Määruskaebuse esitaja taotles Viru Vanglalt alates 15.04.2014 Viru Vanglas ebainimlikes tingimustes viibimisega ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-de 9–18, § 22, § 23, § 28, § 32, § 46 sätete mõtte ja sisu moonutamise või mittetäitmisega esile kutsutud piinade ja kannatustega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 100 000 eurot ning teadlikult ravi mittevõimaldamise ja vale ravi ning kunstlikult 02.05.2018. aastal esilekutsutud insuldi ja muude tervisekahjustuste eest, mis tekitati piinamise kaudu Viru Vanglas alates 15.04.2014, kahju hüvitamist summas 1 miljon eurot. Määruskaebuse esitaja allkirjastas kahju hüvitamise taotluse enda kinnitusel 10.12.2019, inspektor-kontaktisik märkis taotlusele kättesaamise kuupäevaks 11.12.2019 ja Viru Vangla registreeris taotluse 13.12.2019 nr-ga 6-16/130-1.
2.Määruskaebuse esitaja esitas 25.02.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuses viitab määruskaebuse esitaja Viru Vanglale 11.12.2019 esitatud kahju hüvitamise taotlusele, millele Viru Vangla ei olnud halduskohtule kaebuse esitamiseni vastanud. Määruskaebuse esitaja väitel sai ta vanglale esitatud kahjunõudes märgitud pretensioonide, faktide ja sündmuste tõttu taas tagakiusamise ja piinamise osaliseks. Näitena toob määruskaebuse esitaja Viru Vangla 13.12.2019.a käskkirja nr 6-4/310-1, mille alusel
kohaldati määruskaebuse esitaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja paigutati ta eraldi lukustatud kambrisse, ning Viru Vangla 20.12.2019. a käskkirja nr 6-3/949-1, millega määrati määruskaebuse esitajale distsiplinaarkorras 7-päevane kartserikaristus. Määruskaebuse esitaja esitas Viru Vanglale vaide 13.12.2019. a käskkirja nr 6-4/301-1 peale, mille vangla registreeris 18.12.2019 nr-ga 6-12/486-1. Määruskaebuse esitaja sõnul esitas ta vanglale vaide ka Viru Vangla 20.12.2019. a käskkirja nr 6-3/949-1 peale, kuid vangla kaotas selle ära. Veel viitas määruskaebuse esitaja tervisliku seisundi halvenemisele kartseris veedetud ajal ning hüpertooniadiagnoosile. Määruskaebuse esitaja esitas riigi õigusabi taotluse, soovides endale juriidilist abi vandeadvokaadi näol, ning taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Lisaks palus määruskaebuse esitaja välja nõuda Viru Vanglale 11.12.2019 esitatud kahjunõue ning muud asjakohased materjalid.
3.Tartu Halduskohus jättis 26.05.2020. a määrusega kaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta ning kohustas määruskaebuse esitajat kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Halduskohus selgitas, et mõistab kaebust nii, et määruskaebuse esitaja soovib Viru Vangla 13.12.2019. a käskkirjaga nr 6-4/310-1 ja 20.12.2019. a käskkirjaga nr 6-3/949-1 talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning et tekitatud kahju väljendus määruskaebuse esitaja inimväärikuse alandamises. Juhul, kui määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtu tõlgendusega nõus, peab ta sellest halduskohtule teada andma. Halduskohus viitas riigi õigusabi taotluses esinevatele puudustele ja andis tähtaja nende kõrvaldamiseks.
4.Määruskaebuse esitaja esitas 08.06.2020 vastuse kohtumäärusele ning riigi õigusabi taotluse. Määruskaebuse esitaja märkis, et halduskohtule esitatud kahjunõue tuleneb Viru Vangla käskkirjadest nr 6-4/310-1 ja nr 6-3/949-1, millega kahjustati oluliselt määruskaebuse esitaja elukvaliteeti, kahjustati teadlikult tema tervist ning raskendati karistuse tingimusi. Kahju hüvitamise määra palub määruskaebuse esitaja kindlaks määrata kohtu äranägemisel. Lisaks taotles määruskaebuse esitaja Viru Vangla käskkirjade nr 6-4/310-1 ja nr 6-3/949-1 tühistamist.
5.08.07.2020 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja avaldus pealkirjaga „Lisa kahjunõudele“, milles kaebaja soovis halduskohtult teavet 24.02.2020 kohtule esitatud kahjunõude menetluse kohta. Määruskaebuse esitaja väitel ei olnud Viru Vangla vastanud 11.12.2019 esitatud kahju hüvitamise taotlusele ega 25.06.2020 esitatud teabenõudele, millega määruskaebuse esitaja tahtis teada saada, mis põhjustel ei ole vangla talle senimaani vastanud.
6.31.07.2020 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja avaldus pealkirjaga „Lisa kaebusele“. Määruskaebuse esitaja väitis, et kuna Viru Vangla ei vastanud 11.12.2019 esitatud kahjunõudele tähtaegselt, kasutas määruskaebuse esitaja seadusest tulenevat õigust ja esitas 24.02.2020 Tartu Halduskohtule menetlemiseks kahjunõude. Määruskaebuse esitaja pöördus teabe saamiseks väidetavalt 15.07.2020 (ilmselt eksitus, 08.07.2020 Tartu Halduskohtusse jõudnud teabenõue on allkirjastatud 05.07.2020) Tartu Halduskohtu poole, kuid pole seni vastust saanud. Määruskaebuse esitaja pöördus 24.06.2020 ja 07.07.2020 teabenõuetega ka Viru Vangla poole ja sai Viru Vanglalt 29.07.2020 vastuse, mille kohaselt 13.12.2020 nr-ga 6-16/130-1 registreeritud kahjunõudele koostatakse sisuline lahendus esimesel võimalusel. Määruskaebuse esitaja esitas taotluse võtta seoses 11.12.2019. a kahjunõudega nr 6-16/130-1 asja materjalide juurde koopiad nimetatud teabenõuetest ja vastusest ning rahuldada kahjunõue täies ulatuses. Määruskaebuse esitaja lisas, et on kohtu ettepanekul valmis kahjunõude ulatuse küsimuses sõlmima Viru Vanglaga ka kohtuvälise kokkuleppe.
7.Tartu Halduskohus jättis 03.08.2020. a määrusega rahuldamata menetlusabi taotluse (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ja kohustas määruskaebuse esitajat tasuma kaebuse
esitamise eest riigilõivu summas 250 eurot 5 päeva jooksul kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis, et tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-st 2 tasutakse kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, riigilõivu 250 eurot. Halduskohus leidis määruskaebuse esitaja majanduslikku seisundit analüüsides, et määruskaebuse esitaja on suuteline tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 250 eurot, jättis sellest tulenevalt määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja kohustas määruskaebuse esitajat tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 250 eurot. Halduskohus märkis, et käesoleva määrusega on vastatud ka määruskaebuse esitaja 08.07.2020 halduskohtusse saabunud teabenõudele.
8.Määruskaebuse esitaja esitas 07.08.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.08.2020. a määruse resolutsiooni p 1 peale.
9.Tartu Ringkonnakohus tagastas 25.08.2020. a määrusega määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
10.Tartu Halduskohus tagastas 02.09.2020. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis läbi vaatamata riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 2). Halduskohus tegi kindlaks, et määruskaebuse esitaja jättis talle antud tähtajaks tasumata kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summas 250 eurot, mistõttu ei vasta kaebus HKMS § 104 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Tegemist on sellise puudusega, mis takistab kaebuse menetlusse võtmist ja menetlemist. Lisaks leidis halduskohus, et riigilõivu tasumata jätmine viitab sellele, et määruskaebuse esitaja on kaotanud huvi kaebuse menetlemise vastu, kuna halduskohus oli eelnevalt hoiatanud riigilõivu tähtajaks tasumata jätmise tagajärgede eest. Kaebuse tagastamisega seonduvalt jättis halduskohus läbi vaatamata määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Määruskaebuse esitaja esitas 15.09.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja märgib, et vastavalt RLS § 22 lg 1 p-le 12 on kaebaja tervisele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue rigiilõivuvaba ning seetõttu on määruskaebuse esitajalt riigilõivu nõudmine summas 250 eurot tervisele teadlikult tekitatud kahju eest ebaseaduslik. Määruskaebuse kohaselt loob kohtunik menetlemisele takistusi selle asemel, et selgitada välja määruskaebuse esitaja tervisele tekitatud kahju ametnike omavoli läbi ja anda hinnang ametniku tegevusele ja kohaldada vajadusel meetmeid. Määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 02.09.2020. a määruse tühistamist, kaebuse ja kahjunõude, mis on seotud Viru Vangla käskkirjadega nr 6-4/310-1 ja 6-3/949-1, menetlusse võtmist, määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamist, riigi õigusabi korras kaitsja määramist, Viru Vangla käskkirjade nr 6-4/310-1 ja 6-3/949-1 tühistamist ning läbi kannatuste, piina ja tervisele ning elule tekitatud kahju eest mõistliku ja proportsionaalse kahju väljamõistmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas menetlusstaadiumis aluseid määruskaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega võtab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks halduskohtule.
15.HKMS § 203 lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. Vastavalt HKMS § 199 lg 2 p-le 2 võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. „Olulises ulatuses“ põhjendamata jätmine võib tähendada ka seda, kui oluline aspekt kaebusest on täielikult tähelepanuta jäetud ning sellega seotud asjaolud jäetud tuvastamata või tõendid hindamata (K. Merusk, I. Pilving, HKMS Kommenteeritud väljaanne, lk 611).
16.Käesoleva haldusasja toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebuse ettevalmistava menetluse käigus nimetatud mitmeid nõudeid – 11.12.2019 Viru Vanglale esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, Viru Vangla 13.12.2019. a käskkirjaga nr 6-4/310-1 ja 20.12.2019. a käskkirjaga nr 6-3/949-1 määruskaebuse esitajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, samade käskkirjade tühistamise nõuded. Kaebuse saanud kohtu ülesandeks on välja selgitada vaidluse ese, pooled ja nende esindajad ning kontrollida, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning tegema vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Halduskohus on 26.05.2020. a määruses täpsustanud määruskaebuse esitaja nõuet seoses vangla käskkirjaga nr 6-4/310-1 ja käskkirjaga nr 6-3/949-1 määruskaebuse esitajale tekitatud mittevaralise kahjuga. Haldusasja materjalidest ei tulene, et halduskohus oleks ettevalmistava menetluse käigus käsitlenud ülejäänud nõudeid, vanglale esitatud kahjunõuet ja vangla eelnimetatud käskkirjade tühistamise nõudeid. Muu hulgas tuleb kohtul ettevalmistava menetluse käigus kontrollida, kas kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Haldusasja materjalidest nähtub, et halduskohus on esitanud küll korduvaid järelepärimisi seoses vanglale esitatud kahjunõude menetlemisega, kuid ülejäänud nõuete osas valitseb ebaselgus. Määruskaebuse esitaja on erinevates halduskohtule esitatud dokumentides rääkinud läbisegi mittevaralisest kahjust, mis on seisnenud inimväärikuse alandamises ja mittevaralisest kahjust, mis on seisnenud tervisekahjus. Ka need aspektid vajaksid suuremat tähelepanu vaidluse eseme väljaselgitamisel. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jätnud tähelepanuta olulised aspektid kaebusest ning tuvastamata olulised sellega seotud asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tal võimalik kõrvaldada halduskohtu määruse puudusi, sest sellisel juhul muutuks ringkonnakohus esimese astme kohtuks ning ei oleks tagatud menetlusosaliste õiguste kaitse kolmeastmelises kohtusüsteemis.
17.Riigilõivu tasumisega seonduvalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgnevat. HKMS § 104 lg 1 lause 2 kohaselt tasutakse kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Käesoleval juhul määras halduskohus 03.08.2020. a määrusega riigilõivu suuruse kindlaks riigivastutusnõude järgi, mis oli esitatud väärikuse alandamise alusel ja millega kaebaja soovis õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Ringkonnakohus täpsustab, et juhul, kui kaebaja oleks vastava riigilõivu tasunud, oleks see HKMS § 104 lg 1 lause 2 järgi hõlmanud ka esitatud tühistamisnõuete menetlemise. Esitatud tühistamisnõuded tohib halduskohus riigilõivu tasumata jätmise tõttu tagastada aga alles siis, kui ta on eelnevalt andnud kaebajale võimaluse tasuda riigilõivu 15 eurot ainult tühistamisnõuete menetlemise eest.
18.Eelnevast tulenevalt tuleb Tartu Halduskohtu 02.09.2020. a määrus tühistada ning saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.