lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2090/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 30.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2090/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1012
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2020, Tartu

Kohtuasja number

3-20-2090

Kohtuasi

Aleksandr Kapajevi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt nõudepesuvahendi väljastamata jätmisega

Menetlusosalised

Kaebaja – Aleksandr Kapajev Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja nr 3-20-2090 juurde Tartu Vangla 27. aprilli 2020. a käskkiri nr 1-1/65.
2.Tagastada Aleksandr Kapajevi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik Aleksandr Kapajev esitas 25. oktoobril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, millest nähtub, et kaebaja soovib Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest 1000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega, et alates 29. aprillist 2020 ei väljastatud talle vangla poolt enam nõudepesuvahendit. Kauplusest sisseostude tegemine oli peatatud ning vangla oleks pidanud hädavajaliku hügieenivahendi ehk nõudepesuvahendi tagama. Kaebaja ei saanud nõusid pesta ja pidi hakkama vanglalt toitu vastu võtma pesemata nõudes. Eeltoodu alandas tema inimväärikust ja seadis ohtu tervise. Nõudepesuvahendi andmata jätmise tõttu kannatas kaebaja tervislik seisund, sest ebahügieenilised toidunõud viisid enesetunde ja tervisliku seisundi halvenemiseni. Kaebaja leiab, et tema suhtes on õigusvastaselt käitutud. Tema olulisi põhiõigusi on riivatud ja hüvitise maksmine on põhjendatud. Kaebaja palub tühistada Tartu Vangla

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
19.augusti 2020. a kahjunõude rahuldamata jätmise otsus nr 1-13/211-2 ning palub kohtul kahjuhüvitise välja mõista.

3-20-2090

Kohtu hinnangul on vaidlusaluse otsuse kuupäev (19.08.2020) vanglal märgitud ekslikult ning õige kuupäev peaks olema 19. oktoober 2020. Pole usutav, et vangla oleks lahendanud 19. augustil 2020 esitatud kahju hüvitamise nõude kohe samal päeval. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Otsuse väljatrükilt kaebajale ilmneb, et väljatrükk on tehtud 20. oktoobril 2020 (tl 4 pöördel), mis võimaldab samuti järeldada, et otsus on tehtud 19. oktoobril 2020.

KOHTU SEISUKOHT

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.Esmalt märgib kohus, et olukorras, kus haldusorgan jätab isiku kahju hüvitamise taotluse rahuldamata ja isik soovib pöörduda oma nõudega kohtusse, on kohaseks nõudeks kahju hüvitamise nõue (riigivastutuse seaduse § 18 lg 2). Kohtule kahjunõude esitamisel ei ole seega vajalik taotleda haldusorgani kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse tühistamist. Tegemist ei ole haldusaktiga, mille tühistamist saaks kohtus nõuda. Seetõttu käsitab kohus A. Kapajevi kaebust sellisena, et kaebaja on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4.)
4.HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitist seetõttu, et alates 29. aprillist 2020 ei väljastanud vangla talle enam nõudepesuvahendit. Kaebaja leiab, et sellega alandati tema inimväärikust, sest ta oli sunnitud sööma mustadest toidunõudest ning eeltoodu avaldas mõju ka tema tervisele. Kohtule teadaolevalt ning ka kohtuasja materjalidest nähtuvalt kehtestati alates 16. märtsist 2020 Tartu Vanglas täiendavate julgeolekuabinõude raames piirangud seonduvalt koroonaviiruse levikuga maailmas. Sealhulgas peatati alates 16. märtsist 2020 vangla kaupluse tegevus ning vangla tagas kinnipeetavatele hädavajalikud hügieeni- ja kirjatarbed. Kuna kaebaja toob välja, et nõudepesuvahendit alates 29. aprillist 2020 enam ei väljastatud, siis teeb kohus järelduse, et kuni selle ajani sai ta nõudepesuvahendit vangla poolt. Eeltoodut saab järeldada ka kaebaja 30. aprilli 2020. a kaebusest justiitsministeeriumile (tl 8) ja Tartu Vangla 25. mai 2020. a vastusest nr 2-3/1785-2 (tl 7). Tartu Vangla 27. aprilli 2020. a käskkirjaga nr 1-1/65 lõpetati kinnipeetavatele kauplusest sisseostude tegemise piirang kaupade osas, mille säilivusaeg ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist ega ole kiiresti riknevad. Seega oli alates 27. aprillist 2020 taas võimalik vangla kauplusest osta nõudepesuvahendit. Kaebaja 30. aprilli 2020. a kirjalikust pöördumisest justiitsministeeriumi poole (tl 8) nähtub, et täpsemalt oli kauplusest võimalik sisseoste teha 19. nädalal ehk ajavahemikus 05.05.2020 kuni 10.05.2020. Tartu Vangla kinnitusel (tl 4 pöördel) kaebaja sisseoste ka sooritas, kuid nõudepesuvahendit ei soetanud, kuigi valvur oli kaebajale selgitanud, et ta peab seda ise ostma (tl 5).
6.Eeltoodust saab teha järelduse, et kaebajal puudus reaalne võimalus nõudepesuvahendit kasutada paari nädala jooksul ehk alates 29. aprillist 2020 kuni ajani, mil vangla kauplus täitis esitatud tellimused pärast kaupluse taasavamist. Samal ajal oli kaebajal aga ligipääs kuumale veele (tl 7). Kohus leiab, et kui kaebaja jättis nõud sellel perioodil üldse pesemata, siis oli see tema valik. Nõudepesuvahendita, kuid kuuma veega pestud nõudest toidu söömine paari nädala jooksul ei saa kohtu hinnangul kaasa tuua intensiivset riivet isiku inimväärikusele ega tema tervisele. Kohus leiab, et kui mööndagi, et nõudepesuvahendit kasutamata pestud nõudest söömine võis riivata

3-20-2090

kaebaja inimväärikust või õigust tervise kaitsele, siis saab sellisel juhul tegemist olla vaid äärmiselt väheintensiivse riivega. Seda, et nõudepesuvahendi olemasolu ei olnud kaebajale tegelikult ka väga oluline, näitab ka asjaolu, et kaebaja ei soetanud võimaluse saabumisel nõudepesuvahendit vangla kauplusest, kuigi raha tal selleks oli.

7.Lisaks eeltoodule leiab kohus, et täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise teine eeldus – kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei oleks tõenäoline. Kohus leiab, et olukorras, kus isikul puudub küll nõudepesuvahend, kuid on olemas kuuma vee kasutamise võimalus, ei ole tõenäoline, et toidunõud jääksid pärast pesemist nii mustaks, et nendest söömine kvalifitseeruks inimväärikuse alandamiseks või tekitaks tervisekahju. Vanglal puudub üldine kohustus väljastada kinnipeetavatele nõudepesuvahendit. Kinnipeetavad saavad nõudepesuvahendit soetada vangla kaupluse vahendusel. Varasemast kohtupraktikast saab järeldada, et kui isikule on vangla poolt tagatud kas nõudepesuvahend või kuum vesi nõude pesemiseks, siis tuleb asuda seisukohale, et isiku õigusi ei ole rikutud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2014. a kohtumäärus asjas nr 3-14-50935 ja seal viidatud kohtupraktika). Eelnevat silmas pidades ei pea kohus ka praeguses asjas tõenäoliseks kaebuse rahuldamist.
8.Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist isiku õiguste intensiivse riivega ja kohus ei pea ka mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse rahuldamist tõenäoliseks. Seega on täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning kohus tagastab kaebuse sel alusel.
9.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium