Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.03.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-840
Haldusasi
XX kaebus Eesti Töötukassa 28.01.2020 otsuse nr TA20-0012376 ja 06.04.2020 vaideotsuse nr 696 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Meelis Paavel ja Agnes Aadel
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.10.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 23.03.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.10.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-840 muutmata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.04.2021, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-20-840 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
XX võeti 02.01.2019 Eesti Töötukassas töötuna arvele.
2.Eesti Töötukassa lõpetas 28.01.2020 otsusega nr TA20-0012376 XX töötuna arveloleku tagasiulatuvalt alates 07.05.2019, sest töötamise registri andmetel töötab ta töölepingu alusel alates 08.05.2019 AS-s Y.
3.Eesti Töötukassa jättis 28.01.2020 otsuse peale esitatud vaide 06.04.2020 vaideotsusega nr 696 rahuldamata. Vaidemenetluses täiendavalt kogutud tõendid kinnitavad, et 28.01.2020 otsus on õiguspärane.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada Eesti Töötukassa 28.01.2020 otsus ja 06.04.2020 vaideotsus ning kohustada vastustajat tegema uus otsus, millega taastada XX varasem registreerimine töötuna. Kaebaja ei ole töötanud töölepingu alusel AS-s Y. Koostöös vastustajaga leidis kaebaja kuulutuse, et AS Y vajab koristajaid. Kaebaja otsustas tööga tutvuda, kuid mõistis tutvumise käigus, et ei suuda oma vanuse tõttu tööga füüsiliselt hakkama saada, mistõttu ta ei avaldanud soovi tööle minna. Kaebaja kirjutas AS Y esindaja palvel tööle asumise avalduse, arvates, et see on vajalik tööga tutvumiseks. Kaebaja ei sõlminud töölepingut ja tal ei lubatud iseseisvalt töötada. Kaebaja viibis tööandja juures vaid paar tundi ja teatas seejärel tööle kandideerimisest keeldumisest. Seega sisuliselt kaebaja ei pääsenud tööle. Töötasu ülekandmisest ei teadnud kaebaja enne, kui tema töötuna arvelolek oli lõpetatud, sest summa oli väga väike. Kaebajat ei teavitatud 08.05.2019 töösuhte lõpetamisest ja lõpparve maksmisest. Ilmselt oli AS Y sooviks näidata, et neil on töötajad. Kaebaja teavitas Eesti Töötukassa konsultanti, et tutvus töökohaga, kuid ei asunud vanuse ja suure töömahu tõttu tööle. AS-s Y töötamiseks pidi olema tervisetõend, mida kaebajal ei olnud. Menetluse käigus sai kaebaja teada, et AS Y tegi töötamise registris muudatusi, mis halvendasid kaebaja olukorda (tööle võtmise ajaks märgiti varasema 08.05.2019 asemel 07.05.2019). AS Y tehtud kanded on tegelike asjaoludega vastuolus ja tehtud seadusliku aluseta. Tööleping jm dokumendid, mille AS Y vastustajale esitas, on tühised, sest kaebaja ei ole nendega tutvunud ega neid allkirjastanud. Vastustaja õigusvastane otsus võib tekitada kaebajale varalist kahju, sest ta peab tagastama saadud töötutoetuse.
Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 3 alusel tuli kaebaja töötuna arvelolek lõpetada alates 07.05.2019, kuna 08.05.2019 asus ta tööle AS-s Y. Töövahenduskonsultandi kinnitusel ei pöördunud kaebaja enne tööle asumist tema poole küsimusega, kas on vaja vormistada mingeid dokumente. Töötuna arvele võtmisel allkirjastas kaebaja dokumendi, et talle on selgitatud ja ta saab aru oma õigustest ja kohustustest. See hõlmab kohustust teavitada asjaoludest, mis toovad kaasa töötuna arveloleku lõpetamise. Õigusaktid ei tunne proovitöö mõistet (mida kaebaja nimetab tööga tutvumiseks), v.a TTTS-st tulenev ühepäevane proovitöö, mille lepib tööandjaga kokku Eesti Töötukassa ja mille eest tasu ei maksta. Vastustaja ei suunanud kaebajat AS-i Y proovitööle ega leppinud tööandjaga selles kokku. Kaebaja ei küsinud ega saanud vastustajalt proovitööle suunamise osavõtulehte, kuigi sellega seonduvat on kaebajale selgitatud.
2(6)
3-20-840 Vaidemenetluses esitas AS Y vastustajale kaebaja 07.05.2019 avalduse puhastusteenindajana tööle võtmiseks, teenindusjuhi esildise kaebaja tööle võtmise kohta, 07.05.2019 töölepingu nr 76 ja lisa selle lõpetamise kohta ning palgalipiku, mille järgi maksti kaebajale 2019. a mai eest töötasu 28,24 eurot. Tööandja selgitas, et tegevdirektori allkirjastatud tööleping ei jõudnud töötajani, sest töötaja jõudis enne lahkuda. Töötamise registri andmed kinnitavad samuti, et kaebaja töötas 08.05.2019 AS-s Y töölepingu alusel. Tasu maksmist kinnitavad Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmed. Kohtumenetluse ajal pöördus vastustaja uuesti AS Y poole, kuna töölepingu järgi asus kaebaja tööle 07.05.2019, kuid registrikanne on hilisem. AS Y möönis, et registrikanne on ekslik ja esitas lisaks töögraafiku, mille järgi töötas kaebaja kaks päeva. See nähtub ka palgalipikult. Kaebaja pidi AS-le Y avaldust esitades aru saama, et soovib enda tööle võtmist. Tasu saamise eesmärgil on ta avaldusele lisanud ka oma arveldusarve numbri. Palgalipiku järgi on tegemist kaebajale makstava lõpparvega. Töölepingu kirjaliku vorminõude eiramine ei muuda seda tühiseks, kui olemuslikult oli tegemist töösuhtega. Sellistel asjaoludel ei ole vastustajal kaalutlusõigust töötuna arveloleku lõpetamiseks.
6.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 05.10.2020 otsusega rahuldamata ning poolte menetluskulud nende enda kanda. Töötamise registri kannetel on informatiivne tähendus ja need üksnes abistavad vastustajat töötuna arvelolekut puudutavate otsustuse tegemisel. Töötuna arveloleku lõpetamise aluseks on TTTS § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 3 kohaselt tööle asumise fakt, mille kindlakstegemisel tuleb arvestada kõiki asjakohaseid tõendeid. Vastustaja tugines 28.01.2020 otsuses üksnes töötamise registri andmetele, kuid kogus vaidemenetluses täiendavaid tõendeid ja selgitusi, mis kogumis kinnitavad, et 28.01.2020 otsus on õiguspärane. Tõendid kinnitavad, et kaebajal oli töösuhe AS-ga Y. Kui kaebaja ei soovinud töösuhet, ei oleks tal olnud põhjust esitada 07.05.2019 tööle võtmise avaldust ja avaldada AS-le Y oma pangakonto numbrit. Kaebaja pidi veenduma, millised dokumendid ta allkirjastab, ning aru saama, et pangakonto numbri küsimise eesmärk on kanda talle üle töötasu. Pole eluliselt usutav, et sellist avaldust nõuti üksnes tööga tutvumiseks. TTTS-s reguleeritud proovitöö tegemiseks on kindel kord (vt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määrus nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017– 2020“), mida praegusel juhul ei järgitud – puudus vastustaja ja tööandja vaheline kokkulepe proovitöö kohta, kaebajale ei antud osavõtulehte jne. Tagantjärele ei ole võimalik kontrollida, mitu tundi kaebaja tegelikult töökohal viibis, kuid sel pole ka määravat tähtsust. Palgalipiku järgi on kaebajale makstud tasu kaheksa tunni eest. Pole usutav, et tööandja maksab töötajale tasu, kui töötaja ei ole tegelikult tööd teinud. Kaebaja allkirja puudumine töölepingul nr 76 ei välista töösuhte olemasolu. Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 järgi sõlmitakse tööleping kirjalikult, kuid see loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. AS Y raamatupidaja on selgitanud, et tegevdirektori allkirjastatud tööleping ei jõudnud kaebajani, sest ta jõudis enne lahkuda. Kuna tõendid kinnitavad, et kaebaja käis 07.05.2019 ASs Y kohal ja sai kaheksa tunni eest tasu, saab järeldada, et ta tegi tööd kirjalikku lepingut sõlmimata. Töösuhet ei välista see, et kaebajal ei lubatud töötada iseseisvalt, sest esimesel tööpäeval on tavapärane, et uuele töötajale alles tutvustatakse tema tööülesandeid. Töölepingu nr 76 järgi ei olnud tööle asumise eelduseks tervisetõendi olemasolu. Töötasu tagantjärele tagastamine ei muuda samuti töösuhet olematuks. AS Y on seisukohal, et tal oli kaebajaga töösuhe ja ta kavatseb pärast kohtuvaidluse lõppu töötasu kaebajale uuesti üle kanda.
3(6)
3-20-840 Vastustaja selgituse järgi maksti kaebajale 07.05.2019–28.01.2020 töötutoetust, millele tal tegelikult ei olnud õigust, kuid kaebajalt ei nõuta seda summat tagasi. Seda põhjusel, et kaebaja töötuna arvelolek lõpetati alles 28.01.2020, kuigi konsultandil oleks olnud võimalik töötamisega seotud asjaolud juba varem tuvastada. Seega ei teki kaebajal töötutoetuse tagasimaksmise kohustust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.XX palub Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt. Töötamise registrisse tehti kanne kaebaja töötamise kohta 06.05.2019, kuigi kaebaja pöördus AS-i Y alles 07.05.2019. MTA teatel muudeti kaebaja andmeid registris 05.06.2020, s.o aasta pärast esimese kande tegemist. See uus kanne on samuti vale. Kaebaja ei saanud tutvuda ega allkirjastanud ühtki dokumenti, mille AS Y on esitanud. Järelikult on kõik need dokumendid valed. Kaebaja teavitas töövahenduskonsultanti, et soovib 07.05.2019 tutvuda AS Y pakutava tööga. Kaebaja läks sel päeval tööga tutvuma ja talle anti allkirjastamiseks avaldus. 07.05.2019 kaebaja tegelikult ei töötanud. 08.05.2019 viibis kaebaja AS-s Y 2–3 tundi ja teine koristaja näitas talle, kuidas tööd teha. Kaebajal ei lubatud iseseisvalt töötada ja talle ei eraldatud tööpiirkonda. Kaebajal puudus ka tervisetõend, mistõttu ei tohtinudki teda hotelli tööle lubada. Kaebaja jääb seisukohale, et töösuhe puudus. Ametialaselt on eksinud AS Y ja vastustaja.
8.Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ja jäädes varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4) ning selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
10.TLS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseaduses (VÕS) lepingu sõlmimise kohta sätestatut. TLS § 4 lg 2 järgi sõlmitakse tööleping kirjalikult, kuid see loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 4 lg 4 kohaselt ei too TLS § 4 lg-s 2 nimetatud vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust. Neist normidest tulenevalt on töölepingu sõlmimiseks vaja töötaja ja tööandja kattuvaid tahteavaldusi, mille eesmärk on luua töösuhe (vt VÕS §-d 9, 16, 20). Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel võib olla ka töötaja tööle asumine (Riigikohtu 30.03.2012 määrus nr 3-2-1-30-12, p 11). Selleks, et töölepingu saaks TLS § 4 lg 2 teise lause järgi lugeda sõlmituks töötaja tööd tegema asumisega, ei piisa siiski töötaja tööle ilmumisest, vaid tööandja ei tohi ka töötaja tööle asumisele vastu vaielda (Riigikohtu 19.01.2018 otsus nr 2-16-5811, p 12.1). TLS § 4 lg-t 4 tuleb Riigikohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et töölepingu sõlmimine on võimalik ka muus vormis kui kirjalikult või töötaja tööle asumisega (Riigikohtu 19.01.2018 otsus nr 2-16-5811, p 12.2).
4(6)
3-20-840 TLS-s puudub võimalus rakendada töölesoovijate suhtes proovipäeva või proovitööd. Isiku sobivust tööle saab hinnata kandideerimise käigus või katseajal. Kui isik on asunud tööd tegema ja poolte vahel on tekkinud töösuhe, toob see pooltele kaasa töösuhtest tulenevad õigused ja kohustused (nt kohustus maksta töötasu). Töölepingut ei ole siiski sõlmitud olukorras, kus ettevõtja tutvustab töölesoovijale tööruume ja tööprotsesse ning tegevus piirdub vaatlemisega.1
11.Puudub vaidlus, et kaebaja esitas 07.05.2019 AS Y personaliteenindusele avalduse (dtl 27), milles palus võtta end alates 07.05.2019 tööle puhastusteenindaja ametikohale 0,5 töökoormusega. Avalduses kinnitab kaebaja, et on teadlik töölepingu lõpetamise tingimustest ja tähtaegadest. Kaebaja on avaldusele märkinud oma pangakonto numbri. Avalduse on allkirjastanud kaebaja ja AS Y töötaja. 07.05.2019 on seesama AS Y töötaja koostanud personaliteenindusele esildise kaebaja tööle võtmiseks (dtl 28). Esildises on lepingu iseloomustuseks märgitud järgmised andmed: töötaja asub tööle 07.05.2019; tööleping sõlmitakse määramata tähtajaks; katseaja pikkus on neli kuud; töötaja asub tööle puhastusteenindaja ametikohale; tööajaks on 0,5 ametikohta; tööaja kestus päevas on ca neli tundi päevas ja 20 tundi nädalas; palgamäär 4,25 eurot tunnis. Seejärel on AS Y vormistanud 07.05.2019 kuupäevaga töölepingu nr 76 (dtl 29–31), mis kajastab kaebaja avalduses ja AS Y töötaja esildises kajastatud asjaolusid ning 09.05.2019 kuupäevaga lisa töölepingule nr 76 (dtl 32), millega kõnealune tööleping lõpetatakse alates 08.05.2019 TLS § 85 lg 1 p 1 alusel (korraline ülesütlemine). Kaebaja ei ole nimetatud töölepingut ega selle lisa allkirjastanud – AS Y raamatupidaja selgituse (dtl 34) järgi põhjusel, et töötaja jõudis enne töölt lahkuda, kui tegevdirektori allkirjastatud tööleping temani jõudis. AS Y on koostanud kaebaja kohta ka palgalipiku (mai 2019, lahendus nr 26 lõpparve; dtl 33), mille järgi on arvestatud kaebajale 2019. a mai eest tasu (tööväljaõpe ja puhkusekompensatsioon). Palgalipikule määratud summa kandis AS Y kaebaja pangakontole, mis oli märgitud kaebaja 07.05.2019 avalduses, tasudes väljamakselt ka tööjõumaksud (dtl 36). Töötamise registri kande tegi AS Y kaebaja kohta esmalt 06.06.2019, märkides kaebaja töötamise ajaks 08.05.2019, ning muutis registrikannet 05.06.2020, märkides kaebaja töötamise ajaks 07.05.2019–08.05.2019 (dtl-d 64, 93; vastustaja 14.12.2020 vastuse lisa).
12.Ringkonnakohtu hinnangul saab eespool toodud tõendite põhjal lugeda kaebaja ja AS Y vahelise töölepingu sõlmituks hoolimata sellest, et kaebaja ei ole töölepingut allkirjastanud. AS Y on selgelt soovinud sõlmida kaebajaga töölepingut, lubanud ta juba enne töölepingu allkirjastamist tööle ja maksnud tehtud töö eest tasu. Ka kaebaja väljendas 07.05.2019 avalduses selgelt tahet asuda AS-i Y tööle puhastusteenindajana ja saada selle eest tasu, ning läks enda seletuse kohaselt järgmisel päeval tagasi töökohale, kus talle näidati, kuidas konkreetsemalt tööd teha. AS Y töötaja 07.05.2019 esildise põhjal on usutav, et poolte vahel oli suuline kokkulepe töölepingu oluliste tingimuste kohta, mis pandi kirja ka töölepingusse, kuid mida kaebaja ei jõudnud allkirjastada. Toimiku materjalide põhjal puudub mõistlik alus arvata, et AS Y vormistas kaebaja tööle võtmist puudutavad dokumendid ja maksis talle tasu, kui kaebaja tegelikult tööle asuda ei soovinud ja tööd ei teinud. Kaebaja töötajana registreerimine oli sellises olukorras AS Y jaoks kohustuslik (vt maksukorralduse seaduse § 252 lg 2).
13.Vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud TTTS § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 3 järgi teeb Eesti Töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta muu hulgas siis, kui töötuna 1 Vt nt E. Käärats jt. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde, 2021, § 4 komm nr 12, lk 31.
3-20-840 arvel olev isik töötab töölepingu alusel. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et kaebaja töötas vähemalt ühe päeva töölepingu alusel AS-s Y, mille tõttu tuli vastustajal kaebaja töötuna arvelolek lõpetada.
14.Ringkonnakohus lisab, et vastustaja kinnitas 08.06.2020 vastuses (p 2.4) ja täiendavalt ka ringkonnakohtu istungil, et ei esita kaebajale nõuet maksta tagasi ajavahemikul 07.05.2019– 28.01.2020 saadud töötutoetus. Kaebajal on õigus esitada vastustajale uus avaldus enda töötuna arvelevõtmiseks.
15.Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 kummagi menetlusosalise enda kanda, sest otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud taotlust ja kuludokumente, mis on vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise eelduseks. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.