Ehitus5ECO OÜ kaebus Tallinna Loomaaia 21.05.2020 käskkirja nr 8-3/3 osaliseks tühistamiseks ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.06.2020 otsuse nr 109-20/218704 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Ehitus5ECO OÜ, esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Vastustaja – Tallinna Loomaaed, esindaja Kunnar Korsten Kolmas isik – AS Paide MEK, esindajad vandeadvokaadid Priit Lember ja Elmer Muna
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.08.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Paide MEK apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Paide MEK apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.08.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-1227 muutmata.
2.Mõista AS-lt Paide MEK apellatsioonimenetluse kuludena Ehitus5ECO OÜ kasuks välja 1800 eurot. Ülejäänud osas jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.10.2020. Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-20-1227 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Loomaaed (hankija) kuulutas 21.01.2020 välja riigihanke nr 218704 „Ekspositsiooniala „Pilvemets“ ehitustööd“. Tähtajaks esitati 5 pakkumust. Hinnakriteeriumi „madalaim hind“ kohaselt oli soodsaim Ehitus5ECO OÜ pakkumus. Tallinna Loomaaed kvalifitseeris 21.05.2020 käskkirjaga nr 8-3/3 kolm pakkujat, jättis kaks pakkujat kvalifitseerimata (sh Ehitus5ECO OÜ) ning tunnistas edukaks AS Paide MEK pakkumuse. Riigihanke alusdokumentide p 4.1 ja riigihangete seaduse (RHS) § 100 lg 1 p 4 kohaselt tuli esitada andmed pakkuja kogu majandustegevuse netokäibe kohta või netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas või selle esemele vastavas osas kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast. Pakkujad oleksid pidanud esitama andmed 2017–2019 aastate kohta, kuna hankega alustati 2020. a jaanuaris. Ehitus5ECO OÜ esitas hankepassis netokäibe andmed aastate 2016–2018 kohta.
2.Ehitus5ECO OÜ vaidlustas 21.05.2020 käskkirja enda kvalifitseerimata jätmise ja AS Paide MEK pakkumuse edukaks tunnistamise osas. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis vaidlustuse 17.06.2020 otsusega rahuldamata.
3.Ehitus5ECO OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Loomaaia 21.05.2020 käskkirja osaliseks tühistamiseks, samuti VAKO 17.06.2020 otsuse tühistamiseks. Kaebaja mõistis kvalifitseerimistingimust selliselt, et esitada tuleb viimased kolm auditeeritud majandusaasta aruannet. Märgates kaebaja eksimust, oleks hankija pidanud andma kaebajale võimaluse andmeid täpsustada. Selline reegel oli kehtestatud riigihangete alusdokumentide ps 8.3, mille kohaselt võib hankija nõuda riigihangete registri teabevahetuse lehe kaudu pakkujalt dokumente kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks ja kvalifikatsiooni tõendamiseks (RHS § 46 lg 4 ja § 104 lg 9). Euroopa Kohtu praktika kohaselt on sisuliselt tegemist hankija kohustusega. Vajalik info oli andmekogudest raskusteta kättesaadav ja kontrollitav. Hankijal oli olemas teave kaebaja 2019. a käibe kohta. Hankija poleks kohelnud pakkujaid ebavõrdselt, kui oleks küsinud kaebajalt infot netokäibe kohta. Pakkumuste esitamise ajal oli kaebaja 2019. a netokäive objektiivselt olemas. Tallinna Loomaaed kui linna hallatav asutus võis vajaliku teabe saada ka Tallinna linna hankemenetluse nr 219799 abil. VAKO leidis vääralt, et kaebaja esitas teadlikult ebaõiged käibeandmed. Tegemist oli inimliku eksitusega. Andmete täpsustamine ei annaks pakkujale mingit eelist teiste pakkujate ees.
4.Tallinna Loomaaed ja AS Paide MEK palusid jätta kaebus rahuldamata. Hankepassi hilisem täiendamine ei ole võimalik. Pakkumus tuli jätta kvalifitseerimata RHS § 104 lg 6 alusel ning sisulist kontrolli ja täiendavaid dokumente ei saa küsida asjaolude kohta, mida 2(6)
3-20-1227 hankepassis üldse ei esitatudki. Vastustajal ei olnud kohustust küsida kaebajalt puuduolevaid andmeid. Selgitusnõuete esitamine on põhjendatud erandlikel asjaoludel. RHS § 46 lg 4 liiga lai tõlgendamine tooks kaasa olukorra, kus kõik pakkujad võivad hakata nõudma puudulike või valede andmete eemaldamist. Kaebaja on selgelt öelnud, et jättis andmed viimase majandusaasta kohta esitamata, sest tema hinnangul on auditeeritud majandusaastate andmed lõppenud majandusaastate andmetest suurema tõeväärtusega. Tegemist ei olnud seega inimliku eksituse või tehnilise veaga, vaid kaebaja teadliku otsusega esitada alusdokumentide p-s 4.1.1 nõutust erinevad andmed. Hankija ei pea täiendavaid dokumente ja andmeid ise otsima, kui pakkuja pole hankepassis viidanud konkreetsetele andmebaasidele või veebilehele, kust andmeid võiks leida. Hankijale ei saa omistada teiste Tallinna linna hallatavate asutuste teadmist.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 10.08.2020 otsusega kaebuse ning tühistas Tallinna Loomaaia 21.05.2020 käskkirja nr 8-3/3 p-i 2 kaebaja kvalifitseerimata jätmise osas ja p 4, millega tunnistati edukaks AS Paide MEK pakkumus. Samuti tühistas halduskohus VAKO 17.06.2020 otsuse ja mõistis Tallinna Loomaaialt kaebaja kasuks välja 5295 eurot. Vaidlus puudub selles, et kaebaja 2019. a majandusaasta käive vastas hankedokumentides nõutud kvalifitseerimistingimustele. Vaidlusküsimuseks on vaid asjaolu, kas hankija pidanuks kaebaja vastavust kvalifitseerimistingimustele täiendavalt kontrollima, küsides kaebajalt täiendavaid andmeid või tehes päringuid avalikesse andmebaasidesse. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega vastuolus mistahes läbirääkimised riigihanke menetluses hankija ja ettevõtjate vahel. Seetõttu on üldreegliks, et dokumentide või andmete ebatäpsust või mittevastavust ei ole lubatud ettevõtjal selgitustega pärast dokumentide esitamise tähtpäeva kõrvaldada. Riigihangete regulatsiooniga vastuolus olevaks ei saa aga pidada, kui dokumentidega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse olukorras, kus ilmselgelt on vajalik täpsustada või parandada ilmsed vead, kui täpsustamisega ei kaasne uue pakkumuse esitamist (RKHKo asjas nr 3-191501, p 22). Käesoleval juhul on tegemist eeltoodud olukorraga. Hankijale oleks pidanud olema äratuntav, et kaebaja on ekslikult esitanud andmed 2016–2018 aastate kohta. Kaebaja ei olnud ainukeseks pakkujaks, kes sellise vea tegi. Olukorras, kus pakkumuses esineb selline ilmselge viga, on hankijale antud õigus küsida taotlejatelt nende pakkumuste kohta selgitusi. Hankija võib nõuda andmete täpsustamist ja parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamist tähtaeg. Hankedokumentidest ei tulene keeldu täiendavate andmete esitamiseks või dokumentide esitamata jätmisega kaasnevat negatiivset tagajärge. Riigikohtu lahend nr 3-19-1501 on kohaldatav ka käesolevas asjas, kuigi seal oli tegemist sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega, praegu aga RHS 2. peatüki kohase menetlusega. Ka menetlustes, kus on hankepassi nõue, ei tohi kalduda liigsesse formalismi, sest see seaks ohtu riigihangete üldise eesmärgi. RHS § 104 lg-st 9 sellist piirangut ei tulene. Pakkuja imperatiivne kvalifitseerimata jätmine pisimagi vea korral ei ole proportsionaalne. Kuigi ettevõtjal lasub dokumentide esitamisel hoolsuskohustus, ei vähenda see hankija kohustust järgida proportsionaalsuse põhimõtet ning rakendada sellest tulenevat kaalumiskohustust. Kaebajalt täiendavalt 2019. a andmete küsimine ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet ega sea kaebajat teiste pakkujatega võrreldes eelisseisundisse. Puudub vaidlus, et kaebaja vastas pakkumuse esitamise ajal kvalifitseerimistingimustele.
3(6)
3-20-1227 Õige pole seisukoht, et 2016. a andmete esitamine 2019. a andmete asemel on kvalifitseeritav teadliku ja tahtliku valeandmete esitamisena. Vaidluse ajaolusid arvestades puudub igasugune mõistlik alus eeldada, et kaebaja esitas tahtlikult ebaõiged andmed, luues sellega teadlikult olukorra, kus ta jäetakse edasisest hankemenetlusest kõrvale.
6.AS Paide MEK palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 10.08.2020 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust. Kolmas isik rõhutas menetluses korduvalt, et eristada tuleb eksitusi ja teadlikult nõutust teistsuguste andmete esitamist, kuid halduskohus neid väiteid ei käsitlenud. Samuti jättis halduskohus tähelepanuta kolmanda isiku seisukoha, et pakkumuse selgitamise käigus ei tohi esitada täiesti uusi andmeid. Täpsustada ja selgitada saab üksnes esitatud andmeid. Täiesti uute andmete esitamine on pakkumuse lubamatu muutmine. Kvalifitseerimistingimus, et esitada tuleb riigihanke algamise ajaks lõppenud viimase kolme majandusaasta andmed, vastab täpselt RHS § 100 lg 1 p-le 4. Tingimus ei olnud seega tavapäratu, eksitav ega raskesti mõistetav. RHS § 46 lg 4 alusel pärast pakkumuste avamist pakkumuse täiendamine on väga kitsalt piiritletud erandolukord, mitte õigus, mida tuleb iga puuduse korral pakkujale anda. Pakkuja ei saa esitada täpsustustega kvalitatiivselt uut ja teistsuguse sisuga pakkumust. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-24-13 rõhutanud, et hankija ei pea andma pakkujale võimalust puuduste kõrvaldamiseks nt siis, kui asjaolud näitavad, et pakkuja on dokumendid või andmed jätnud esitamata teadlikult. Käesolevas asjas jättis kaebaja nõutud andmed esitamata teadlikult. VAKO leidis õigesti, et 2019. a netokäibeandmete esitamata jätmist ei muuda mitteteadlikuks asjaolu, et vaidlustaja tegelikult ei soovinud vajalikke andmeid esitamata jätta; pakkumuse esitamise ajal soovis vaidlustaja esitada just niisuguseid andmeid nagu ta esitas, oma veast sai ta alles hiljem teadlikuks. Dokumentide ja andmete esitamata jätmise teadlikkust tuleb hinnata pakkumuse esitamise aja seisuga, mitte hilisemate sündmuste ja info valguses. Erandi tegemiseks pole põhjust. Esitatud info ei olnud vastuoluline ja tegemist ei olnud näpuveaga. Kaebaja on kinnitanud, et sai tingimusest aru, kuid soovis esitada suuremat tõeväärtust omavaid andmeid. Pakkumuse täpsustamine tooks kaasa sisult uue pakkumuse esitamise. Muutub üks kolmest kvalifikatsiooninäitajast, mis on RHS § 110 lg-ga 1 vastuolus. Pakkujal lasub õigete andmete esitamisel hoolsuskohustus. Halduskohus pole sellega arvestanud. Nagu eelnevalt märgitud, ei olnud kvalifitseerimistingimus tavapäratu, eksitav või raskesti mõistetav. Kaebaja on kogenud pakkuja ja osalenud kümnetes hankemenetlustes. Tõlgendades tingimust loominguliselt, võttis ta endale riski, et pakkumus ei vasta kehtestatud tingimustele. Halduskohtu tõlgendus muudab RHS § 46 lg 4 sisutühjaks ning on vastuolus RHS-i sätetega ja riigihanke toimimise põhimõtetega. Halduskohus on menetluskulude väljamõistmise osas eiranud kohtupraktikat ning mõistnud hankijalt otsuses välja menetluskulud, mille kandmist ei ole tõendatud. Selline hooletus iseloomustab ka kohtuotsuse sisulist osa.
7.Tallinna Loomaaed toetab apellatsioonkaebust.
4(6)
3-20-1227
8.Ehitus5ECO OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja töötaja tegi ekslikult valiku perioodi 2016–2018 kasuks, mil kõik aruanded olid auditeeritud. RHS ei piira inimliku eksimuse viise. Kaalutlusõigust teostades on hankijal võimalik otsustada, kas pakkuja on eksinud viisil, mis võimaldab eksimust kõrvaldada. Teadlikult soovitust teistsuguste andmete esitamine ei ole alati teadlik rikkumine, vaid võib olla inimlik eksitus. Eksitus seisnes hankija tegeliku tahte ekslikus tõlgendamises. Ka hankepassi alusel hindamisel tuleb juhinduda RHS §-st 2. RHS § 104 lg 6 ei keela hankijal teha säästlikku ning mõistlikku kaalutlusotsust. VAKO jättis tähelepanuta, et kuna hankija küsis kaebajalt täiendavaid dokumente, toimus kvalifitseerimise üle otsustamine RHS § 104 lg 7 alusel. Seega kohaldub ka RHS § 104 lg 11, mis näeb ette, et hankija ei nõua täiendavaid dokumente, kui need on talle kättesaadavad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Õige pole apellatsioonkaebuse seisukoht, et halduskohus on eiranud kohtupraktikat, rikkunud otsuse põhjendamise kohustust ning olnud hooletu. Halduskohus pole jätnud kaebaja väiteid tähelepanuta. Nendega mittenõustumine ei tähenda, et otsus on põhjendamispuudustega.
11.Halduskohus märkis õigesti, et vaidlust pole selles, et kaebaja ei esitanud riigihanke alusdokumentide p-s 4.1 nõutud andmeid 2019. netokäibe kohta, vaid küsimus on, kas vastustaja oleks pidanud puuduvaid andmeid kaebajalt küsima. Kaebaja jäeti kvalifitseerimata hankepassi alusel (RHS § 104 lg 6). Hankepassis tuli esitada andmed viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta netokäibe kohta. Majandusaasta aruanded või nende väljavõtted tuli esitada üksnes hankija nõudmisel. Kaebaja esitas andmed 2016–2018 majandusaastate kohta, mitte nõutud perioodi 2017–2019 kohta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tegemist oli puudusega, mille kõrvaldamise võimaldamist oleks hankija pidanud kaaluma.
12.Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13 ja 20.12.2019 otsus nr 3-19-1501 on kohaldatavad ka käesolevas asjas. Pole põhjust eeldada, et avatud hankemenetlusele kehtivad teistsugused riigihanke üldpõhimõtted. Ka asjas nr 3-3-1-24-13 oli tegemist tavalise avatud hankemenetlusega, mitte erimenetlusega. Eelnimetatud haldusasjas seisnes puudus selles, et pakkuja ei olnud esitanud ühe kvalifikatsiooni tõendava lepingu teise poole kinnitust lepingu nõuetekohase täitmise kohta. Asjas nr 3-19-1501 oli pakkuja elektroonilises süsteemis pakkumust esitades jätnud täitmata kinnituse, et ta vastab halduskoostöö seaduse § 12 lg 2 loetletud tingimustele. Riigikohus leidis RHS-i ja asjakohast Euroopa Kohtu praktikat analüüsides kokkuvõtlikult, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega pole vastuolus see, kui pakkumusega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead. Hankija võib nõuda andmete täpsustamist või 5(6)
3-20-1227 parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid (nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet), mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluse esitamise tähtaeg.
13.Hanke alusdokumentide p 8.3 näeb ette, et hankija võib pakkujalt nõuda kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente. Sarnaselt on RHS § 104 lg-s 7 sätestatud, et hankijal on õigus nõuda kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis antud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et kuna kaebaja ei olnud hankepassis esitanud 2019. a majandusaasta netokäibe andmeid ega muud kinnitust, et netokäive vastab hanketingimusele, ei olnud võimalik seda puudust kõrvaldada ning 2019. a kohta andmeid küsida. Ringkonnakohus leiab, et RHS § 104 lg-t 7 ei saa tõlgendada nii kitsalt. Pealegi ei olnud hanke alusdokumentide p 8.3 sõnastatud selliselt, et selgitusi saab küsida vaid hankepassis antud kinnituste kohta. Seega oli puuduse kõrvaldamine võimalik. Vaatamata sellele, et hankepassis 2019. a kohta andmeid esitatud ei olnud, oleks vastustaja saanud kaebajalt välja nõuda nt asjakohase majandusaasta aruande. Tegemist oli andmetega, mis olid olemas enne taotluse esitamise tähtaega.
14.Õige pole kolmanda isiku seisukoht, et tegemist ei olnud eksitusega kaebaja poolt, vaid teadvalt teistsuguste andmete esitamisega. Eksida võib ka kogenud pakkuja ning eksimus võib aset leida olukorras, kus kvalifitseerimistingimus on selge. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et pole mingit põhjust arvata, et kaebaja sooviski jätta 2019. a netokäibe kohta andmed esitamata. Kaebaja ei saanud vale perioodi kohta andmeid esitades mingit eelist teiste pakkujate ees. Ringkonnakohus ei mõista VAKO lähenemist, et eksimusega pole tegemist siis, kui pakkuja saab oma veast alles hiljem teadlikuks. Kui pakkuja ei mõista pakkumuse esitamise ajal kas tähelepanematusest või mõnel muul põhjusel kvalifitseerimistingimuse sisu õigesti ning esitab seetõttu ebatäielikud andmed, ei saa rääkida sellest, et ta esitas teadlikult vigase pakkumuse. Kui pakkuja teab pakkumise esitamise aja seisuga, et esitab puudustega pakkumuse, siis on tegemist teadliku tegevusega, mitte eksimusega. Riigikohus on asjas 3-19-1501 rõhutanud, et pakkuja peab küll olema hoolas, kuid see ei tähenda, et hankija peaks ilma kaalukat põhjust omamata kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav.
15.Kuna kolmandalt isikult halduskohtu otsusega kaebaja menetluskulusid välja ei mõistetud, ei ole apellatsioonkaebuses esitatud menetluskulusid puudutavad vastuväiteid asjakohased. Ringkonnakohus selgitab kolmandale isikule, et nii kui HKMS-i asjakohased normid kui menetluskulude väljamõistmise praktika on alates 01.01.2018 muutunud.
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud kolmanda isiku kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja menetluskulud on 1800 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.