X kaebus Eesti Töötukassa 28.01.2020 otsuse nr TA200012376 ja 06.04.2020 vaideotsuse nr 696 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks teha uus otsus, millega taastatakse X varasem töötuna registreerimine Kaebaja – X
Menetlusosalised
Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.11.2020.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa (Töötukassa) võttis 02.01.2019 otsusega nr TA19-0000195 X töötuna arvele.
2.Töötukassa tegi 28.01.2020 otsuse nr TA20-0012376, millega lõpetas X töötuna arveloleku tagasiulatuvalt seisuga 07.05.2020, sest töötamise registri 27.01.2020 andmetel töötab X töölepingu alusel alates 08.05.2019 XXXXXXX AS-s.
3.X esitas 25.02.2020 Töötukassale vaide, millega taotles otsuse kehtetuks tunnistamist.
4.Töötukassa tegi 06.04.2020 vaideotsuse nr 696, millega jättis vaide rahuldamata.
5.X esitas 06.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Töötukassa otsuste täielikuks tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks, millega taastatakse X varasem töötuna registreerimine. 1(8)
6.Kohus võttis kaebuse 07.05.2020 määrusega menetlusse.
7.Kohus määras 02.07.2020 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
8.Kaebaja esitas 21.08.2020 taotlused kohtuasja toimikusse tõendite lisamiseks ja menetluse peatamiseks mõistlikuks ajaks, kuni 1 kuuks, et selgitada välja XXXXXXX AS-i seisukoht seoses kaebuse esitaja XXXXXXX AS-s töötamisest kande tühistamisest töötajate registrist.
9.Kaebaja esitas 07.09.2020 taotluse tunnistada kehtetuks XXXXXX AS-i 07.05.2019 tööleping nr 76 ja tunnistada kehtetuks XXXXXXX AS poolt töötajate registrisse tehtud kanne, et kaebaja töötas 07.05.2019 töölepingu nr 76 alusel XXXXXXX AS-s 07.05.2019-08.05.2019. Lisaks taotles kaebaja XXXXXXX AS-i kolmanda isikuna menetlusse kaasamist.
10.Kohus tegi 29.09.2020 määruse, millega võttis kaebaja 21.08.2020 esitatud lisad asja materjalide juurde ja jättis ülejäänud taotlused rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
11.Kaebaja ei ole töölepingu alusel XXXXXXX AS-s töötanud ja tal ei olnud lubatud nimetatud ettevõttes iseseisvalt töötada. Individuaalse tööotsingu käigus koos Töötukassa konsultandiga leidis kaebaja internetist kuulutuse, et XXXXXXX AS-s on vaja koristajaid. Kaebaja otsustas tööga tutvuda ja teatas sellest konsultandile. Tööga tutvumiseks anti kaebaja üle ettevõttes töötavale koristajale, kes tutvustas kaebajale enda töökohustusi. Olles tutvunud koristaja kohustustega, mõistis kaebaja, et vanuse tõttu ei suuda ta töömahuga füüsiliselt hakkama saada ega avaldanud soovi tööle minna.
12.Töötukassa märkis vaideotsuses, et nõudis XXXXXXX AS-lt andmeid ning XXXXXXX AS esitas Töötukassale kaebaja 07.05.2019 avalduse tööle võtmise kohta, teenindusjuhi otsuse kaebaja tööle võtmise kohta, töölepingu, töölepingu lisa töölepingu lõpetamise kohta ja palgatõendi, mille alusel maksti kaebajale töötasu 28,24 eurot 8 tunni tööaja eest. Tööga tutvumisel kirjutas kaebaja ettevõtte esindaja palvel avalduse, uskudes, et seda on vaja tööga tutvumiseks. Kaebaja ei sõlminud töölepingut ja tal ei lubatud iseseisvalt töötada. Kaebaja märgib, et ei viibinud ettevõttes tervet tööpäeva, vaid ainult 2-3 tundi hommikul. Pärast seda teatas ta ettevõtte esindajale tööle kandideerimisest keeldumisest. See tähendab, et tegelikult keeldus kaebaja tema töölevõtmise taotlusest ja tööle ei pääsenud.
13.Töötasu ülekandmisest ei teadnud kaebaja enne, kui ta oli töötute registrist kustutatud, kuna nii väike summa jäi märkamata. Kaebajaga ei tehtud 08.05.2019 lõplikku arveldamist ning teda ei teavitatud lõplikust arveldusest temaga ja sealhulgas lõpetamisest, nagu nõuab töölepingu seadus. Kaebaja peab ettevõtte personalijuhtide käitumist sooviks näidata tööhõivet. Kaebaja ei vastuta nende tegevuse eest.
14.Töötukassa 28.01.2020 otsuses on märgitud, et kaebaja on töötanud XXXXXXX AS-ga sõlmitud töölepingu alusel alates 08.05.2019, mis on tegelikkusega vastuolus. Vaideotsuses märgitakse, et kaebaja palgati tööle 08.05.2019 ning koondati 08.05.2019. Töötukassa loogikat järgides oleks Töötukassa pidanud kaebaja töötuna arvele võtma 08.05.2019, kuna kaebaja teatas Töötukassa töötajale töökohaga tutvumisest ja sellest, et kaebaja ei olnud tööle asunud vanuse ja suure töömahu tõttu. Pärast kirjeldatud asjaolu külastas kaebaja kümme korda Töötukassa konsultanti.
2(8)
15.XXXXXXX AS-s töötamiseks pidi kaebajal olema tervisetõend. Kaebajal puudub arstitõend ja seetõttu ei saanud teda tööle lubada.
16.Menetluse käigus sai kaebaja teada, et XXXXXXX AS tegi töötajate registris muudatusi, mis olid tegelikkusega vastuolus ja halvendasid tema olukorda. Varem oli kirjas, et kaebaja töötas XXXXXXX AS-s alates 08.05.2019. Praegu on kirjas, et kaebaja võeti tööle 07.05.2019 ja vabastati 08.05.2019. Kaebaja leiab, et kanded on tegelikkusega vastuolus ja tehti ilma seadusliku aluseta. Kaebaja esitas XXXXXXX AS-le avalduse ja nõudis töötamise registri kannete tühistamist ning hoiatas, et kui tema taotlust eiratakse, esitab ta kohtule ettepaneku kaasata XXXXXXX AS kolmanda isikuna.
17.Dokument, mis kinnitaks töö fakti, oleks antud juhul kaebaja poolt allkirjastatud tööleping, kuid sellist lepingut pole. Tööleping ja muud dokumendid, mis XXXXXXX AS Töötukassale esitas, on tühised, kuna kaebaja ei ole nendega tutvunud ja kaebaja ei ole neid allkirjastanud, mis samuti on tõend selle kohta, et kaebaja ei töötanud XXXXXXX AS-s.
18.Seoses Töötukassa töötaja Kristi Lindami selgitustega, mis on lisatud Töötukassa seisukohale, väidab kaebaja, et K. Lindamit teavitati, et kaebaja soovib tutvuda tööga. Seoses XXXXXXX AS esindaja selgitusega, mis on lisatud Töötukassa seisukohale, leiab kaebaja, et need selgitused on tõend selle kohta, et kaebaja ei töötanud XXXXXXX AS-s ning töötamise registri kandel puudub õiguslik alus.
19.Töötukassa töötajate ja XXXXXXX AS-i töötajate eksliku tegevuse tulemusel on kaebaja töötuna arvele võtmise õigust rikutud, mis võib kaebajale tekitada olulist materiaalset kahju, mis väljendub saadud töötushüvitiste tagastuses. Vastustaja seisukohad 20.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 21.Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati 28.01.2020 tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 3 alusel tagasiulatuvalt seisuga 07.05.2019, kuna ta asus 08.05.2019 tööle XXXXXXX AS-is. 27.01.2020 pöördumisel Töötukassasse selgus töötamise registri andmetest, et kaebaja töötab töölepingu alusel alates 08.05.2019. Kaebajale selgitati ka 27.01.2020 pöördumisel, et tema töötuna arvelolek tuleb lõpetada, kuna töötamise registri andmete alusel ta töötas.
22.Töötukassa töövahenduskonsultandi Kristi Lindamis kinnitusel ei pöördunud kaebaja enne tööle asumist tema poole küsimusega, kas on vaja dokumente vormistada. Töötuna arvele tulles allkirjastab töötu (ka kaebaja) kliendi meelespea, kinnitades sellega, et talle on selgitatud ja ta on aru saanud töötu õigustest ja kohustustest. Lisaks on töötuna arvelevõtmise otsuse punktis 2.3 kirjas, et töötu on kohustatud viivitamatult Töötukassat teavitama asjaoludest, mis toovad kaasa arveloleku lõpetamise.
23.Vastustaja selgitab, et seadusandlus ei tunne proovitöö mõistet (kaebaja poolt välja toodud tööga tutvumine), v.a TTTS-ist tulenev ühepäevane proovitöö. Vastustaja selgitab, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määruse nr 130 Tööhõiveprogrammi 2017-2020 §-le 20 võib Töötukassa töövahenduse osutamisel leppida tööandjaga kokku isiku osalemise proovitööl. Proovitöö maksimaalseks kestuseks on üks päev. Töötukassaga kokkulepitud proovitöö eest tööandja töötule töötasu ei maksa ja isikul säilib proovitööl osalemise ajal õigus olla töötuna arvel. Käesoleval juhul ei ole vastustaja suunanud kaebajat XXXXXXX AS-i proovitööle ega leppinud ka tööandjaga kokku proovitööl osalemises. Töötukassa kaudu tehtava proovitöö raames peab töötuna arvel olev isik minema tööandja juurde osavõtulehega, mille ta saab eelnevalt Töötukassast. Ka XXXXXXX AS töötaja(d) on teadlikud, et proovitööle tulijal peab endal olema kaasas osavõtuleht. 3(8)
Töövahenduskonsultandi K. Lindami selgituse kohaselt ei küsinud kaebaja proovitöö osavõtulehte, mille küsimise ja suunamise korda on kaebajale selgitatud.
24.Vastustaja selgitab, et kaebaja väidete kontrollimiseks pöördus ta selgitustaotlusega XXXXXXX AS-i poole, küsides selgitusi töötamise registri kande, sõlmitud töölepingu ning makstud tasu osas. XXXXXXX AS edastas vastustajale dokumendid, kust nähtub kaebaja 07.05.2019 avaldus XXXXXXX AS personaliteenindusele, millega palub ennast tööle võtta puhastusteenindajana ja teenindusjuhi esildise, millega võtta kaebaja tööle. Samuti edastati vastustajale tööleping nr 76 ja selle lisa töölepingu lõpetamise kohta ning palgalipik, mille alusel maksti kaebajale töötasu mai 2019 eest 28,24 eurot. Tööandja lisas selgituse, et tegevdirektori poolt allkirjastatud tööleping ei jõudnud töötajani, kuna töötaja jõudis enne lahkuda. Ka käesoleva kohtumenetluse ajal nähtub töötamise registri andmetest, et kaebaja töötas perioodil 08.05.201908.05.2019 XXXXXXX AS-is töölepingu alusel. Samuti nähtub Maksu- ja Tolliameti andmetest, et kaebaja on saanud mai 2019 töötamise eest tasu XXXXXXX AS-lt.
25.Kohtumenetluse raames pöördus vastustaja täiendava selgitustaotlusega tööandja poole, kuna töölepingu nr 76 alusel asus kaebaja tööle alates 07.05.2019. Vastustaja palus tööandjal selgitada tekkinud vastuolu esitatud dokumentide ja töötamise registri kande vahel. Tööandja vastas, et ekslikult on töötamise registrisse kantud töötamise perioodiks 08.05.2019-08.05.2019, õige periood on 07.05.2019-08.05.2019. Lisaks edastas tööandja töögraafiku, kust nähtub, et kaebajal oli töögraafikus kaks päeva töötamist. Tööandja selgitas suuliselt, et kahepäevane töötamine nähtub ka palgalipikult – kuna kaebaja asus tööle 0,5 koormusega, siis oli tema tööpäeva pikkuseks 4 tundi. Palgalipikult nähtub töötasu arvestamine ja maksmine 8 tunni eest. Vastustaja hinnangul on esitatud dokumentide, andmekogu andmete ja selgituste alusel leidnud kinnitust, et kaebaja töötas XXXXXXX AS-is 07.05.2019-08.05.2019. Kaebaja on ise tööandjale 07.05.2019 avalduse esitanud, et ta tööle võetaks. Vastustaja hinnangul sai kaebaja avalduse sisust aru, millega palub ennast tööle võtta ja on töö eest tasu saamise eesmärgil lisanud ka oma arveldusarve numbri. Kaebaja ei ole tõendanud, et väidetavalt paluti tal avaldus kirjutada tööga tutvumiseks. Tööandja edastas vastustajale ka teenindusjuhi (Y) esildise, millega palub teenindusjuht kaebaja tööle vormistada. Nimetatud asjaolu samuti ei tõenda, et kaebajal oleks palutud avaldus esitada tööga tutvumiseks. Tööandja on esitanud palgalipiku, kust nähtub, et tegemist on lõpparvega.
26.Kaebaja töösuhte puudumine ei ole kõike eeltoodut arvesse võttes tõendamist leidnud, mistõttu oli kaebaja töötuna arveloleku lõpetamine õiguspärane. Töötukassa selgitab, et töötuna arveloleku lõpetamise alused on imperatiivsed ning Töötukassat kohustavad sätted ega anna töötukassale võimalust TTTS § 7 lg 1 p 3 asjaolude ilmnemisel kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas töötuna arvelolek lõpetada või mitte.
27.Lähtudes asjaolust, et kaebaja töötuna arvelolek lõpetati 28.01.2020 tagasiulatuvalt 07.05.2019 ja konsultandil oleks olnud võimalus töötamise asjaolu varem tuvastada, siis ei koosta vastustaja kaebajale tagasinõuet. See ei muuda vastustaja hinnangul asjaolu, et kaebaja töötas XXXXXXX AS-is perioodil 07.05.2019-08.05.2019, millest tulenevalt on vaidlustatud otsused õiguspärased.
28.Vastustaja lisab täiendavalt, et töölepingulist suhet iseloomustab töötaja allumine tööandja juhistele ja kontrollile, millest tulenevalt on töötaja kohustatud tööülesannete täitmisel järgima tööandjalt saadud korraldusi, mistõttu tema iseseisvus tööülesannete täitmisel võib olla piiratud. Tööandjal on õigus töötaja kohustuste täitmist kontrollida. Lisaks iseloomustab töölepingulist suhet see, et tööandja maksab töötajale tehtud töö eest tasu. Kaebaja iseseisvus tööülesannete täitmisel oli piiratud ja ta sai tehtud töö eest tasu. Töölepingu olemasolu eeldatakse siis, kui töötaja teeb sellist 4(8)
tööd, mille tegemist võib asjaolude kohaselt oodata üksnes tasu eest. Töölepingu kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei muuda lepingut tühiseks.
29.Juba tasutud töötasu tööandja arveldusarvele tagasi kandmine ei loo olukorda, kus töötajale ei ole töötasu makstud. Töötasu maksmisel kohustub tööandja maksma nõutud riiklikud maksud, deklareerima töötasu, lisaks arvestatakse töötamise alusel töötuskindlustusstaaži. XXXXXXX AS on kaebajaga sõlminud töölepingu. Ei ole usutav, et seda on tehtud kaebaja teadmata, pannes ta uskuma, et ta tutvub tööga.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
31.Töötukassa 28.01.2020 otsusega nr TA20-0012376 lõpetati kaebaja töötuna arvelolek tagasiulatuvalt seisuga 07.05.2020, sest töötamise registri 27.01.2020 andmetel töötas kaebaja töölepingu alusel alates 08.05.2019 XXXXXXX AS-s.
32.Vaidlus puudub selles, et praeguse seisuga on töötamise registris kaebaja XXXXXXX AS-s töötamise perioodiks märgitud 07.05.2019-08.05.2019 (Töötukassa 21.08.2020 täiendav seisukoht, lisa 13). Kohtumenetluse käigus pöördus vastustaja täiendava selgitustaotlusega XXXXXXX AS-i poole, paludes selgitada tekkinud vastuolu esitatud dokumentide ja töötamise registri kande vahel. Töötamise registri andmetel töötas kaebaja alates 08.05.2019, aga töölepingu nr 76 kohaselt töötas kaebaja alates 07.05.2019. XXXXXXX AS vastas, et vastuolu tekkis ekslikust sisestamisest (Töötukassa 08.06.2020 vastus kaebusele, lisa 11).
33.Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud TTTS § 7 lg 1 p 3 kohaselt teeb Eesti Töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta sama seaduse § 6 lg 5 punktides 2-11 loetletud juhtudel. Töötukassa tugines TTTS § 6 lg 5 punktile 3, mille kohaselt lõpetatakse isiku töötuna arvelolek, kui isik asub tööle töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses.
34.Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja oli XXXXXXX AS-ga töösuhtes. Kaebaja väitel käis ta 07.05.2019 XXXXXXX AS-s üksnes tööga tutvumas ja loobus töölepingu sõlmimisest. Vastustaja väidab, et kaebaja töötuna arveloleku lõpetamine oli õiguspärane, sest olemasolevad tõendid viitavad töösuhtele.
35.Nagu kohus 29.09.2020 määruses selgitas, ei ole töötamise registri kannetel iseseisvat õiguslikku tähendust, vaid tegemist on üksnes informatiivset tähendust omava kandega. Maksukorralduse seaduse § 251 lg 1 kohaselt on töötamise register maksukorralduse seaduse § 17 lg-s 1 sätestatud registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. Töötuna arveloleku lõpetamise aluseks oli TTTS § 6 lg 5 p 3, mis ei maini töötamise registrit. Töötuna arveloleku lõpetamine toimub tööle asumise fakti alusel ja töötamise registri kanded on Töötukassale vaid abistavaks infoks. Kaebaja faktilise töötamise või mittetöötamise teeb kohus kindlaks, hinnates kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis. Kui tõendid peaksid kinnitama, et kaebaja ei teinud XXXXXXX AS-s tööd, oleks Töötukassa otsus kaebaja töötuna arveloleku lõpetamise kohta õigusvastane, sest töötuna arveloleku lõpetamise alus puudus.
36.Töötukassa 28.01.2020 otsuse nr TA20-0012376 põhjendused viitavad üksnes töötamise registri kandele selle kohta, et kaebaja töötas XXXXXXX AS-s. Samas uuris Töötukassa 5(8)
vaidemenetluses asjaolusid täpsemalt ja sai XXXXXXX AS-lt täiendavaid selgitusi ja dokumente. Täiendavaid dokumente hinnates jäi Töötukassa seisukohale, et kaebaja töötas XXXXXXX AS-s. Asja materjalide hulgas on järgnevad Töötukassa lõpliku hinnangu aluseks olnud dokumendid: 36.1.Kaebaja 07.05.2019 allkirjastatud avaldus XXXXXXX AS-i personaliteenindusele (Töötukassa 08.06.2020 vastus kaebusele, lisa 4). Avalduses on kirjas: „Palun mind tööle võtta AS-i XXXXXXX puhastusteenindaja ametikohale, alates 07.05.2019 kuni ... tähtajalise töölepingu alusel. Soovin töötada 0,5 töökoormusega. Olen teadlik töölepingu lõpetamise tingimustest ja tähtaegadest.“ Avaldusse on käekirjaliselt märgitud kaebaja nimi, isikukood, aadress, telefoninumber ja pangakonto number.
36.2.XXXXXXX AS-i teenindusjuht Y 07.05.2019 allkirjastatud esildis, millega palutakse kaebaja tööle vormistada puhastusteenindajana 0,5 koormusega, tööaja kestvusega päevas ca 4 tundi ja nädalas ca 20 tundi, palgamääraga 4,25 eurot tunnis (Töötukassa 08.06.2020 vastus kaebusele, lisa 5).
36.3.07.05.2019 tööleping nr 76 XXXXXXX AS-i ja kaebaja vahel, mille kohaselt kaebaja asus 07.05.2019 tööle toateenija II taseme ametikohal määramata tähtajaks (Töötukassa 08.06.2020 vastus kaebusele, lisa 6). Tööleping on ilma kaebaja allkirjata. Töölepingul on lisa töölepingu lõpetamise kohta, kus on märgitud, et töölepingu lõpetamise päev on 08.05.2019.
36.4.Palgalipik, mille kohaselt maksti kaebajale 8 tunni eest välja 28,24 eurot töötasu ja puhkuse kompensatsiooni (Töötukassa 08.06.2020 vastus kaebusele, lisa 7).
37.Lisaks on vastustaja esitanud kohtule XXXXXXX AS-i personalispetsialist-raamatupidajalt saadud väljavõtte tööajarvestuse tabelist, millelt nähtub, et kaebajaga oli sõlmitud leping nr 76 alates 07.05.2019 kuni 08.05.2019 (Töötukassa 08.06.2020 vastus kaebusele, lisa 12).
38.Kohus leiab, et tõendid kogumis kinnitavad, et kaebajal oli töösuhe XXXXXXX AS-ga. Kui kaebaja ei soovinud töösuhet, ei olnud tal mingit põhjust 07.05.2019 töölevõtmise avaldust esitada ja oma pangakonto numbrit avaldada. Kui kaebaja soovis töösuhtesse astumist vältida, oleks ta pidanud tööandjale selgelt väljendama, et ta tahab üksnes proovitööd teha. Enne 07.05.2019 töölevõtmise avalduse allkirjastamist oleks kaebajal tulnud veenduda, mida ta allkirjastab. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et tööandja nõudis kaebajalt töölevõtmise avalduse allkirjastamist üksnes selleks, et kaebaja saaks proovitööd teha. Vastustaja on oma seisukohtades selgitanud, et proovitöö tegemiseks on ette nähtud kindel kord. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017-2020“ §-le 20 võib Töötukassa töövahenduse osutamisel leppida tööandjaga kokku isiku osalemise proovitööl. Proovitöö maksimaalseks kestuseks on üks päev. Töötukassa kaudu tehtava proovitöö raames peab töötuna arvel olev isik minema tööandja juurde osavõtulehega, mille ta saab eelnevalt Töötukassast. Asjas pole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Töötukassa ja XXXXXXX AS-i vahel oli kokkulepe kaebaja proovitööl osalemise kohta. Kaebaja ei ole väitnud, et tal oli 07.05.2019 Töötukassast saadud osavõtuleht kaasas. Kui kaebaja ei andnud selgelt märku, et ta ei ole töösuhtest huvitatud ja allkirjastas töölevõtmise avalduse, ei olnud XXXXXXX AS-l alust eeldada, et kaebaja soovis ainult proovitööle tulla. Oluline on kohtu hinnangul ka asjaolu, et kaebaja 07.05.2019 avaldusse on märgitud tema pangakonto number. Pangakonto numbri kirjapanemisel pidi kaebaja eeldama, et tegemist ei olnud tasustamata proovipäevaga, sest pangakonto numbri küsimise eesmärk on võimaldada töötasu ülekandmist.
39.Kaebaja väidab, et ei viibinud ettevõttes tervet tööpäeva, vaid ainult 2-3 tundi hommikul. Tagantjärgi ei ole enam võimalik kontrollida, kui kaua kaebaja XXXXXXX AS-s tegelikult 6(8)
viibis. Samas ei ole see kohtu hinnangul määrava tähtsusega. Asja materjalide hulgas on palgalipik, mis kinnitab kaebajale töötasu maksmist 8 tunni eest. Ei ole välistatud, et eksituse tõttu maksti kaebajale töötasu rohkemate tundide eest kui ta tegelikult tööd tegi. Samas ei ole see käesolevas vaidluses oluline. Tõendid viitavad kogumis sellele, et kaebaja tegi XXXXXXX AS-s tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest ja XXXXXXX AS pidas õigeks tasustada seda 8 tunnile tööle vastava töötasuga. Ei ole eluliselt usutav, et isikule makstakse töötasu, kui ta ei ole tööd teinud.
40.Kaebaja allkirja puudumine töölepingul nr 76 ei võimalda teha järeldust, et kaebaja ja XXXXXXX AS-i vahel töösuhet ei olnud. Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Lisaks on TLS § 4 lgs 4 sätestatud, et töölepingu vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Seega saab olla kehtivas töösuhtes ilma kirjalikku töölepingut sõlmimata. Vastustaja on esitanud XXXXXXX AS-i raamatupidaja kinnituse, et tegevdirektori poolt allkirjastatud tööleping ei jõudnud töötajani, sest töötaja jõudis enne lahkuda (Töötukassa 08.06.2020 vastus kaebusele, lisa 8). Kuna olemasolevad dokumendid kinnitavad, et kaebaja käis 07.05.2019 XXXXXXX AS-s kohal ja sai 8 tunni töö eest tasu, saab järeldada, et kaebaja tegi tööd ilma kirjalikku töölepingut sõlmimata.
41.Kaebaja on viidanud asjaolule, et tal ei lubatud iseseisvalt töötada. Kohus leiab, et see asjaolu ei välista töösuhet, sest esimese tööpäeva puhul võibki eeldada, et töötajale alles tutvustatakse tema tööülesandeid. Töösuhet ei välista ka tervisetõendi puudumine, sest tervisetõendi olemasolu ei olnud töölepingu nr 76 tingimuste kohaselt töölepingu sõlmimiseks vajalik.
42.Asjaolu, et kaebaja tagastas temale välja makstud töötasu XXXXXXX AS-le ei muuda töösuhet tagantjärgi olematuks. XXXXXXX AS on oma 27.08.2020 vastuses kaebajale kinnitanud, et kannab antud summa kaebajale tagasi peale kohtuotsuse tegemist (kaebaja 07.09.2020 esitatud avaldus, lisa 2). Lisaks taotles kaebaja kohtuväliselt XXXXXXX AS-lt töötamise kohta käivate andmete tühistamist töötamise registrist, millest XXXXXXX AS 27.08.2020 vastuses keeldus. Seega on ka XXXXXXX AS seisukohal, et kaebaja ja XXXXXXX AS vahel oli töösuhe.
43.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja töötamine XXXXXXX AS-s perioodil 07.05.201908.05.2019 on tõendatud ja Töötukassa otsus kaebaja töötuna arveloleku lõpetamise kohta oli seetõttu õiguspärane. Kuna Töötukassa 28.01.2020 otsus nr TA20-0012376 ja 06.04.2020 vaideotsus nr 696 on õiguspärased, puudub alus nende tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub ka alus Töötukassa kohustamiseks teha uus otsus, millega taastatakse kaebaja varasem töötuna registreerimine.
44.Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et kaebajale maksti perioodil 07.05.201928.01.2020 töötutoetust, millele tal tagasiulatuvalt töötuna arveloleku lõpetamise tõttu õigust ei olnud. Samas on vastustaja kinnitanud, et kaebajale ei koostata tagasinõuet, sest kaebaja töötuna arvelolek lõpetati 28.01.2020 tagasiulatuvalt ja konsultandil oleks olnud võimalus töötamise asjaolu varem tuvastada. Seega ei kaasne Töötukassa 28.01.2020 otsusega nr TA20-0012376 kaebaja jaoks kohustust maksta riigile tagasi perioodil 07.05.2019-28.01.2020 temale makstud töötutoetus.
45.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. 7(8)
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.