Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada avatud kirjade täiendavasse kontrolli võtmine
Menetluse alus ringkonnakohtus
Martin Villemsi määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.10.2020. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.10.2020. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Martin Villems esitas 13.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada juba avatud kirjade täiendavasse kontrolli võtmine üldtunnuse alusel ilma konkreetse või spetsiifilise kahtluseta.
Tartu Halduskohus edastas kaebajale 09.07.2020 kohtunõude, milles selgitas, et KIS-st nähtuvalt esitas kaebaja haldusasjas nr 3-19-1173 halduskohtule tuvastamiskaebuse. Haldusasjas nr 3-19-1173 oli kaebaja seisukohal, et Tartu Vangla tegevus on õigusvastane, kuna kaebuse esitamisele eelnenud paari nädala jooksul võeti tema kirjad vanglateenistuse poolt täiendavasse kontrolli. Mainitud haldusasjas tegi halduskohus kohtuotsuse 04.05.2020, millega rahuldas kaebuse ja tegi kindaks Tartu Vangla 07.06.2019. a ja 19.06.2019. a toimingute, s.o vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetavale saadetud kirjade kinnipeetava juuresolekuta kontrollimise, õigusvastasuse. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud. Kuivõrd asjas nr 3-19-1173 tehtud kohtuotsusega on vanglale juba antud märku kirjade täiendavasse kontrolli võtmise ebaseaduslikkusest, oli halduskohtu hinnangul kaebaja eesmärk ka käesolevas haldusasjas sisuliselt saavutatud. Sellest tulenevalt palus halduskohus kaebajal teada anda, kas ta soovib jätkuvalt käesolevas haldusasjas esitada kaebuse Tartu Vangla vastu.
3.Vastusena kohtunõudele teatas kaebaja, et talle teadaolevalt ei ole vangla pärast haldusasjas nr 3-19-1173 tehtud kohtuotsust oma halduspraktikat muutnud, mistõttu peab ta vajalikuks selge ja kindlapiirilise otsuse tegemist.
4.Tartu Halduskohus võttis kaebus menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ja kohustas vastustajat esitama halduskohtule kirjalik vastus kaebusele.
5.Tartu Vangla leidis 04.09.2020. a vastuses kaebusele, et alates 07.07.2020 kehtiv uus töökorraldus tagab kinnipeetavatele saabunud kirisaadetisele täiendava kontrolli teostamise vajaduse korral selles sisalduva sõnumisaladuse kaitse. Seega toiming, mis tagab kaebaja kohtusse pöördumise aluseks oleva õiguse kaitse, on Tartu Vangla hinnangul tehtud ning halduskohtul on alus kaebuse menetlus lõpetada.
6.Kaebaja leidis 27.09.2020. a vastuses kohtunõudele, et menetluse lõpetamiseks pole piisavalt alust. Vangla vastuses kirjeldatud saabuvate kirjade kontrolli teostamise korraldus muutus - kiri paigutatakse pärast avamist läbipaistvasse kilekotti ja suletakse vangla turvakleepsuga, kuid see ei saa kuidagi tagada sõnumisaladuse kaitset. Kirja sisuga on võimalik tutvuda ka läbi kilekoti ning kleepsudest ei tohiks vanglal ka puudust olla.
7.Tartu Halduskohus lõpetas 08.10.2020. a määrusega haldusasja nr 3-19-1547 menetluse. HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kaebaja pöördus kohtusse eesmärgiga Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada juba avatud kirjade täiendavasse kontrolli võtmine üldtunnuse alusel ilma konkreetse või spetsiifilise kahtluseta. Kaebaja soovis, et tema juuresolekuta tulevikus tema kirju eelneva praktika järgi ei avataks. Vastustaja selgitas, et alates 07.05.2020 muutus Tartu Vangla kinnipeetavatele saabuvate kirjadele kontrolli teostamise korraldus. Seda korraldust ei ole vangla kirjalikes dokumentides fikseeritud, samuti ei ole kinnipeetavaid uuest kontrollikorraldusest eraldi teavitatud. Muutunud korralduse kohaselt tuleb kinnipeetavale saabunud kiri, mille suhtes tekkis kirja kinnipeetava juuresolekul avades ning kontrolli teostades kahtlus, et selles võib olla narkootilise ainega immutatud esemeid või, et kirisaadetist on kasutatud narkootilise aine peitmiseks, pakendada kinnipeetava juuresolekul läbipaistavasse kileümbrikku, mis suletakse turvateibiga. Turvateibile kirjutab kirja äravõtnud ametnik oma allkirja. Turvateip pannakse selliselt, et ilma seda eemaldamata ei ole võimalik pakendit avada. Turvateibiga pakendatud kiri toimetatakse teabe- ja uurimisosakonda, kus teostatakse läbi kilepakendi kirisaadetise visuaalne vaatlus. Vajaduse tekkimisel vaadeldakse kirisaadetist lähemalt. Seda tehakse kirja adressaadiks oleva kinnipeetava juuresolekul ning täiendav kontroll teostatakse kinnipeetava nähes. Kui teibitud kilepakendi avamist ei peeta vajalikuks, tagastatakse kiri kinnipeetavale ja eemaldatakse turvateibiga kilepakend tema nähes. Seega nähtub asja materjalidest, et kuigi vastustaja ei ole kinnipeetavaid uuest kirjade kontrolli teostamise korraldusest teavitanud, on ta kinnitanud, et kontrollikorraldus on muutnud. Uue korra järgimisel ei ole kaebaja kirja sisu kontrollimine ilma tema juuresolekuta võimalik ning kirja kontrolli saatmisel tehtavad toimingud peaksid välistama ka sellega tutvumise võimaluse ajal, mil kiri ei asu kinnipeetava nägemisulatuses. Seega on halduskohtu hinnangul kaebaja oma kohtusse pöördumise eesmärgi saavutanud. Vastustaja selgitustest tulenevalt vangla enam senist praktikat ei viljele ning on välja töötanud viisi, kuidas kirja sõnumisaladus oleks tagatud ning kaebaja õigused ka tulevikus saadetavate kirjade kontrollimisel kaitstud. Kaebaja ei saa nõuda, et vangla talle saadetud kirju tulevikus üldse ei kontrolliks. Vältimaks keelatud ainete kinnipeetavate valdusesse saamist tuleb kinnipeetavatele saabunud kahtlusäratavad kirisaadetised vajadusel täiendavalt põhjalikumalt kontrollida ja seda vangistust reguleerivad
õigusaktid ei keela. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja soovitud toiming sisuliselt tehtud, menetlemiskorda on muudetud ning halduskohtule ei nähtu, et see uus kord oleks näiline ega tagaks sõnumisaladust piisavalt. Seega esineb alus menetluse lõpetamiseks.
8.HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab menetlust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Seega näeb HKMS § 152 lg 2 ette võimaluse minna üle jätkutuvastamiskaebusele, mis erineb tavalisest tuvastamiskaebusest HKMS § 37 lg 2 p 6, § 38 lg 4 ja § 45 lg 2 mõttes ja mis ei kujuta endast kaebuse muutmist HKMS § 49 lg 1 mõttes. Õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemineku korral ei rakendu HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad piirangud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt kontrollib kohus üksnes seda, kas üleminek on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Jätkutuvastamiskaebusele üleminekul võib kaebaja õiguste kaitse vajadus tuleneda ka soovist tulevikus hüvitamiskaebus esitada. Halduskohus leidis, et kuna vangla tegevuse õigusvastasus on juba varasemas kohtuasjas nr 3-19-1173 tuvastatud, puudub alus jätkutuvastuskaebusele üleminekuks. Kohus ei saa hakata sama toimingu õiguspärasust tuvastamisnõude raames uuesti hindama.
9.M. Villems esitas halduskohtu 08.10.2020. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule 21.10.2020 määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja menetlust jätkata. Kaebaja selgitas, et vangla eksitab kohut, teavitades halduspraktika muutmisest, mida tegelikkuses ei rakendata. Vangla vastusest on näha, et halduspraktika muutused on kirjalikult kinnitamata ja neist ei ole kedagi teavitatud. See tähendab, et kõik läheb vanamoodi edasi. Seetõttu on kohtuotsus antud asjas hädavajalik ja menetlust tuleks jätkata.
10.Tartu Vangla 04.11.2020. a vastuses määruskaebusele märgitakse, et M. Villems esitas halduskohtusse kaebuse, milles palus kohustada vanglat lõpetama juba avatud kirjade täiendavasse kontrolli võtmine. M. Villems ei väitnud kaebuses, et kirjade täiendava vaatluskontrolli teostamine vanglas keelatud ainete avastamise eesmärgil pole lubatud, vaid seadis kahtluse alla eelkõige kinnipeetavatele saabunud sõnumite saladuse tagamise olukorras, kus kinnipeetavale saabunud kirja täiendavasse kontrolli võtmisel liigub see erinevate ametnike käest läbi ning avatud kirja sisuga tutvumine on võimalik. 08.10.2020. a määrusega lõpetas halduskohus M. Villemsi kohustamiskaebuse menetluse, kuna vangla oli muutnud oma töökorraldust ja enam kinnipeetavatele saabunud kirjad avatuna nende valdusest ära ei liikunud. Muutunud töökorraldus tagab, et kinnipeetavatele saabunud kirja puhul, mis avatakse vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul, aga võetakse täiendavasse kontroll, on kinnipeetavatele saabunud kirjaga seonduv sõnumisaladus kaitstud. Seega on vangla sisuliselt teinud seda, mille saavutamiseks M. Villems kaebusega kohtusse pöördus ning edasiseks kohustamisnõude menetlemiseks pole alust. M. Villems palus halduskohtul kohustada vanglat lõpetama kinnipeetavatele saabunud kirjade avatuna täiendavasse kontrolli võtmine, kuna avatud kirja erinevate ametnike käest läbi käimisel oli ohtu seatud kinnipeetavatele saabunud sõnumi saladus. Seega õigus, mille kaitseks M. Villems halduskohtusse pöördus oli temale saadetud sõnumite saladuse tagamine. Vangla praegune töökorraldus tagab selle, et kinnipeetavalt keelatud ainete avastamiseks täiendavasse kontrolli võetud avatud kirja sisuga pole võimalik tema juuresolekuta tutvuda. Asjaolu, et läbipaistavasse kilepakendisse pakendatud kirjalt on nähtav teave kirja saatja kohta, ei saa pidada kinnipeetavale saabunud sõnumisaladuse riiveks, kuna vanglal on nagunii kohustus kontrollida, kellega kinnipeetav kirjavahetust peab ning kajastada kirja saatja andmed kinnipeetava kirjavahetuse kaardil (VangS § 29 lg 21). Arusaamatuks jääb, kuidas aitaks kohtuotsuse tegemine, milleks M. Villems menetluse jätkamist soovib, kohut jõuda väidetava tõeni, et vangla kirjeldatud uus töökorraldus on väljamõeldis. Kohus ei saa viibida iga kahtlusttekitava kirja avamise juures ja jälgida, kas selle pakendamine toimub vangla kirjeldatud viisil või mitte. Selgusetuks jääb, mille alusel M. Villems vangla muutunud
töökorralduse kehtivuse kahtluse alla seab. M. Villems pole välja toonud ühtegi konkreetset juhtumit, mis tema kahtlusi võiks kinnitada. Samuti pole temalt töökorralduse muutumise järgselt kordagi kirju täiendavasse kontrolli võetud ning viimati võeti M. Villemsile saabunud kiri täiendavasse kontrolli 31.07.2019. Tartu Vangla on seisukohal, et halduskohus lõpetas 08.10.2020. a määrusega M. Villemsi kohustamiskaebuse menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel õiguspäraselt ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Seega saab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtta.
12.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 08.10.2020. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
13.Määruskaebuses esitatud väidetega, et Tartu Vangla ei ole tegelikult kirjade täiendava kontrolliga seonduvat praktikat muutnud ja kõik jätkub samamoodi nagu varem, sarnaseid seisukohti esitas M. Villems juba halduskohtus. Näiteks tuleneb tema 12.07.2020. a vastusest, et vangla pole praktikat muutnud ja sisse viidi vaid kosmeetilised muudatused. Pärast seda ehk 04.09.2020 vastas vangla esitatud kaebusele ja selgitas, kas ja kuidas alates 07.05.2020 muudeti Tartu Vanglas senist kirjade kontrolli teostamist. 27.09.2020. a vastuses ei väida M. Villems, et muudatusi pole toimunud, vaid leiab, et selline muudatus ei taga ikkagi sõnumisaladuse kaitset. Kõike eeltoodut hinnates tegi halduskohus asjas siiski menetluse lõpetamise määruse, millega ringkonnakohus nõustub. Tartu Vangla vastuses määruskaebusele kinnitab vangla jätkuvalt töökorralduse muutumist ja kirjade kontrolli teostamist vanglas nüüd sellisel viisil, et ka täiendavasse kontrolli võetud kinnipeetavatele saabunud kirjade puhul on sõnumisaladus kaitstud. Sellega on vangla sisuliselt teinud seda, mille saavutamiseks M. Villems kohustamiskaebusega kohtusse pöördus. Lähtudes vangla vastusest määruskaebusele, ei ole selge, mille alusel M. Villems Tartu Vangla töökorralduse muutumise kahtluse alla seab, sest ta pole välja toonud ühtegi konkreetset juhtumit, mis neid kahtlusi võiks kinnitada. Samuti kinnitas Tartu Vangla, et pole M. Villemsilt töökorralduse muutumise järgselt kordagi kirju täiendavasse kontrolli võetud ning viimati võeti M. Villemsile saabunud kiri vanglas täiendavasse kontrolli 31.07.2019. Seega ei pea ka ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väiteid selle kohta, et vangla ei ole tegelikult kirjade kontrollimisega seonduvat praktikat 2020. a maist alates muutnud, usaldusväärseteks. Nõustuda tuleb Tartu Vanglaga ka selles, et jääb arusaamatuks, kuidas aitaks kohtuotsuse tegemine käesolevas kohustamiskaebuse asjas, milleks M. Villems menetluse jätkamist soovib, kohut jõuda väidetava tõeni, et vangla kirjeldatud uus töökorraldus on väljamõeldis. Kuna vangla poolt sisse viidud praktika muutusest tulenevalt on M. Villemsi kohustamisnõudega soovitud toiming sisuliselt tehtud ning asjas nr 3-19-1173 jõustunud kohtuotsusega tunnistati senine Tartu Vangla praktika kinnipeetavale saadetud kirjade tema
juuresolekuta kontrollimise kohta õigusvastaseks, siis esines alus käesolevas asjas menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.