lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-964/6

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 22.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-964/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
812
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-964

Määruse kuupäev

22. oktoober 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Andrus Viira kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses politseiametnike tegevusega 26.04.2020.

Menetlusosalised

Kaebaja – Andrus Viira, esindaja Ivo Kaurit Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja juurde Tartu Maakohtu 19.08.2020.a määrus kriminaalasjas nr 1-20-4108
2.Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Kaebaja Andrus Viiral toimus 26.04.2020 tüli naabritega. Kaebaja kirjelduse põhjal sisenes samal päeval kella 16-17 paiku kaebaja korterisse politseiekipaaž ning nõudis, et kaebaja nendega kaasa tuleks. Kui kaebaja viitas sellele, et ta on alaealiste lastega üksi kodus, tõlgendasid politseiametnikud seda kaebaja keeldumisena, kasutasid kaebaja lapse nähes kaebaja suhtes füüsilist jõudu, panid tal käed raudu ja toimetasid patrullautosse. Kaebaja viidi Tartusse arestimajja, kus teda peeti kinni ligikaudu 40 tundi. Kaebaja vabanes arestimajast 28.04.2020 hommikul ja lasi Tartu Ülikooli Kliinikumis fikseerida politseiametnike tekitatud vigastused.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas 30.04.2020 prokuratuurile kuriteoteate ja kaebuse uurimisasutuse tegevuse peale (tl 12-15). Lõuna Ringkonnaprokuratuur jättis 11.05.2020.a teatisega nr 20760000053 (tl 17-19) kriminaalmenetluse alustamata.
3.Kaebaja esitas 20.05.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta pärast nõuete täpsustamist taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses politseiametnike õigusvastase tegevusega kaebaja suhtes. Kaebaja hinnangul kasutasid politseiametnikud tema suhtes lubamatut vägivalda, talle tekitati põhjendamatult ülemäärast füüsilist valu ja kehavigastusi ning hoiti ebaseaduslikult arestimajas kinni. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises on kõik asjaolud pööratud vastupidiselt sellele, kuidas need tegelikult toimusid.

Kaebaja hinnangul on vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses, kuna süüteomenetlus algas alles arestimajja jõudmise järel. Politseiametnike õigusvastased teod (kaebaja koju tungimine, julma kohtlemisega inimväärikuse alandamine, vahetu sunni kohaldamine, käeraudade kasutamine jms) on toime pandud järelevalvemenetluse raames, enne seda, kui algas süüteomenetlus. Kaebaja esitas 12.09.2020 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohtu seisukoht

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlustest tulenevad vaidlused on iseenesest avalik-õiguslikud, kuid teistsuguse menetluskorra näeb ette 01.05.2015 jõustunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS).
5.Kaebaja väitel tekitati talle kahju järelevalvemenetluse käigus, millele järgnes alates kaebaja paigutamisest arestimajja süüteomenetlus. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetluse ja süüteomenetluse piiritlemisel saab ja tuleb lähtuda muuhulgas toimingu eesmärgist ja olemusest ning menetleja tahtest ja selle avaldamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.11.2016. a määrus nr 3-3-1-33-16, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).
6.Praeguses asjas ei ole kaebuse aluseks olev vastustaja tegevus toimunud järelevalvemenetluses. Kaebaja kirjeldatud jõu kasutamisele eelnes kaebaja ja tema naabrite vaheline konflikt, mille tõttu kutsuti kohale politsei. Tartu Maakohus leidis 19.08.2020.a määruse asjas nr 1-20-4108 punktis 8, et kaebaja peeti 26.04.2020 kell 16:53 Jõgeva linnas Tartu mnt 1a kinni kahtlustatavana karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Määrusest tuleneb, et menetlustoiming tehti kriminaalasjas nr 20278000676. Kaebaja kinnipidamise aluseks oli muuhulgas see, et kuriteos kannatanu (kaebuses nimetatud naaber) osutas kaebajale kui kuriteo toimepanijale. Maakohtu käsutuses oli kaebaja kinnipidamise protokoll, milles on kaebajale selgitatud tema kui kahtlustatava õigusi ja kohustusi, nendega tutvumise kohta on kaebaja keeldunud allkirja andmast Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 193 lg 1 alusel algab kriminaalmenetlus esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga. Kohtu hinnangul leidis kahjunõude aluseks olev kaebaja korterisse sisenemine, füüsilise jõu ja käeraudade kasutamine ning sellele järgnev aset KrMS § 217 sätestatud kriminaalmenetluse toimingu ehk kaebaja kahtlustatavana kinnipidamise raames. Politseiametnikud sisenesid kaebaja korterisse ja andsid talle korralduse kaasa tulla, kuna kannatanu oli osutanud kaebajale kui KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteo võimalikule toimepanijale ning menetleja pidas vajalikuks kaebaja kahtlustatavana kinni pidada. Ametnike tegevuse eesmärgiks oli kaebaja kinnipidamine kahtlustatavana.
7.SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE) on välja toodud, et seaduse eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Põhjendatud ei ole see, kui halduskohus peab andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2018.a määrus asjas nr 3-18-400 p 10-13; Riigikohtu erikogu 25.01.2019.a määrus asjas nr 3-18-1652, p 7-9).

SKHS § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kahju hüvitamist on võimalik taotleda SKHS neljandas peatükis sätestatud korras.

8.Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja saab esitada kahju hüvitamise taotluse SKHS-s sätestatud korras.
9.Kuna kohus asja sisuliselt läbi ei vaata, puudub vajadus lahendada kaebuses märgitud menetluslikke taotlusi või 12.09.2020.a menetlusabi (riigilõivust vabastamise) taotlust. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium