A.K. kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt ninakarvade trimmeri ostmiseks loa saamisega või vangla poolt vastava teenuse pakkumisega, Tartu Vangla erinevate vastuste ning vaideotsuste õigusvastasuse kindlakstegemisega, kaebaja selgitustaotlusele nr 2-3/130-4 vastamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemisega ja kaebaja pöördumistele viivitusega vastamise õigusvastasuse kindlakstegemisega
Menetlusosalised
Kaebaja – A.K Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.K. kaebus rahuldamata.
2.Jätta läbi vaatamata kaebaja nõue Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mis seisneb kaebaja selgitustaotlusele (registreeritud vanglas
28.jaanuaril 2020 nr-ga 2-3/130-4) vastamata jätmises. Jätta läbi vaatamata kaebaja nõue Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mis seisneb kaebaja teabenõudele (registreeritud vanglas 10. jaanuaril 2020 nr-ga 23/129-1) viivitusega vastamises.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
5.Kuulutada menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid puudutavas osas (dtl 138, 188-191).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28. detsembril 2020.
3-20-696 Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik A.K. (kaebaja) esitas 20. detsembril 2019. a vanglale taotluse nr 6-28/1119-1, milles palus luba soetada kaupluse vahendusel elektriline ninakarvade eemaldaja hügieeni eest hoolitsemise eesmärgil.
2.Tartu Vangla jättis 2. jaanuari 2020. a otsusega nr 6-28/1119-2 kaebaja taotluse rahuldamata, kuna ninakarvade trimmer on Tartu Vangla kodukorra (TVK) p-i 7.1.17 kohaselt kinnipeetavatele keelatud ja kaebajal puudub meditsiiniline näidustus erandi tegemiseks.
3.Kaebaja esitas 31. märtsil 2020. a vanglale vaide nr 1-11/73-1 vangla 2. jaanuari 2020. a otsuse nr 6-28/1119-2 vaidlustamiseks. Tartu Vangla jättis 13. märtsi 2020. a vaideotsusega nr 1-11/73-2 kaebaja vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 16. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale, mida täiendas 20. aprillil ja 22. mail 2020 kohtusse saabunud avaldustes (dtl 1-39, 163-165, 169173). Kaebusest nähtub, et selle esitamise ajendiks on asjaolu, et vangla ei luba kaebajal vangla kaupluse vahendusel soetada ninakarvade trimmerit ega paku ise vastavat teenust. Kaebaja on seonduvalt selle teemaga pöördunud mitmete avalduste ning vaietega Tartu Vangla poole ning ei ole rahul talle antud vastuste ja vaideotsustega.
5.Kokkuvõtvalt on kaebaja esitanud kaebuses alljärgnevad nõuded: 1) Tartu Vangla 2. jaanuari 2020. a otsuse nr 6-28/1119-2 õigusvastasuse kindlakstegemine. Nimetatud otsusega keelduti kaebajale andmast luba vangla kaupluse vahendusel ninakarvade trimmeri ostmiseks. 2) Tartu Vangla 13. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-11/73-2 õigusvastasuse kindlakstegemine. Nimetatud vaideotsusega jäeti rahuldamata kaebaja vaie Tartu Vangla 2. jaanuari 2020. a otsuse nr 6-28/1119-2 peale. 3) Tartu Vangla 30. jaanuari 2020. a otsuse nr 6-24/464-2 õigusvastasuse kindlakstegemine. Nimetatud otsusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus ninakarvade eemaldamise teenuse pakkumiseks vanglas. 4) Tartu Vangla 16. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-11/80-2 õigusvastasuse kindlakstegemine. Nimetatud vaideotsusega jäeti rahuldamata kaebaja vaie Tartu Vangla 30. jaanuari 2020. a otsuse nr 6-24/464-2 peale.
3-20-696 5) TVK p 7.1.17 õigusvastasuse kindlakstegemine. Viidatud kodukorra punkt sätestab vanglas keelatud esemetena järgmised seadmed: elektrihambahari, patareidega raseerija, juukselõikusmasin jm sarnased seadmed, mida on lihtne kohaldada tätoveerimisaparaadiks, v.a epilaator või pardel. 6) Tartu Vangla kohustamise nõue võimaldada osta ninakarvade trimmerit vangla kaupluse vahendusel või alternatiivselt vangla kohustamine pakkumaks vastavat teenust.
6.Lisaks eeltoodule nähtub kaebusest, et kaebaja soovib alljärgnevate Tartu Vangla vastuste/otsuste õigusvastasuse kindlakstegemist preventiivsel eesmärgil: 1) Tartu Vangla 23. jaanuari 2020. a vastus nr 2-3/130-2. 2) Tartu Vangla 18. veebruari 2020. a vastus nr 2-3/342-2. 3) Tartu Vangla 13. veebruari 2020. a vastus nr 2-3/129-4. 4) Tartu Vangla 10. veebruari 2020. a otsus nr 1-11/75-2 kaebaja vaide tagastamise kohta. Otsusega tagastati kaebaja vaie, milles ta vaidlustas TVK p-i 7.1.17 ja Tartu Vangla 5. juuli 2018. a protokolli nr 1-7/14. 5) Tartu Vangla 13. märtsi 2020. a otsus nr 1-11/160-2 kaebaja vaide tagastamise kohta. Otsusega tagastati kaebaja vaie, mis oli pealkirjastatud taotlusena ning milles kaebaja palus tunnistada TVK p 7.1.17 õigusvastaseks. 6) Tartu Vangla 5. veebruari 2020. a vastus nr 2-3/130-5. 7) Tartu Vangla 12. märtsi 2020.a vastus nr 2-3/130-7. 8) Tartu Vangla 12. märtsi 2020. a vaideotsus nr 1-11/133-2.
7.Ühtlasi viitab kaebaja oma pöördumistele nr 2-3/130-1, nr 2-3/129-1, nr 2-3/342-1, nr 23/129-3, nr 1-11/75-1, nr 1-11/106-1, nr 2-3/130-3, nr 1-11/73-1, nr 1-11/80-1, nr 2-3/129-2, nr 2-3/130-6 ja nr 1-11/133-1 ja märgib, et taotleb õigusvastasuse tuvastamist selleks, et Tartu Vangla lõpetaks tema pöördumiste menetlemisel tema õiguste rikkumise ning edaspidi menetleks (k.a registreeriks) tema pöördumisi kooskõlas hea halduse põhimõtetega, seaduste ja muude õigusaktidega ning järgides menetlustähtaegu. Kaebaja palub ka tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse, mis seisneb tema selgitustaotlusele (registreeritud vanglas
28.jaanuaril 2020. a nr-ga 2-3/130-4) vastamata jätmises.
8.Tartu Halduskohus võttis 29. mai 2020. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ja tagastas kaebuse ülejäänud osas ehk TVK p 7.1.17, Tartu Vangla
23.jaanuari 2020. a vastuse nr 2-3/130-2, Tartu Vangla 18. veebruari 2020. a vastuse nr 23/342-2, Tartu Vangla 13. veebruari 2020. a vastuse nr 2-3/129-4, Tartu Vangla 10. veebruari 2020. a otsuse nr 1-11/75-2, Tartu Vangla 13. märtsi 2020. a otsuse nr 1-11/160-2, Tartu Vangla
5.veebruari 2020. a vastuse nr 2-3/130-5, Tartu Vangla 12. märtsi 2020. a vastuse nr 2-3/1307 ja Tartu Vangla 12. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-11/133-2 õigusvastasuse kindlakstegemise nõuetes ning Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes, mis seisneb kaebaja pöördumistele nr 2-3/130-1, nr 2-3/342-1, nr 2-3/129-3, nr 1-11/75-1, nr 1-11/106-1, nr 2-3/130-3, nr 1-11/73-1, nr 1-11/80-1, nr 2-3/129-2 ja nr 1-11/133-1 viivitusega vastamises (dtl 178-185).
9.Tartu Vangla esitas 3. juulil 2020 vastuse kaebusele (dtl 196-200).
10.Tartu Halduskohus otsustas 14. augusti 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 202-204). Kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse p-des 75.3 ja 75.4 nimetatud tõendite kogumiseks.
3-20-696
11.Kaebaja esitas 12. oktoobril 2020 kohtule vastuväited vastustaja vastusele ja täiendas oma kaebust (dtl 208-236). Vastustaja esitas 19. novembril 2020 täiendavad seisukohad kaebaja vastuväidetele (dtl 288-291).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
12.1.TVK p 7.1.17 ei keela ninakarvatrimmerit osta ja kasutada, sest kodukorras ei ole keelatud esemena ninakarvatrimmerit märgitud.
12.2.Paljud vangla kinnipeetavad on soetanud endale vangla direktori loa alusel ninakarvade trimmeri vangla kaupluse vahendusel. Vangla tegevus viitab sellele, et kaebajat koheldakse võrreldes teiste kinnipeetavatega ebavõrdselt.
12.3.Seoses teabenõudega nr 2-3/129-1 tõi vangla välja, et ninakarvatrimmereid on endale soetanud neli kinnipeetavat. Teabenõudele nr 2-3/129-2 ei vastanud vangla üldse. Vangla jaoks oleks olnud lihtsasti kättesaadav info, mitu neist neljast kinnipeetavast soetasid ninatrimmeri ilma meditsiinilise näidustuseta. Asi ei ole teabe kogumises, vaid pigem vastustaja pahatahtlikus tegevuses takistamaks kaebajal oma õigusi kaitsta.
12.4.Vangla varjab kaebaja eest tõde ja takistab tal tõendite kogumist.
12.5.Vastustaja haldusmenetlused on läbi viidud meelevaldselt ja hea halduse tava rikkudes.
12.6.Ninakarvatrimmeri soetamisel ei pea olema meditsiinilist näidustust. Kaebajale kinnitas ka arst, et meditsiiniosakonnal on seisukoht, et nad ei väljasta kinnipeetavatele lube ninakarvatrimmerite soetamiseks. Seda põhjusel, et ninakarvade eemaldamisel või nende piiramisel on tegemist elementaarse hügieenivajadusega. See vahend peab kõigile kinnipeetavtele olema kättesaadav.
12.7.Vastustaja on rikkunud kaebaja õigust saada selgitusi ja teavet.
12.8.Habemetrimmer on liiga lai ja ei sobi ninakarvade eemaldamiseks. Ka on kõnealune pardel liiga kallis, makstes vangla kaupluses 335 eurot. Ninakarvatrimmer maksab 15 korda vähem. Võttes arvesse kinnipeetava staatuses oleva majanduslikku seisundit, leiab kaebaja, et vastustaja käitumine kalli pardli pealesurumises on meelevaldne, käib kaebajale ilmselgelt üle jõu ja on ebaõiglane.
12.9.Seaduse järgi pidi vangla menetlustoimingute (vestluste) läbiviimisel kaebaja seletused protokollima. Vangla seda aga teinud ei ole. Kaebaja kahtlustab, et protokollid on olemas, aga vangla varjab neid kaebaja eest, kuna need sisaldavad tõendeid vangla õigusvastase tegevuse kohta. Vestluste käigus teksti trükkimine viitab ilmselgelt sellele, et vestlused protokolliti.
12.10.Vanglate puhul ei viibi kinnipeetavad raviasutuses, kus personal otsustab isikute eest nende ninakarvade füsioloogilise kaitsemehhanismi omaduste üle. Ninakarvade maha ajamine ei ole ühiskonnas keelatud tegevus.
12.11.Ehkki Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus nr Rec (2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta on soovituslik, tuleb võimalusel seda arvestada. Rec (2006)2 p 19.5 sätestab, et vangid on kohustatud hoolitsema oma isikliku hügieeni eest ning oma riided ja magamiskohad puhtana ja korras hoidma. Soovituse seletuskirjas on märgitud, et kuigi erinevalt varasemast ei käsitle reeglistik otse ninakarvade eemaldamise küsimust, tähendab puhtus ja kord ka juustehooldust, sh ninakarvade eemaldamist; selle nõude peab kehtestama vangla juhtkond.
12.12.Eeltoodust järeldub, et kui vangla keelab julgeoleku kaalutlustel kinnipeetavatele ninakarvade hoolitsemiseks trimmerit kambrisse lubamast, siis tuleb vanglal endal tagada ninakarvade hooldamise teenused.
3-20-696
13.Tartu Vangla leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata, esitades kokkuvõtvalt järgmised põhjendused.
13.1.Tartu Vangla jättis 2. jaanuari 2020. a otsusega kaebaja taotluse rahuldamata, kuna ninakarvade trimmer on TVK p-i 7.1.17 kohaselt kinnipeetavatele keelatud ja kaebajal puudub meditsiiniline näidustus erandi tegemiseks.
13.2.Ekslik on kaebaja arusaam, et kuna vangla kodukorras ei ole eraldi ninakarvade trimmerit nimetatud, siis ei ole tegemist keelatud esemega. TVK p-s 7.1.17 ei ole tegemist ammendava loeteluga. Kodukorras on keelatud nii normis loetletud kui neile sarnased elektrilised seadmed. Ninakarvade trimmer on juukselõikusmasinale sarnane ese, mistõttu on ka see julgeolekukaalutlustel keelatud. Vangla ei saa anda kinnipeetavale luba keelatud eseme soetamiseks. Sellise loa andmine saaks kõne alla tulla üksnes juhul, kui kinnipeetaval oleks tervisest tulenev vajadus sellise seadme kasutamiseks. Selliseid erandlikke asjaolusid kaebaja puhul ei esinenud (dtl 188-191), mistõttu puudus ka alus anda luba kodukorra punkti alusel keelatud eseme soetamiseks ja sellise loa andmata jätmist ei saa pidada õigusvastaseks.
13.3.Kaebaja rõhutab, et mitmele kinnipeetavale on selline luba antud ja neil on sellist seadet võimalik kasutada. Ka selline asjaolu ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Teiste kinnipeetavate osas tehtud otsused ei puuduta kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi. Isegi juhul kui vangla on ebaõige halduspraktika tõttu teinud mõne teise kinnipeetava jaoks positiivse otsuse, ei anna see kaebajale õigus nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist ega tema normidega vastusolus otsuse tegemist.
13.4.Kaebaja on seisukohal, et ninakarvade trimmeri ostmiseks ei ole vaja meditsiinilist näidustust, kuna inimesed saavad seda vabalt kauplusest osta. Ninakarvade trimmer ei ole tõesti meditsiiniline abivahend, mille kasutamise peab arst ette nägema ning vabaduses saab tõesti inimene seda vabalt kauplusest osta. Kuivõrd tegemist on kinnipeetavatele keelatud esemega, siis saab selle kasutamise lubamine olla õigustatud üksnes erakordse vajadusega. Erandi tegemise vajadust saaks õigustada isiku tervisest tulenev vajadus sellist seadet kohaldada. Sellisel juhul on võimalik vanglateenistusel otsustada isiku suhtes erandi tegemist. Tegemist on siiski erandliku olukorraga ja selliseid asjaolusid kaebaja puhul ei esinenud. Asjakohane ei ole kaebaja võrdlus sellise seadme ostmisvõimalustega vabaduses, sest vangistuses viibides on isiku vabadused ja võimalused tema kinnipidamise tõttu piiratud. Tegemist on vangistusega paratamatult kaasneva ebameeldivusega.
13.5.Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 annab vanglale volituse täiendavalt keelata esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg 2 sätestatud tingimustele. Seega on piirang eseme kasutamisele seatud ka seadusest tuleneva volitusnormi alusel ja kaebaja õigusi ei ole rikutud.
13.6.VangS § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest osta sisekorraeeskirjades sätestatud korras toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Seega on kinnipeetaval küll õigus teha kauplusest sisseoste, kuid kehtivast õigusest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda kõikvõimaliku kauba ostmist kaupluse vahendusel. Kaupluses müügilolevate asjade või kinnipeetaval tellida võimaldatud kauba sortimendi, samuti müümise korra ja aja määramisel kuulub vanglale õigusaktides toodud piires kaalutlusõigus. Seega saab ka õiguskirjanduses ja varasemas kohtupraktikas toodust järeldada, et vanglal ei ole kohustust müüa kaupluses kõiki kinnipeetava soovitud esemeid. Vangla kaupluse vahendusel ei ole tõesti paljude esemete soetamine võimalik ja vangistuses viibides ei ole võimalik realiseerida kõiki võimalusi samaväärselt vabaduses viibimisega. Selliste võimaluste piiratuse näol on tegemist siiski vangistusega kaasneva paratamatu ebameeldivuse, mitte isiku subjektiivsete õiguste rikkumisega. Subjektiivsete õiguste rikkumisest on võimalik
3-20-696 rääkida olukorras, kus kehtivas õiguses on selliseid normid, mis annavad isikule õiguse nõuda haldusorganilt kindlat käitumist. Kui sellised normid puuduvad, siis ei ole võimalik rääkida ka isiku subjektiivsete õiguste rikkumisest.
13.7.Õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust müüa kaupluse vahendusel just kaebaja soovitud ninakarvatrimmerit, mistõttu ei saa kohus ka vastustajat kohustada sellist eset kaebajale müüma ja kaebaja kohustamisnõude rahuldamine ei ole võimalik. Kohustamisnõude rahuldamine ei ole võimalik ka seetõttu, et ninakarvade trimmer on TVK p 7.1.17 alusel vanglas keelatud esemeks ja kohus ei saa kohustada kaebajale müüma vanglas keelatud eset.
13.8.Ka alternatiivselt esitatud nõude rahuldamiseks puudub alus, kuna kehtivast õigusest ei tulene vanglale sellise teenuse osutamise kohustust. Ninakarvade piiramine/eemaldamine on kosmeetiline küsimus, mitte hügieenitoiming, mistõttu ei ole vanglal ka kohustust sellist teenust võimaldada. Seetõttu ei kuulu ka kaebaja alternatiivne nõue rahuldamisele.
13.9.Üksnes üldine viide preventiivsele huvile ei anna alust pidada kaebust lubatavaks. Kuidas pöördumisele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamine aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele ja realiseerimisele ning miks kaebaja arvab, et vangla ka tulevikus kavatseb jätta tema pöördumistele vastamata ja miks kaebaja peab sellist ohtu reaalseks, jääb ebaselgeks. Tuvastamisnõude esitamine ja sellise kaebuse rahuldamine ei välista võimalikke eksimusi tulevikus. Seega Tartu Vangla hinnangul ei ole selline tuvastamiskaebus lubatav.
13.10.Asjaolude kontrollimisel on ilmnenud, et kaebaja 28. jaanuari 2020. a pöördumisele nr 2-3/130-4 ei ole tõesti vastatud. Kinnipeetavate pöördumistele vastamine ei ole ametnike ainus ülesanne ja ühel inspektor-kontaktisikul tuleb tegeleda mitmete kinnipeetavatega. Arvestades, et 2020. a jaanuaris-veebruaris on kaebaja vanglale esitanud 38 erinevat pöördumist, millest 12 oli seotud ninakarvade trimmeri soetamise, vastava teenuse saamisega või TVK p-i 7.1.17 vaidlustamisega, siis kahetsusväärselt on kaebaja pöördumiste hulgas see 28. jaanuari 2020. a pöördumine jäänud tähelepanuta. Vangla ei ole tahtlikult jätnud kaebaja pöördumist tähelepanuta. Tegemist on eksimusega ja Tartu Vangla vabandab sellise eksimuse ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast. Tartu Vangla püüab edaspidi selliseid eksimusi vältida. Seega ei ole vaidlust sellest, et Tartu Vangla on jätnud kaebaja pöördumisele vastamata ja seeläbi käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt. Täiendavalt soovime teada anda, et kaebaja esitas 17. aprillil 2020. a vanglale uue samasisulise pöördumise, mis registreeriti dokumendihaldussüsteemis numbriga 2-3/1458-1 (dtl 192-193). Nimetatud pöördumisele on Tartu Vangla 20. mail 2020. a vastanud (dtl 194-195). Seega on hilisemalt kaebaja tõstatanud sama küsimuse ja saanud selle kohta ka vanglalt vastuse.
13.11.Kaebaja 10. jaanuari 2020. a ja 13. veebruari 2020. a teabenõuetele nr 2-3/129-1 ja 23/130-6 viivitusega vastamise õigusvastasuse tuvastamisnõude puhul jääb arusaamatuks, kuidas viivitusega vastamise õigusvastasuse tuvastamine aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Sellise tuvastamisnõue rahuldamine ei anna kaebajale mingit õiguslikku kasu ega eelist. Tartu Vanglale on teada teabenõuetele vastamise tähtaeg ja vangla järgib pöördumiste lahendamiseks ettenähtud tähtaegu. Jääb ebaselgeks kas ja miks kaebaja arvab, et esineb reaalne oht, et vangla võib tema suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda. Samas ei aita tuvastamisnõude rahuldamine kaebajal paremini õigusi realiseerida, sest kaebuse rahuldamine ei välista eksimusi (kas ametniku suurest töökoormusest või eksitusest tulenevalt jääb teabenõue õigeaegselt täitmata). Seega jääb arusaamatuks, miks on tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja kuna vastustajale on õiguste kaitse vajadus ebaselge, siis ei ole Tartu Vangla hinnangul ka tuvastamiskaebuse esitamine lubatav.
13.12.Ei ole vaidlust selles, et 10. jaanuaril 2020. a esitas kaebaja vanglale taotluse konkreetse teabe saamiseks ja vastustajal ei olnud alust pidada seda selgitustaotluseks. Avaliku teabe
3-20-696 seaduse (AvTS) § 18 lg 1 kohaselt täidetakse teabenõue viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Kaebaja 10. jaanuari 2020. a pöördumisele vastamisel seda tähtaega järgitud ei ole, mistõttu on tõesti kaebajale viivitusega vastatud.
13.13.13. veebruaril 2020. a registreeriti vanglas kaebaja teabenõudena pealkirjastatud pöördumine numbriga 2-3/130-6 (lisatud kaebusele). Kaebaja palus väljastada teave selle kohta, kui palju 23. jaanuari 2020. a vastuses nr 2-3/130-2 nimetatud kinnipeetavatest on soetanud ninakarvatrimmeri ilma meditsiinilise näidustuseta. Tartu Vangla vastas kaebaja pöördumisele 12. märtsil 2020. a vastuskirjaga nr 2-3/130-7 (lisatud kaebusele). Vastuskirjas selgitati kaebajale, et vangla ei kogu pöördumises soovitud kujul andmeid, mistõttu liigitati pöördumine selgitustaotluseks. Kuivõrd isiku taotlus ninakarvade trimmeri soetamiseks vaadatakse läbi konkreetset indiviidi puudutavatest asjaoludest lähtuvalt, siis ei aita soovitud teave kaebajal tema õigusi kaitsta ning seetõttu ei näe vangla vajadust hakata sellist teavet eraldi koguma.
13.14.Kuivõrd kaebaja soovis 12. märtsi 2020. a pöördumises sellist teavet, mida vanglal sellisel kujul kogutud ei olnud ja soovitud teavet oleks pidanud alles hakkama selliselt koguma, süstematiseerima ja dokumenteerima, siis loeti kaebaja pöördumine õiguspäraselt selgitustaotluseks ja kaebajale vastati selgitustaotlusele vastamiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Seetõttu ei ole selles osas alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Kohtu menetluses on järgmised kaebaja nõuded: -
-
Tartu Vangla 2. jaanuari 2020. a otsuse nr 6-28/1119-2 tühistamine; Tartu Vangla kohustamine võimaldada osta ninakarvade trimmerit vangla kaupluse vahendusel või alternatiivselt Tartu Vangla kohustamine pakkuda vastavat teenust; Tartu Vangla 13. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-11/73-2 ja 16. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-11/80-2 tühistamine; Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine, mis seisneb kaebaja selgitustaotlusele (registreeritud vanglas 28. jaanuaril 2020 nr-ga 2-3/130-4) vastamata jätmises; Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine, mis seisneb kaebaja teabenõuetele (registreeritud vanglas 10. jaanuaril 2020 nr-ga 2-3/129-1 ja
Tartu Vangla 2. jaanuari 2020. a otsuse nr 6-28/1119-2 tühistamine
15.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 20. detsembril 2019. a vanglale taotluse, milles palus luba soetada kaupluse vahendusel elektriline ninakarvade eemaldaja hügieeni eest hoolitsemise eesmärgil (dtl 40). Tartu Vangla jättis 2. jaanuari 2020. a otsusega nr 6-28/11192 kaebaja taotluse rahuldamata (dtl 41). Kohus nõustub kaebajaga, et tema taotlus jäeti rahuldamata peamiselt kolmel põhjusel: 1) kaebajal puudub seaduslik alus vanglas ninakarvatrimmeri kasutamiseks (seda keelab TVK p 7.1.17); 2) kaebajal puudub ninakarvade eemaldamiseks meditsiiniline näidustus; 3) soovi korral on kaebajal võimalik osta vangla kaupluses müügil oleva pardli Braun 9S+habemetrimmer BT 5090, millega oma ninakarvu eemaldada.
3-20-696
16.Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 641 on justiitsministri poolt sätestatud kinnipeetavale vanglas keelatud asjade loetelu (õiguslik alus selleks on VangS § 15 lg 3), kuid VangS § 15 lg 4 võimaldab keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus (s.t VSkE §-s 641 ), kuid vastab VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. VangS § 15 lg 2 järgi on keelatud kinnipeetavale ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut.
17.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et TVK p 7.1.17 ei keela tal ninakarvatrimmerit osta ja kasutada. TVK p 7.1.17 kohaselt keelas vangla direktor täiendavalt lisaks VSkE § 641 sätestatud esemetele ja ainetele Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele VangS § 15 lg-le 2 vastavad järgmised esemed: elektrihambahari, patareidega raseerija, juukselõikusmasin jm sarnased seadmed, mida on lihtne kohaldada tätoveerimisaparaadiks, v.a epilaator või pardel. TVK seletuskirja kohaselt on p-s 7.1.17 nimetatud esemeid lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks. Tätoveeringute tegemine seab aga ohtu vangla julgeoleku kui ka vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Lisaks on tegemist seadmetega, mille sisse on võimalik peita keelatud esemeid ja aineid, sest neid on keeruline läbi otsida. Samuti sisaldavad need reeglina traati, juhet jm osi, mida on võimalik kasutada vigastuste tekitamiseks, vangla vara lõhkumiseks või esemete peitmiseks. Kõnealune säte ei riku isikute õigusi seepärast, et hügieeni eest hoolitsemiseks võib alternatiividena kasutada tavalist raseerijat või hambaharja. Vaidlusaluses 2. jaanuari 2020. a otsuses on veel selgitatud, et ninakarvade trimmeri näol on tegemist sarnase seadmega juukselõikusmasinale. Tegemist ei ole pardli ega epilaatoriga, vaid karva piirava seadeldisega nagu ka juukselõikusmasin. Samuti on sellel seadmel sarnaselt juukselõikusmasinale kaasas erinevad otsikud.
18.Seega ei ole ninakarvatrimmerit küll TVK p-s 7.1.17 eraldi keelatud esemena nimetatud, kuid ta liigitub eelpooltoodud keelatud esemete gruppi oma ehituse ja kasutusvõimaluste poolest, mille üheks variandiks on selle ümberehitamine tätoveerimisaparaadiks. Asjaolu, et kaebaja ei soovi ennast tätoveerida, ei oma tähtsust, kuna vangla direktor on teatud esemed keelanud kõigile Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele, mitte konkreetselt kaebajale. Vanglas tätoveerimine põhjustab ohtu isikute tervisele, elule ja seeläbi ka vangla julgeolekule laiemalt. Vanglas puuduvad ohutuks tätoveerimiseks vajalikud tingimused, seadmed ja muu vajaminev. Asjaolu, et TVK-s pole ninakarvatrimmerit otsesõnu märgitud, ei tähenda, et see ei võiks kuuluda keelatud esemete nimekirja.
19.Kaebaja leiab, et ninakarvatrimmer peab olema kõigile kinnipeetavatele eelkõige eesmärgipärasusest lähtuvalt kättesaadav. Kohus kaebajaga ei nõustu. Eseme keelamine, mille üle vaidlus praeguses asjas käib, ei jäta kaebajat ilma eluks hädavajalikust. Vaidlusalune piirang on proportsionaalne. Nõustuda võib küll kaebajaga selles, et ninakarvade maha ajamine ei ole ühiskonnas keelatud tegevus. Iga inimene otsustab iseseisvalt, kas ta eemaldab oma ninakarvu või mitte. Vangistusega kaasnevad aga paratamatult teatud piirangud ja üheks selliseks piiranguks on ka keeld ninakarvatrimmerit soetada.
20.Poolte vahel pole vaidlust selles, et ninakarvatrimmeri kasutamiseks ei pea olema meditsiinilist näidustust. Kuivõrd selline ese on aga vanglas keelatud esemeks, siis erandi tegemine, et kinnipeetav saaks seadet kasutada, saaks olla õigustatud üksnes erakordse vajaduse olemasolul. Sellise vajadusena on vastustaja viidanud võimalikule tervisest tulenevale vajadusele. See ei tähenda siiski seda, et isikul peab olema mingi konkreetne haigus või et vaidlusalust seadet kasutatakse ravivahendina. Kohus nõustub vastustajaga. Tervisest tuleneva vajaduse korral on vastustaja silmas pidanud sellist olukorda, kus mõnest muust haigusseisundist tulenevalt on ilmnenud ninakarvade piiramise vajadus. Sellise vajaduse
3-20-696 esinemist saab hinnata tervishoiutöötaja. Ninakarvadel on oma funktsioon ja nende eemaldamine ei ole soovitatav.
21.Kaebaja on seisukohal, et 3. juuli 2020. a tõendi väljastanud meditsiinitöötajal puudub kvalifikatsioonist tulenevalt õigus ja pädevus teha otsuseid meditsiinilise näidustuse küsimuses. Tartu Vangla on seisukohal, et A. Ruubel ei ole teinud kaebaja osas eraldiseisvat otsustust. Kohus nõustub vastustajaga. A. Ruubel on tervisekaardi andmetele tuginedes väljastanud teabe selle kohta, kas kaebajal esineb tervisest tulenevat vajadust ninakarvade trimmeri kasutamiseks. Sellist vajadust tervisekaardi andmetest nähtuvalt vanemõde ei näinud. Seetõttu ei ole kaebaja viited pädevuse puudumisele asjakohased.
22.Ekslik on ka kaebaja järeldus, et halduskohtule esitatud tõend on allkirjastamata. Asjaolu, et tõendil puudub viide digitaalsele allkirjastamisele, ei tähenda, et tõend olekski allkirjastamata. 3. juuli 2020. a e-kirja manusena on lisatud digitaalselt allkirjastatud tõend (dtl 190-191) ja kohtul on seetõttu võimalik dokumendi digitaalset allkirjastamist kontrollida.
23.Vastustaja on möönnud, et kohtule edastatud tõendil on A. Ruubeli nime ees märge arst. Vastustaja selgitas, et nimetatud tõendi näol on tegemist andmebaasis genereeritud dokumendiplangiga, kuhu ametinimetus on kantud automaatselt. Sellest ei saa siiski järeldada, et A. Ruubel on nimetanud end arstiks või et ta oleks tõendi väljaandnud arstina. Kohtule esitatud 3. juuli 2020. a e-kirjast, mille manuseks oli tõend, nähtub selgelt, et A. Ruubel on vanemõde (dtl 189). A. Ruubel edastas tõendi vormis 2. juulil 2020. a küsitud teabe. Kohus nõustub vastustajaga, et sõltumata sellest, et tõendil on viide arsti ametinimetusele, ei muuda see ebaõigeks selles sisalduvat teavet, mille kohaselt puudub kaebajal meditsiiniline näidustus ninakarvatrimmeri kasutamiseks.
24.Poolte vahel pole vaidlust selles, et vanglas on kinnipeetavaid, kes on ostnud ja kasutanud ninakarvatrimmerit (dtl 132-135). Kohus nõustub kaebajaga, et sellises olukorras koheldakse teda võrreldes teiste kinnipeetavatega ebavõrdselt. Vastustaja seisukohtadest võib järeldada, et varasemalt ninakarvatrimmeri lubamine on väär praktika ja see ei vääri järgimist. Kohtu hinnangul pole selles midagi õigusvastast, kui vangla muudab oma keelatud esemete regulatsiooni. Vastavalt vangla kogemustele ja tähelepanekutele võib selguda täiendavalt esemeid ja aineid, mis osutuvad inimeste ja vangla julgeolekut ohustavaks või mis sobivad eriti hästi vara kahjustamiseks. Halduspraktika muutmiseks ei ole ette nähtud kindlat aega. Kohtupraktika on tunnustanud vangla ulatuslikku kaalumisruumi esemete keelamisel ja neist lähtuva võimaliku ohu hindamisel, sh arvestades vanglaolustiku eripära (nt Riigikohtu
25.oktoobri 2012. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 14 ning seal viidatud lahendid). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel. Kinnipeetaval ei saa juba väljastatud esemete puhul tekkida kaitstavat ootust, et neil oleks keelu kehtestamise järel võimalik jätkuvalt kasutada esemeid, mis olid neil olemas juba enne keelu kehtestamist. Õiguspärase ootuse tekkimine on välistatud, sest seadusandja poolt VangS § 15 lg‐s 4 tehtud reservatsioonist tulenevalt võidakse varem lubatud esemeid keelata. Kinnipeetav ei saa eeldada, et julgeolekusituatsioon ja vangla hinnang eseme ohtlikkusele aja jooksul ei muutu.
25.Kohus nõustub kaebajaga, et ehkki Euroopa vanglareeglistik (kinnitatud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr Rec(2006)2) on soovituslik, tuleb võimalusel sellega arvestada. Kohus ei nõustu siiski kaebaja väidetest tulenevaga, et vangla juhtkond peab vanglareeglistikule tuginedes kehtestama võimalused ninakarvade eemaldamiseks. Vanglareeglistiku p-d 19.5 ja 19.6 sätestavad, et vangid hoolitsevad isikliku hügieeni eest ning
3-20-696 hoiavad oma riided ja magamisruumi puhtana ja korras. Vanglaasutused tagavad vangidele selleks vajalikud vahendid, sealhulgas tualetttarbed, koristustarbed ja puhastusvahendid. Vanglareeglistiku seletuskirjas on küll märgitud, et isiklik puhtus tähendab juuste korralikku hooldamist, kuid täpsustab, et peab sh silmas ka habeme pügamist või raseerimist. Vanglareeglistikust ei tulene kinnipeetavatele ninakarvade eemaldamise või raseerimise õigust või vanglale kohustust tagada vangidele ninakarvatrimmer.
26.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tartu Vangla 2. jaanuari 2020. a otsus nr 6-28/1119-2 on õiguspärane ja selle tühistamiseks pole alust. Mistõttu jätab kohus selles osas kaebaja kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla kohustamine võimaldada osta kaupluse vahendusel ninakarvatrimmerit või alternatiivselt pakkuda vastavat teenust
27.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas vanglale 15. jaanuaril 2020 taotluse nr 624/464-1, milles palus võimaldada ninakarvade eemaldamisele suunatud teenust, kuna vangla ei andnud temale luba osta kaupluse vahendusel ninakarvade trimmerit (dtl 42-43). Tartu Vangla jättis 30. jaanuaril 2020. a kaebaja taotluse rahuldamata ja selgitas vastuskirjas nr 624/464-2 taotluse rahuldamata jätmise põhjuseid (dtl 44-45).
28.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kohus leidis eelnevalt, et Tartu Vangla 2. jaanuari 2020. a otsus oli õiguspärane, seetõttu on täitmata RVastS-st tulenev eeldus kaebaja kohustamisnõuete rahuldamiseks.
29.Riigil pole kohustust võimaldada teenuseid kinnipeetavate soovil. Kohustuse tagada kinnipeetavatele juuksuriteenus tuleneb erandina VangS § 50 lg 3 ls-st 1. Kohus nõustub vastustajaga, et ninakarvu puudutavas osas sellise teenuse osutamise kohustust kehtivast õigusest ei tulene, mistõttu ei ole vanglal ka kohustust sellist teenust pakkuda. Tegemist ei ole ka võrreldavate teenustega.
30.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kohustamisnõude võimaldada osta kaupluse vahendusel ninakarvatrimmerit või alternatiivselt pakkuda vastavalt teenust. Tartu Vangla 13. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-11/73-2 ja 16. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 111/80-2 tühistamine
31.Kaebaja esitas vaide vangla 2. jaanuari 2020. a otsuse peale (dtl 46-62). Vaie registreeriti Tartu Vanglas 31. jaanuaril 2020 nr-ga 1-11/73-1. Tartu Vangla jättis 13. märtsi 2020. a vaideotsusega nr 1-11/73-2 kaebaja vaide rahuldamata (dtl 75-78). Seejuures vabandas vangla vaideotsuse viibimise pärast (dtl 78). Samuti nähtub toimiku materjalidest, et Tartu Vangla jättis
16.märtsi 2020. a vaideotsusega nr 1-11/80-2 täies ulatuses rahuldamata kaebaja 5. veebruaril 2020 esitatud vaide, milles kaebaja leidis, et õigusvastane on vangla otsus jätta rahuldamata tema taotlus ninakarvade eemaldamise teenuse osutamiseks (dtl 80-83).
32.Kaebaja märgib, et vaideotsuste menetlemisel rikkus vangla hea halduse tava ja HMS §-i 84, kuna vaideotsused tehti oluliselt hiljem kui seadus ette näeb. HMS § 84 lg 1 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, lahendatakse vaie 10 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet
3-20-696 läbivaatavale haldusorganile. Samas tuleneb VangS § 11 lg-st 7 vaide lahendamise 30-päevane tähtaeg. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja viide HMS § 84 lg-le 1, kuna käesoleval juhul on kaebuse esitaja kinnipeetav ning seetõttu kuulub kohaldamisele VangS § 11 lg-st 7 tulenev erinorm.
33.Vaidlust ei ole siiski selles, et vastustaja on vaide lahendamisel 30-päevast tähtaega rikkunud – vastustaja on 31. jaanuari 2020. a vaide lahendanud 13. märtsil 2020 ja 5. veebruari 2020. a vaide lahendanud 16. märtsil 2020. Samas ei ole vastustaja kaebaja vaideid lahendades ülemäära pikalt viivitanud. Riigikohus ei ole ka ligi kuu pikkuse vaide lahendamise viivitamise korral pidanud kaebajale mittevaralist kahju tekkinuks (Riigikohtu 21. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-24-10, p 17). Vastustaja ei eita lahendamisega viivitamist ning on vaideotsuses ka otsuse viibimise pärast vabandanud.
34.Kaebaja eesmärk praeguses kohtumenetluses on loa saamine vangla kaupluse vahendusel soetada endale ninakarvatrimmer või alternatiivselt kohustada vanglat ninakarva eemaldamise teenust pakkuma. Kuigi vaiete lahendamise tähtaja ületamine on õigusvastane, ei ole see kaebaja eesmärgi saavutamise seisukohast olnud määrav. Kohus leiab, et hoolimata vaiete lahendamisega viivitamisest ei ole põhjust sisuliselt õiguspäraste vaideotsuste tühistamiseks (HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1). Kaebaja väited ei anna alust pidada vaideotsuseid õigusvastaseks. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu tema vaiete lahendamisel tehtud lõppjäreldustega, ei muuda vaideotsuseid õigusvastaseks ega anna alust selle tühistamiseks. Kuigi eeltoodust nähtub, et vastustaja rikkus vaideotsuse tegemise tähtaega, leiab kohus, et need rikkumised ei saanud antud juhul kaebaja õigusi iseseisvalt rikkuda. Tegemist ei olnud selliste menetlusnõuete rikkumistega, mis võinuksid mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Vaideotsused ei ole ka tühised, sest puuduvad HMS § 63 lg-s 2 toodud tühisuse alused. Üksnes vaideotsuse tegemise tähtaja rikkumine vaideotsust tühiseks ei muuda.
35.Eelnevale tuginedes jätab kohus rahuldamata kaebaja nõuded Tartu Vangla 13. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-11/73-2 ja 16. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-11/80-2 tühistamiseks. Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine, mis seisneb kaebaja selgitustaotlusele (registreeritud vanglas 28. jaanuaril 2020 nr-ga 2-3/130-4) vastamata jätmises
36.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on 26. jaanuaril 2020 esitanud vanglale selgitustaotluse, mis registreeriti vanglas 28. jaanuaril 2020 nr-ga 2-3/130-4 (dtl 136). Kaebaja soovis infot selle kohta, millised peavad olema meditsiinilised näidustused, mis annaksid kinnipeetavale õiguse soetada tervishoiutöötaja loal vangla kaupluse vahendusel ninakarvatrimmerit. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et asjaolude kontrollimisel on ilmnenud, et kaebaja 28. jaanuari 2020. a pöördumisele nr 2-3/130-4 ei ole tõesti vastatud. Vangla on seda põhjendanud asjaoluga, et kinnipeetavate pöördumistele vastamine ei ole ametnike ainus ülesanne ja ühel inspektor-kontaktisikul tuleb tegeleda mitmete kinnipeetavatega. Arvestades, et 2020. a jaanuaris-veebruaris on kaebaja vanglale esitanud 38 erinevat pöördumist, millest 12 oli seotud ninakarvade trimmeri soetamise, vastava teenuse saamisega või TVK p-i 7.1.17 vaidlustamisega, siis kahetsusväärselt on kaebaja pöördumiste hulgas see 28. jaanuari 2020. a pöördumine jäänud tähelepanuta. Vangla ei ole tahtlikult jätnud kaebaja pöördumist tähelepanuta. Tegemist on eksimusega ja Tartu Vangla vabandab sellise eksimuse ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast. Tartu Vangla püüab edaspidi selliseid eksimusi vältida. Seega ei ole vaidlust sellest, et Tartu Vangla on jätnud kaebaja pöördumisele vastamata ja seeläbi käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt.
3-20-696
37.Kohtupraktikas on selgitatud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab kaebajal halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 järgi olema põhjendatud huvi. Praeguses asjas on kaebaja on soovinud preventiivsel eesmärgil Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist, mis seisneb tema selgitustaotlusele vastamata jätmises. Tartu Vangla on seisukohal, et üksnes üldine viide preventiivsele huvile ei anna alust pidada kaebust lubatavaks. Kuidas pöördumisele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamine aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele ja realiseerimisele ning miks kaebaja arvab, et vangla ka tulevikus kavatseb jätta tema pöördumistele vastamata ja miks kaebaja peab sellist ohtu reaalseks, jääb ebaselgeks. Seega Tartu Vangla hinnangul ei ole selline tuvastamiskaebus lubatav.
38.Riigikohus on 9. veebruari 2017. a määruses asjas nr 3-3-1-75-16 p-s 8 selgitanud, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10 ja 3-3-1-8-11; 3-3-1-8-14 ja 3-3-1-60-14) ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-61-13 ja 3-3-1-22-15). Riigikohus on 14. oktoobri 2020. a määruses asjas 3-19-882 selgitanud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-17-749/24, p 11).
39.Kohus nõustub vastustajaga, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole praegusel juhul siiski lubatav. Kohtu hinnangul ei esine reaalset ohtu, et vastustaja käitub ka edaspidi kaebaja suhtes õigusvastaselt. Samuti pole kaebajal põhjust arvata, et Tartu Vangla asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine on võimatu või ebamõistlikult raske.
40.Asja materjalidest on nähtuv, et kaebaja esitas 17. aprillil 2020. a vanglale uue samasisulise pöördumise, mis registreeriti nr-ga 2-3/1458-1 (dtl 192-193). Kaebaja on soovinud infot, millised peavad olema meditsiinilised näidustused, mis annavad kinnipeetavatele õiguse soetada arsti loal vangla kaupluse vahendusel ninakarvatrimmerit. Nimetatud pöördumisele on Tartu Vangla 20. mail 2020. a vastanud (vastuskiri nr 2-3/1458-2, dtl 195). Seega on hilisemalt kaebaja tõstatanud sama küsimuse ja saanud selle kohta ka vanglalt vastuse. Viivitus ei põhjustanud kaebajale tervisest tulenevaid kannatusi. Viivituse veel kord tuvastamine ei anna kaebajale õiguslikku eelist, vaid pelgalt moraalse rahulduse. Käesolevat kohtuasja silmas pidades, ei ole selgitustaotlusele vastamata jätmine olnud kaebaja eesmärgi saavutamise seisukohast määrav.
41.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mis seisneb kaebaja selgitustaotlusele (registreeritud vanglas 28. jaanuaril 2020 nr-ga 2-3/130-4) vastamata jätmises. Selle nõude rahuldamine ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele (HKMS § 44 lg 1). Sel juhul on kohtul lubatud jätta juba menetlusse võetud kaebus läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1). Kohus jätab seetõttu läbi vaatamata kaebaja nõude Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mis seisneb kaebaja selgitustaotlusele (registreeritud vanglas 28. jaanuaril 2020 nr-ga 2-3/130-4) vastamata jätmises. Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine, mis seisneb kaebaja teabenõuetele (registreeritud vanglas 10. jaanuaril 2020 nr-ga 2-3/129-1 ja 13. veebruaril 2020 nr-ga 2-3/1306) viivitusega vastamises
3-20-696
42.Kaebaja esitas vangale teabenõude, mis registreeriti 10. jaanuaril nr-ga 2-3/129-1 (dtl 90). Kaebaja palus vanglal väljastada talle teavet kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust selle kohta, kui palju kinnipeetavaid on taotlenud ja saanud loa Tartu Vangla direktorilt soetamaks vangla kaupluse vahendusel elektroonilist ninakarvade trimmerit. Kaebaja selgitas täiendavalt, et soovib infot seoses Tartu Vangla
2.jaanuari 2020. a otsuse peale vaide esitamisega.
43.Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 18 lg 1 kohaselt täidetakse teabenõue viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Kaebaja 10. jaanuari 2020. a pöördumisele vastamisel seda tähtaega järgitud ei ole, mistõttu möönab ka vangla, et kaebajale on viivitusega vastatud. Viivituse veel kord tuvastamine ei anna aga kaebajale õiguslikku eelist, vaid pelgalt moraalse rahulduse. Kohus eeldab, et vangla kui haldusorgan käitub õiguspäraselt. Kaebusest ei nähtu, milline oleks tuvastamiskaebusest tulenev kasu käesoleva vaidluse kontekstis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mis seisneb kaebaja teabenõudele (registreeritud vanglas 10. jaanuaril 2020 nr-ga 2-3/129-1) viivitusega vastamises, ei ole lubatav, mistõttu see tuleb jätta läbi vaatamata.
44.Asja materjalidest nähtub ka, et kaebaja esitas vanglale teabenõude, mis registreeriti
13.veebruaril 2020 nr-ga 2-3/130-6 (dtl 112-113). Kaebaja palus väljastada teavet selle kohta, kui paljud neljast kinnipeetavast, kes on saanud vangla kaupluse vahendusel soetada ninatrimmeri, on saanud selle meditsiinilise näidustuseta. Kaebaja selgitas, et taotleb teavet õiguste kaitsmise eesmärgil halduskohtus. Vangla vastas kaebajale 12. märtsil 2020, selgitades, et tema hinnangul ei aita soovitud teave kaebaja õigusi kaitsta ning seega ei näe vangla vajadust sellist teavet eraldi koguma hakata (dtl 118-119). Vangla möönis, et vangla vastus nimetatud pöördumisele viibis (dtl 118, 121). Kaebaja leiab, et teabenõude 2-3/130-6 menetlemisel rikkus vangla hea halduse tava ja AvTS § 4, § 9 lg 1, § 17 lg 1, § 18 lg 1 ja § 20 p 1.
45.Kuivõrd kaebaja soovis 13. veebruaril 2020. a registreeritud pöördumises sellist teavet, mida Tartu Vanglal sellisel kujul kogutud ega süstematiseeritud ei olnud, siis luges vangla AvTS § 23 lg 2 p 5 alusel kaebaja pöördumise selgitustaotluseks ja vastas sellele märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses sätestatud korras. Kohus nõustub vastustajaga, et pöördumistele liigitamisel tuleb haldusorganil lähtuda konkreetse pöördumise sisust, mistõttu ei määra pöördumise liiki üksnes see, kuidas kaebaja ise oma pöördumist on liigitanud. Kuivõrd kaebaja soovis pöördumises sellist teavet, mida vanglal sellisel kujul kogutud ei olnud ja soovitud teavet oleks pidanud alles hakkama selliselt koguma, süstematiseerima ja dokumenteerima, siis loeti kaebaja pöördumine õiguspäraselt selgitustaotluseks ja kaebajale vastati selgitustaotlusele vastamiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Seetõttu ei ole selles osas alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks. Kohtule ei ole teada õiguslikku alust, mis kohustaks vastustajat kaebaja nõutud infot koguma või säilitama. Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni.
46.Eelnevale tuginedes jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mis seisnes kaebaja teabenõudele (registreeritud vanglas
47.Kohus peab vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetluse kinniseks kaebaja terviseandmeid puudutavas osas (dtl 138, 188-191). HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu.
48.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid Tartu Vangla ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
49.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.