Flinty OÜ kaebus Tartu Ringkonnakohtu esimehe 20.05.2020.a vastuse nr 13-6/20/3-2 ja Riigikohtu esimehe 20.05.2020.a vastuse nr 7-7/20-221 tühistamiseks ning eelnimetatud isikute kohustamiseks algatada distsiplinaarmenetlus Viru Maakohtu kohtuniku suhtes.
Menetlusosalised
Kaebaja Flinty OÜ, esindaja Urmas Uustal
RESOLUTSIOON
1.Liita kohtuasjad 3-20-1172 ja 3-20-1176. Liidetud kohtuasja numbriks saab 3-20-1172.
2.Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Flinty OÜ (edaspidi kaebaja) esitas 17.04.2020 ühiselt Riigikohtu esimehele, õiguskantslerile, Tartu Ringkonnakohtu esimehele ja Viru Maakohtu esimehele adresseeritud teate distsiplinaarsüüteo tunnustest kohtuniku tegevuses. Kaebaja taotles distsiplinaarmenetluse algatamist tsiviilasja 2-19-13411 lahendanud Viru Maakohtu kohtuniku suhtes. Kaebaja leidis, et tagaseljaotsuse tegemine tsiviilasjas 2-19-13411 oli ebaseaduslik ning kohtunik on suhtluses meediaga andnud kohtuasja kohta eksitavat, moonutatud ja tõele mittevastavat informatsiooni. Kohtuniku tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused, mis seisnevad ametiülesannete mittekohases täitmises ja vääritus tegevuses.
2.Tartu Ringkonnakohtu esimees andis 20.05.2020 punktis 1 nimetatud taotlusele vastuse nr 13-6/20/3-2 (I kd tl 124-125). Vastuse kohaselt tutvus ringkonnakohtu esimees kohtuasja 219-13411 materjalidega, kaebaja avalduse ja selle lisadega ning küsis asjaomaselt kohtunikult selgitusi kaebaja tõstatatud küsimustes. Ringkonnakohtu esimees leidis, et kohtuniku tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kaebaja avalduses esitatud etteheited kohtuniku tegevusele on suures osas õigusemõistmise sisulised küsimused, mille lahendamine distsiplinaarmenetluses ei ole kooskõlas distsiplinaarmenetluse eesmärgiga. Kohtuniku tegevus
kohtuasja menetlemisel ning meediaga suhtlemisel ei anna alust distsiplinaarmenetluse algatamiseks.
3.Riigikohtu esimees andis 20.05.2020 punktis 1 nimetatud taotlusele vastuse nr 7-7/20-221 (II kd tl 124-125). Riigikohtu esimees on tutvunud kaebaja taotluses esitatud seisukohtade kontrollimiseks tsiviilasjade 2-19-13411 ja 2-19-11484 materjalidega, ära kuulanud asjaomase kohtuniku ja saanud arvamuse Viru Maakohtu esimehelt. Riigikohtu esimees leidis, et kaebaja väited seoses tagaseljaotsusega on oma olemuselt õigusemõistmise sisulised küsimused, mille lahendamine väljaspool kohtulikku arutelu ei ole kooskõlas distsiplinaarmenetluse eesmärgiga. Kaebaja ei ole avaldusele lisanud muid asjaolusid, mis viitaksid kohtuniku poolsele ametikohustuste täitmata jätmisele, mittekohasele täitmisele või muule kohtuniku vääritule teole. Seega puudub alus kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks.
4.Kaebaja esitas 16.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebused: - Tartu Ringkonnakohtu esimehe 20.05.2020.a vastuse nr 13-6/20/3-2 tühistamiseks ja ringkonnakohtu esimehe kohustamiseks distsiplinaarmenetlust algatama (kohtuasi 3-201172); - Riigikohtu esimehe 20.05.2020.a vastuse nr 7-7/20-221 tühistamiseks ja Riigikohtu esimehe kohustamiseks distsiplinaarmenetlust algatama (kohtuasi 3-20-1176). Kaebaja on seisukohal, et Tartu Ringkonnakohtu esimees ja Riigikohtu esimees on põhjendamatult jätnud distsiplinaarmenetluse algatamata. Kaebaja kordas määruse punktis 1 nimetatud avalduse põhjendusi. Kohtu seisukoht
5.Kaebaja vaidlustas kohtuasjades 3-20-1172 ja 3-20-1176 vastused, mille erinevad isikud andsid samale taotlusele. Kaebuste eesmärgiks on saavutada distsiplinaarmenetluse algatamine sama kohtuniku suhtes samadel asjaoludel. Kohtu hinnangul võimaldab kaebuste ühine menetlemine nende lihtsamat ja otstarbekamat lahendamist. Kohus liidab kohtuasjad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg 1 alusel.
6.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Õiguskirjanduses selgitatakse seda sätet nii, et kaebajal peab olema isiklik puutumus vastava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema õiguse riives, tegemist peab olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil ning kaebus peab olema selle õiguse kaitseks asjakohane. Kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi - põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist (halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 180-181).
7.Kaebaja vaidlustab Tartu Ringkonnakohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe vastuseid kaebaja taotlusele algatada kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlus.
Kohtute seaduse (KS) § 91 lg 1 kohaselt algatatakse kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlus, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. KS § 87 lg 2 järgi on distsiplinaarsüütegu kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täimises, samuti kohtuniku vääritu tegu. Riigikohus selgitas 08.10.2019.a otsuses asjas 3-19-1861 (p 20), et kohtuniku peale esitatud kaebuse saamisel kontrollib distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omav isik, kas kaebus on põhjendatud või mitte. Kui distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omav isik leiab, et kaebuses toodud etteheited on põhjendatud, siis esitab ta distsiplinaarsüüdistuse. KS § 2 lg 2 järgi ei ole kellelgi õigust sekkuda õigusemõistmisse. Distsiplinaarkolleegium on leidnud, et kohtuniku sõltumatuse tagamiseks peab olema välistatud tema distsiplinaarne mõjutamine selle eest, et ta tõlgendas õigust oma siseveendumuse kohaselt ja erinevalt ükskõik kelle arusaamast. Distsiplinaarkolleegiumil ei ole pädevust hinnata kohtulahendite sisulist õigsust. Kohtuniku süüteoks KS § 87 lg 2 esimese lause mõttes võib olla ainult ilmselge, tõsine ja süüline rikkumine õigusnormi kohaldamisel (distsiplinaarkolleegiumi 21.05.2019.a otsus asjas 9-13/19-2, p 11). Ka õiguskirjanduses leitakse, et kohtunikul ei ole vastutust kohtuvigade eest, mis tulenevad ametikohustuste heausksest täitmisest. Kohtuvigade vältimise peab tagama edasikaebemenetlus (kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne 2018, lk 322).
8.Kohtute seaduses ega üheski muus õigusaktis ei sätestata isikule õigust taotleda kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Seega ei ole tegemist õigusaktist tuleneva kaebaja subjektiivse õiguse riivega. Kohtuniku distsiplinaarvastutuse eesmärgiks saab pidada kohtu autoriteedi ja sõltumatuse tagamist (www.pohiseadus.ee, põhiseaduse §147 kommentaari p 14). Tegemist on avaliku huvi kaitsele suunatud mehhanismiga. Kohtuniku distsiplinaarvastutus ei täida kaebaja huvi või õiguse kaitse eesmärki. Sel juhul ei saa kohtuniku distsiplinaarvastutust ette nägevatest õigusnormidest tuletada kaebajale kuuluvat subjektiivset õigust taotleda distsiplinaarmenetluse algatamist.
9.Kaebaja väitel pani kohtunik distsiplinaarsüüteo tunnustele vastava teo toime tsiviilasja 219-13411 menetlemisel, kuna kohtunik lahendas õigusliku aluseta asja tagaseljaotsusega. Tegemist oli Consegna OÜ hagiga likvideerimisel aktsiaseltsi Rubla vastu (I kd tl 88-89) ehk eraõigusliku vaidlusega, milles kaebaja ei olnud menetlusosaline ja milles talle edasikaebeõigust ei kuulunud. Praeguseks on kohtuasjas 2-19-11484 välja kuulutatud aktsiaseltsi Rubla pankrot. Kaebaja väitel kahjustas kohtuasjas 2-19-13411 tehtud tagaseljaotsus tema õigusi seeläbi, et tänu kohtuotsusele saavutas Consegna OÜ aktsiaseltsi Rubla pankrotimenetluses võlausaldajana parema seisundi. Tallinna Ringkonnakohus selgitas aga 08.08.2020.a määruses kohtuasjas 219-11484, et tagaseljaotsuse tegemise aluseks olev hagile vastamata jätmine on tehing, mida on võimalik tagasi võita. See tähendab, et pankrotimenetluses on olemas mehhanism, mis vajadusel võimaldab kaebaja õiguste kaitset. Distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku suhtes seevastu ei muuda kuidagi tagaseljaotsuse olemasolu või kehtivust, samuti ei muuda see muul kohtule äratuntaval viisil kaebaja õiguslikku positsiooni.
10.Kehtiv õigus üldisemalt tunnustab isiku õigust saada avaliku võimu teostajalt oma pöördumisele vastus. Näiteks märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p 1 ning § 5 lg 1 ja 8 sätestavad igale isikule kuuluva õiguse pöörduda ametiasutuse poole ja saada oma pöördumisele vastus, kusjuures märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Eelnimetatud õigus ei tähenda aga õigust nõuda endale meelepärast lahendust või vaidlustada vastuse sisu. Nii Tartu Ringkonnakohtu esimees kui ka Riigikohtu esimees on kaebajale andnud põhjendatud vastused. Kaebaja ei tugine sellele, et ta ei ole vastust saanud või et tegemist ei ole põhjendatud vastusega. Kaebaja tahe on suunatud üksnes distsiplinaarmenetluse algamise saavutamisele, sellise nõude esitamise õigust kaebajal aga ei ole.
11.Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et vaidlusalused vastused ei riiva kaebajale kuuluvat subjektiivset õigust ja kaebuse esitamine ei aita mingil moel kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebajal puudub kaebeõigus ning kohus tagastab kaebuse.
12.Kohus märgib, et ringkonnakohtu esimees ja Riigikohtu esimees ei ole ainsad, kelle poole kaebaja distsiplinaarmenetluse algatamise taotlusega pöördus. KS § 91 lg 2 p 2 alusel on kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus ka õiguskantsleril. Kohtuasja materjalide põhjal (I kd tl 122-123) on kaebaja õiguskantsleri poole pöördunud. Kohtule teadaolevalt ei ole õiguskantsler distsiplinaarmenetlust algatanud. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks õiguskantsleri sellekohase otsuse vaidlustanud.
13.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel kaebuste esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.