Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu kaebus tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 02.04.2020 otsus nr 11.626/0223 "Hasartmängumaksu laekumisest toetavate väikeprojektide taotlusvooru taotluste rahuldamata jätmine" osas, millega kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, ja 29.05.2020 vaideotsus nr 11.626/0493 ning kohustada Riigi Tugiteenuste Keskust uuesti kaebaja taotlust lahendama
Menetlusosalised
Kaebaja – Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, seaduslik esindaja Andres Ergma Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Ketlyn Pass
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.11.2020 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Eesti Pensionäride Ühenduste Liit (edaspidi ka kaebaja) esitas taotluse sotsiaalkaitseministri 05.09.2019 käskkirjaga nr 51 kinnitatud „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimuste ja korra“ (edaspidi käskkiri nr 51 või kord) alusel toetuse saamiseks projektile „Tasakaalus ja demokraatliku ühiskonna poole“ (nr RE.3.01.20-0602).
3-20-1234
2.Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või vastustaja) jättis 02.04.2020 otsusega nr 11.6-26/0223 "Hasartmängumaksu laekumisest toetavate väikeprojektide taotlusvooru taotluste rahuldamata jätmine" kaebaja taotluse rahuldamata põhjendusega, et käskkirja nr 51 p 2.9.7 kohaselt ei rahuldata väikeprojekti taotlusi, mille koondhinne on väiksem kui 13.
3.Eesti Pensionäride Ühenduste Liit esitas 29.04.2020 otsuse peale vaide, mille vastustaja jättis 29.05.2020 nr 11.6-26/0493 vaideotsusega rahuldamata. Vastustaja seisukoht oli, et tegemist on hindamisveaga otsusega, kuid isegi kõrgema punktisumma andmine ei mõjuta haldusakti sisu, sest projektile antud punktid jäävad alla lävendi miinimumi punktide (13 punkti). Otsuses esinenud viga ei avalda mõju menetluse lõpptulemusele ehk otsuse tulemusele ning ei mõjuta otsuse enda õiguspärasust ega too kaasa sisus teistsugust otsust.
4.Eesti Pensionäride Ühenduste Liit esitas Tallinna Halduskohtule 28.06.2020 kaebuse, milles esitas nõuded tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 02.04.2020 otsus nr 11.6-26/0223 ja 29.05.2020 vaideotsus nr 11.6-26/0493 ning kohustada Riigi Tugiteenuste Keskust uuesti kaebaja taotlust lahendama.
POOLTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukohad on järgmised. 1) Vastustaja on otsuses valesti kohaldanud käskkirja nr 51 p 2.4, sest tegemist ei ole võistleva hankemenetlusega, mida reguleerib riigihangete seadus (RHS). Samuti ei ole tegemist ka lihthankega. Käskkirja üheski sättes ei ole sõnagi võistleva menetluse või konkursi kohta. Samuti ei ole sätestatud korras ega mõnes erinormis, et kohaldamisele ei kuulu selles menetluses uurimisprintsiip ning et tagada ei tuleks õigust olla ära kuulatud. Vastustaja ei ole käskkirja nr 51 p 2.7.3 kaebajale kohaldanud ja väidab hoopis, et selle kohaldamine oleks vastuolus võistleva voorulise taotlemise eripäraga, jättes selgitamata, millises erinormis on sätestatud sõna „võistlev“ ja mis on õiguslikuks aluseks p 2.7.3 eiramiseks. Mõistliku tähtaja andmisel puuduste kõrvaldamiseks oleks saavutatud parim lahendus eesmärgile jõudmisel, sest vaides olevad selgitused on vastustaja poolt hindamata. Selline haldussuva, milles minnakse õigusaktis antud piiridest kaugemale, ei vasta haldusmenetluse üldpõhimõtetele ja on vastuolus HMS §-ga 3 ja põhiseaduse (PS) §-dega 3 ja 10 (õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine). Vastustaja vaideotsuses viidatud kohtulahendis 3-10-3149 leiab kohus, et uurimisprintsiibist ja ärakuulamispõhimõttest kõrvalekaldumise aluseks peab olema erinorm ning käesoleval juhul selline erinorm puudub. 2) Puudub ka vaidlus selle üle, et otsuses oli hindamisviga ja vaideotsusega hinnati eelarve kriteeriumi osas projektile antavad punktid 2-le. Samas ei ole arvestatud kaebaja vaides esitatud selgitustega, vaid need on jäetud tähelepanuta kui hilinenult esitatud. Selle tulemusel on vastustaja rikkunud HMS § 40 lg-d 1 ja 2. Kaebaja oleks esitanud haldusmenetluses kohe samad selgitused, kui vastustaja oleks kaebaja menetlusse kaasanud (vastustaja ei andnud tähtaega taotluses andmete täpsustamiseks või puuduste kõrvaldamiseks ja arvamuse esitamiseks). Ilma rikkumiseta ületab kaebaja taotluse projekt miinimumläve ehk 13 punkti ja haldusorgan peab taotlust uuesti hindama, lähtudes kaebaja vaides esitatud selgitustest.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1) Kaebaja on oma kaebuses välja toonud, justkui oleks vastustaja toetuste hindamisel kohaldanud RHS-i. Seda aga vastustaja teinud ei ole, sest antud taotlusi ei ole võimalik hinnata RHS sätteid rakendades. Taotluste hindamiseks on võetud aluseks käskkiri nr 51 ning selle juurde kinnitatud hindamisjuhend. Vastustaja on vaideotsuses kasutanud sõnastust „Tulenevalt korra punktist 2.4 on tegemist voorulise taotlemisega ehk võistleva 2(6)
3-20-1234 taotlemisega...“. Sõnapaar „võistlev taotlemine“ ei viita mingil määral sellele, et vastustaja oleks rakendanud RHS-i. 2) Kaebajal ei saanud toetuse saamiseks taotluse esitamisel olla kindlust, et ta ka toetust saab. Seetõttu ei saanud kaebajal olla ka õiguspärast ootust toetusele. Riigikohus on otsuses 3-3-1-79-09 leidnud, et õiguspärane ootus saab tugineda üksnes selgele lubadusele, mille puhul on alust arvata, et seda ei muudeta. Tegemist on toetuse voorulise taotlemisega, kus toetuse saamiseks tuleb hindamisjuhendis kirjeldatud hindamismetoodika alusel saada vähemalt 13 punkti. Kuna kaebaja toetuse taotlusele antud punktid jäid alla lävendi miinimumi punktide, ei rahuldatud ka tema taotlust. 3) Vastustaja ei nõustu väitega, et vaidlustatud otsus on vastuolus HMS § 3 lg-tega 1 ja 2. Otsus ei piira isiku põhiõigusi ja -vabadusi ega muid subjektiivseid õigusi. Samuti on otsus kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. 4) Selleks, et oleks tagatud taotlejate võrdne kohtlemine, saab haldusorgan projekti hindamisel lähtuda üksnes tähtajaks esitatud ning nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusest (käskkirja nr 51 p 2.9.6). Eelnev ei tähenda seda, et taotluse vastavuskontrolli etapis, mis eelneb taotluse hindamisele, ei ole RTK rakendusüksusel üldse õigust või alust nõuda selgitusi taotluse kohta. Selgitusi võib RTK rakendusüksus küsida, kuid seda üksnes juba taotluses esitatud andmete selgitamiseks, kui selline vajadus on ilmne, aga mitte taotluse täiendamiseks või muutmiseks absoluutse positiivse tagajärje saavutamise eesmärgil, mis on ilmselges vastuolus võistleva voorulise taotlemise eripäraga. Kaebaja poolt 30.04.2020 esitatud vaides kirjeldatud täiendavaid selgitusi saavutatava mõju ja mõju hindamise osas ei saa arvesse võtta, sest taotlusi hinnati olemasolevatest andmetest lähtuvalt. Tagasiulatuvalt täiendavate andmete arvesse võtmisel seatakse teisi toetuse taotlejaid ebasoodsamasse olukorda ning see oleks vastuolus taotlusvooru võistleva iseloomuga. 5) Tallinna Halduskohus on kohtuasjas 3-10-2440/73 leidnud, et konkursimenetlus, kus taotlemise regulatsioon on detailne, võimaldab koguda informatsiooni menetluse alguses, seega peaks taotlus ja sellega koos esitatav informatsioon võimaldama asja otsustamist ilma küsimuste täpsustamiseta (punkt 35). Taotlejal on võimalik lisada taotlusele see info, mida ta pidas vajalikuks esitada (punkt 36). Kohtuasjas 3-15-3178/12 on Tallinna Halduskohus leidnud, et uurimisprintsiibist tulenevalt ei ole rakendusüksuse ülesandeks kogu taotluste ebapiisavust oma täiendavate päringutega parandada. Riigikohus on leidnud asjas 3-3-1-1614, et arvestades menetluse iseloomu ehk taotlejate rohkust, menetluse formaliseeritust, taotluste kollegiaalset hindamist, seda, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele, puudub taotluse menetlejal kohustus küsida taotlejalt lisaandmeid, kui taotluses esitatud andmed on menetleja hinnangul ebapiisavad. Taotleja ülesanne on tagada, et taotlus sisaldab kogu otsuse tegemiseks vajalikku informatsiooni ning rakendusüksuse ülesanne ei ole täiendavate päringutega parandada taotluse puudusi. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Asjas on vaidlus selle üle, kas vastustaja on jätnud kaebaja toetustaotluse rahuldamata õiguspäraselt. Kaebaja peamine etteheide on, et vastustaja ei ole täitnud haldusmenetluses ettenähtud uurimis- ja ärakuulamiskohustust.
8.Vaidlusaluse otsuse tegemise ajal reguleeris hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmist hasartmängumaksu seaduse § 7 lg 2 p 4 alusel antud sotsiaalkaitseministri 05.09.2019 käskkiri nr 51 (praeguseks on seda muudetud sotsiaalministri 17.07.2020 käskkirjaga nr 71). Kuigi käskkirjas ei ole selgesõnaliselt sätestatud, et tegemist on võistleva taotlemisega, selgub selle punktidest 2.4.1, 2.4.3 ja 2.6.1 siiski, et kõik soovijad 3(6)
3-20-1234 saavad taotlusi esitada väljakuulutatud taotlusvoorus kindlal teemal ja kindlaks tähtajaks. Samuti otsustatakse toetuste määramine kiiresti (10 tööpäeva taotlemise tähtajast, vt p 2.7.2), mis eeldab, et menetlus ei saa olla ajamahukas. Taotlemise võistlevat iseloomu saab järeldada mh sellest, et toetuseks antava raha kogus on piiratud (p 2.4.2: enne taotlusvooru teavitamist esitab ministeerium rakendusüksusele täpsustatud taotlusvooru eelarve) ja toetuse saamiseks tuleb koguda teatav punktisumma (p 2.9.7: väikeprojekti taotlustest kuuluvad rahuldamisele, mille koondhinne on vähemalt 13 punkti). Sealjuures sätestab käskkirja p 2.9.8 ka võimaluse, et kui väikeprojekti taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral kõrgema omafinantseeringu määraga taotlust; kui omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust. Kokkuvõttes ei tohiks käskkirja sätetest tulenevalt tekkida kahtlust, et taotlejad võistlevad toetuse saamisel omavahel ja piiratud eelarve tõttu kõigile toetust ei määrata. Kuigi tegemist ei ole riigihankemenetlusega, märgib kohus, et võistlevus on iseloomulik ka mitmele toetuste andmise menetlustele (nt Euroopa Liidu struktuuritoetuste andmine, erinevate kultuurivaldkonna toetuste andmine).
9.Käskkirja nr 51 p 2.7.3 järgi võib rakendusüksus taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainfot. Kohus märgib, et selline sõnastus ei sea tõepoolest selget piiri, kui kaugele võib vastustaja oma selgituste nõudmisega minna ning kuivõrd võiks taotleja sel viisil oma esialgset taotlust täiendada. Sättest ei tulene siiski kohustust toetuse taotlejalt igal juhul lisaselgitusi küsida, vaid menetleja võib seda teha juhul, kui ta peab seda vajalikuks. Vastustaja on põhjendanud, et täpsustusi küsitakse üksnes juba taotluses esitatud andmete selgitamiseks, kui selline vajadus on ilmne, aga mitte taotluse täiendamiseks või muutmiseks absoluutse positiivse tagajärje saavutamise eesmärgil. Seega lähtutakse toetuste andmisel esmajoones esialgsest taotlusest. Kohus leiab, et vastustaja selline käsitus on kooskõlas HMS § 40 lg 3 p-s 2 sätestatud võimalusega jätta haldusmenetluse läbiviimisel menetlusosalise arvamus ja vastuväited ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Samuti on see kooskõlas kohtupraktikaga, kus on asutud seisukohale, et konkursimenetluse korral peab haldusorgan uurimis- ja ärakuulamisprintsiibi kohaldamisel arvestama ka taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttega (vt Tallinna Halduskohtu 18.04.2011 otsuse nr 3-10-2440 p 33). Toetustaotluse menetlemisel kehtib küll haldusmenetlusele omane uurimis- ja selgitamispõhimõte, kuid rakendusüksuse eesmärgiks ja ülesandeks ei ole kogu taotluste ebapiisavust oma tegevuse ja täiendavate päringutega parandada (Tallinna Halduskohtu 20.05.2016 otsuse nr 3-15-3178 p 18.4). Riigikohus on esitanud seisukoha (10.04.2014 otsuse nr 3-3-1-16-14 p 23), et arvestades investeeringutoetuse määramise menetluse iseloomu (taotlejate rohkus, menetluse formaliseeritus, taotluste kollegiaalne hindamine), samuti asjaolu, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele, puudub menetlejal üldjuhul kohustus küsida taotlejatelt lisaandmeid, kui taotluses esitatud andmed on menetleja hinnangul ebapiisavad. Kohustus võib tekkida eelkõige juhul, kui on ilmne, et taotleja on teinud dokumentide vormistamisel vea. Samuti võib sellist kohustust õigustada regulatsiooni ebatäpsus, mis ei võimalda taotlejal aru saada, milliseid andmeid on vaja esitada.
10.Praegusel juhul ei olnud vastustajal kohustust kaebajalt täpsustusi küsida. Kaebaja esitas taotluse menetleja koostatud vormil, kus on antud ka selgitused, milliseid andmeid peab taotleja esitama ja kuidas oma projekti tutvustama (vt dtl 61-77). Kohtu hinnangul ei ole kaebajal olnud raskusi nõutud lahtrite täitmisega ja oma tegevuse selgitamisega, ka on 4(6)
3-20-1234 taotlusest näha (dtl 69-70), et kaebajal on pikaaegne oma valdkonnas tegutsemise kogemus. Kaebaja taotlus jäeti rahuldamata seetõttu, et vastustaja hinnangul ei olnud tema põhjendused piisavad ning sellise võimalusega pidi kaebaja ka arvestama. Kohus nõustub vastustajaga, et toetustaotluse menetluses ei ole rakendusüksuse ülesanne täiendavate päringutega parandada taotluse puudusi nii, et see lõpuks ettenähtud punktisumma koguks. See seaks ebavõrdsesse olukorda taotlejad, kes on kohe oma tegevuse põhjalikumalt läbi mõelnud ning kelle toetuse abil elluviidav tegevus on seega tõenäoliselt ka tulemuslikum. Taotleja peab eeskätt ise piisavalt põhjendama, miks just tema plaanitud tegevus peaks piiratud avalikest vahenditest toetust saama. Lisaks võimaldab taotlusvoorude sagedus täiendatud taotlusega uuesti toetust taotleda (sel aastal on ülejäänud voorud vähese maksulaekumise tõttu küll tühistatud1). Seega ei ole vastustaja kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel uurimis- ja ärakuulamisprintsiipi rikkunud.
11.Kaebaja leiab, et vastustaja tegevus on vastuolus HMS §-ga 3 ja PS §-dega 3 ja 10. Riigikohus on 02.04.2019 otsuse nr 3-16-1048 p-s 16 kinnitanud, et riigilt investeeringutoetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust saada toetust ja see ei teki ka ainuüksi põhjusel, et toetuse saamiseks esitatud taotlus vastab toetuse saamise tingimustele. Kohus leiab, et see seisukoht kohaldub ka praegusel juhul, kus taotlusvooru eelarve võimaldab rahuldada vaid väikese osa taotlustest2. Kuna kaebajal ei saanud olla kindlust, et ta toetust saab, ei ole vastustaja tema subjektiivset õigust piiranud.
12.Samas on kaebajal õigus õiglasele menetlusele, mistõttu peab kohus vajalikuks analüüsida ka kaebaja esialgsele taotlusele antud hinnangu õiguspärasust. Siinjuures tuleb silmas pidada, et kohtu kontrolliruum on hindamisotsuste puhul väga väike. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Riigikohus on leidnud, et kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (Riigikohtu 04.04.2013 otsus nr 3-3-1-77-12 p 18).
13.Vastustaja on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses (dtl 7 ja 13) selgitanud, et hindas esitatud taotlusi, lähtudes käskkirja n 51 punktidest 2.8, 2.9.4 ja 2.9.6 ning käskkirja juurde kinnitatud hindamisjuhendist. Vastustaja on hinnanud kaebaja taotluses (vt dtl 9) kõrgeima hinde ehk 4 punktiga tegevuse elluviija teadmisi, oskuseid ja kogemusi, mis võimaldavad saavutada soovitud tulemusi. 1-2 punktiga on hinnatud kriteeriume nagu kavandatud tegevuste vastavus sihtrühma vajadustele, tegevuse saavutatav mõju, kavandatava tegevuse sisu, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ning nende omavaheline loogiline seos, eelarve põhjendatus ja realistlikkus. Kohus möönab, et hindamisjuhendis (dtl 58-60) ei ole täpselt lahti kirjutatud kõiki hindeskaalasid ja seega ei selgu sealt, millisel juhul tuleb hindeks määrata 1 või 2 punkti. Kohtupraktikas on siiski leitud, et toetustaotluste hindamise menetluses on lisaks piiratud kohtulikule kontrollile õiguspärane ka piiratud põhjendamiskohustus. Kuna taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele, muudaks täiemahuline põhjendamiskohustus komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks (otsuse nr 33-1-77-12 p 18). Diskretsioonipiiride rikkumiseks ei ole peetud seda, kui vastustaja oma hindamisotsust põhjendades ei lähtu sõna-sõnalt kriteeriumi või alakriteeriumi sisu sõnastusest, vaid esitab oma motivatsiooni toetuse eesmärki ja kohaldatavat õiguslikku
https://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused (06.10.2020). Rahuldatud ja rahuldamata jäetud taotluste nimekiri on kättesaadav https://www.sm.ee/sites/default/files/tulemused_kodulehele_i_voor_2020_0.pdf (06.10.2020).
veebilehelt
5(6)
3-20-1234 regulatsiooni silmas pidades (vt Tallinna Halduskohtu 20.05.2016 otsuse nr 3-15-3178 p 25).
14.Kavandatud tegevuste vastavus sihtrühma vajadustele, tegevuse saavutatav mõju, kavandatava tegevuse sisu, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ning nende omavaheline loogiline seos on kriteeriumid, mille puhul annab vastustaja hinnangu eeskätt kavandatava tegevuse otstarbekusele ja seda ei saa kohus haldusorgani eest teha. On põhjendatud, et maksude laekumistest eraldatava toetuse määramisel võtab vastustaja arvesse ka toetatavate tegevuste vajalikkust, mõju ja läbimõeldust. Vastustaja on oma otsuses lühidalt esitanud ka kaebaja taotluse peamised puudused, seega on jälgitav, milliseid kaalutlusi on ta hindamisel arvesse võtnud. Kohtu arvates ei ole vastustaja esitatud põhjendused ja hindepunktid õigusvastased.
15.Vastustaja ei ole ilmselget viga teinud ka vaideotsuses kaebaja taotluse eelarvele uue hinde määramisel. Vastustaja on muu hulgas selgitanud, et lubatav ei ole 54,20% kogukulust määrata trükise väljaandmisele, kui käskkirja nr 51 (p 2.1.4) kohaselt ei ole toetatavaks kuluks trükised, meediatooted, v.a kui need on hädavajalikud eesmärgi saavutamiseks (dtl 15). Vastustaja on niisiis eelarve hindamisel arvestanud ka käskkirja nr 51 muude sätete ja toetuse andmise põhimõtetega. Seega ei osuta kohtu hinnangul vastustaja antud hindepunktid kokkuvõttes ilmselgele veale.
16.Kaebaja esitas vaidlustatud otsuse peale vaide, kus esitas täpsustavad selgitused otsuses toodud peamiste puuduste kohta (dtl 11). Vastustaja on vaideotsuses selgitanud, et vaides kirjeldatud täiendavaid selgitusi saavutatava mõju ja mõju hindamise osas ei saa arvesse võtta, sest taotlust hinnati olemasolevatest andmetest lähtuvalt (dtl 14). Samas on vastustaja vaidemenetluse käigus uuesti läbi vaadanud projekti tegevuste eelarve ning andnud eelarvele hindeks varasema 1 punkti asemel 2 punkti. Kohtu arvates on põhjendatud vastustaja arusaam, et voorulise toetustaotluse vaidemenetluse mõte ei saa olla esialgses taotluses olnud sisuliste puuduste parandamine. Vaidemenetluse käigus saab rakendusüksus vaadata üle ja parandada need hindamise vead, mida tehti esialgse taotluse läbivaatamisel. Praegusel juhul on vastustaja seda ka teinud.
17.Eeltoodust tulenevalt on Riigi Tugiteenuste Keskuse 02.04.2020 otsus nr 11.6-26/0223 osas, millega kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, ja 29.05.2020 vaideotsus nr 11.6-26/0493 õiguspärased. Kohus jätab Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu kaebuse rahuldamata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad Riigi Tugiteenuste Keskuse võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.