XX ja YY kaebus Viimsi Vallavalitsuse 10.06.2020 haldusakti nr 2012994/01035 tühistamiseks ja Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks viia Xxxxxxxxxxx 1, Viimsi vald abihoone ja üksikelamu osas läbi riiklik järelevalve menetlus
Menetlusosalised
Kaebajad – XX ja YY, esindajad vandeadvokaadid Ramil Pärdi ja Sandor Elias Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Karin Mägi Kolmas isik – ZZ Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX ja YY kaebus osaliselt ja tühistada Viimsi Vallavalitsuse 10.06.2020 haldusakt nr 2012994/01035.
2.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Viimsi vallalt kaebajate kasuks välja 3603 eurot. Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Xxxxxxxxxxx 1, Viimsi, kinnistul kehtib „Pringi küla, Rohuneeme tee 56 ja Rohuneeme tee 56a“ kinnistute detailplaneering (edaspidi: DP). DP põhijoonise kohaselt on Xxxxxxxxxxx 1 kinnistu suurim maapealne hoonetealune pindala 310 m2, suurim maapealne suletud brutopind 465 m2.
2.Xxxxxxxxxxx 1, Pringi küla, Viimsi vald, kinnisasja omanik ZZ esitas Viimsi Vallavalitsusele ehitisteatise nr 2011201/03184, mille eesmärk oli püstitada Xxxxxxxxxxx 1 abihoone. Abihoone
hoonealune pind oli projekti kohaselt 42,8 m2. ZZ esitas 22.05.2020 uue ehitusteatise Xxxxxxxxxxx 1 abihoone ehitamiseks (ehitusteatis nr 2011201/03184, ehitisregistri kood xxxxxxxx).
3.Viimsi Vallavalitsus nõustus 10.06.2020 haldusaktiga nr 2012994/01035 ehitusteatise nr 2011201/03184 (Xxxxxxxxxxx 1 abihoone, ehitisregistri kood xxxxxxxx) alusel ehitamisega.
4.Xxxxxxxxxxx 3, Viimsi vald, Pringi küla, kinnistu ühisomanikud XX ja YY esitasid 12.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 10.06.2020 haldusakti nr 2012994/01035 tühistamiseks ja Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks viia Xxxxxxxxxxx 1, Viimsi vald, abihoone ja üksikelamu osas läbi järelevalvemenetlus.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Viimsi Vallavalitsuse 10.06.2020 haldusakt nr 2012994/01035, millega nõustuti ehitusteatise nr 2011201/03184 alusel ehitamisega, on õigusvastane ja tuleb tühistada. Viimsi Vallavalitsuse viidatud 11.05.2020 geodeedi poolt teostatud mõõtmine ei vasta majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (edaspidi: määrus nr 57). Xxxxxxxxxxx 1 üksikelamu ehitusprojekti, tegelikkuses looduses valmis oleva üksikelamu ja 11.05.2020 mõõtmise vahel on olulised vastuolud. Vähemalt mingis osas ei vasta Xxxxxxxxxxx 1 üksikelamu 11.05.2020 mõõtmise tulemused tegelikkusele. 11.05.2020 mõõtmise tulemuste dokument tervikuna ei vasta ka majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ (edaspidi: määrus nr 34) § 11 nõuetele, kuna tegemist on vaid kolmest arusaamatust joonisest koosneva dokumendiga. Geodeedi 11.05.2020 joonistel, millele vastustaja tugineb, puuduvad hoone nurkade mõõdistuskoordinaadid, hoone erinevate külgede, terrasside, varjualuste parameetrid jne.
5.11.05.2020 mõõtmise tulemustest ei ole aru saada, kuidas hoone pindala mõõdetud on (esitatud on vaid suvaliselt visandatud joonised). Seega olenemata õiguslikest nõuetest ei ole 11.05.2020 mõõtmise tulemuste dokumenti võimalik kontrollida. Järelikult ei saa Viimsi Vallavalitsus neist mõõtmise tulemustest ka lähtuda ning Xxxxxxxxxxx 1 üksikelamu ehitisealuseks pinnaks peaks olema projektis näidatud 286 m2, millele vastab abihoone maksimaalne ehitisealune pind 24 m2 (sellise pindalaga abihoonega oleksid kebajad nõus). Kaebajad ei ole Xxxxxxxxxxx 1 kinnistule abihoone ehitamise vastu, kuid abihoone ehitusteatise alusel ehitamisega nõustumiseks oleks vaja selgelt ja kontrollitavalt mõõta Xxxxxxxxxxx 1 üksikelamu hoonealune pind. Alles seejärel on võimalik arvutada, kui suurt abihoonet DP ja olemasolev üksikelamu rajada võimaldavad ning aktsepteerida esitatud ehitusteatist.
6.DP-s nõutust suurem abihoone varjaks kaebajate kinnistu vaadet merele ning päikesevalgust ehk vähendaks ka kaebajate kinnistu väärtust. DP-s on sätestatud hoonete hoonealuse pinna nõuete eesmärgina ka piirinaabrite õiguste kaitse. Vastustajal on kohustus õigusvastasele ehitustegevusele järelevalvemenetluse raames reageerida (EhS § 130 lg 2 p 1). Juhul, kui vastustaja ei ole vaidlusaluse abihoone ehitusteatise alusel ehitamisega nõus olnud, tuleb vastustajal keelata ehitamisega nõustumine. Vastasel juhul saab abihoone valmis ehitada ning kaebajate õigusi ei ole tõhusalt kaitsta võimalik.
7.Xxxxxxxxxxx 1 üksikelamu hoonealuse pinna kohta on teada järgmised asjaolud: a) Xxxxxxxxxxx 1 üksikelamu hoonealune pind muutus enne kaebuse esitamist ehitisregistris korduvalt (267-356 m2). Seejuures oli eelprojekti järgi hoonealuseks pinnaks ilma katuseräästata 286 m2 ja koos katuseräästaga 360,2 m2; b) kaebuse esitamise hetkel oli Xxxxxxxxxxx 1 hoonealune pind ehitisregistris 275,1 m2. 11.05.2020 mõõtmise tulemuste dokument ei ole ka määruse nr 34 nõudeid kõrvale jättes kontrollitav, kuna ei ole aru saada, kuidas hoonealune pind mõõdetud ja kokku arvutatud on ning kas see vastab määrusele nr 57; c) 24.07.2020 viisid mõõdistamise läbi vastustaja ja kaebajate valitud geodeedid (2 erinevat mõõdistamist); d) kaebajate tellitud Hades Geodeesia OÜ mõõdistamise 31.07.2020 aruande kohaselt on Xxxxxxxxxxx 1 üksikelamu hoonealune 2(7)
(ehitisealune) pind 300,7 m2; e) OÜ Geoterra mõõdistamise 31.07.2020 aruande joonise kohaselt on “hoone põhikontuur 253 m2” ja “hoone detail 261 m2”. OÜ Geoterra 31.07.2020 aruandes ei ole välja toodud hoonealust pinda.
8.Xxxxxxxxxxx 1 üksikelamul ei ole alla 2 m2 suuruseid varikatuseid ehk varikatused tuleb hoonealuse pinna sisse arvestada ning arvestus ei käi ainult tugipostini. Kuni ühemeetrised katuseräästaste alused pinnad on üksikelamu ehitisealusest pinnast maha arvestatud, v.a varikatuste puhul, millel ei saa olla katuseräästast. OÜ Geoterra mõõtmise aruande joonistel on näha, et mõlemad Xxxxxxxxxxx 1 üksikelamu suured ja üle 2 m2 varikatused on täies ulatuses nende pindalade arvutustest välja jäetud. Projekti mõõtkava ja jooniste proportsioonide järgi on võimalik veenduda, et tegemist ei ole alla 2 m2 varikatustega.
9.Xxxxxxxxxxx 1 üksikelamu hoonealuse pinna hulka tuleb määruse nr 57 § 19 lg-te 5-6 järgi arvestada ka kahe varikatuse projektsioon horisontaaltasapinnal (sh ei ole varikatustel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi selgituse järgi katuseräästast, mille saaks hoonealuse pinna leidmisel arvesse võtmata jätta). Ainsad mõõdistamistulemused, mis seda printsiipi arvestavad, esitavad Xxxxxxxxxxx 1 üksikelamu hoonealuse pinnana 300,7 m2 (kaebaja tellitud Hades Geodeesia OÜ 31.07.2020 aruanne) või 297,1 m2 (vastustaja tellitud Top Geodeesia OÜ 25.09.2020 aruanne). Jättes isegi kõrvale küsimuse, kumb neist mõõdistustulemusest õige on, ei ole Xxxxxxxxxxx 1 üksikelamu hoonealune pind igal juhul 275,1 m2 ega vähem. Tulenevalt DP nõudest Xxxxxxxxxxx 1 maksimaalsele hoonetealusele pinnale (310 m2) on õigusvastane vastustaja 10.06.2020 haldusakt, millega anti luba Xxxxxxxxxxx 1 abihoone ehitamiseks ehitiselause pinnaga 34,9 m2.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
10.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Järelevalvemenetluseks Xxxxxxxxxxx 1 abihoone osas ei ole alust. Tulenevalt DP-st on Xxxxxxxxxxx 1 kinnistule lubatud ehitada 1 üksikelamu ja kuni 2 abihoonet vastavalt antud hoonestusaladele. Kõikide hoonete ehitusalune pind kokku peab jääma 310 m2 piiresse. Xxxxxxxxxxx 1 eluhoonele ehitusluba väljastades ei kantud ehitisregistrisse õiget ehitisealust pinda. Arhitekt, kes ehitusprojekti koostas, ei lähtunud määrusest nr 57, andes ehitisealuse pinna koos kuni 1 m laiuse katuseräästaga, milline tegevus kitsendab oluliselt xxxxxxxxx 1 kinnistu omaniku ehitusõigust. Seoses sellega, et ehitisregistris oli vale kanne ehitisealuse pinna kohta (osaliselt vallavalitsuse menetleja süül, kes oleks pidanud kontrollima ja paluma pinna parandada), ei olnud selget teadmist, kui suurt ehitusõigust on Xxxxxxxxxxx 1 omanikul peale elamu valmimist abihoone ehitamiseks võimalik kasutada. 2019. a lõpus teostasid Xxxxxxxxxxx 1 kinnistul arusaamatul põhjusel ehitisealuse pinna mõõtmist Viimsi Vallavalitsuse keskkonna- ja planeerimisameti maa- ja geodeesiabüroo ametnikud, kes andsid Xxxxxxxxxxx 1 omanikule teada elamu ehitisealuse pinna uue väärtuse, kuid seejuures ei vormistanud nõutavaid dokumente. Ametnike poolt antud uuest ehitisealuse pinna numbrist ajendatuna esitas ZZ andmete esitamise teatise, et registrikanne elamu ehitisealuse pinna osas parandataks. Järelevalveametnik, kes kannet teostas, ei kontrollinud, kas mõõdistus on korrektselt paikvaatluse protokolli ja skeemiga vormistatud ning kandis avalduse alusel ehitisealuse pinna registrisse (5.05.2020 kanne). Järgmisel päeval laekus avaldus kaebajatelt, kes esitasid vastuväite ehitisealuse pinna suurusele. Avalduse lahendamiseks ja vea parandamiseks telliti valla poolt Xxxxxxxxxxx 1 elamu topo-geodeetiline mõõdistus, mille tulemusena selgus, et abihoone aluse pinna jaoks jääb ehitusõigust 34,9 m2. Ei oma tähendust varasemas eelprojektis antud elamu ehitisealune pind 286 m2, mida kaebajad välja toovad, kuna üks näitaja on arvutuslik ning teine reaalne olukord looduses peale ehitise valmimist ja peale topo-geodeetilist mõõdistust.
11.Kaebajate ja ZZi vahel on sõlmitud notariaalne leping 29.05.2020 nr 3182, milles on kokku lepitud abihoone asukoht kinnistul ja kõrguspiirang (vahe elamu ja abihoone vahel 7,5 meetrit ja kõrgus ei tohi ületada 5 meetrit – vaateservituut). Nimetatu oli ZZi vastutulek naabritele, et neile 3(7)
säiliks soovitud merevaade. Samuti on kaebajad allkirjastanud DP põhijoonise, kus on näidatud elamu ja abihoone ehitusalad, vahekaugused ja kõrgused, mis lähtuvad nimetatud notariaalsest lepingust. Vaidlustatud haldusakt on naabrite omavahelist kokkulepet ja DP-lahendust arvestav. Abihoone ei ole elamule lähemal lubatust ja ei ületa lubatud kõrgust.
12.Xxxxxxxxxxx 1 kinnistu omaniku ehitusõigus on tema põhiseadusega tagatud õigus oma kinnistu vastavalt DP-le ja ehitusprojektile hoonestada. ZZi subjektiivne õigus õiguspärase menetluse läbinud haldusakti alusel ehitada on suurem kaebajate õiguste rikkumisest või litsentseeritud geodeedi mõõdistuse kahtluse alla seadmisest. Kaebajad väidavad, et nende huvi on, et kõik oleks seaduslik, samas ei vaielnud kaebajad siis, kui registris oli vale ehitisealune pind 356 m2.
13.Ehitisregistri põhimääruse kohaselt on ehitisregistrisse andmeandjaks mh ka kohaliku omavalituse üksus. Kohalik omavalitsus on parandanud varem tema enda poolt kahel korral läbi lastud vea, tellides pädevalt geodeedilt ehitisealuse pinna mõõdistamise ja kandes selle registrisse. Vastustaja on oma ülesannete täitmisel toiminud läbipaistvalt ja kehtivat õigust järgides. Ehitusteatise menetlus viidi seega lõpule juba õigete andmetega ning kaebajaid menetlusse kaasates.
14.Kohalikul omavalitsusel ei ole põhjust mitte usaldada litsentseeritud geodeedi poolt tehtud mõõdistuse tulemust. Mõõdistamiseks andis kohalik omavalitsus väga limiteeritud ülesande tulenevalt sama limiteeritud eelarvevahenditest: mõõdistada ehitisealune pind, mille tulemusena saadakse vajalik teave valminud ehitise kohta andmete kandmiseks ehitisregistrisse ja abihoone ehitusõiguse suuruse teadasaamiseks. Lähteülesandes määrab tellija, vajadusel koostöös uuringu tegijaga, teostusmõõdistamise ulatuse, mõõtkava, andmete vormi, digitaalandmete vormingu ja asjakohasel juhul kolmemõõtmelise mudeli lähtetingimused ning muud täiendavad nõuded. Teostusmõõdistamine on ehitamise ajal ja vahetult valmimise järel ehitise või selle osa asendi ja tehniliste andmete tuvastamine ning dokumenteerimine. Ehitamise järgse teostusmõõdistamise abil saadakse vajalik asukohateave valminud ehitise kohta ja teave asukohaandmete kandmiseks ehitisregistrisse. Teostusmõõdistamise tegija vormistab teostusmõõdistamise teostusjoonisena või -jooniste komplektina. Asjakohasel juhul, näiteks joonise lehtede suure arvu korral, vormistatakse teostusmõõdistamine aruandena. Alusplaanile kantavate elementide suure tiheduse korral võib suurendada mõõtkava 1:200-le. Teostusjoonisel antud mõõtude alusel on võimalik arvutada ehitisealune pindala, mida vastustaja on ka teinud. Isegi kui lähtuda kaebajate eeldusest, et töö ei ole vormistatud nõuetekohaselt (töö on vormistatud täpselt sellises ulatuses, nagu tellija on soovinud), ei väära see ehitisealuse pinna suurust. Vastustaja on veel kord konsulteerinud geodeediga, kes kinnitab, et andmed on õiged ja vastavad tegelikkusele. Sellest tulenevalt ei esine mingeid vastuolusid ehitusprojektis märgitud ja viimase mõõdistuse vahel, kuna üks on arvutatud enne ehitise valmimist ja teine mõõdistatud selliselt, nagu peale ehitise valmimist ehitisealune tegelik pind on. Teostusmõõdistamise joonise on allkirjastanud teostusmõõdistamise eest vastutav pädev isik Margus Karulaas.
15.Kohustamiskaebus on põhjendatud, kui haldusorgani tegevus/tegevusetus rikub kaebaja õigusi. Samuti peab haldusorganile seadusest tulenema kohustus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ning täidetud peavad olema eeldused, mida erinormid haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ette näevad, ilma selleta ei teki vastustajal tegutsemise kohustust. Kohustamisotsuse täitmine ei tohi olla kohaliku omavalitsuse jaoks õiguslikult või faktiliselt võimatu.
16.Põhjaliku ehitusteatise menetluse käigus on vastustaja kõrvaldanud vastuolu DP-ga ning tuvastanud õige ehitisealuse pindala, mille tulemusel on väljastatud korrektne luba abihoone ehitamiseks. Pädev asutus on kaasanud kaebajad menetlusse ning põhjendanud haldusaktis, miks on kaebajate vastuväited arvestamata jäetud.
17.Vastustaja ei ole loonud tahtlikult olukorda, mille tulemusel ehitusteatis on õigusvastane. Kohalik omavalitsus ei teosta ise topo-geodeetilisi ja teostusmõõdistusi, vaid tellib need vastavat 4(7)
kvalifikatsiooni ja registreeringut omavate pädevate isikute käest. Samuti ei oma kohalik omavalitsus pädevust spetsialistide töö üle kontrollimiseks, mistõttu peavad nad usaldama spetsialisti ja lähtuma nendele esitatud uuringu tulemustest. Kuna vastustaja tellis enne ehitusteatise registreerimist mõõdistuse, et selle alusel oleks võimalik registreerida korrektne ehitusteatis, ei saa vastustajat lugeda vastutavaks tekkinud kurioosse olukorra eest, kus geodeedid ei oma tegelikku pädevust oma töö korrektseks teostamiseks. Nagu ka hiljem tellitud mõõdistustest nähtub, siis ei oma geodeedid arusaamist, mida ja kuidas täpselt teha tuleks. Kohus nägi ette, et kaebajad tuleb mõõdistamisse kaasata. Kohus ei ole kohustanud kaebajaid tellima mistahes mõõdistusi. Kui kaebajad on mõõdistuse Hades Geodeesia OÜ-lt tellinud, siis on see nende enda vaba tahe ja kulu, mis ei kuulu väljamõistmisele vastustajalt ühelgi juhul. Kolmanda isiku seisukohad
18.Kolmas isik ei esitanud kaebuse kohta kirjalikke seisukohti.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on järgmised.
20.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et DP põhijoonise kohaselt on Xxxxxxxxxxx 1 kinnistule ette nähtud suurim maapealne hoonetealune pindala 310 m2. Ehitisregistri andmetel (14.10.2020 seisuga) on elamu ehitisealune pindala 239,6 m2. Kolmas isik esitas taotluse oma kinnistule abihoone ehitamiseks. Hoonealune pindala oli projekti kohaselt 42,8 m2. Hiljem vähendati abihoone ehitisealust pindala, nii et see oli 34,9 m2. Kaebajad ei vaidlusta abihoone rajamist tervikuna, vaid üksnes abihoone suurust. Kaebajate hinnangul ületatakse abihoone rajamisega Xxxxxxxxxxx 1 kinnistu ehitamisel DP-ga ettenähtud hoonetealust suurimat pindala, kuna elamu mõõdistamine on toimunud valedel alustel.
21.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust ka selles, et Xxxxxxxxxxx 1 elamu ehitisealust pindala on ehitisregistris korduvalt muudetud (267–356 m2). Kohus kohustas Viimsi valda 18.06.2020 määrusega tegema korduva mõõdistuse Xxxxxxxxxxx 1, Viimsi kinnistul, kaasates mõõdistamise toimingusse ka kaebajad. Vastustaja esitas 03.08.2020 Geoterra OÜ juhatuse liikme allkirjastatud Xxxxxxxxxxx 1, Viimsi elamu mõõdistamistulemused. Mõõdistamistulemuste järgi on elamu põhikontuur 253 m2 ning hoone koos detailidega 261 m2. Mõõdistamisel ei ole arvestatud räästaid.
22.Samal ajal esitasid kaebajad Hades Geodeesia OÜ mõõtmistulemused Xxxxxxxxxxx 1, Viimsi elamu ehitisaluse pindala kohta. Õige on vastustaja seisukoht, et kohus kohustas üksnes Viimsi valda korraldama korduva mõõdistuse, kuid eelnevast ei tulene, et kaebajatel puudub õigus omakorda esitada oma väidete tõendamiseks vastavaid tõendeid (vt HKMS § 27 lg 1 p 6). Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses (vt HKMS § 61 lg 2). Hades Geodeesia OÜ mõõtmistulemustest nähtub, et elamu ehitusalune pindala on 300,7 m2. Seega ka eelnevalt nimetatud tõendites esineb vastuolu, kuigi mõlemad mõõdistused on teinud akrediteeritud geodeet.
23.Vastustaja pöördus omakorda Eesti Geodeetide Ühingu poole, kes tellis mõõdistamise TOP Geodeesia OÜ-lt. Kokkuvõtvalt asuti seisukohale, et Xxxxxxxxxxx 1 hoone ehitusalune pindala vastavalt määruse nr 34 järgi mõõdetuna ja määruse nr 57 (05.06.2015) järgi arvutatuna on 297,1 m2. Ehitisaluse pinna arvutamisel on liidetud kokku hoone põhikontuur ning kohati mõtteliste katuseräästastest üleulatuvad varikatused. Erinevus teistest mõõdistatud töödest tuleneb sellest, et varikatuste pindalast on jäetud arvestamata nende mõtteline katuseräästas. Määrustest tulenevalt tuleks arvestada hoone ja varikatuse ühine katuseräästas ehitisaluse pinna arvutuste sisse. Kolm varasemat objektil tehtud mõõdistustööd vastavad oma täpsuselt määrusele nr 34 ja hoone pindala määramiseks vajalikule täpsusele. OÜ Hades Geodeesia töö ei ole seotud kehtiva geodeetilise süsteemiga vastavalt määrusele nr 34. Varasemates töödes arvutatud pindalade erinevused ei ole põhjustatud geodeetilistest mõõtmisvigadest, vaid asjaolust, et pindalade arvutuste alused ja 5(7)
lähtepõhimõtted on olnud erinevad. Ilma seadusandja täpsustava kommentaarita oli ehitisaluse pinna arvutamine mitmeti mõistetav.
24.Varasemad erinevad mõõdistamistulemused tulenevad asjaolust, kas geodeedid on katuseräästastest üleulatuvad varikatused ehitisaluse pinna hulka arvestanud või mitte. Määruse nr 57 § 19 lg 6 p 9 järgi ei võeta hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel arvesse hoone küljes olevat kuni ühe meetri laiust katuseräästast. Sama lõike p 3 järgi ei võta arvesse ka terrassi.
25.Kuivõrd TOP Geodeesia OÜ teostatud mõõdistamistulemuste järgi on Xxxxxxxxxxx 1 olemasoleva hoone (elamu) ehitusalune pindala 297,1 m2, ületab rajatav abihoone suurusega 34,9 m2 DP-ga ettenähtud suurimat maapealset hoonetealust pindala 22 m2 võrra.
26.Kaebajad ei eita, et nende ja kolmanda isiku vahel on 29.05.2020 sõlmitud notariaalne leping nr 3182, milles on kokku lepitud abihoone asukoht kinnistul ja kõrguspiirang (vahe elamu ja abihoone vahel 7,5 meetrit ja kõrgus ei tohi ületada 5 meetrit – vaateservituut). EhS § 12 lg 2 järgi peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet, sh kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule (EhS § 130 lg 2 p 1). Kuivõrd vaidlustatud ehitusprojekt on vastuolus kehtiva DP-ga, ei oma kaebajate ja kolmanda isiku vahel sõlmitud notariaalne leping määravat tähtsust. Lisaks ei tulene notariaalsest lepingust luba ületada DP-ga kindlaks määratud suurimat maapealset hoonetealust pindala.
27.Kohus tühistab Viimsi Vallavalitsuse 10.06.2020 haldusakti nr 2012994/01035. Kuivõrd vaidlustatud ehitusteatise alusel ei ole kolmandal isikul õigus ehitada abihoonet soovitud ehitisealuse pindalaga, puudub vajadus kohustada Viimsi Vallavalitsust viima läbi Xxxxxxxxxxx 1, Viimsi vald abihoone ja üksikelamu osas riikliku järelevalve menetlust.
28.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebajad on taotluse kohaselt kandnud haldusasja nr 3-20-1151 menetluses menetluskulusid Advokaadibüroo TRINITI järgmiste arvete alusel: arve nr 2020-0254 summas 660 eurot, nr 2020-0262 summas 288 eurot, nr 2020-0594 summas 360 eurot, nr 2020-0693 summas 165 eurot ja nr 2020-0804 summas 1170 eurot (kaebajate 28.09.2020 esitatud lisad 1.1–1.5). Lisaks taotlevad kaebajad riigilõivu ning täiendava mõõdistuse teostamise tasu summas 900 eurot (Hades Geodeesia OÜ arve nr 23261) väljamõistmist. Kokku taotlevad kaebajad 3603 euro väljamõistmist.
29.Kohtu hinnangul on vaidluse iseloomu ja mahtu arvestades kaebajate kulud põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad üksnes vastustajalt väljamõistmisele. Riigikohus on selgitanud, et kolmandatele isikutele ei laiene need sätted, mis reguleerivad vastaspoole menetluskulude kandmist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.03.2012 kohtuotsus asjas nr 3-3-1-4-12, p 30). HKMS ei sätesta keeldu kaebajatel osaleda ise aktiivselt kohtumenetluses ning eelnev ei tähenda, et kaebajatel puudus vajadus kasutada õigusabi. Kaebajate esitatud arvetelt ei nähtu esindaja tunnitasu, kuid tunnitasu on võimalik välja arvestada ning eelnevat ei saa pidada arvete oluliseks puuduseks.
30.Samuti ei erista HKMS § 108 lg 1 põhjuseid menetluskulude väljamõistmiseks. Kuigi õige on vastustaja seisukoht, et vastustaja ei ole tahtlikult loonud olukorda, mille tulemusel ehitusteatis on õigusvastane, tuli kaebajatel oma subjektiivsete õiguste kaitseks teha põhjendatud ja vajalikke kulutusi. Kohus ei kohustanud tõepoolest kaebajaid teostama täiendavat mõõdistust kolmandale isikule kuuluval kinnistul, kuid kaebajatel oli õigus koguda tõendeid kaebuse väidete tõendamiseks. Kohtumenetluse käiku arvestades oli vastava kulutuse tegemine ka põhjendatud. Seega Hades Geodeesia OÜ arve nr 23261 on põhjendatud kulu. Asjaolu, et Hades Geodeesia OÜ arvel märgitud summa on vastustaja hinnangul keskmisest kõrgem, ei väära seda, et kaebajatel oli kohustus nimetatud arve tasuda. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulu, mis tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista, 3603 eurot. 6(7)
31.Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.