Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk 20.01.2021, Tartu 3-20-459 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 19.09.2019. a kirja kontrollimisega Tartu Halduskohtu 31.07.2020. a otsus Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant ‒ Juri Kolesnikov Vastustaja ‒ Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Juri Kolesnikovi vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 30.04.-29.08.2020 kohta.
2.Jätkata Juri Kolesnikovile menetlusabi andmist ja vabastada ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Tagastada Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Tartu Vangla 31.03.2020. a vaideotsuse nr 1-11/86-2 õigusvastaseks tunnistamise nõude osas.
5.Võtta Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 31.07.2020. a otsuse peale ringkonnakohtu menetlusse.
Rahuldada Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus osaliselt.
7.Tühistada Tartu Halduskohtu 31.07.2020. a otsus osas, milles halduskohus jättis menetlemata kaebaja nõude tunnistada õigusvastaseks kaebaja vaide tagastamine Tartu Vangla 06.03.2020. a otsusega nr 1-11/140-2. Saata asi tühistatud osas samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 20.01.2021, arvates (HKMS § 212 lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vanglas võeti J. Kolesnikovilt 19.09.2019 ära talle saabunud kiri ja saadeti täiendavasse kontrolli. Kirja saatjaks oli Euroopa Parlamendi saadiku Y. Toomi Eesti büroo. Vangla tuvastas ümbrikul UV-lambi all plekid, kirjal endal plekke ei tuvastatud. Vanglateenistuse ametnik avas kirja kinnipeetava juuresolekul ja edastas selle täiendavasse kontrolli, sest UV-lambi all olid ümbrikul näha plekid, mis viitasid võimalusele, et kiri võib olla immutatud narkootilise ainega. Kirja äravõtmise kohta koostas ametnik akti nr A2351 ja ettekande nr 6-38/4605 ning neid tutvustati kinnipeetavale.
2.Kaebaja esitas 25.09.2019. a vanglale vaide, mille vangla registreeris 27.09.2019 taotlusena. Kaebaja vaidlustas selle, et temalt võeti ära kiri, kuigi plekk oli ainult ümbrikul, ning taotles kirja tagastamist, vabanduste esitamist ja seda, et tehtaks midagi kirja ära võtnud vanglaametnikuga ja olukorraga kirjade kontrolli võtmisel. Vangla tagastas täiendavasse kontrolli saadetud kirja kaebajale 27.09.2019. Vangla vastas kaebaja taotlusele 13.11.2019. a kirjaga nr 6-24/5493-2, milles selgitas, et kinnipeetavate kirjavahetus on võetud erilise kontrolli alla, kuna vanglas on sagenenud juhtumid, kus kirjaümbrikute või kirjas sisalduvate immutatud lehtedega satuvad vanglasse narkootilised ained, mis seavad ohtu tarvitajate enda elu ja tervise, samuti teiste vanglas viibivate isikute turvalisuse. Seetõttu on kirjade kontroll vajalik, et tagada kinnipeetavate turvalisus ja vangla julgeolek. Vangla vabandas vastuses, et kirja kontrolli võtmisel ei selgitatud kaebajale üheselt arusaadavalt, millisel põhjusel kiri kontrolli võeti. Vangla kinnitas, et II üksuse toimkonda instrueeritakse täiendavalt kirjade kontrolli võtmisel antavate selgituste osas, et edaspidi arusaamatusi vältida. Eeltooduga luges vangla kinnipeetava taotluse rahuldatuks.
3.Kaebaja esitas 10.12.2019 vanglale märgukirja nr 2-3/3081-1, milles märkis, et kirja äravõtmisel oli tegemist lubamatu käitumisega. Tartu Vangla vastas kaebajale 02.01.2020. a kirjaga nr 2-3/3081-2, milles loobus sisulisest vastamisest, sest vangla arvates ei olnud arusaadav, mis on märgukirja eesmärk. Vangla selgitas, et huvi püsimisel tuleb kaebajal oma soov täpsemalt formuleerida ja kirjeldada täpselt kõiki asjaolusid, et vanglal oleks võimalik asjaolusid kontrollida ja vastamisel nendest lähtuda.
4.Kaebaja esitas 06.02.2020. a vanglale vaide, milles vaidlustas vangla poolt 02.01.2020. a kirjaga nr 2-3/3081-2 kaebajale vastamisest loobumist.
5.Kaebaja esitas 27.02.2020. a vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles mainis muude asjaolude hulgas 19.09.2019 saadud kirja äravõtmist ning taotles kirjade kontrollimist kinnipeetava juuresolekul ja seda, et täiendavaks kontrolliks võetaks ainult kirja plekiline osa. Vangla tagastas vaide 06.03.2020. a otsusega nr 1-11/140-2, milles leidis, et vaide esitajal puudub vaideõigus. Tartu Vangla märkis otsuses, et kui kinnipeetava juuresolekul temale saadetud kirja avamisel tekib kahtlus, et selles olevad paberid võivad olla immutatud narkootilise ainega, mille vanglasse saatmisel pannakse toime kuritegu, toimub kirisaadetise edasine kontroll kriminaalmenetluse normide alusel ning sellest tekkivate nõuete või vaidluste lahendamine ei kuulu haldusmenetlusse, mistõttu tuleb vaie tagastada vaideõiguse puudumise tõttu. Kinnipeetaval, kes leiab, et tema õigusi on kuriteo toimepanemise asjaolude
väljaselgitamisel rikutud, on õigus esitada vangla tegevuse peale kaebus prokuratuurile ning prokuratuuri otsusega mittenõustumisel pöörduda kaebusega maakohtusse.
6.Tartu Vangla jättis kaebaja 06.02.2020. a vaide 31.03.2020. a vaideotsusega nr 1-11/86-2 rahuldamata. Vangla selgitas, et ei oota kinnipeetavalt põhjalikku õiguslikku argumentatsiooni või konkreetsele normile viitamist, kuid kinnipeetaval tuleb oma tahet selgesõnaliselt väljendada. Lisaks märkis vangla, et kaebaja on ka varem kirjade täiendavasse kontrolli võtmise teemal vangla poole pöördunud ning vangla on seda käsitlenud enda 06.03.2020. a vastuses nr 1-11/140-2.
7.Kaebaja esitas 10.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja kirjeldas kahte juhtumit, s.h kirja äravõtmist 19.09.2019 ja vaidlustas seda, et temalt võetakse ära terve kiri isegi siis, kui ainult ümbriku või ühe lehe pealt leitakse plekk. Kaebaja märkis, et ta esitas vanglale sellise tegevuse vaidlustamiseks mitu pöördumist, milles nõudis kirjade kontrolli võtmise muutmist, s.h et ei võetaks ära kirja puhast osa, kirja kontrollitaks kinnipeetava juuresolekul ja täiendavasse kontrolli saatmine toimuks analoogselt uriini- ja vereproovi saatmisega, kus proov pannakse kinnipeetava juuresolekul kinnisesse ümbrikusse ja kinnitatakse templiga. Samuti vaidlustas kaebaja seda, et vangla ei võimalda teistele kinnipeetavatele saata kirju ilma postmargita. Lisaks palus kaebaja menetleda materjale, mis puudutasid tema vaide tagastamist 06.03.2020. a otsusega nr 1-11/140-2 ning vangla 13.11.2019. a vastust nr 6-24/5493-2 ja 02.01.2020. a vastust nr 2-3/3081-2. Kaebaja taotles vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist selleks, et vaidlustatud tegevuse osas toimuksid muutused.
8.Tartu Halduskohus tagastas 03.06.2020. a määrusega kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu osas, milles kaebaja taotles Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses teistele kinnipeetavatele kirjade saatmisega kinnipeetava enda kulul (resolutsiooni p 4) ning võttis kaebuse menetlusse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 19.09.2019 saadud kirja kontrollimisega (resolutsiooni p 5). Halduskohus tõlgendas kaebaja tahet ja leidis, et kaebuse saab menetlusse võtta osas, milles kaebaja nõudis Tartu Vangla 19.09.2019. a toimingu, s.o vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetavale saadetud kirja kinnipeetava juuresolekuta kontrollimise, õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus lisas, et kui kohus on kaebaja tegelikku tahet valesti tõlgendanud, tuleb kaebajal kohut sellest viivitamatult teavitada.
9.Tartu Vangla teatas 17.06.2020. a vastuses kaebusele, et võtab kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale seoses 19.09.2019. a kirja kontrollimisega õigeks.
10.Tartu Halduskohus otsustas 18.06.2020. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ja määras menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtpäevaks 13.07.2020.
11.Kaebaja esitas 06.07.2020 halduskohtule kaebuse täienduse, milles palus tunnistada õigusvastaseks vaide tagastamise Tartu Vangla 06.03.2020. a otsusega nr 1-11/140-2 ja 02.01.2020 kirjaga nr 2-3/3081-2 kaebajale sisuliselt vastamisest loobumise. Samuti palus kaebaja otsustada, et täiendavasse kontrolli võetaks üksnes see osa kirjast või ümbrikust, millel on plekk, lubades enne seda kinnipeetaval kirja teksti lugeda, ning et äravõetava osa kontrolli saatmine toimuks analoogselt uriiniproovi laborisse saatmisega.
12.Tartu Halduskohus rahuldas 31.07.2020. a otsusega kaebaja kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 19.09.2019 saadud kirja kontrollimisega. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Kaebaja eesmärgiks on kaebuse esitamisega kaitsta talle saadetud kirjade sõnumisaladust. Põhiseaduse § 43 järgi on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Isiku õigust sõnumisaladusele ei riivata kinnipeetavale saadetud kirjade avamisel ja kontrollimisel vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-s 1 sätestatud korras, s.o kinnipeetava juuresolekul. Kaebaja heidab vanglale ette sõnumisaladusega kaitstud kirjade kaebaja juuresolekul avamise järgselt nende hoiule võtmist kirjade kontrollimiseks. Selliselt toimides ei ole kohtu hinnangul sõnumisaladus tagatud. Kuna praegusel juhul toimus kirjade kontrollimine kaebaja juuresolekuta, on kaebaja sõnumisaladuse rikkumine tõendatud. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” § 50 lg 1 kohaselt edastatakse kiri kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. Sisekorraeeskiri sätestab seega üksnes kirja edastamise tähtaja. Nimetatud sättest ei tulene vanglale õigust kinnipeetava juuresolekuta kirja avamiseks ja kontrollimiseks, nagu leiab vastustaja. Viidatud sättest tuleneb üksnes tähtaeg, mille jooksul on vangla kohustatud kirja kinnipeetavale edastama ja kinnipeetav on õigustatud kirja kätte saama. Erandeid sõnumisaladusele võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Vaatamata vangla seaduspärasele eesmärgile (tagada, et vanglasse ei satuks kirjavahetuse teel narkootilisi aineid), pidi vastustaja toiminguid tehes juhinduma VangS § 29 lg-st 2, mis võimaldab tutvuda kirjavahetuse teel edastatavate sõnumite sisuga üksnes kriminaalmenetluse seadustiku
31.peatükis ning VangS 2. peatüki 31. jaos seaduses sätestatud alustel ja korras. Halduskohus rahuldas kaebuse, viidates seejuures vastustaja poolt kaebuse õigeksvõtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale 30.08.2020 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles leiab, et halduskohus rahuldas tegelikult vaid osa kaebusest, kuigi otsuse resolutsioonis on märgitud, et kaebus rahuldati (s.o tervikuna). Kaebaja leiab, et halduskohus jättis otsuses märkimata tema nõude, et vanglas peab kirjade täiendavasse kontrolli saatmine toimuma samas korras nagu ekspress-testide saatmine. Kirja tuleb kontrollida kinnipeetava juuresolekul ja täiendavasse kontrolli saatmiseks tuleb panna kiri turvaümbrikusse, millele lisatakse templid, allkirjad, plommid jne. Kui UV-lambi all on näha plekk, siis tuleb kontrolli saata üksnes plekiga osa kirjast ja ülejäänud osa anda kohe kinnipeetavale kätte. Enne turvaümbrikusse panemist tuleb lasta kinnipeetaval kirja või selle osaga tutvuda. Samuti jättis halduskohus õigusvastaseks tunnistamata vaide tagastamise Tartu Vangla otsusega nr 1-11/140-2. Kaebajal oli vaide esitamise õigus. Kaebaja palub vaide tagastamise õigusvastaseks tunnistada. Lisaks palub kaebaja õigusvastaseks tunnistada Tartu Vangla 31.03.2020. a vaideotsuse 1-11/86-2, millega vangla jättis tema vaide rahuldamata. Kaebaja palub tunnistada, et tema kaebuses kirjeldatud muudatused, mis tulenevad seadusest, on vanglatele kohustuslikud. Kaebaja on seisukohal, et vangla ei kavatsegi midagi muuta ja ei tunnista end süüdi selles, et ta kaebajat solvas ning õigusvastaselt tagastas ja jättis rahuldamata kaebaja vaided. Selle tõendamiseks taotleb kaebaja apellatsioonkaebuses vanglalt kaebaja pöördumise nr 2-3/2880-1 ja Tartu Vangla 25.08.2020. a vastuse nr 2-3/2880-2 väljanõudmist. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivust ja anda talle advokaat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus otsustab kõigepealt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise ja võtab seisukoha kaebaja riigi õigusabi taotluse osas (I) ning lahendab seejärel apellatsioonkaebuse
(II).
I
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Menetlusse võtmisel kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vastavust seaduses sätestatud nõuetele.
16.Tartu Halduskohus vabastas 03.06.2020. a määrusega kaebaja menetlusabi korras kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. HKMS § 114 lg 2 kohaselt eeldatakse, et menetlusabi kehtib ka igas järgmises kohtuastmes, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kaebaja vabakasutuskonto väljavõttest ajavahemiku 30.04.-29.08.2020 kohta nähtub, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on endiselt täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul alust menetlusabi andmise katkestamiseks. Seega kehtib Tartu Halduskohtu antud menetlusabi ka apellatsioonimenetluses ning kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.
17.Kaebaja palub apellatsioonkaebuses muu hulgas õigusvastaseks tunnistada Tartu Vangla 31.03.2020. a vaideotsuse nr 1-11/86-2, millega vangla jättis tema vaide rahuldamata. HKMS § 182 lg 3 kohaselt ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 7 näeb ette, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui see ei vasta HKMS § 182 sätestatud nõuetele. Praegusel juhul esitas kaebaja kohtule kaebuse 10.03.2020, s.o enne nimetatud vaideotsuse tegemist ning asja materjalide kohaselt ei ole kaebaja seda nõuet halduskohtule hiljem esitanud. Seetõttu tagastab ringkonnakohus selles osas kaebaja apellatsioonkaebuse. Ülejäänud osas vastab apellatsioonkaebus seaduses sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Seega võtab ringkonnakohus ülejäänud osas kaebaja apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 1 alusel menetlusse.
18.Ringkonnakohus mõistab kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja on kohtute infosüsteemi andmetel aastate jooksul esitanud arvuka hulga kaebusi halduskohtusse ja pöördunud edasikaebustega ringkonnakohtusse ning talle on ka korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Samuti on kaebajale selgitatud, et halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt pole isikul tingimata vaja advokaadi abi, vaid piisab halduskohtumenetluses selge nõude esitamisest ja asjaolude ning seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohtumenetluses selgitab ja suunab kohus menetluses osalejaid ning küsib vajadusel täiendavaid seisukohti. Praeguses asjas esitas kaebaja iseseisvalt ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles ta on arusaadavalt põhjendanud, miks ta halduskohtu otsuse vaidlustab. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise apellatsioonimenetluses oma õigusi kaitsma ja ringkonnakohus ei näe seetõttu vajadust
kaebajale edaspidiseks kohtumenetluseks riigi õigusabi määrata. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. II
19.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada osas, milles halduskohus jättis menetlemata kaebaja nõude tunnistada õigusvastaseks kaebaja vaide tagastamine Tartu Vangla 06.03.2020. a otsusega nr 1-11/140-2. Tühistatud osas tuleb asi saata ettevalmistava menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.
20.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt selgitab kaebuse saanud kohus asjas välja vaidluse eseme, kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks, võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse (HKMS § 120 lg 2). HKMS § 37 lg 3 järgi võib kaebuses soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet (liitkaebus). Halduskohus kontrollib liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi. HKMS § 158 lg 1 ls 2 näeb ette, et kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Seega pidi halduskohus kontrollima iga kaebuses (s.h kaebuse täienduses) esitatud nõude osas, kas selle nõude esitamine on lubatav ning sõltuvalt kontrolli tulemusest nõude tagastama või menetlusse võtma. Samuti tuli halduskohtul kohtuotsuse tegemisel silmas pidada, et lahendatud saaks kõik esitatud nõuded.
21.Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis halduskohus õigusvastaseks tunnistamata kaebajale vaide tagastamise Tartu Vangla otsusega nr 1-11/140-2. Kaebaja palus kaebuses muu hulgas, et kohus menetleks materjale, mis puudutasid tema vaide tagastamist 06.03.2020. a otsusega nr 1-11/140-2. Kaebaja täpsustas oma nõuet 06.07.2020 esitatud kaebuse täienduses, milles palus tunnistada vaide tagastamise Tartu Vangla 06.03.2020. a otsusega nr 1-11/140-2 õigusvastaseks. Sellest võib järeldada, et lisaks halduskohtu lahendatud nõuetele soovis kaebaja muu hulgas ka kaebuses nimetatud vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 19.09.2019. a saadud kirja kontrollimisega ja rahuldas kaebuse. Asja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks otsustanud kaebuse täienduses täpsustatud vaide tagastamist puudutava tuvastamisnõude menetlusse võtmise, selle tagastamise või läbi vaatamata jätmise üle. Samuti ei nähtu halduskohtu otsusest, et halduskohus oleks selle nõude osas sisulise otsuse teinud.
22.Halduskohus märkis nii 03.06.2020. a määruses kui ka vaidlustatud kohtuotsuse kirjeldavas osas, et kaebaja esitas 27.02.2020 vanglale vaide, milles vaidlustas Y. Toomilt tulnud kirja äravõtmist ja taotles toimingu tegemist – ainult kirjade plekiliste osade täiendavaks kontrolliks võtmist ja kontrollimist kinnipeetava juuresolekul (p 2.8) ning et vangla tagastas vaide 06.03.2020. a otsusega nr 1-11/140-2, asudes seisukohale, et vaide esitajal puudub vaideõigus (p 2.9). Kirjeldava osa sõnastusest võib järeldada, et halduskohus seostas kaebaja 27.02.2020 esitatud vaiet 19.09.2019 Y. Toomi büroost saabunud kirja äravõtmisega. Halduskohus märkis 03.06.2020. a määruse p-s 11 järgmist: „Kohus leiab, et Tartu Vangla võib olla tagastanud kaebaja vaide ekslikult. Kohtupraktikas ei ole väljakujunenud ühtset seisukohta, kas vangla toimingud kirjade kontrollimisel tagavad sõnumisaladuse kaitse (põhiseaduse § 43). Kohtumenetluses on pooleli sarnase sisuga haldusasjad (nt 3-19-1173 ja 3-19-1547). Seetõttu peab kohus lubatavaks võtta menetlusse kaebaja tuvastamiskaebuse. Kaebajal ei leidu oma
õiguste kaitseks praegusel hetkel tõhusamaid vahendeid, kui nõuda Tartu Vangla 19.09.2019. a toimingu, s.o vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetavale saadetud kirja kinnipeetava juuresolekuta kontrollimise, õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajal esineb preventiivne huvi.” Eeltoodust lähtudes tõlgendas halduskohus kaebaja tahet selliselt, et kaebaja nõuab Tartu Vangla 19.09.2019. a toimingu õigusvastasuse tuvastamist.
23.Arvestades, et kaebuses ei olnud selgelt sõnastatud, milliseid vastustaja toiminguid kaebaja konkreetselt silmas peab ja milliseid nõudeid esitab, tuli halduskohtul asja ettevalmistamisel kõigepealt kindlaks teha, millis(t)e toimingu(t)e peale ja millised nõuded on kaebaja soovinud esitada. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus halduskohus juba asja ettevalmistavas menetluses menetlusnorme sellega, et ei kontrollinud kõiki kaebuses sisalduvaid nõudeid. Kaebaja täpsustas 06.07.2020 esitatud kaebuse täienduses muu hulgas, et taotleb halduskohtult Tartu Vangla 06.03.2020. a otsusega nr 1-11/140-2 kaebaja vaide tagastamise õigusvastaseks tunnistamist. Asja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks pärast kaebuse täpsustuse saamist selle nõude lubatavust kontrollinud ja nõude osas lõpliku seisukoha võtnud.
24.HKMS § 192 järgi võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, mis vastavalt HKMS §-le 199 toob kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. Sel juhul halduskohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse halduskohtusse uueks läbivaatamiseks. Vastavalt HKMS § 199 lg 2 p-le 2 võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
25.Kuna halduskohus ei ole võtnud seisukohta kõigi kaebaja esitatud nõuete lubatavuse osas, on ringkonnakohtu arvates tegemist menetlusveaga, mis toob kaasa halduskohtu otsuse osalise tühistamise ja mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus ei saa esimese astme kohtuna hakata hindama halduskohtus esitatud nõude lubatavust ega nõuet selle lubatavuse korral sisuliselt lahendada. See kahandaks edasikaebevõimalusi ja ei oleks seetõttu kooskõlas kohtusüsteemi kolmeastmelisuse põhimõttega. Halduskohtu otsus tuleb seega HKMS § 192 ja § 199 lg 2 p 2 alusel tühistada osas, milles halduskohus ei ole nõuetekohaselt menetlenud kaebuse täienduses täpsustatud tuvastamisnõuet ning asi tuleb saata selle nõude osas tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
26.Vaide tagastamise peale esitatud tuvastamisnõude menetlemisel tuleb halduskohtul välja selgitada muu hulgas see, millise toimingu peale vaie on esitatud ja kas vaide tagastamine rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest (HKMS § 45 lg 4). Kuigi halduskohus märkis, et kaebaja vaidlustas kõnealuses vaides 19.09.2019 kirja täiendavasse kontrolli võtmist, tuleb kaebaja poolt vaidena pealkirjastatud pöördumise kogu sisu arvestades sellise seose olemasolus kahelda. Kaebaja kirjeldas selles 19.09.2019. a toimingut vaid ühe näitena kaebaja hinnangul õigusvastasest Tartu Vangla praktikast kirjade täiendavasse kontrolli võtmisel. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et vaide esitamiseks ettenähtud tähtaega (30 päeva) ja kirja äravõtmise varasemat vaidlustamist arvestades puudus kaebajal igasugune alus eeldada, et tal on õigus vaidlustada vangla 19.09.2019 tehtud toimingut korduvalt ja määramatult pika aja jooksul. Seega võib asja uuel läbivaatamisel ilmneda, et kõnealust tuvastamisnõuet ei ole alust HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piirangu ja/või kaebaja õiguste riive puudumise (HKMS § 44 lg 1) tõttu menetlusse võtta. Arvestades menetluslike minetuste iseloomu ja ulatust ei pea ringkonnakohus siiski põhjendatuks asuda apellatsioonimenetluses esmakordselt
kontrollima nõude lubatavust ega tegema ettevalmistavas menetluses tavapäraselt tehtavaid toiminguid.
27.Eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu 31.07.2020. a otsuse osas, milles halduskohus jättis menetlemata kaebaja nõude tunnistada õigusvastaseks kaebaja vaide tagastamine Tartu Vangla 06.03.2020. a otsusega nr 1-11/140-2. Tühistatud osas saadab ringkonnakohus asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
28.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust osas, mille kohaselt jättis halduskohus otsuses märkimata kaebaja nõude, et vanglas peab kirjade täiendavasse kontrolli saatmine toimuma kaebaja soovitud korras, s.o samas korras nagu ekspress-testide saatmine. Ringkonnakohus selgitab, et tuvastamiskaebuse lahendamisel saab halduskohus hinnata üksnes seda, kas isiku õigusi puudutav haldusorgani tegevus oli õiguspärane või mitte. Seejuures ei ole kohtul võimalik teha vanglale ettekirjutust toimingute sooritamiseks edaspidi mingil kindlal viisil. Tuvastamiskaebuse rahuldamise korral täidab haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamise fakt ühtlasi õigusvastase praktika kordumise vältimise eesmärki. Vaidlustatud otsusega rahuldas halduskohus kaebaja nõude 19.09.2019. a kirja täiendavasse kontrolli võtmise toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Seega ei saa halduskohtule tuvastamisnõude lahendamisel ette heita seda, et kohus ei kohustanud vanglat järgima kirjade kontrollimisel kaebaja soovitud korda.
29.Kaebaja palub apellatsioonkaebuses tunnistada, et vangla valetas kohtunõudele 16.03.2020 antud vastuses nr 1-10/80-2, väites, et kunagi ei ole olnud nii, et vangid said omavahel kirju saata ilma margita ja et kaebaja esitas selles osas valeväiteid. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd halduskohus tagastas kaebuse osas, milles kaebaja taotles Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses teistele kinnipeetavatele kirjade saatmisega kinnipeetava enda kulul ja halduskohtu 03.06.2020. a määrus on selles osas jõustunud, siis ei ole kaebaja märgitud asjaolu praeguse vaidluse esemeks.
30.Kaebaja on seisukohal, et vangla ei kavatsegi vaidlusalust praktikat muuta ja ei tunnista end süüdi selles, et ta kaebajat solvas ning õigusvastaselt tagastas ja jättis rahuldamata kaebaja vaided. Selle tõendamiseks taotleb kaebaja apellatsioonkaebuses vanglalt kaebaja pöördumise nr 2-3/2880-1 ja Tartu Vangla 25.08.2020. a vastuse nr 2-3/2880-2 väljanõudmist. Arvestades, et halduskohus rahuldas kaebuse põhinõude osas ja menetlemata nõude osas jätkub menetlus halduskohtus, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kaebaja taotletud tõendeid koguda. Sõltuvalt menetluse käigust on halduskohtul võimalik otsustada täiendavate tõendite kogumise vajaduse üle.
31.Kuna menetlus jätkub halduskohus, ei otsusta ringkonnakohus menetluskulude jaotuse üle (HKMS § 109 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.