Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 17.11.2020, Tallinn 3-20-768 K.V. kaebus Saue Vallavalitsuse 02.01.2020 korralduse nr 16 ja 25.03.2020 korralduse nr 319 tühistamiseks ning Saue valla kohustamiseks uuesti hindama kaebaja poolt 20.12.2019 esitatud ehitusteatist
Menetlusosalised
Kaebaja: K.V., volitatud esindaja E.V. Vastustaja: Saue vald, volitatud esindaja Sandra Marran
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.12.2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.E.V. (edaspidi kaebaja volitatud esindaja) esitas 20.12.2019 Saue Vallavalitsusele (edaspidi vastustaja) ehitusteatise koos ehitusprojektiga, mille alusel soovib saada ehitusõigust Alliku külas asuva Tiiri 6 kinnisasjale (katastritunnus 72701:002:0667, pindala 14 769 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) väikeehitise ehitusaluse pinnaga 42 m2 ehitamiseks.
2.Vastustaja keeldus 02.01.2020 korraldusega nr 16 ehitusõiguse andmisest. Kaebaja volitatud esindaja esitas 06.01.2020 korralduse peale vaide, mille vastustaja jättis 25.03.2020 rahuldamata.
3.K.V. (edaspidi kaebaja) esitas 25.04.2020 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse. Kohus võttis 18.06.2020 kaebuse menetlusse haldusakti ja vaideotsuse tühistamisnõudes ning vastustaja kohustamisnõudes ehitusteatist uuesti hindama. Kohus määras 12.10.2020 määrusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja nõuded põhinevad väitel, et ehitusõiguse andmisest keeldumine rikub tema õigusi. Kaebaja palub 18.06.2020 seisukohas kohtul arvestada vaides märgitud väidetega, mis on kokkuvõtvalt järgmised.
5.Vastustaja leiab korralduses, et maakonna- ja üldplaneeringus saavutatud ühiskondlikke kokkuleppeid kajastav avalik huvi väärtuslike põllumaade säilitamiseks ning kasutamiseks toiduainete tootmiseks kaalub üles eraomaniku huvi kinnistut hoonestada. Kaebaja ei ole soovinud kaotada põllumaad, vaid tema eesmärgiks on asuda antud maa-ala sihtotstarbeliselt kasutama. Vastustaja leiab, et ehitusõiguse andmisega väheneks kinnistul põllumajanduslikult kasutatav maa-ala umbes 100 m2. Kuid ilma abihooneta ei saa kaebaja kinnistut põllumajanduslikult kasutada. Kaebajal puuduvad vahetus läheduses teised kinnistud, kuhu saaks abihoone ehitada. Vastustajal ei ole tekkinud küsimust selles, et tegemist on põllumajandusliku abihoonega.
6.Vastustaja poolt haldusaktis haldusasjale nr 3-11-2306 viitamine on asjakohatu: selle vaidluse esemeks oli kinnistu sihtotstarbe muutmine ning see on lahendatud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.
8.Kinnistut saab kasutada põllumajanduseks ilma hoonestamata. Hoonestamise korral (sõltumata ehitise asukohast) ei saaks hoonete ja nendega seotud rajatiste sh teealust maad enam põllumajanduslikul otstarbel kasutada ja seega kõrge (viljelusväärtusega üle 50 hindepunkti) põllumaa hulk vallas väheneks.
9.Saue valla üldplaneeringu seletuskiri (lk 15 punkt 7) sätestab, et planeeringu eesmärk on säilitada väärtuslik põllumaa põllumajanduslikuks otstarbeks. Väärtuslikeks põllumaadeks on viljakad põllumaad (boniteediga üle 50 hindepunkti) ning terviklikud põllumaa-alad suurusega üle 4 ha. Väärtusliku põllumaa alasid reeglina ei hoonestata ning puudub alus erandi tegemiseks.
10.Kinnistule kavandatava abihoone jaoks on vajalik teenindusmaa orienteeruvalt 5 m ulatuses hoone välispiiridest. Kohaliku teekaitsevööndi laiuseks 20 m. Lähim hoone saaks kinnistul paikneda mitte vähem kui 20 m kaugusel kinnistu piirist ehk sõiduteest. See tähendab, et
minimaalset 3 m laiuse juurdepääsutee rajamiseks kuluks maad arvestuslikult ~60 m2. Seega koos hoone ehitusaluse pinnaga väheneks kinnistul põllumajanduslikult kasutatav maa-ala kokku ca 100 m2 ala kohta.
11.Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek nõutav siis, kui soovitakse ehitada väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2. Kuni 20 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga abihoone on piisav tööriistade ja tehnika hooajaliseks hoiustamiseks.
12.Kinnistu on sellise suurusega (väiksusega), et kaasaegses suurpõllumajanduses kasutatavate masinate kasutamine ei ole usutav. Väiketootmises kasutatavad tööriistad on aga piisavalt väikesed, et nende hoiustamiseks puudub mõistlik põhjus eraldi hoone ehitamiseks. Kui hooajaliselt on tarvis tööriistu hoiustada, siis võimaldab väikeladude renditurg tegeleda põllumajandusega alal, kus ei asu hooneid. Kinnistule asuvad piisavalt lähedal sellised rendilaod.
13.Vastustaja viitas haldusaktis haldusasjale nr 3-11-2306 lähtudes maaüksuse hoonestamise küsimusest. Vastustaja on jätkuvalt vastu kinnistu hoonestamisele kas elamu või põllumajandusliku abihoonega. Põhjus on üldplaneeringus, mis kaitseb ühiskondliku kokkuleppena saavutatud avaliku huvi säilitada ja kasutada väärtuslikke põllumaid toiduainete tootmiseks. Avalik huvi kaalub üles kaebaja huvi kinnistut hoonestada. Hoonestamise korral ei saaks hoonete ja nendega seotud rajatiste alust maad enam põllumajanduslikul otstarbel kasutada, mis ei ole avalikes huvides.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud kohtu kogutud ja menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ning seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Vastustaja keeldus ehitusõiguse andmisest korraldusega (kaebaja 18.06.2020 menetlusdokumendi lisa), mis on vormiliselt ja materiaalselt õiguspärane haldusakt (Haldusmenetluse seadustiku § 54, 55-57). Vastustaja tugines õigusliku alusena ehitusseadustiku § 44 p-le 1 ning põhjendas keeldumist vastuoluga Harju maakonna teemaplaneeringuga ja Saue valla üldplaneeringuga, mis näevad ette kinnistu kasutamise põllumajanduslikul otstarbel. Tegemist on avaliku huviga, mis kaalub üles kaebaja huvi kinnistule ehitada. Riigikohus on selgitanud, et ehitusõiguse andmisel tuleb arvestada üldplaneeringuga (16.12.2016 määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 10). Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla kinnistu põllumajanduslikul otstarbel kasutamise vajadust. Kaebaja vastuväited seonduvad abihoone vajadusega, et kasutada kinnistut põllumajanduslikul otstarbel (kaebuse lisaks olev vaie, lk 2, 4).
15.Vaideotsuses (kaebuse lisa) selgitas vastustaja, mis põhjusel ei ole kaebaja väited abihoone ehitamiseks asjakohased. Kaebaja soovib, et kohus lähtuks vaides esitatust. Kaebaja ei ole esitanud täiendavaid väiteid, mis omavad tähendust asja lahendamisel.
16.Kohus leiab, et vastustaja korralduses ja vaideotsuses on vastatud kõikidele kaebaja väidetele, mis omavad tähendust asja lahendamisel, ning kohus nõustub vastustaja põhjendustega. Kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei
pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele (Halduskohtumenetluse seadustiku, edaspidi HKMS, § 165 lg 2 lg 2). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega.
17.Täiendavalt vastab kohus kaebaja järgmisele väitele: vastustajal ei ole seadnud kahtluse alla, et kaebaja tahe on ehitada põllumajanduslik abihoone. Vastustaja ei ole otsesõnu väljendanud, et ta kahtleb kaebaja tahtes ehitada põllumajanduslik abihoone. Samas on vastustaja selgitanud, et kuni 20 m2 suurune abihoone on piisav tööriistade ja tehnika hooajaliseks hoiustamiseks. Vastustaja viitab korralduses haldusasjale nr 3-11-2306, mille esemeks oli kinnistu sihtotstarbe muutmine selliselt, et kinnistule ehitada elamu. Vastustaja on jätkuvalt vastu kinnistu hoonestamisele kas elamu või põllumajandusliku abihoonega. Kohus tuvastab tõendite alusel järgnevad asjaolud: 1) Mave Kinnisvara OÜ omandas kinnistu kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumise teel (Tallinna Halduskohtu 16.05.2012 otsus); 2) Mave Kinnisvara OÜ tegevusalaks on kinnisvara ost-müük (e-äriregister); 3) Mave Kinnisvara OÜ juhatuse liikmeks on E.V. ja osanikuks K.V. (Äriregistri kaart); 4) Osaühing MAAMAJA omandas kinnistu Mave Kinnisvara OÜ-lt (Tallinna Halduskohtu 16.05.2012 otsus); 5) kinnistu kuulub Osaühingule MAAMAJA, Osaühingule MAAÕHK ja Osaühingule MAAKOHT (kõigil 1/3, e-kinnistusraamat); 6) nende äriühingute juhatuse liige on kas K.V. või K.V. ja E.V. ning äriühingute tegevusalaks ei ole põllumajandus (e-äriregister). Tuvastatud asjaolude alusel ei ole eluliselt usutav, et kaebaja eesmärgiks on kinnistu kasutamine põllumajanduslikul otstarbel. Samuti ei ole eluliselt usutav selle eesmärgi tagamiseks abihoone ehitamine. Neid seisukohti toetab ehitusprojekt (kaebuse lisa), mille järgi on ehitatava hoone osadeks abiruum, olmeruum, terrass. Projekti nurgas on kirjas „PUHKEMAJA“. Ehitusprojekt ja kaebaja väidetav eesmärk lahknevad. Kohus leiab, hinnates tervikuna kaebaja käitumist haldusasjas nr 3-11-2306 ja käesolevas asjas, et kaebaja eesmärk on jätkuvalt elamiseks kasutatava hoone ehitamine. Vastustaja keeldus varasemalt õiguspäraselt ehitusõiguse andmisest (haldusasi nr 3-11-2306).
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.