Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 23.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 3-20-1950/5
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 23.10.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 581

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1950

Määruse kuupäev

23. oktoober 2020

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

„X“(„X“) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks mitte paigutada kaebajat kokku talle sobimatute kinnipeetavatega

RESOLUTSIOON

Tagastada „X“kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte „X“ile.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtusse saabus 8. oktoobril 2020 Tartu Vangla kinnipeetava „X“kaebus. Kaebaja selgitas, et arvestades Euroopa vanglareeglistikku, CPT standardeid, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, peab eluaegse karistusega kinnipeetava kokku paigutamisel teise kinnipeetavaga arvestama nende iseloomuomadusi ja isiklikke omadusi, ohtu endale ja teistele. Veelgi enam, ööseks võib kinnipeetavaid kokku paigutada ainult siis, kui kinnipeetavad sobivad omavahel ja neil ei ole midagi selle vastu. Kaebaja palus, et kohus kohustaks Tartu Vanglat kaebajat mitte paigutama kokku teiste kinnipeetavatega, kes ei sobi kaebajaga kokku. Kaebaja palus, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

KOHTU SEISUKOHT

Sarnased lahendid

Korrakaitse

4.Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et teda ei paigutataks kokku (sh öösiti) talle sobimatute kinnipeetavatega. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda endale meelepärast kambrikaaslast. See kehtib ka eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavate puhul. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. VangS § 12 lõike 1 järgi hoitakse vanglas eraldi mehi ja naisi; alaealisi ja täiskasvanuid; kinnipeetavaid ja vahistatuid; isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht. Kaebaja ei ole väitnud, et rikutud oleks VangS § 12 lõikes 1 sätestatud eraldihoidmise printsiipi. Ehkki VangS § 11 lõike 1 kohaselt tuleb vanglal kinnipeetavate paigutamisel arvestada muu hulgas kinnipeetavate iseloomuomadusi, ei loo see säte kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et teda ei paigutataks kokku talle sobimatute iseloomuomadustega kinnipeetavatega. Vanglal ei ole objektiivselt võimalik tagada, et ühte kambrisse paigutataks ainult teineteisega iseloomu poolest ideaalselt sobivad kinnipeetavad. Vanglal tuleb kinnipeetavate iseloomuomadusi paigutamisel mõistlikul määral arvestada. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust arvata, et vangla seda nõuet ei täidaks. See, et ühes kambris peavad viibima kinnipeetavad, kelle iseloomud ei pruugi täiel määral sobida, on vangistusega paratamatult kaasnev ebamugavus. Kinnipeetavate paigutamisel tuleb vanglal arvestada ka seda, et tagatud oleks üldine julgeolek vanglas (VangS § 66 lõige 1). Tartu Vangla on 11. septembri 2020. a vastuses nr 2-3/2975-2 kinnitanud, et vangla lähtub kinnipeetavate paigutamisel julgeolekuaspektidest ega paiguta kokku kinnipeetavaid, kes võivad olla teineteisele ohtlikud. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust vangla kinnituses kahelda. Kaebaja ei ole ka ise viidanud sellele, et teda oleks kokku paigutatud kinnipeetavatega, kes ohustavad tema julgeolekut. Aeg-ajalt verbaalsete tülide esinemist olmeteemadel ei saa veel pidada kaebaja julgeoleku ohustamiseks.