Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada avatud kirjade täiendavasse kontrolli võtmine
Menetluse alus ringkonnakohtus
Martin Villemsi määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.08.2019. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Martin Villems Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Rahuldada Martin Villemsi määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 21.08.2019. a määrus ning saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Martin Villems esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada juba avatud kirjade täiendavasse kontrolli võtmine üldtunnuse alusel (trükitud, prinditud), ilma konkreetse või spetsiifilise kahtluseta. Kaebaja selgitas, et praeguseks hetkeks on vangla temalt pärast avamist ära võtnud ja täiendavasse kontrolli, väidetavalt teabe- ja uurimisosakonda, saatnud kümneid kirju. Kirju algselt kontrollivad ametnikud põhjendasid oma tegevust sellega, et neile anti käsk kõik prinditud kirjad lihtsalt eelnimetatud osakonda saata. Kaebaja väitel esineb talle saadetud kirjades sageli delikaatseid isikuandmeid ja teiste isikute terviseandmeid ning vanglat puudutavate haldusasjade materjale, kuna kaebaja tegutseb nõustajana. Avatud
kirjad, kus on trükitud või prinditud tekst võetakse nüüd lihtsalt ära ja antakse tagasi mitmeid päevi hiljem ning need liiguvad läbi teadmata hulga vanglaametnike käest, kes kõik saavad ja võivad nüüd kirjade sisuga tutvuda. See on aga sõnumisaladuse ja isikuandmete kaitse seaduse rikkumine. Kaebuses esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus lubada vanglal kaebaja avatud kirju võtta täiendavasse kontrolli ainult spetsiifilise ja konkreetse kahtluse korral. Kaebaja soovis samuti enda riigilõivu tasumisest vabastamist.
2.Tartu Vangla esitas halduskohtule seisukoha M. Villemsi esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning täiendavad dokumendid. Vangla leidis, et M. Villemsi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Nimelt on vanglas saanud tõsiseks probleemiks narkootiline aine „SPICE“, mida saadetakse vanglasse posti teel saabuvates kirjades paberilehtedele immutatuna. Narkootilist ainet on võimalik tuvastada üksnes UV lambi valguses. Vanglaametnikele on antud vanglas kriminaalmenetluste läbiviimise õigust omava ametniku poolt sisend, et kahtlased kirjad tuleb suunata teabe- ja uurimisosakonda täiendava kontrolli teostamiseks, mille käigus selgitatakse välja kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks ning on aluseks objekti kasutamisel asitõendina (kriminaalmenetluse seadustiku § 86 lg 1). Seega toimub kinnipeetava juuresolekul temale saabunud kirja avamise järgselt tekkinud kahtlusel, et selles olevad paberid võivad olla immutatud narkootilise ainega, edasine kontroll kriminaalmenetluse normide alusel ning sellest tekkivate nõuete või vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
3.Tartu Halduskohus tagastas 21.08.2019. a määrusega esitatud kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohtu selgituse kohaselt tuleneb kohustusliku kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 p-st 1, et kaebus tagastatakse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Karistusseadustiku (KarS) § 183 lg 1 ja lg 2 p 2 ning § 184 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt on nii väikeses kui ka suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine kinnipidamiskohas käitlemine kuritegu, mille eest võib isikut kriminaalkorras karistada. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 6 tulenevalt on kuriteoasjaolude ilmnemisel uurimisasutus kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad sama seadustiku §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui sama seadustiku § 201 lg 2, § 202, 203, 2031, 204, 205, 2051, 2052 või § 435 lg 3 kohaselt puudub alus kriminaalmenetlus lõpetada. Tartu Vangla on KrMS § 31 lg 1 kohaselt uurimisasutus, kes täidab oma pädevuse piires vahetult uurimisasutuse ülesandeid. KrMS § 212 lg 2 p 6 kohaselt toimetab vangla kui uurimisasutus kohtueelset menetlust vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud kuriteos. KrMS § 31 lg 5 sätestab, et nende ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on õigus kriminaalmenetluses osaleda uurimisasutuse pädevuse piires, kinnitab vangla juht. Vastav loetelu on kehtestatud Tartu Vangla direktori 02.01.2014. a käskkirjaga nr 1-1/2 „Kriminaalmenetlusõigust omavate ametikohtade loetelu kinnitamine“. Tartu Vangla selgituse kohaselt on loetelus nimetatud kriminaalmenetluste läbiviimise õigust omava ametniku poolt neile ametnikele, kes vastavat õigust ei oma, antud korraldus suunata kinnipeetavate kahtlustäratavad kirjad ja paberilehed täiendava kontrolli teostamiseks, st narkootilise aine tuvastamiseks teabe- ja uurimisosakonda. Vangla selgituste kohaselt on probleemiks narkootiline aine „SPICE“, mida saadetakse vanglasse posti teel saabuvates kirjades paberilehtedele immutatuna ja mida on võimalik tuvastada üksnes UV lambi valguses. Pärast kirja teabe- ja uurimisosakonda toimetamist selgitatakse kontrolli käigus välja kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks ning on aluseks objekti kasutamisel asitõendina (KrMS § 86 lg 1). Seega ei ole vangla kirju täiendavasse kontrolli saates tegutsenud haldusmenetluse, vaid süüteomenetluse raames. Vangla tegevuse vaidlustamist reguleerib seega KrMS § 228 lg 1, mille kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada
prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Kui kaebaja leiab, et vangla kui uurimisasutus on talle süüteomenetluse raames tekitanud kahju, kuulub see süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) reguleerimisalasse ning kaebajal tuleb taotlus kahju hüvitamiseks esitada prokuratuurile, lähtudes SKHS § 7 lg-st 1 ja § 14 lg-st 2. Eeltoodust tulenevalt kuulub M. Villemsi kaebus tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebajal on võimalik vangla tegevust vaidlustada, pöördudes prokuratuuri poole. Kuna halduskohus tagastab M. Villemsi kaebuse, siis ei toimu taotlusega seonduvalt enam kohtu- ega vaidemenetlust ja esialgse õiguskaitse taotlus pole lubatav. Seetõttu jättis halduskohus M. Villemsi esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
4.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.08.2019. a määrus ja jätkata haldusasja menetlust. Kaebaja väitel asus Tartu Vangla oma seisukohas halduskohut eksitama ja lõi väära pildi kirjade kätteandmisest vanglas. Juba aastaid on kirju kätte andev ametnik teinud seda spetsiaalses akendeta ruumis, kus on statsionaarne UV-lamp. Kirjad avatakse kinnipeetava juuresolekul ja kontrollitakse kohe UV-valguse käes. Kui ametnikul tekib kahtlus, suunab ta kirja täiendavasse kontrolli. Hiljuti teatas aga kirju avanud ja neid UV-lambiga kontrollinud ametnik, et kuigi tal endal pole kirjade sisu osas mingeid kahtlusi, on talle antud käsk saata kõik kirjas olevad prinditud paberid teabe- ja uurimisosakonda täiendavaks kontrolliks. Seega nõutakse nüüd täiendavasse kontrolli saatmist ka selliste kirjade puhul, mille osas tegelikult kontrollimisel mingeid kahtlusi ei tekkinud. Kui vastustaja väidab, et kirjade selline kontrollimine toimub kriminaalasja raames, siis oma seisukohas pole vangla välja toonud ühtegi viidet konkreetse kriminaalasja rekvisiitidele või numbrile, mis võimaldaks seda väidet kontrollida. Kaebaja hinnangul on vangla sellise tegevuse puhul jätkuvalt tegemist halduspraktikaga, mille üle kontrolli teostamine kuulub halduskohtu pädevusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu 21.08.2019. a määrus tühistada ning saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
6.M. Villems on jätkuvalt seisukohal, et kuna keelatud aineid temale saadetud kirjadest ei ole algse kontrolli teostamise käigus avastatud, ei ole ka kirjade täiendavasse kontrolli võtmine õiguspärane. Keelatud esemete ja ainete otsimisega seoses sätestab näiteks vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1, et vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava isiklike asjade läbiotsimist vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p 4 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ka narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained. Samas on VangS § 28 lg 1 kohaselt kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja see toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 29 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale saadetud kiri avatakse vanglateenistuja juuresolekul ning sellest võetakse ära esemed, mille omamine on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. VSkE § 50 lg 1 reguleerib kinnipeetavale saadetud kirjade käitlemist. Viidatud sätte kohaselt edastatakse kiri kinnipeetavale kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul ning äravõetud esemete suhtes kohaldatakse VSkE § 70, § 72 ja § 73 sätteid.
7.Halduskohus tagastas esitatud kohustamiskaebuse aga põhjendusega, et selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna kaebuses vastustajale etteheidetud tegevus - avatud kirjade
täiendavasse kontrolli võtmine vaid üldtunnuse alusel (trükitud, prinditud), ilma konkreetse või spetsiifilise kahtluseta, toimus süüteomenetluse raames. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu.
8.Esitatud kaebusest nähtuvalt oli selle lõppeesmärgiks kaitsta kaebajale saadetud kirjade sõnumisaladust. Põhiseaduse § 43 järgi on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Riigikohus selgitas (RKPjK 25.06.2009. a otsus asjas nr 3-4-1-3-09, p 16), et isiku õigust sõnumisaladusele ei riivata kinnipeetavale saadetud kirjade avamisel ja kontrollimisel VangS § 29 lg-s 1 sätestatud korras, s.o kinnipeetava juuresolekul. Käesolevas asjas heidab kaebaja vanglale ette sõnumisaladusega kaitstud kirjade kaebaja juuresolekul avamise järgselt nende hoiule võtmist kirjade täiendavaks kontrollimiseks ilma selleks sisulist põhjust omamata ja kaebaja juuresolekuta, millega ei pruugi olla tagatud sõnumisaladuse hoidmine.
9.Toimiku materjalidest nähtuvalt registreeriti 26.06.2019 vanglas M. Villemsi taotlus, et vangla lõpetaks tema kirjade üksnes üldtunnuse alusel täiendavasse kontrolli võtmise pärast kirjade avamist, sest see rikub sõnumisaladust. 01.07.2019. a vastusega jäeti eelnimetatud taotlus rahuldamata ja selgitati, et tulenevalt justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p-dest 7 ja 8 loetakse järelevalvetoiminguks toiminguid vanglas viibivate isikute julgeoleku tagamiseks ning vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmiseks. Kuna on sagenenud juhtumid, et kirjades sisalduvate immutatud paberilehtede kaudu satuvad vanglasse narkootilised ained, peab vangla reageerima viisil, mis tagaks vanglas üldise julgeoleku. Kinnipeetavate kirjavahetus on seetõttu võetud erilise kontrolli alla, et veenduda kirjade sisu ohutuses. Samuti selgitati taotlejale, et kahtlusteks, et ametnikud loevad täiendava kontrolli teostamise käigus kinnipeetavatele saadetud kirju, ei ole alust ning õigus sõnumisaladusele ei ole absoluutne ja üheks sellesse sekkumise aluseks on narkootilise aine avastamise ja äravõtmise vajadus. Vangla märkis, et jätkab seetõttu vanglasse saabuvate kirjade täiendava kontrollimise praktikat, kui selleks on põhjendatud kahtlus. M. Villems esitas taotluse rahuldamata jätmise peale vaide, mis jäeti rahuldamata 22.07.2019. a vaideotsusega ja milles selgitati, et kirjade täiendavasse kontrolli saatmise näol ei ole tegemist VangS § 29 lg-s 2 kirjeldatud jälitustoimingute tegemisega ning 01.07.2019. a vastuses vangla juba põhjendas, millistel alustel ja eesmärgil jätkatakse vanglasse saabuvate kirjade täiendava kontrollimise praktikat. Seega oli vastustaja algselt seisukohal, et kirjade täiendava kontrolli teostamise aluseks oli justiitsministri määrus nr 44 ja tegemist oli järelevalvetoiminguga. Selline järelevalvetoiming on ringkonnakohtu arvates käsitatav toiminguna HKMS § 6 lg 2 ja HMS § 106 mõttes. Alles 19.08.2019. a vastuses halduskohtu nõudele asus Tartu Vangla väitma, et M. Villemsi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna kinnipeetava juuresolekul temale saabunud kirja avamise järgselt tekkinud kahtlusel, et selles olevad paberid võivad olla immutatud narkootilise ainega, toimub kirja sisu edasine kontroll kriminaalmenetluse normide alusel ja M. Villemsil on õigus esitada prokuratuurile kaebus vangla kui uurimisasutuse menetlustoimingu peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Vangla 19.08.2019. a seisukohas toodud põhjendustele viidates tagastas halduskohus esitatud kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ühestki vangla 19.08.2019. a seisukohast ja halduskohtu vaidlusaluses määruses toodud põhjendusest ega neis viidatud KarS-i või KrMS-i sättest järeldada, et M. Villemsi poolt halduskohtule esitatud kaebuses kirjeldatud vangla tegevuse
näol on tegemist vangla kui uurimisasutuse poolt kriminaalasja kohtueelses menetluses tehtud menetlustoiminguga, mille peale esitatud kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, vaid KrMS § 228 lg 1 alusel prokuratuuri pädevuses. Eelnimetatud järeldus ei tulene kuidagi viidetest KarS §-dele 183 ning 184 ega ka viidetest KrMS §-dele 6 (kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte), 31 lg 1 ja lg 5 (uurimisasutuste piiritlemine, s.h ametikohtade loetelu kehtestamine, mida täitvatel ametnikel on õigus kriminaalmenetluses osaleda uurimisasutuse pädevuse piires), 212 lg 2 p 6 (uurimisalluvus vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toime pandud kuriteo puhul) ja 86 lg 1 (dokumendi, muu objekti või asitõendi vaatlus). Ka see, et just Tartu Vangla direktori 02.01.2014. a käskkirjas nr 1-1/2 „Kriminaalmenetlusõigust omavate ametikohtade loetelu kinnitamine“ toodud loetelus nimetatud kriminaalmenetluste läbiviimise õigust omavad ametnikud andsid algselt kinnipeetavatele saabunud kirjade sisu kontrollivatele vanglaametnikele korralduse suunata kinnipeetavate väidetavalt kahtlustäratavad kirjad ja paberilehed täiendavasse kontrolli teabe- ja uurimisosakonda narkootilise aine tuvastamiseks, ei muuda vaidluse all olevat täiendavat kontrolli uurimisasutuse poolt kriminaalasja kohtueelses menetluses tehtud menetlustoiminguks. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vastustaja pole esitanud ühtegi tõendit ega selgitust selle kohta, et tema kirjade täiendavasse kontrolli saatmiseks esines vanglal põhjendatud kahtlus narkootilise aine olemasolus kirjas olnud paberilehtedel ega ka selle kohta, et nimetatud kontrolli teostati kriminaalasja kohtueelse menetluse raames. KrMS §-st 6 tulenevalt on uurimisasutus tõesti kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kuid seda üksnes kuriteo asjaolude, s.o kuriteotunnuste ilmnemisel. Seega peab kriminaalmenetluse alustamiseks esinema kuriteotahtlus ja konkreetsel teol peavad olema süüteo tunnused. KrMS § 193 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus. KrMS § 146 lg 1 järgi tuleb nii uurimis- kui muu menetlustoimingu kohta koostada selle tingimusi, käiku ja tulemusi kajastav protokoll, millesse muuhulgas tuleb märkida ka kriminaalasja number ja menetlustoimingu nimetus. Menetlustoiminguteks loetakse kriminaalmenetluse raames menetlustaotluste ja –kaebuste esitamist, tõendamist ja tõendite kogumist, kriminaalmenetluse tagamist ja selle käiku määravate menetlusotsuste vastuvõtmist ja vormistamist (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud E. Kergandberg ja P. Pikamäe. Kirjastus Juura, 2012. a, lk 384). Vangla poolt viidatud KrMS § 86 lg 1 räägib dokumendi vaatlusest, mille käigus selgitatakse kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks. KrMS § 228 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Seega peaks selleks, et lugeda käesoleva vaidluse esemeks olev Tartu Vangla tegevus vangla kui uurimisasutuse poolt kriminaalasja raames tehtud menetlustoiminguks, mida M. Villems saab vaidlustada kaebuse esitamisega prokuratuurile, olema kirjade täiendavasse kontrolli võtmise hetkel tema suhtes käimas kriminaalmenetlus, mis sellise menetlustoimingu tegemist nõuab. Asja materjalidest aga ei nähtu, et kaebaja kirjade täiendavasse kontrolli võtmine oleks ka tegelikult toimunud mõne kriminaalasja kohtueelse menetluse raames seda enam, et algselt selgitas vastustaja oma 01.07.2019. a vastuses ja vaideotsuses kaebajale, et tegemist oli järelevalvetoimingutega vanglas viibivate isikute julgeoleku tagamiseks ning vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmiseks.
11.Kuna eeltoodust tulenevalt ei saa käesoleva vaidluse esemeks olevat Tartu Vangla tegevust pidada vangla kui uurimisasutuse poolt kriminaalasja raames tehtud menetlustoiminguks, mille vaidlustamine toimub KrMS § 228 lg 1 järgi, siis tagastas halduskohus M. Villemsi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-i 1 alusel ebaõigesti. Ringkonnakohus tühistab seetõttu halduskohtu
vaidlusaluse määruse ja saadab asja halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis.
12.Kaebaja esitas koos määruskaebusega ka taotluse vabastada ta maksevõimetuse tõttu riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on kaebaja esitatud määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna kaebajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.