses teatavaks saanud faktilisi asjaolusid, maksuhalduri kontrollistrateegiat, menetluse käigus tõusetunud teooriaid vms. Vastustaja esitatud tõend kinnitab vaideotsuses viidatud töötasu väljamaksete tegemist kaebajale teise ettevõtte (s.t Destructio OÜ), mitte aga kontrollitava isiku konto kaudu. Kuna kontrollitav isik on töötasu väljamakseid teinud võõrast kontot kasutades, on põhjendatud ka kaebaja filtreerimata pangakonto väljavõtte küsimine. Filtreerimata väljavõte on oluline veendumaks, et lisaks Destructio OÜ-le ei ole kontrollitav isik teinud kaebajale töötasu väljamakseid veel mõnda teist äriühingut makse tegijana kasutades. Filtreeritud väljavõte ei võimalda maksuhalduril kontrollimenetluses kõiki maksustamise seisukohalt olulisi faktilisi asjaolusid tuvastada.
3(7)
3-22-5
7.Tallinna Halduskohus jättis 13.05.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlustatud korraldus vastab MKS § 46 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Vastustajal oli olemas õiguslik alus korralduse andmiseks (MKS § 11 lg 2, § 59 lg 1, § 61 lg-d 1 ja 2, § 62 lg 1). Vaidlustatud korralduses on arusaadavalt selgitatud, milline on kolmandalt isikult nõutava teabe seos LK Est OÜ suhtes toimuva maksumenetlusega (vt nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-31-24-11, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2015 otsus nr 3-14-51183). Korralduses on selgitatud, millist perioodi ja milliseid makse LK Est OÜ suhtes toimuv maksumenetlus puudutab. Kaebajalt on nõutud isikliku pangakonto väljavõtet mai–juuli 2021 kohta, mis langeb kokku LK Est OÜ maksumenetluses kontrollitava perioodiga. Korralduses on välja toodud, et kaebajale on tehtud väljamakseid, mis ei ole deklareeritud, ning kaebaja ei olnud väljamakse tegemise perioodil kantud töötamise registrisse. Selle selgituse põhjal on arusaadav, et kaebaja on LK Est OÜ-ga seotud ja võib teada endale makstud töötasude deklareerimata jätmisega ja enda töötamise registrisse kandmata jätmisega seotud asjaolusid. Kuigi korraldusest ei selgu, et väljamakse on tehtud teise äriühingu kaudu, ei muuda see kaebajalt nõutavat teavet seostamatuks LK Est OÜ maksumenetlusega, sest on arusaadav, et MTA peab väljamakse tegelikuks teostajaks LK Est OÜ-d. Kaebaja ei ole väitnud, et tal puudub seos LK Est OÜ-ga. Lisaks on MTA 16.12.2021 vaideotsuses välja toonud, et LK Est OÜ töötasu väljamaksed on toimunud teise ettevõtte pangakonto kaudu. MTA on vaidlustatud korralduses viidanud ka sellele, et eelnevalt on pöördutud LK Est OÜ poole. Seda tõendab kohtule esitatud MTA 02.09.2021 korraldus nr 12.2-3/056445-1, mis tagastati AS-i Eesti Post poolt. Ümbrikule on löödud tempel „tagastatud hoiutähtaja möödumisel“. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et vaideotsuses nimetatud teine ettevõte, kelle pangakonto kaudu kaebajale väljamakse tehti, oli Destructio OÜ. Vastustaja esitas kohtule 11.03.2022 Destructio OÜ pangakonto väljavõtte filtreeritud kujul, millest nähtub, et perioodil mai-juuli 2021 on Destructio OÜ kaebajale väljamakse teinud. MTA seisukoht, et LK Est OÜ kasutas väljamakse tegemiseks Destructio OÜ-d, on maksumenetluse sisuline küsimus, mida kohus teabe nõudmise korraldust puudutava vaidluse käigus ümber lükata ei saa. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas kolmandalt isikult nõuti LK Est OÜ maksumenetluses teavet õiguspäraselt. Kuna kaebajal on seos LK Est OÜ-ga, MTA kahtlustab, et LK Est OÜ tegi kaebajale deklareerimata väljamakse teise ettevõtte pangakonto kaudu ja viimati nimetatud asjaolu kinnituseks on esitatud tõend, on kaebajalt nõutav teave LK Est OÜ suhtes toimuva maksumenetlusega seotud. Probleemi ei ole selles, et teise äriühingu nimi ei tule 22.11.2021 korraldusest ja 16.12.2021 vaideotsusest välja, sest menetlustaktikalistel kaalutlustel ei pruugi kolmandale isikule liiga detailse info avaldamine enne temalt suuliste seletuste võtmist põhjendatud olla. Kaebajale piisas selgitusest, et LK Est OÜ on kasutanud teist äriühingut väljamakse tegemiseks. Pangakonto väljavõtet ei ole nõutud põhjendamatult pika perioodi kohta. Ebaproportsionaalne ei ole ka filtreerimata kujul pangakonto väljavõtte nõudmine. MTA on vaideotsuses ja kohtumenetluses selgitanud, miks filtreeritud konto väljavõte ei pruugi olla piisav ja MTA põhjendused on asjakohased. Vaidlustatud korralduses ja vaideotsuses on ka selgitatud, miks vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Ka need MTA põhjendused on asjakohased. Seega on vaidlustatud korraldus õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kuna vaidemenetluse esemeks olnud haldusakt on õiguspärane ja vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaide esemest sõltumatult, on ka vaideotsus õiguspärane ega kuulu tühistamisele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4(7)
3-22-5
8.X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus hindas korraldust üksnes formaalselt ja jättis kaebaja esitatud väited sisuliselt hindamata. Teabe nõudmine oli meelevaldne, sest kaebajal puudub igasugune seos LK Est OÜga ja ta ei ole LK Est OÜ-lt mingeid makseid saanud. Vaidlustatud korraldusest ei selgu ka, et väljamakse on tehtud teise äriühingu kaudu. Alles kohtumenetluse käigus on selgunud ettevõtte nimi, kelle pangakonto kaudu kaebajale väljamakse tehti. See oleks pidanud olema kirjas ka vaidlustatud korralduses. Korraldust ei saa pidada õiguspäraseks, kui vastustaja soovib tegelikult teavet hoopis seoses Destructio OÜ-ga, mitte LK Est OÜ-ga. Kaebaja töötab alates 2021. a märtsist Y OÜ-s ja ei ole kuskil mujal töötanud. Seda asjaolu on MTA-le varem selgitatud. Halduskohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et pangakonto väljavõtet ei ole nõutud põhjendamatult pika perioodi kohta ja filtreerimata kujul väljavõtte esitamine ei ole ebaproportsionaalne. Halduskohus ei ole selgitanud, milliste õigusnormide järgi on põhjendatud vahetult ütluste andmise eesmärk. Veelgi enam, kohus nõustub, et maksuhaldur saab suulise selgituse andmise ajal küsida veel muid küsimusi, mille kohta korraldust polegi esitatud. Kohus ei ole põhjendanud, miks on vaja minna maksuhalduri juurde kohale, kui küsimuse all on üks väidetav makse ettevõttest, mille osas ei käi maksumenetlust. Lisaks ei ole halduskohus andnud hinnangut kaebaja väitele, et kui teavet saab anda e-posti või ka videokonverentsi vahendusel, ei ole COVID-19 leviku olukorras maksuhalduri juurde vältimatult vaja kohale minna.
9.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kui on kahtlus, et isikule on tehtud deklareerimata väljamakseid ja isik ei ole sel ajal kantud töötamise registrisse, kuid võib teada sellega seotud asjaolusid, on temalt saadav teave vaieldamatult seostatav tehtava kontrolliga. Maksuhalduri kaalutlusõigus ja haldusakti põhjendamiskohustus haakuvad maksuhalduri maksusaladuse hoidmise kohustusega. Korraldused teabe andmiseks ei saagi sisaldada kõiki maksuhalduri kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Kui seos kontrolliobjekti ning nõutava teabe vahel on tuvastatav, ei ole kolmandalt isikult teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määravat tähtsust sellel, kas maksumenetluses kogutud üks või teine tõend lõppastmes maksuhalduri väiteid kinnitab. Vaidluse esemeks ei ole kontrollimenetluse tulemusena koostatav võimalik maksuotsus. Antavate ütluste usaldusväärsuse seisukohalt on iseenesestmõistetav, et erinevad tehingu või nt töösuhte osapooled annavad ütlusi ilma omavahel jooksvalt suhtlemata ja konsulteerimata. Samuti ei ole vastustajale äratuntav probleem isikult suuliste ütluste võtmise käigus täpsustavate küsimuste küsimises.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.MKS § 553 lg 1 p 4, § 61 lg 1 ning § 62 lg-te 1 ja 3 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ja dokumente mh kolmandatelt isikutelt. Enne kolmandalt isikult teabe või dokumentide nõudmist peab maksuhaldur olema nende saamiseks pöördunud eelnevalt maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab 5(7)
3-22-5 maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist (MKS § 61 lg 2 ja § 62 lg 1 teine lause). Teabe nõudmiseks ja dokumentide esitamiseks peab maksuhaldur andma MKS §s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, milles peab olema märgitud mh selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksumenetluses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus (MKS § 61 lg 3 ja § 62 lg 4 p 1).
12.Maksuhalduril ei ole kohustust selgitada kolmandale isikule tehtud korralduses, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on nõutav teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-190-13, p 11). Samas peab maksuhaldur selgitama, milles seisneb nõutava teabe seos maksumenetlusega, kui seos ei ole äratuntav pelgalt nõutava teabe iseloomust. Välistatud ei ole selgituse esitamine ka alles kohtumenetluses (Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p 11).
13.Maksuhaldur on selgitanud, milles seisneb nõutava teabe seos maksumenetlusega. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et MTA kontrollib mh LK Est OÜ tööjõumaksude tasumise õigsust ajavahemikus mai–juuli 2021, äriühing ei ole täitnud talle adresseeritud teabe andmise korraldust ning MTA-le esitatud andmete alusel on kaebajale tehtud väljamakseid, mis ei ole deklareeritud ning kaebaja ei olnud väljamakse tegemise perioodil kantud töötamise registrisse. Kuigi korralduse põhjendus on üsna napp, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et selle põhjal on siiski arusaadav, et MTA-le teada olevatel andmetel on LK Est OÜ teinud väljamakseid ka kaebajale ja seega võib kaebaja teada temale makstud, kuid deklareerimata töötasudega seotud asjaolusid. Samuti on korralduse põhjal arusaadav, et kaebaja pangakonto väljavõttelt võivad seega nähtuda andmed LK Est OÜ tehtud väljamaksete kohta. Korraldust ei muuda õigusvastaseks pelgalt asjaolu, et selles ei ole nimetatud äriühingut, kelle pangakonto kaudu kaebajale MTA kahtluse kohaselt väljamakseid tehti. MTA on vaide- ja kohtumenetluses selgitanud oma hüpoteesi, et maksumenetluses kontrollitav isik on teinud kaebajale väljamakse teise äriühingu, Destructio OÜ kaudu, ning avaldanud kahtlust, et väljamakseid võidi teha ka mõne kolmanda äriühingu kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja sellega piisavalt näidanud ära nõutava teabe seose LK Est OÜ suhtes korraldatava maksumenetlusega. Kaebajalt küsitud teave, sh kaebaja pangakontodele laekunud maksed võisid aidata maksuhalduril hinnata, kas LK Est OÜ on makstud töötasudelt korrektselt tööjõumakse arvestanud, deklareerinud ja tasunud. Õige on halduskohtu sedastus, et teabe andmise korralduse õiguspärasuse hindamisel ei asu kohus kontrollima seda, kas MTA hüpotees tegelikkuses paika peab. Samuti ei muuda kaebajalt võimalike deklareerimata töötasude kohta teabe küsimist lubamatuks see, et ta töötas kontrollitaval ajavahemikul väidetavalt muus äriühingus. Nimetatud asjaolu ei välista seda, et kaebajal võis olla töösuhe ka LK Est OÜ-ga.
14.Isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust (põhiseaduse § 26). Riive intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse teavet kõigi tehingute kohta (Riigikohtu 01.02.2021 määrus asjas nr 3-18-1328, p 11; vrd Riigikohtu otsus asjas nr 3-16-2324, p 12). Kaebajalt küsiti kontoväljavõtet kolme kuu kohta, mis ühtib kontrollitava maksustamisperioodiga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et sellises ulatuses pangakonto väljavõtte nõudmist võib pidada proportsionaalseks. Kolm kuud ei ole väga pikk ajavahemik. Kuna vastustaja soovib mh kontrollida, kas LK Est OÜ on teinud kaebajale väljamakseid muude äriühingute pangakontode kaudu, on tal vaja ülevaadet kõigist kaebajale tehtud maksetest. See ei ole aga võimalik, kui kaebaja saaks esitada filtreeritud väljavõtte, millel kajastuvad üksnes teatud kanded. Maksuhalduril on kohustus kaitsta maksusaladust, sh pangasaladust, mis on maksuhaldurile teatavaks saanud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel (MKS § 26) ning järgida maksusaladuse avaldamisel seaduses 6(7)
3-22-5 ettenähtud piiranguid (MKS §-d 27–30). Seega vajaduse korral peaks maksuhaldur varjama kolmandate isikute eest kaebaja kontoväljavõtteid osas, millel ei ole seost LK Est OÜ maksumenetlusega (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2022 otsus nr 3-20-2132, p 15).
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebaja kohustamine suuliste ütluste andmiseks MTA ametiruumides ei olnud põhjendamatu. Selle üle, millal ja millises vormis küsimusi esitada, otsustab MTA kaalutlusõiguse alusel. Vaidlustatud korralduse ja vaideotsuse põhjendustes on esitatud MTA sellekohased kaalutlused ning ei nähtu, et teabe küsimise vormi üle otsustamisel oleks tehtud kaalumisvigu. Seadusest ei tulene MTA-le kohustust esitada konkreetsed küsimused juba korralduses. Piisab sellest, et korraldusest ilmneks, millega seoses kaebajalt teavet nõutakse (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 otsus nr 3-20-1921, p 11). Seetõttu ei ole asjakohatu ka MTA osutus, et suulise selgituse andmise korral saab kohe esitada täpsustavaid küsimusi. Samuti saab nõustuda MTA-ga, et tõenäoliselt antakse sel viisil maksuhalduri esitatud küsimustele usaldusväärsemad ja ammendavamad vastused. Antud seletuste usaldusväärsuse hindamisel võivad omada tähtsust ka nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis, mida ei saa nähtuda ettevalmistatud kirjalikest vastustest (vt nt Riigikohtu 12.02.2021 otsus nr 1-20-1301, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2022 otsus nr 3-20-1800, p 16). Põhjendatud on ka MTA kaalutlus, et kirjalikul teel seletuste küsimine võib olla aeganõudvam. Maksustamisel tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalike tõendite kogumine on ajakriitiline (mh tulenevalt maksude määramise aegumistähtaegadest ja maksukohustuslaste tegevusest maksude ebaõige tasumise varjamisel) ning maksuhaldurilt ei saa nõuda ebaefektiivsete meetmete rakendamist, kui tal on õiguspäraselt võimalik saada maksukontrolli lõpuleviimiseks vajalikud andmed kolmanda isiku poole pöördudes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2021 määrus nr 3-20-2014, p 16). MTA ametiruumidesse ilmumise kohustust ei muuda õigusvastaseks ka pelgalt üldine COVID19 levikust tulenev nakkusoht. Asjakohane on MTA põhjendus, et ohtu tuleb hinnata konkreetsest juhtumist lähtuvalt. Ohutu seletuste andmise tagamiseks MTA ametiruumides võib olla piisav, kui järgitakse Terviseameti soovitustest tulenevaid kaitseabinõusid (nt hügieenireeglid, kaitsemaskid ja -riietus, piisava vahemaa hoidmine inimeste vahel; vt nt Riigikohtu 20.04.2021 määrus nr 2-20-11920, p 12.3; 17.11.2021 määrus nr 2-21-3613, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 otsus nr 3-20-1921, p 13). Samuti saab konkreetse ohu korral kaaluda korralduses märgitud seletuste andmise kuupäeva muutmist. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et vajaduse korral on võimalik taotleda korralduse täitmise tähtaja pikendamist. Praeguse juhtumi asjaolude põhjal ei nähtu konkreetse ohu olemasolu, mis oleks välistanud igal juhul seletuste andmise maksuhalduri juures.
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka MTA võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
17.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses, et kohtuotsuses asendataks tema nimi ja töökoha andmed initsiaalidega. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel rahuldada. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja ja Y OÜ nimi asendada initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.