Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

PlusPlus Legal OÜ (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagi Annemarie Hendrikson (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 678,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 678,88 eurot. Nõude aluseks on Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel 19.09.2010. a sõlmitud liitumisleping XXX. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 19.12.2013. a nimetatud lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.09.2016. a. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas võlgnevuse sissenõudmise kulu summas 141,79 eurot, mille tasumise kohustus tulenes Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste punktidest 4.7 ja 9.3, millest tulenevalt oli klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega ja võlgnevuste sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute abi eest ning kolmandate isikute poolt võlgnevuse sissenõudmise kulud.

Sissenõudmiskulude hüvitamise nõude näol on tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hageja on 15.06.2015. a menetlusdokumendis viidanud, et tegemist on teenustasuga, mis rakendub lepingu rikkumise korral, et hüvitada kulud, mis on tekkinud seoses võlgnevuse sissenõudmisega (kirjade edastamine, sh posti teel, maksehäireregistri teenused, volitatud inkassofirma teenustasud jne). Samas hagiavaldusest ei nähtu, milliseid konkreetseid toiminguid on võlgnevuse sissenõudmisega seoses tehtud ning millised on nendega seotud kulud. Hüvitamisele saavad kuuluda vaid reaalselt kantud kulud. Sissenõudmiskulu eest hüvitise saamiseks ei piisa üksnes arve esitamisest. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ning 141,49 euro ulatuses tuleb hageja põhinõue jätta rahuldamata. Hageja põhinõue kuulub rahuldamisele 537,09 euro (678,88 eurot - 141,79 eurot) ulatuses. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimustest. Kohus leiab, et Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hageja on arvestanud viivist alates 19.09.2011. a kuni 2.06.2016. a. Nimetatud perioodil oli seadusjärgne viivis vahemikus 8-8,75% aastas. Seega ületab Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste järgne viivisemäär 0,15% päevas (s.o 54,75% aastas) seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud seisukohta, on üldtingimustes sisalduv viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades et hageja võlgnevuse sissenõudmise kulude hüvitamise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, on hagejal õigus nõuda viivist põhivõlgnevuse summalt 537,09 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast (s.o 19.09.2011. a) kuni hagiavalduse koostamise päevani (s.o 2.06.2016. a). Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuse summalt 537,09 eurot perioodil 19.09.2011. a kuni 2.06.2016. a on kokku 205,85 eurot. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud 205,85 euro ulatuses ning viivise 473,03 euro (678,88 eurot – 205,85 eurot) osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 45% ulatuses ja kostja kanda 55% ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 488 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ning õigusabikulu 288 eurot. Arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1). Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud

kokku 300 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 165 eurot (300 eurot x 55%). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.