lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1822/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 14.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1822/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
896
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1822

Määruse tegemise aeg

14. oktoober 2020

Kohtunik

Ülle Polluks

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3.Jätta Juri Kolesnikovi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamist puudutavas osas läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punktidele 1 ja 2 võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvate. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Määrus saata pooltele.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Juri Kolesnikov esitas 28.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja märgib, et Tartu Halduskohus tegi 31.07.2020 otsuse nr 3-20-459. Kaebaja arvates peab Tartu Vangla oma praktikat muutma. Kaebaja esitas vaide, kuid vangla tagastas 15.09.2020 vaide. Kaebaja leiab, et vangla ei täida kohtuotsust 3-20-429 (kontrollib kirju õigusvastaselt, mistõttu peab vanglat trahvima ja sellest teavitama Justiitsministeeriumit, vangla on kohtule valetanud jne) ja tagastas kaebaja vaide(d) õigusvastaselt. Kaebaja palub end riigilõivust vabastada ja määrata talle riigi õigusabi korras advokaat.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda eraldiseisva kaebusega haldusasjas 3-20-429 tehtud otsuse täitmist jne, kuna asjas veel menetlus käib. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on 31.08.2020 esitanud otsusele nr 3-20-429

3-20-1822 apellatsioonkaebuse. Seega saab kaebaja kaitsta oma õigusi haldusasja nr 3-20-429 raames. Seoses kaebaja taotlusega asjas 3-20-429 trahvida vanglat, selgitab kohus, et käesoleval juhul on trahvitaotlus ennatlik, kuna kohtumenetlus alles käib. Puudub põhjus ja alus jätkata praeguses haldusasjas samasisulise nõude läbivaatamist. Seetõttu tagastab kohus praeguse kaebuse ka kui korduva kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõike 1 punkti 3 alusel.

4.Kaebaja on märkinud ka, et Tartu Vangla on tema vaide 15.09.2020 tagastanud õigusvastaselt.
5.HKMS § 45 lg-le 4 tuginedes võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja käsitluse kohaselt võib selliseks õiguseks, mis rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest, olla ka õigus vaidemenetlusele, täpsemalt õigus sellele, et teavitada Justiitsministeeriumi Tartu vangla (õigusvastasest)tegevusest.
6.Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Halduskohus leiab, et õiguse vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena, mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks otseses vastuolus HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga. Kaebaja tõlgendusega nõustumisel kaotaks piirang mõtte, kuna isik saab pöörduda kaebusega kohtusse, vaidlustades vaide kohta tehtud otsustust kõigis olukordades, kus tema hinnangul vaideorgan on rikkunud isiku õigust vaidemenetlusele. Kaebaja pakutud tõlgendus annaks võimaluse iseseisvateks kohtuvaidlusteks, mille esemeks on kontroll menetlusreeglite rakendamise üle vaide lahendamisel. Riigikohus on 27. mai 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-16-13 p-s 35 samuti leidnud, et õigus vaides esitatud nõude sisuliseks lahendamiseks ei ole kohtus kaitstav. Riigikohus märkis: „Kuivõrd kaebajal oli võimalus vaidlustada vastustaja /.../ otsuseid kohtus, siis ei saa ka vaideotsuses otsuse nr /.../ peale esitatud vaide lahendamata jätmine tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult rikkuda ja kohtud jätsid põhjendatult kaebuse vaideotsuse tühistamiseks rahuldamata. Riigikohtu seisukoht tugineb HMS § 87 lg 2 p-le 3, mis vaidlusalusel ajal sätestas samuti õiguse pöörduda vaideotsuse vaidlustamiseks kohtusse kui isiku õigusi on rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna säte on selles osas samasisuline kehtiva HKMS § 45 lg-ga 4, siis peab kohus tsiteeritud seisukohta kohaldatavaks ka käesolevas asjas.
7.Haldusasja materjalidest nähtuvalt kaebaja ei ole rahul Tartu vangla tegevusega ja tema soov on sellest teavitada Justiitsministeeriumi. Viidatud eesmärgi saavutamisele ei aita kaasa Tartu Vangla 15.09.2020 vaide tagastamise otsuse vaidlustamine ning eelneva põhjal puudub kaebajal selleks kaebeõigus. Tulemuslikumat tagajärge toob kaebajale vaide eseme ehk konkreetsete vanglaametnike tegevuste vaidlustamine keelamis- või kohustamiskaebuse kaudu või ka haldusasja nr 3-20-429 raames. Kaebajal puudub selles osas kaebeõigus. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebus kuulub selles osas HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel tagastamisele.
8.Kaebaja on palunud anda talle advokaat. Kohus mõistab kaebaja taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt RÕS § 4 lg 3 p-le 5. Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta.

3-20-1822 Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama taotleja võimet oma õigusi ise kaitsta. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul on kaebaja isik, kes on võimeline ise oma õigusi kaitsma. See on kinnitust leidnud arvukates halduskohtumenetlustes ning ka varasemates kohtuasjades (vaidlused vanglaga) ei ole peetud vajalikuks kaebajale riigi õigusabi anda. Kaebajal on olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning käesolev vaidlus vanglaga ei ole oma olemuselt keerukas. Seetõttu leiab halduskohus, et kaebaja on võimeline pöörduma iseseisvalt kaebusega kohtusse ning kaitsma kohtumenetluses kohtu abiga ise enda õigusi. Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

9.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mis puudutab kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist kaebuse esitamisel, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.
10.Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium