Korrakaitse › Vanglad

kirjad, kus on trükitud või prinditud tekst võetakse nüüd lihtsalt ära ja antakse tagasi mitmeid päevi hiljem ning need liiguvad läbi teadmata hulga vanglaametnike käest, kes kõik saavad ja võivad nüüd kirjade sisuga tutvuda. See on aga sõnumisaladuse ja isikuandmete kaitse seaduse rikkumine. Kaebuses esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus lubada vanglal kaebaja avatud kirju võtta täiendavasse kontrolli ainult spetsiifilise ja konkreetse kahtluse korral. Kaebaja soovis samuti enda riigilõivu tasumisest vabastamist.

prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Kui kaebaja leiab, et vangla kui uurimisasutus on talle süüteomenetluse raames tekitanud kahju, kuulub see süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) reguleerimisalasse ning kaebajal tuleb taotlus kahju hüvitamiseks esitada prokuratuurile, lähtudes SKHS § 7 lg-st 1 ja § 14 lg-st 2. Eeltoodust tulenevalt kuulub M. Villemsi kaebus tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebajal on võimalik vangla tegevust vaidlustada, pöördudes prokuratuuri poole. Kuna halduskohus tagastab M. Villemsi kaebuse, siis ei toimu taotlusega seonduvalt enam kohtu- ega vaidemenetlust ja esialgse õiguskaitse taotlus pole lubatav. Seetõttu jättis halduskohus M. Villemsi esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

täiendavasse kontrolli võtmine vaid üldtunnuse alusel (trükitud, prinditud), ilma konkreetse või spetsiifilise kahtluseta, toimus süüteomenetluse raames. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu.

näol on tegemist vangla kui uurimisasutuse poolt kriminaalasja kohtueelses menetluses tehtud menetlustoiminguga, mille peale esitatud kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, vaid KrMS § 228 lg 1 alusel prokuratuuri pädevuses. Eelnimetatud järeldus ei tulene kuidagi viidetest KarS §-dele 183 ning 184 ega ka viidetest KrMS §-dele 6 (kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte), 31 lg 1 ja lg 5 (uurimisasutuste piiritlemine, s.h ametikohtade loetelu kehtestamine, mida täitvatel ametnikel on õigus kriminaalmenetluses osaleda uurimisasutuse pädevuse piires), 212 lg 2 p 6 (uurimisalluvus vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toime pandud kuriteo puhul) ja 86 lg 1 (dokumendi, muu objekti või asitõendi vaatlus). Ka see, et just Tartu Vangla direktori 02.01.2014. a käskkirjas nr 1-1/2 „Kriminaalmenetlusõigust omavate ametikohtade loetelu kinnitamine“ toodud loetelus nimetatud kriminaalmenetluste läbiviimise õigust omavad ametnikud andsid algselt kinnipeetavatele saabunud kirjade sisu kontrollivatele vanglaametnikele korralduse suunata kinnipeetavate väidetavalt kahtlustäratavad kirjad ja paberilehed täiendavasse kontrolli teabe- ja uurimisosakonda narkootilise aine tuvastamiseks, ei muuda vaidluse all olevat täiendavat kontrolli uurimisasutuse poolt kriminaalasja kohtueelses menetluses tehtud menetlustoiminguks. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vastustaja pole esitanud ühtegi tõendit ega selgitust selle kohta, et tema kirjade täiendavasse kontrolli saatmiseks esines vanglal põhjendatud kahtlus narkootilise aine olemasolus kirjas olnud paberilehtedel ega ka selle kohta, et nimetatud kontrolli teostati kriminaalasja kohtueelse menetluse raames. KrMS §-st 6 tulenevalt on uurimisasutus tõesti kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kuid seda üksnes kuriteo asjaolude, s.o kuriteotunnuste ilmnemisel. Seega peab kriminaalmenetluse alustamiseks esinema kuriteotahtlus ja konkreetsel teol peavad olema süüteo tunnused. KrMS § 193 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus. KrMS § 146 lg 1 järgi tuleb nii uurimis- kui muu menetlustoimingu kohta koostada selle tingimusi, käiku ja tulemusi kajastav protokoll, millesse muuhulgas tuleb märkida ka kriminaalasja number ja menetlustoimingu nimetus. Menetlustoiminguteks loetakse kriminaalmenetluse raames menetlustaotluste ja –kaebuste esitamist, tõendamist ja tõendite kogumist, kriminaalmenetluse tagamist ja selle käiku määravate menetlusotsuste vastuvõtmist ja vormistamist (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud E. Kergandberg ja P. Pikamäe. Kirjastus Juura, 2012. a, lk 384). Vangla poolt viidatud KrMS § 86 lg 1 räägib dokumendi vaatlusest, mille käigus selgitatakse kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks. KrMS § 228 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Seega peaks selleks, et lugeda käesoleva vaidluse esemeks olev Tartu Vangla tegevus vangla kui uurimisasutuse poolt kriminaalasja raames tehtud menetlustoiminguks, mida M. Villems saab vaidlustada kaebuse esitamisega prokuratuurile, olema kirjade täiendavasse kontrolli võtmise hetkel tema suhtes käimas kriminaalmenetlus, mis sellise menetlustoimingu tegemist nõuab. Asja materjalidest aga ei nähtu, et kaebaja kirjade täiendavasse kontrolli võtmine oleks ka tegelikult toimunud mõne kriminaalasja kohtueelse menetluse raames seda enam, et algselt selgitas vastustaja oma 01.07.2019. a vastuses ja vaideotsuses kaebajale, et tegemist oli järelevalvetoimingutega vanglas viibivate isikute julgeoleku tagamiseks ning vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmiseks.

vaidlusaluse määruse ja saadab asja halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.