Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.12.2020 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 20.02.2020 Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kus ta leiab, et Tartu Vangla on teda viie aasta jooksul kohaldanud alandavalt ja rikkunud eraelu puutumatust. Selle 5 aasta jooksul on teda hoitud ligikaudu 600 päeva kartseris. Sealjuures on teda hoitud 2015-2016. aastatel kartseris neli kuud järjest. Ta oli 5 aastat ilma mingisuguse tegevuseta. Pärast seda, kui psühholoog lahkus töölt, ei olnud tal sisuliselt mingit võimalust käia kuskil, rääkida vms; temaga ei tegeletud nii, nagu oleks olnud kohane. Ametnikud provotseerisid konflikte, mis tekitas omakorda raskusi olla. Tartu Vangla jättis 28.04.2020 taotluse rahuldamata. Vastuse põhjendused kohtu poolt menetlusse võetud osas:
1.Isiku suhtes kohaldati 2017. aastal kartserikaristusi järjestikku pikkusega 24, 2, 4, 21, 52 ja 5 päeva, mille vahele jäi vastavalt 28, 5, 5, 5, 39 ja 94 päeva. Kaebaja kohtus samal ajal psühholoogiga 11 korral ning ta viibis ka psühhiaatri vastuvõtul ning talle määrati ka ravimid. Seega on vangla jälginud isiku vaimset tervist. Samal aastal läbis kinnipeetav ka programmi „Eluviisitreening“ ning samuti olid tal kohtumised kaplani ja sotsiaaltöötajaga, millele lisandusid iganädalased kohtumised kontaktisikuga. Isiku suhtes kohaldati 2018. aastal kartserikaristusi järjestikku pikkusega 16, 7, 5, 4, 16, 12, 2 ja 28 päeva, mille vahele jäi vastavalt 46, 29, 2, 22, 12, 38, 115 ja 35 päeva. Kinnipeetav kohtus 1(5)
psühholoogiga 11 korral, samuti oli tal vastuvõtt vaimse tervise õe juures, kohtumised kaplani, sotsiaaltöötaja ja kontaktisikuga. Isiku suhtes kohaldati 2019. aastal kartserikaristusi järjestikku pikkusega 8, 12, 9, 54, 44 ja 52 päeva, mille vahele jäi vastavalt 26, 31, 46, 16 ja 15 päeva. Isikul oli kohtumine psühholoogiga ühel korral ja vastuvõtte vaimse tervise õega 3 korral. Vaimse tervise õe ettepanekul katkestati kartserikaristuste kandmine 15 päevaks. Samuti hindas kartserikaristuse jätkamise võimalikkust psühhiaater. Eeltoodust tulenevalt on vangla pidevalt jälginud kinnipeetava tervist ja kartserikaristuse mõju talle. Vajadusel on kartserikaristus katkestatud. Sarnaselt vabaduses viibimisel saab kinnipeetav ise avaldada, kas ta vajab psühholoogi abi. Kinnipeetav on ka avaldanud vaimse tervise õele, et on rahul, et kannab kartserikaristust. Muresid või muutusi enesetunde osas ei ole olnud.
2.Isiku väide, et tal ei ole olnud võimalust viie aasta jooksul kellegagi rääkida ja ta oli tegevuseta ei vasta tõele. Eelpool kirjeldatut arvestades on kinnipeetaval olnud piisavalt võimalusi suhtlemiseks.
2.XX esitas 04.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt kahjuhüvitisena 15 000 euro väljamõistmist alates 2014. aasta detsembris tulenevalt: - pikkadest kartseri perioodidest; - läbiotsimistel alandamisest; - abiellumise piiramisest; - hariduse omandamise piiramisest ja - lukurežiimil tegevuseta jätmisest. Kohus küsis Tartu Vanglalt kaebuses viidatud dokumente ja kahju hüvitamise taotluse materjale. Kohus jättis kaebuse 19.08.2020 määrusega käiguta. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest täpsustada kaebuse aluseks olevaid toiminguid ja selgitada, miks tal ei olnud võimalik kaebetähtaega järgida. Kaebaja ei ole pärast kaebuse esitamist rohkem kohtule vastanud. Kohus võttis 24.09.2020 määrusega menetlusse kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks alates 26.02.2017, mis on tekitatud pika-ajaliselt kartseris hoidmisega ja eraldatud lukustatud kambris tegevuseta jätmisega. Kohus tagastas sama määrusega kaebaja muud nõuded: kuni 25.02.2017 pika-ajaliselt kartseris hoidmisega ja eraldatud lukustatud kambris tegevuseta jätmisega, läbiotsimisel alandamisega ning abiellumise ja hariduse omandamise piiramisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Määrus on jõustunud.
3.Kaebuse põhjendused menetlusse võetud osas:
1.Kohati olid kartseriperioodid 3-4 kuud järjest, kuigi õiguskantsler ja EIK on leidnud, et üle 3 nädala (21 päeva) äärmisel juhul on ebamõistlik aeg. Kaebaja on üle 100 päeva kartseris viibinud. Tema juures ei käinud arstid ega psühholoogid, talle ei väljastatud midagi peale paberi ega pastaka ega muid lubatud esemeid. Selline pikk periood tekitas kaebajale kannatusi, mida vangla ei tohiks tekitada.
2.Kaebaja jäeti ilma igasugusest tegevusest, temaga ei tegeletud piisavalt ei individuaalselt ega grupitöös. Teised said lukurežiimil viibides osaleda paljudes asjades. Vangla on välja toonud, kes on kaebaja juures käinud, kuid tegemist oli vaid ühe inimesega üks kord kuus, kes küsis lahtise uksega, kas kõik on korras. Vestlus kestis vaid 1-3 minutit, mis ei ole piisav, eriti võõra arsti korral. Tegemist ei ole piisava suhtlemise või tegelemisega.
4.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
1.Kartserikaristuste osas jääb vastustaja kahjuhüvitamise taotluses toodu juurde. Vangla on hinnanud, kas kaebaja on võimeline jätkuvalt kartserikaristusi kandma. Ka eraldatud lukustatud kambris viibimine on oma olemuselt kartserirežiimist erinev, sest isiku õigused ei ole samaväärselt piiratud. 2(5)
2.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise on tinginud füüsilised konfliktid, mis oli muutunud vangla julgeolekut ohustavaks. Kaebaja on 2017-2019. aastal viibinud kas kartserirežiimil või suurema osa ajast eraldatud lukustatud kambris. Lukustatud kambris on kaebajal võimalik kasutada isiklikke asju, samuti voodivarustust, raamatukoguteenust, lugeda ajalehti, käia jalutuskäigul, kasutada telefoni ja pidada kirjavahetust. Julgeolekuabinõusid kohaldatakse isikust tuleneva ohu vältimiseks, mis võib olla kaalukam kui isiku õiguste riive leevendamine. Kohe, kui vangla on otsustanud kaebaja avatud eluosakonda paigutada, on kaebaja põhjustanud olukorra, mis on tinginud julgeolekuabinõude kohaldamise. Vangistus peab olema ka teiste kinnipeetavate jaoks ohutu. Kaebaja on läbinud kaks sotsiaalprogrammi, ta on kohtunud nii sotsiaaltöötaja, kaplani kui kontaktisikuga, samuti on tal olnud periooditi kambrikaaslased.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus selgitab, et kohus lahendab sisuliselt üksnes kaebaja kahte nõuet Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, mis on tekitatud kaebaja väidete kohaselt: - alates 26.02.2017 pika-ajaliselt kartseris hoidmisega ja - alates 26.02.2017 eraldatud lukustatud kambris tegevuseta jätmisega. Kaebusest nähtub see, et kaebaja ei vaidlusta konkreetseid juhtumeid, mis tingisid kartserikaristuse määramise või eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise. Küll aga vaidlustab kaebaja seda, et eralduses viibitud aeg oli liiga pikk ja seetõttu õigusvastane. Kaebuses viidatud ajaperioodi 20152016. aasta osas ei ole kohus kaebust menetlusse võtnud ja seetõttu kohus seda perioodi ei käsitle.
6.Kohus märgib esmalt, et Tartu Vangla on parandanud oma algses kahjuhüvitamise taotluse vastuses toodud andmeid (vt 26.10.2020 vastuse lisa 1). 2017. aasta kohta on vangla algselt märkinud, et 02.05.2017 kandis kaebaja distsiplinaarkaristust 4 päeva, millele järgnes vahe 5 päeva ja sellele karistuse kohaldamine 21 päeva. Kaebusele esitatud vastuse kohaselt seal 5-päevane vahe tegelikult puudus ning kaebaja kandis kartserikaristust kokku seega 30 (4+5+21) päeva, millele eelnes ja järgnes viiepäevane paus. Samuti ei viibinud kaebaja samal aastal järjestikku kartseris mitte 52 päeva, vaid 44 (perioodil 11.07-24.08.2017).
7.Kohus leiab, et määravas osas on kaebaja esitatud väidetega mittenõustumist juba vangla 28.04.2020 otsuses ja 26.10.2020 vastuses kohtule põhjendatud ning kohus peab võimalikuks seda põhjendust järgida. Seetõttu ei korda kohus neid põhjendusi täies ulatuses (HKMS § 165 lg 2).
8.Riigikohus on 10.10.2017 otsuses nr 3-15-3133 selgitanud, et erinevate rikkumiste eest määratud kartserikaristused võivad olla eraldivõetuna õiguspärased, kuid lubatav ei pruugi olla nende katkematu täitmisele pööramine. PS § 18 lg-st 1 ja § 28 lg-st 1 tulenevate põhiõiguste tagamiseks peab vangla kartserikaristusi täitmisele pöörates jälgima muuhulgas, et kartseris viibimise järjestikune kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ega isiku tervist kahjustavaks. Vajaduse korral tuleb mitme kartserikaristuse täitmisele pööramise vahel võimaldada kinnipeetaval mõistlik arv päevi viibida vangla tavatingimustes. (p 18) Riigikohus arendas eeltoodut edasi 04.06.2018 lahendis nr 3-15-2943, märkides, et kõigi distsiplinaarkaristuste katkematu järjestikune täideviimine ei ole vangla julgeoleku tagamiseks tingimata vajalik. Hindamaks, kas kartserikaristuste järjestikune katkematu täitmisele pööramine on lubatav, on oluline arvestada nii isiku kartseris viibimise kestust kui ka sellest tulenevat individuaalset mõju tema tervislikule või sotsiaalsele olukorrale. Seetõttu tuleb individuaalselt hinnata ka seda, kui pikk tavalises eluosakonnas viibimine on piisav kartseris viibimise ohtliku mõju leevendamiseks. Hindamisel tuleb arvestada kartserirežiimil tegelikult kohaldatud piiranguid. Siiski tuleb ka vaimselt ja füüsiliselt terve isiku puhul eeldada tavapärasel kartserirežiimil viibimise 3(5)
ebaproportsionaalsust, kui tema katkematu kartseris viibimise kestus on oluliselt ületanud VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära ehk 45 päeva.
9.Eeltoodust tuleneb, et Riigikohus ei ole rangelt sidunud kartseris viibimise õigusvastasust 45 päeva täitumisega, vaid hinnata tuleb nii selle olulist ületamist kui ka isikule avaldatud individuaalset mõju. 2017. aastal ei ole ükski kartseris viibimise ajaperiood ületanud 45 päeva. Ka kahe pikema ajaperioodi osas – 02.05-01.06 (30 päeva) ja 11.07-24.08 (44 päeva) nähtub vastustaja 28.04.2020 vastusest, et kaebaja kohtus sel ajal psühholoogiga ühel korral (25.07) ja käis eluviisitreeningu kohtumistel (11.05 ja 16.05). Samuti oli tal 08.08 vestlus sotsiaaltöötajaga ning lisaks kohtus ta kontaktisikuga. Kaebusele esitatud vastuse kohaselt käis ta lisaks 03.08 psühhiaatri vastuvõtul (vastuse p 2.5). Kahel korral on karistuste vahele jäänud vaid 5 päeva, kuid samas on ka pikemaid perioode – 28, 39 ja 94 päeva. 2018. aastal ei ole ükski kartseris viibimise ajaperiood ületanud 28 päeva. Karistuste kohaldamiste vahele on jäänud märkimisväärsed ajavahemikud, mis on võrreldavad karistuse enda pikkustega. Ka pikima karistuse jooksul (04.12.2018-01.01.2019, kokku 28 päeva) jooksul on kaebajal olnud psühhoteraapia vestlus 06.12 (28.04.2020 kahju hüvitamise taotluse vastuse lk 4) ning 17.12 toimus vestlus kaplaniga (vastus kaebusele p 2.5). 2019. aastal on kuni juunikuuni kaebajale määratud karistused olnud pikkusega 8-12 päeva, mille vahele on jäänud ajaperioodina 26 kuni 46 päeva, mistõttu ei tähenda kohus mistahes õigusvastasust kohaldatud karistuste pikkuses. Samasse aastasse jääb aga karistuste järjestikku kohaldamine pikemateks perioodideks – 17.06-10.08 (kokku 54 päeva); 26.08-09.10 (kokku 44 päeva) ja 24.10-15.12 (kokku 52 päeva). Vangla on taotlenud 23.07 meditsiiniosakonnalt kontrolli, kas kaebaja võib jätkuvalt kartseris edasi viibida (38 päeva kantud, vastus kaebusele lisa 14). Ka on arsti ettepanekul tehtud kartserikaristustes paus alates 10.08 (lisa nr 16). KA 01.10 kontrolliti 36 päeva täitumisel, kas kaebaja võib karistust edasi täita (lisa 17). Vastusest kahju hüvitamise taotlusele (lk 6) nähtub, et kaebaja kohtus 09.10. vaimse tervise õega, kus kaebaja oli rahulik, kaebusteta ja toetusravita. Hästi käitumise ja koostöö tõttu tegi õde ettepaneku anda kaebajale mõningane puhkeaeg, mis ka rahuldati. 24.1015.12 perioodil on karistuse kandmise jätkamist hinnanud nii vaimse tervise õde (14.11) kui ka psühhiaater (10.12). Vaimse tervise õele on kaebaja kurtnud küll suhtlemisvaegust, kuid oli kaebusteta, toetusravita, rahuliku käitumisega. Samale järeldusele jõudis ka psühhiaater, kes tegi samas ettepaneku kartserikaristuse kandmise katkestamiseks (vastus kaebusele lisa 18). Seega on kaebaja terviseseisundit jälgitud ning vangla on lähtunud erialaspetsialistide hinnangust. Vastuses kaebusele on täiendavalt välja toodud, et kaebaja kohtus vaimse tervise õega lisaks veel 07.11. Samuti esimesel pikemal kartseriperioodil (17.06-10.08) läbis kaebaja sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, mille kohtumised toimusid 27.06, 02.07 ja 10.07. Kaebaja on kartseris viibimise pikematel perioodidel kohtunud kaplaniga 18.06, 02.09, 06.09, 11.09, 26.09, 08.10, 07.11 ja 26.11. Eeltoodust tulenevalt nähtub kohtule, et 2017. ja 2018. aastal ei olnud ükski kartseris viibimise periood sedavõrd pikk, et ületanuks 45 päeva. Ka pikemate perioodide osas nähtub kaebaja suhtlus erinevate isikutega ja ka sotsiaalprogrammi läbimine. 2019. aasta pikemaid kartseris viibimise perioode on kontrollinud vaimse tervise õde ja psühhiaater; sealjuures on õe ettepanekul tehtud karistustele ka paus (rohkem kui kaks nädalat). Kartseris viibides on kaebaja saanud osaleda nii sotsiaalprogrammis kui ka kohtuda kaplaniga. Kohus märgib, et kartseris viibimine on karistus, millele ongi omane vähesem suhtlus ja võimalus oma teguviisi üle järele mõelda. Eeltoodud kohtumiste teavet arvestades ei ole kaebajat jäetud sotsiaalsesse isolatsiooni, mis rikuks inimväärikust või kahjustaks tervist.
10.Vastusest kaebusele (p 2.3) nähtub et alates 20.04.2017 on kaebaja viibinud väljapool kartserit eraldatud lukustatud kambris, väljaarvatud üksikud ajahetked. Vastuse punktist 2.2 nähtub, et kaebaja on sisuliselt kohe pärast julgeolekuabinõude kohaldamist sattunud uuesti olukorda, mis on tinginud uute samasuguste abinõude kohaldamise. 4(5)
Kaebaja ei ole vaidlustanud tema suhtes antud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirju. Samas nähtub kohtule esitatud 20.04.2017 käskkirjast (vastuse lisa 2) kaklus, 09.08.2017 käskkirjast solvamine, korralduste eiramine, keelatud esemete omamine ja kokku 37 kehtivat distsiplinaarkaristust (lisa 4); 03.11.2018 käskkirjast rünne kaaskinnipeetava suunal (lisa 6); 13.02.2019 käskkirjast keelatud esemete valdamine, ebaviisakas suhtlus ja allumatus korraldustele (lisa 8). Viimases käskkirjas on kirjeldatud kambri lõhkumist kuni rahustuskambrisse paigutamiseni ja ka jalgadega vastu ust peksmine. Edasi on otsustatud kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõude kohaldamist jätkata (lisad 9-13), kuna kaebajal on algselt üle 24 ja hiljem üle 50 distsiplinaarkaristuse, ta eirab ametnike korraldusi ja rikub suhtlemise eeskirju. Kaebaja juurest on leitud ka keelatud esemeid (lahtised žiletiterad, vaskjuhtme jupp, lisad nr 11 ja 13) ning ta on kasutanud teise kinnipeetava kõnekaarti (lisa 12).
11.Riigikohus selgitas 04.06.2018 lahendis nr 3-15-2943, et üksikvangistusena on käsitatav nii distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kui ka täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (vt nt EIK otsus asjas nr 31535/09: Gorbulya vs. Venemaa, p 75). Riigisiseses õiguses tuleb kartserikaristuse täitmisele pööramist siiski selgelt eristada VangS § 69 lg 2 p 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõude raames eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisest. Kinnipeetava distsiplinaarkaristuse täideviimise ja vangla julgeoleku vahel puudub otsene põhjuslik seos. Kuigi kahtlemata on distsiplinaarkaristusel teatav eripreventiivne eesmärk, määratakse distsiplinaarkaristus minevikus toime pandud teo eest ja distsiplinaarmenetluses ei tehta prognoosotsust tulevase distsipliinirikkumise võimalikkuse kohta. Eeltoodust tuleneb, et kuigi eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist saab ka käsitleda üksikvangistusena, on sellel otsesem põhjuslik seos vangla julgeolekuga ja sellega tehakse siiski prognoosotsus tulevase distsipliinirikkumiste võimalikkuse kohta. Vastustaja on ammendavalt välja toonud, et kaebajat ei jäetud ka eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal tegevusteta. Vastuses kaebusele punktis 2.5 on välja toodud kaebaja poolt kahe sotsiaalprogrammi läbimine, kohtumised psühholoogi, psühhiaatri, vaimse tervise õe, sotsiaaltöötaja ja kaplaniga. Kohus ei korda neid kuupäevi täies ulatuses. Samuti on kaebajal olnud kambrikaaslased, sh mitte vaid üksikutel päevadel, vaid pigem paari nädala kuni kuu kaupa. Kaebaja pikaajalist lukustatud kambris viibimist tuleb arvestada koosmõjus ka kaebajast tuleneva prognoositava ohuga vangla julgeolekule. Nagu nähtub viimastest julgeoleku abinõude jätkamise protokollidest (vastus kaebusele lisa 10 jj), oli kaebajal sel ajal üle 50 kehtiva distsiplinaarkaristuse. Samuti on kaebaja peaaegu kohe tavarežiimile saabumisel pannud toime rikkumise, sh alustanud kakluseid. Kaebaja kambrist on leitud esemeid, mis võivad olla ohtlikud teiste inimeste elule ja tervisele (žiletiterad, 45 cm pikkune vaskjuhtme jupp). Kaaludes seega ühelt poolt kaebajast tulenevat ohtu teiste inimeste elule ja tervisele ning teiselt poolt kaebaja suhtlemisvajadust, siis arvestades vastuses kajastatud kohtumisi erinevate isikutega ja ka kambrikaaslaste olemasolu kindlatel ajaperioodidel, on vangla leidnud mõistliku tasakaalu vangla julgeoleku ja kaebaja õiguste vahel.
12.Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna avaldatud asjaoludest ei nähtu vangla õigusvastast tegevust. Õigusvastase tegevuse puudumisel on täitmata ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise esimene element ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.