Otsuse avalikult teatavaks 9. november 2020, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-20-1588
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 29.05.2020 otsuse nr E06171-1 ja 31.07.2020 vaideotsuse nr 8-3/166242 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvija Azojan
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. detsembril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XX esitas Sotsiaalkindlustusametile 06.05.2020 avalduse taotlusega välja maksta edasilükatud vanaduspensioni suurendatud osa, mis jäi saamata ajavahemikul 05.08.2013 kuni 01.07.2018. Sotsiaalkindlustusameti 29.05.2020 otsusega nr E06171-1 jäeti XX avaldus rahuldamata. XX esitas 18.06.2020 Sotsiaalkindlustusametile eelpool nimetatud otsusele vaide. Sotsiaalkindlustusamet jättis oma 31.07.2020 vaideotsusega nr 8-3/16624-2 vaide rahuldamata.
2.XX esitas 25.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 29.05.2020 otsuse nr E06171-1 ja 31.07.2020 vaideotsuse nr 8-3/16624-2 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks maksta kaebuse esitajale igakuuliselt alates 05.08.2018 edasilükatud vanaduspensioni suurendatud osa, s.o 393,4708 eurot või alternatiivselt kohustada Sotsiaalkindlustusametit välja arvutama kaebaja edasilükatud vanaduspensioni suurendatud osa ajavahemiku 05.08.2013 kuni 01.07.2018 eest ja maksta see välja ühekordse summana.
3.Kohus võttis kaebuse oma 27.08.2020 määrusega menetlusse. 14.10.2020 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.1.Kaebaja selgitab esmalt, et esitas avalduse edasilükatud vanaduspensioni saamiseks 04.06.2018. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 20.06.2018 otsusega nr 1 määrati kaebajale edasilükatud vanaduspension alates 04.06.2018. SKA otsusest nr 2 nähtub, et vanaduspensioni arvestamisel lisaks baasosale, staažiosale ja kindlustusosale on eraldi arvestatud ka saamata jäänud pensioni, mistõttu vanaduspensioni suurendati 51,3%, s.o. summas 393,4708 euro võrra. Ajal kui kaebaja taotles edasilükatud vanaduspensioni ei saanud kaebaja kohtuniku vanaduspensioni. Edasilükatud vanaduspensioni sai kaebaja mõned kuud. Seejärel hakkas kaebaja saama kohtuniku vanaduspensioni. Alates kohtuniku vanaduspensioni maksmisest kaebajale iga kuu edasilükatud vanaduspensioni suurendatud osa,s.o.393,4708, mis saadud ajavahemikul 05.08.2013 kuni 01.07.2018 saamata jäänud pensioni arvelt, edasi ei makstud. Ka ei makstud välja ajavahemikul 05.08.2013 kuni 01.07.2018 saamata jäänud vanaduspensioni.
4.2.Kaebaja leiab, et riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel vanaduspensioni saamata jäänud pensioni arvelt edasilükatud vanaduspensioni osa 393,4708 eurot puhul ei ole tegemist teise riikliku pensioniga, vaid tegemist on ajavahemikul 05.08.2013 kuni 01.07.2018 saamata jäänud pensioni alusel saadud hüvitisega. Seega makstes lisaks kohtuniku vanaduspensionile osade kaupa igakuuliselt ajavahemikul 05.08.2013 kuni 01.07.2018 saamata jäänud pensioni arvelt 393,4708 eurot, ei ole tegemist üheaegselt edasilükatud vanaduspensioniga RPKS (baasosa, staažiosa, kindlustusosa) alusel ja kohtuniku vanaduspensioniga KS alusel. Tegemist on ainult üheliigilise s.o. kohtuniku vanaduspensioniga, millele lisaks makstakse nii nagu II pensioni samba osakutele igakuuliselt kaebaja poolt kohtunikuna töötamise ajal välja võtmata tavalise vanaduspensioni arvelt igakuulised osakud eluaegselt. Seda, et ajavahemikul 05.08.2013 kuni 01.07.2018 välja võtmata vanaduspensioni näol on tegemist kaebaja rahaga, kinnitab fakt, et mitte järgides riigipoolset üleskutset koguda sääste vanaduspäevadeks, oleks kaebajal olnud igakuuliselt alates 05.08.2013 kuni 01.07.2018 võimalik välja võtta vanaduspension ilma edasilükatud vanaduspensioni suurendatud osata.
4.3.EV Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Tuleb välja, et kohtunike suhtes, kes soovivad oma pensioni suurendada edasilükatud pensioni arvelt
sarnaselt teiste isikutega, see säte Sotsiaalkindlustusameti arvates ei kehti ja neid hoopis karistatakse selle eest omastades edasilükatud pensioni. See, et KS ei näe ette kohtuniku vanaduspensioni suurendamist edasilükatud pensioni, s.o välja võtmata pensioni arvelt, ei tähenda, et seda teha ei või. Juhindudes kohtupraktikast, tuleb seaduselünga puhul kohaldada seaduse analoogiat. Samuti ei nõustu kaebaja vastustaja seisukohaga, et edasilükatud vanaduspensioni suurendatud osa 393,4708 eurot puhul ei ole tegemist konstantse suurusega, vaid koos vanaduspensioni suurusega muutuva summaga. Kaebaja leiab, et tegemist on konstantse suurusega, mis on fikseeritud SKA otsusega nr 2 28.06.2018 seisuga. Kuna alates 05.08.2018 hakkas kaebaja saama kohtuniku vanaduspensioni, siis tavalise vanaduspensioni maksmine lõppes ära ning seetõttu ei saa rääkida kaebaja vanaduspensioni suuruse muutumisest. Samuti leiab kaebaja, et alternatiivselt - arvestades seaduses vastava sätte puudumist, millega oleks tagatud, et isikud s.h. ka kohtunik saaks kätte edasilükatud vanaduspensioni suurendatud osa - on Sotsiaalkindlustusametil võimalik välja arvutada saamata jäänud pensioni summa ajavahemiku 05.08.2013 kuni 01.07.2018 eest ja maksta see välja ühekordselt. Sotsiaalkindlustusamet kasutades ära seaduse lünka s.o. rakendussätte puudumist, kuidas talitada kohtunike või teiste sarnaste isikute puhul, kui need jätkates töötamist peale vanaduspensioni ea saabumist soovivad täiendavalt kindlustada vanaduspäevi, heauskselt lähtuvad riikliku pensionikindlustuse seaduse §-st 8 lg 2, mis annab aluse isikule, s.h ka kaebajale õiguse edasilükatud vanaduspensionile, mis tahes ajal pärast vanaduspensionile õiguse tekkimist. Selle asemel, et vastava seadusesätte puudumisel nende käsutusse usaldatud kaebajale kuuluv saamata jäänud vanaduspension välja maksta, karistab Sotsiaalkindlustusamet kaebajat edasilükatud vanaduspensioni taotluse eest ja hoopis omastab kaebaja raha. Sotsiaalkindlustusameti loogika kohaselt ei tohiks kaebajale kui kohtuniku vanaduspensioni saajale maksta lisaks kohtuniku vanaduspensionile tavalise vanaduspensioni II samba osakuid, sest tegemist on teist liiki pensioni osakutega. Tegelikult makstakse, mis tähendab, et on võimalik maksta. Seoses ülaltooduga palub kaebaja kohut kohustada Sotsiaalkindlustusametit välja maksma kaebajale vanaduspensioni edasilükatud vanaduspensioni suurendatud osa s.o. 393,4708 eurot, mis saadud ajavahemikul 05.08.2013 kuni 01.07.2018 saamata jäänud pensioni arvelt igakuuliselt eluaegselt eraldi lisaks kohtuniku vanaduspensionile. Või alternatiivselt, arvestades seaduses vastava sätte puudumist, millega oleks tagatud, et isikud s.h. ka kohtunikud saaksid välja võtmata pensioni arvelt kätte edasilükatud vanaduspensioni suurendatud osa kohustada Sotsiaalkindlustusametit välja arvutama saamata jäänud pensioni summa ajavahemiku 05.08.2013 kuni 01.07.2018 eest ja maksta see välja ühekordse summana pangakontole nr xxxxxxxxxxxxx.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Pensionide määramine ja maksmine toimub üksnes seaduses ettenähtud tingimustel. Üheaegselt ei maksta edasilükatud vanaduspensioni RPKS alusel ja kohtuniku vanaduspensioni KS alusel. Samuti ei saa erinevate seaduste sätteid ja erinevaid riiklikke pensione omavahel liita. Samuti ei ole kaebajale edasilükatud vanaduspensioni suurendatud osa 393,4708 eurot puhul tegemist konstantse suurusega, vaid koos vanaduspensioni suurusega muutuva summaga ja selles suuruses vanaduspensioni suurendusele tekkis kaebajal õigus alles alates 01.07.2018. Edasilükatud vanaduspension on vanaduspensioni liik, mis määratakse RPKS §-s 7 sätestatud vanaduspensionieast hilisemas vanuses. Edasilükatud vanaduspensioni puhul on tegemist vanaduspensioniga, mille suuruse arvestamine toimub RPKS § 11 alusel sarnaselt vanaduspensioni arvestamisega, kuid mida suurendatakse 0,9% võrra iga kuu eest, mis on
möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka. Seega sõltub edasilükatud vanaduspensioni puhul vanaduspensioni suurendamise % sellest mitu kuud pärast vanaduspensioniikka jõudmist pension määratakse, nt 1 kuu hiljem suurendatakse vanaduspensioni 0,9%, 1 aasta hiljem 12x0,9%=10,8% jne. Seega ei oleks juhul, kui kaebajale oleks määratud pension õiguse tekkimise päevast 05.08.2013, tekkinud tal õigust edasilükatud vanaduspensionile ja pensioni määramisel vähemalt 1 kuu pärast vanaduspensionile õiguse tekkimist, oleks vanaduspensioni suurendatud 0,9% võrra iga kuu eest, mis oleks olnud pensioni määramise päevaks möödunud kaebaja jõudmisest vanaduspensioniikka. Kaebajale määrati 04.06.2018 esitatud pensioniavalduse alusel Sotsiaalkindlustusameti 20.06.2018 otsusega alates 04.06.2018 edasilükatud vanaduspension. Pensioni suuruse arvutamisel suurendati kaebajale RPKS § 11 alusel arvestatud vanaduspensioni 51,3 % (57 kuud x 0,9%) võrra, mis alates 04.06.2018 moodustas summa 387,1497 eurot ja alates 01.07.2018 summa 393,4708 eurot. Kaebaja poolt nõutud vanaduspensioni suurendus summas 393,4708 eurot määrati kaebajale alates 01.07.2018 kaebaja selle hetke pensionistaaži, aastahinde ja vanaduspensionieast möödunud kuude alusel. Enne seda kuupäeva määratud vanaduspensioni, s.h edasilükatud vanaduspensioni, määramise korral oleks see summa oluliselt väiksem või puuduks üldse. Seega on väär kaebaja väide, et tal oleks olnud perioodil 05.08.2013 kuni 01.07.2018 õigus igakuisele pensioni suurendamisele 393,4708 eurot. Kaebaja on nimetatud nõude esitamisel jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et alates 04.06.2018 kuni 01.07.2018 talle juba maksti vanaduspensioni suurendust 387,1497 eurot. Samuti toimub igal aastal 1. aprillil riiklike pensionide indekseerimine, mille tulemusena suurenevad igal järgmisel aastal ka määratud vanaduspensionid ning suurenenud pensionisumma korrutamisel konkreetsele pensionärile arvutatud suurendusprotsendiga, suureneb omakorda ka edasilükatud vanaduspensioni puhul vanaduspensionit suurendav summa. Edasilükatud vanaduspensioni suurenduse puhul on tegemist RPKS alusel määratud vanaduspensioni osaga, mitte täiendavalt makstava pensionilisaga, mida määratakse ja makstakse eraldi vanaduspensionist. Kaebaja on varasemalt vaidlustanud Tallinna Halduskohtus Sotsiaalkindlustusameti otsuse, millega keelduti talle vanaduspensioni määramisest tagasiulatuvalt alates õiguse tekkimisest, s.t perioodi 05.08.2013 kuni 04.06.2018 eest. Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega haldusasjas 3-18-1600 (jõustunud Riigikohtu 12.08.2019 määrusega) jäeti XXi kaebus ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtud leidsid, et Sotsiaalkindlustusametil puudub kohustus maksta kaebajale pensioni tema avalduse esitamisele (04.06.2018) eelneva ajavahemiku eest, mistõttu kaebajal puudus õigus saada riiklikku vanaduspensioni tagasiulatuvalt perioodi 05.08.2013 kuni 04.06.2018 eest ja et kaebaja jäi ilma teatud hüvitise osast enda süül. Seega leidsid kohtud, et kaebajal puudus õigus saada tagasiulatuvalt vanaduspensioni ja ühtlasi ka edasilükatud vanaduspensioni enne 04.06.2018. Nagu juba ülalpool öeldud, edasilükatud vanaduspensioni puhul tegemist vanaduspensioni alaliigiga, s.t tervikliku pensioniga, mille puhul pensionisumma koostisosad ei ole eraldi makstavad. RPKS § 6 alusel määratakse isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, üks riiklik pension tema valikul. Kui kaebajal tekkis pärast RPKS alusel edasilükatud vanaduspensioni määramist õigus vanaduspensionile kohtute seaduse (KS) alusel, valis kaebaja kohtuniku vanaduspensioni, esitades vastava pensioniavalduse. Alates 05.08.2018 määrati ja makstakse kaebajale kohtuniku vanaduspensioni KS § 1322 alusel ning lõpetati RPKS-i alusel määratud edasilükatud vanaduspensioni maksmine. KS ei näe ette kohtuniku vanaduspensioni suurendamist. Samuti ei näe RPKS ette edasilükatud vanaduspensioni määramisel pensioni suurendamiseks arvutatud protsendi võrra mõne muu riikliku pensioni suurendamist või mõne muu seaduse alusel määratud riiklikule pensionile täiendavalt RPKS alusel arvutatud vanaduspensioni suurenduse maksmist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
7.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja jõudis vanaduspensioniikka 05.08.2013 vastavalt sel ajal kehtinud RPKS § 7 lg 1 p-le 1 ning selleks ajaks oli tal täitunud 15-aastane pensionistaaž (riikliku pensionikindlustuse seadus (RPKS) § 7 lg 1 p 2). Ühtlasi oli tal selleks ajaks täitunud kohtunikupensioniks vajalik staaž (kohtute seaduse (KS) § 1322 lg 1). (Vt vastustaja 23.09.2020 vastuse lisad – pensionitoimik, KIS dok 7s)
8.Vaidlust ei ole ka selles, et kuigi kaebajal olid 05.08.2013 seisuga täidetud pensioniea ja nõutava staaži nõue, ei olnud ta esitanud pensioniavaldust. Kaebaja esitas 04.06.2018 Sotsiaalkindlustusametile avalduse RPKS § 8 alusel edasilükatud vanaduspensioni määramiseks. SKA määras 20.06.2018 otsusega nr 1 edasilükatud vanaduspensioni alates 04.06.2018. Edasilükatud vanaduspensioni sai kaebaja kuni 04.08.2018. Kaebaja esitas 26.06.2018 SKA-le avalduse, milles palus määrata vanaduspension tagasiulatuvalt perioodi 05.08.2013–05.08.2018 eest. Avaldusega nõustumise korral palus XX annulleerida tema avaldus edasilükatud vanaduspensioni saamiseks. SKA otsustas 12.07.2018 otsusega nr 3007346 mitte määrata XXile vanaduspensioni tagasiulatuvalt. Vastav otsus on jõustunud (Riigikohtu 12.08.2019 määrus haldusasjas nr 3-181600). XX vabastati alates 05.08.2018 Harju Maakohtu kohtuniku ametist ja alates samast kuupäevast määrati talle kohtuniku vanaduspension (vt vastustaja 23.09.2020 vastuse lisad – pensionitoimik, KIS dok 7s).
9.Kaebaja esitas 06.05.2020 avalduse sooviga välja maksta edasilükatud vanaduspensioni suurendatud osa, mis jäi tal saamata ajavahemikul 05.08.2013–01.07.2018. XX leiab, et alates eripensioni (kohtuniku vanaduspensioni) maksmisest oleks tulnud talle edasi maksta iga kuu vanaduspensionist edasilükatud vanaduspensioni suurendatud osa, s.o 393,4708 eurot, mis saadud ajavahemikul 05.08.2013-01.07.2018 saamata jäänud pensioni arvelt (vt vastustaja 23.09.2020 vastuse lisad, KIS dok 7s).
10.SKA 29.05.2020 otsusega nr E06171-1 otsustati jätta kaebaja avaldus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt edasilükatud vanaduspensioni puhul on tegemist vanaduspensioniga, mida on suurendatud 0,9% võrra iga kuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka ning selle pensioni määramine ja maksmine toimub RPKS-i sätete alusel. RPKS § 6 alusel isikule, kelle on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul. XX soovis jääda KS alusel kohtuniku vanaduspensionile ja seega lõpetati talle RPKS-i alusel määratud edasilükatud vanaduspensioni maksmine. Alates 05.08.2018 makstakse XXile kohtuniku vanaduspensioni KS § 1322 alusel. KS § 1327 alusel kohaldatakse kohtunikupensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid arvestades kohtute seaduse erisusi. Vanaduspensioniea edasilükkamise eest edasilükatud vanaduspensioni suurendatud osa 393,4708 eurot ajavahemiku 05.08.2013-03.06.2018 eest maksti XXile ajal, mil talle maksti edasilükatud vanaduspensioni. Üheaegselt ei maksta edasilükatud vanaduspensioni RPKS alusel ja kohtuniku vanaduspensioni KS alusel ning kohtuniku vanaduspensioni suurendamist 0,9 protsendi võrra iga kuu eest, mis on möödunud vanaduspensioniikka jõudmisest, KS ette ei näe. Omavahel erinevate seaduste sätteid liita ei saa ja XXi kohtuniku vanaduspensioni ei saa suurendada edasilükatud
vanaduspensioni suurendatud osa võrra (vt vastustaja 23.09.2020 vastuse lisad – pensionitoimik, KIS dok 7s).
11.18.06.2020 esitas XX SKA 29.05.2020 otsusele nr E06171-1 vaide, mille SKA jättis oma 31.07.2020 vaideotsusega rahuldamata (25.08.2020 kaebuse lisa 1 KIS dok nr 1s), mille järel pöördus XX käesoleva kaebuse halduskohtusse.
12.RPKS § 5 sätestab riikliku pensioni liigid, milleks on vanaduspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. RPKS § 6 sätestab, et isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul, välja arvatud RPKS § 41 lõikes 4 sätestatud juhul. KS § 1321 sätestab, et kohtunikupension on: 1) kohtuniku vanaduspension; 2) kohtuniku väljateenitud aastate pension; 3) kohtuniku töövõimetuspension; 4) kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension. KS § 1322 sätestab õiguse kohtuniku vanaduspensionile.
13.Kaebaja on asunud vaidluses kõigepealt seisukohale, et SKA 29.05.2020 otsus nr E061711 on õigusvastane, kuna RPKS alusel vanaduspensioni saamata jäänud pensioni arvelt edasilükatud vanaduspensioni osa näol ei ole tegemist teise riikliku pensioniga, vaid tegemist on ajavahemikul 05.08.2013-01.07.2018 saamata jäänud pensioni alusel saadud hüvitisega.
14.Kohus leiab, et kogu vaidlus taandub sisuliselt küsimusele, kas kohtuniku vanaduspension, mida makstakse kohtute seaduse alusel, on erinev riiklik pension võrreldes RPKS alusel makstava vanaduspensioniga. Kohus märgib, et kohtuniku vanaduspension on eripension, kuivõrd seda makstakse eriseaduse alusel ning korras, millest tulenevalt on tegemist RPKS ettenähtud riiklikest pensionitest erinevat liiki riikliku pensioniga. Kuivõrd tegemist on erinevat liiki riikliku pensioniga, siis kaebaja, kes esitas taotluse maksta talle riikliku edasilükatud vanaduspensioni (mida maksti kaebajale SKA s 20.06.2018 otsusega nr 1 alates 04.06.2018 kuni 04.08.2018) asemel alates 05.08.2018 kohtuniku vanaduspensioni, pidi aru saama, et kohtuniku pensioni taotlemisel talle enam edasilükatud vanaduspensioni maksta ei ole võimalik, kuivõrd selleks puudub õiguslik alus, sest RPKS § 6 keelab otsesõnu mitme riikliku pensioni maksmise samaaegselt ning isikul on õigus otsustada, millise riikliku pensioni ta valib, esitades selleks vastava avalduse. Lähtuvalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei ole vaidlust selles, et kaebaja on esitanud vastava avalduse kohtuniku vanaduspensioni maksmiseks ning alates 05.08.2018 makstakse talle ka kohtuniku vanaduspensioni summas 2774,02 eurot kuus. Seega on vastustaja õiguspäraselt keeldunud oma 29.05.2020 otsusega nr E06171-1 kaebaja taotluse rahuldamisest. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on ekslikul seisukohal nagu tuleks talle maksta lisaks kohtuniku pensionile eluaegselt (või alternatiivselt ühekordse maksena) vanaduspensionist edasilükatud vanaduspensioni suurendatud osa, s.o 393,4708 eurot, mis saadud ajavahemikul 05.08.2013– 01.07.2018 saamata jäänud pensioni arvelt. Ei riikliku pensionikindlustuse seadus ega kohtute seadus selleks võimalust ette ei näe. Vastustaja on õigesti välja toonud, et pensionide määramine ja maksmine toimub üksnes seaduses ettenähtud tingimustel. KS § 1327 alusel kohaldatakse kohtunikupensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid arvestades kohtute seaduse erisusi. Üks KS erisusi võrreldes RPKS-iga on see, et selles pole ette nähtud kohtunikupensioni suurendamise võimalust pensionile mineku edasilükkamise kaudu. Pensionide määramisel ei ole sellest seaduses sõnastatud erinevusest tulenevalt võimalik siinkohal kohaldada ka seaduse analoogiat või lähtuda kohtupraktikast nii nagu leiab kaebaja, sest seadus käsib kohaldada erinevuste esinemise korral kohtute seadust. Kohus märgib, et kaebaja ei ole ka viidanud ühelegi varasemale kohtulahendile, kus oleks analoogses olukorras näiteks kohaldatud seaduse analoogiat või viidanud mõnele varasemale kohtulahendile, kus oleks samasuguses olukorras kohustatud SKA-d pensioni suurust analoogia korras muutma.
Kohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et tegemist on seaduse lüngaga. Kohtu veendumusel nähtub kohtute seaduse regulatsioonist selgelt, et vastava erisätte puudumine on taotluslik. Arvestades kohtuniku eripensioni oluliselt suuremat suurust võrreldes RPKS sätestatud pensionitega, ei ole seadusandja kohtu arvates taotluslikult ette näinud selle täiendava suurendamise võimalust kohtunikupensionile mineku edasilükkamise teel. See ei oleks ilmselgelt vastavuses ühiskonna õiglustundega ja eripensionite seadustamise ja maksmise mõttega. Kohus märgib, et juhul, kui rakendada ka eripensionite edasilükkamise puhul RPKSile sarnast skeemi, oleks võimalik olukord, kus pensioneerunud kohtunikud saaksid rohkem pensionit, kui töötavad kohtunikud saavad töötasu. Kohus on veendunud, et seadusandja ei ole mitte üheski kehtestatud seaduses sellist tahet või mõtet väljendanud või soovinud väljendada. Sama loogika kehtib kaebaja alternatiivse taotluse suhtes kohustada Sotsiaalkindlustusametit välja arvutama saamata jäänud pensioni summa ajavahemiku 05.08.2013 kuni 01.07.2018 eest ja maksta see välja ühekordse summana pangakontole nr xxxxxxxxxxx. Kohus märgib, et mõlemas asjakohases seaduses puudub säte, millega oleks ette nähtud, et isikud s.h. ka kohtunikud saaksid välja võtmata pensioni arvelt kätte edasilükatud vanaduspensioni suurendatud osa kätte ühe maksena.
15.Kohus ei saa kaebajaga nõustuda ka selles, et käesoleval juhul on rikutud PS § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Asja materjalidest ei tulene, et kaebaja taotluse menetlemisel oleks rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ning et SKA on omastanud kaebajale kuuluva edasilükatud pensioni osa. Kaebaja vastav väide on paljasõnaline. Kohus juhib kaebaja tähelepanu esmalt sellele, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tuvastamiseks tuleb esmalt tuvastada võrreldavad grupid. Kaebaja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et mõnele teisele kohtunikule oleks kohtuniku vanaduspensioni maksmisel makstud lisaks ka edasilükatud vanaduspensioni. Vastupidi, kaebaja on ka ise kaebuses märkinud, et kohtunikele, kes taotlevad kohtunikupensioni maksmist, edasilükatud vanaduspensioni ei maksta. Kohus leiab, et kaebaja ei saa võrrelda ennast isikutega, kes saavad vanaduspensioni RPKS alusel ning kellele makstakse ka edasilükatud vanaduspensioni lisa osana RPKS sätestatud vanaduspensionist, kuivõrd tegemist ei ole võrreldavate gruppidega. Seejuures on kaebajal endiselt säilinud võimalus valida esitades selleks vastav taotlus talle makstava pensioni liigina riiklik vanaduspension koos edasilükatud vanaduspensioni osaga, kui ta eelistab saada võrdselt koheldud riiklikku vanaduspensioni saavate isikutega. Sellest tulenevalt ei ole võimalik asuda kuidagi seisukohale, et kaebajat on diskrimineeritud ja tema suhtes on toime pandud PS § 12 sätestatud rikkumine.
16.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et Sotsiaalkindlustusameti 29.05.2020 otsus nr E061711 on ja 31.07.2020 vaideotsus nr 8-3/16624-2 on õiguspärased ja tühistamisele ei kuulu. Kuivõrd tühistamiskaebus on põhjendamatu, siis tuleb jätta rahuldamata ka kaebuse esitaja kohustamisnõuded ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohus nõustub lisaks eeltoodule ka vaidlustatud haldusaktis ja kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses märgitud vastustaja põhjendustega ega pea vajalikuks neid lähtuvalt HKMS § 165 lg 2 korrata. Menetluskulud
17.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.