X kaebus Eesti Töötukassa 20.02.2020. a otsuse nr TVT/20/00947 tühistamiseks ja töövõimetoetuse määramise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 21.04.2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
2.Asendada avaldatavas määruses X nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 190 ja § 187 lg 7). Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa tuvastas 27.12.2019. a otsusega nr TVH/19/058559 Xil puuduva töövõime.
X esitas 11.02.2020 Eesti Töötukassale taotluse töövõimetoetuse saamiseks.
3.Eesti Töötukassa selgitas 11.02.2020. a vastuses nr 7-4/20/3364-2, et hetkel ei ole Xile töövõimetoetust määratud, kuna ta viibib kinnipidamisasutuses ning toetuse saab talle määrata hetkest, kui ta on vanglast vabanenud ja pöördunud Eesti Töötukassasse töövõimetoetuse avalduse vormistamiseks.
4.X esitas 17.02.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 11.02.2020. a vastuse nr 7-4/20/3364-2 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja töövõimetoetuse määramise taotlus. Lisaks palus kaebaja tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg 6.
5.Eesti Töötukassa otsustas 20.02.2020. a otsusega nr TVT/20/009947 jätta Xile TVTS § 12 lg 6 alusel töövõimetoetus määramata, kuna kaebaja kannab alates 16.11.2016 karistust vanglas.
6.Tartu Halduskohus võttis 27.02.2020. a määrusega menetlusse Xi kaebuse Eesti Töötukassa 20.02.2020. a otsuse nr TVT/20/009947 tühistamiseks ja töövõimetoetuse määramise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.
7.Tartu Halduskohtu jättis 21.04.2020. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning otsustas asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga. Kohtu hinnangul on Eesti Töötukassa põhjendatult tuginenud töövõimetoetuse määramata jätmisel TVTS § 12 lg-le 6, mis ei jäta vastustajale toetuse määramisel kaalutlusõigust, sest tegemist on imperatiivse töövõimetoetuse määramisest keeldumise alusega. Seetõttu ei pidanud vastustaja pikemalt keeldumist põhjendama, sest vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja kannab jätkuvalt karistust vanglas. Kohtule ei olnud TVTS § 12 lg 6 vastuolu PS-ga ära tuntav. Kinnipeetavale on tagatud eluase, toit ja ravimid riigi poolt nõuetavas määras, samuti tervishoiuteenuse saamine jms. Sellises olukorras on eesmärgipärane ning põhjendatud töövõimetoetuse saamise õigust piirata ajaks, mil isik viibib vanglas. Kaebaja igapäevane toimetulek on vanglas kindlustatud ning seeläbi on tagatud ka tema inimväärikus. Asjaolu, et kaebaja võib vajada töövõimetoetust selleks, et lapsele elatist maksta, ei oma töövõimetoetuse regulatsiooni põhiseaduspärasuse hindamisel määravat tähtsust. Kaebaja viide riikliku pensionikindluse seaduse (RPKS) §-le 46 ei ole asjakohane, sest nimetatud norm ei kohaldu töövõimetoetuse määramisele. Kaebajal ei ole hetkel õigust pensionile.
8.X esitas 27.04.2020 apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 21.04.2020. a otsuse peale. Kaebaja väitel ei ole tal puuduva töövõime tõttu võimalik teenida vahendeid lähedaste isikute ülalpidamiseks ja täita alaealise lapse ülalpidamise kohustust. Väljaspool vanglat saaks kaebaja töövõimetoetust. TVTS § 12 lg 6 on PS-ga vastuolus. Puuduva töövõimega isik on pandud ebavõrdsesse olukorda töövõimelise isikuga, kes saab vangistuses asuda tööle ja teenida vahendeid elatise maksmiseks. Kaebaja väitel on puuduv töövõime võrreldav pensioniga, mistõttu ta viitas RPKS § 46 lg-le 4.
9.Tartu Ringkonnakohus võttis 28.04.2020. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse.
10.Eesti Töötukassa palus 20.05.2020. a vastuses apellatsioonkaebusele jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et Xi apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 190 kohaselt kui käesoleva seadustiku § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4-7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul on analoogia korras võimalik pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus jätta apellatsioonkaebus
läbi vaatamata ka HKMS § 187 lg 31 alusel, mille kohaselt ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 lause 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
13.Tartu Halduskohus menetles käesolevas haldusasjas Xi kaebust Eesti Töötukassa 20.02.2020. a otsuse (Xile jäeti TVTS § 12 lg 6 alusel töövõimetoetus määramata, kuna kaebaja kannab alates 16.11.2016 karistust vanglas) tühistamise nõudes ning töövõimetoetuse määramise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõudes. Ringkonnakohus leiab, et haldusasja sisu arvestades saab käesolevat asja läbi vaadata lihtsustatud korras (HKMS § 133 lg 1).
14.Halduskohtu hinnangul on Eesti Töötukassa põhjendatult tuginenud töövõimetoetuse määramata jätmisel TVTS § 12 lg-le 6, mis näeb ette, et õigust töövõimetoetusele ei ole isikul, kes kannab karistust vanglas või viibib vahi all. Halduskohus märkis, et tegemist on imperatiivse töövõimetoetuse määramisest keeldumise alusega ning kaebajal ei ole vanglas karistuse kandmise ajal õigust töövõimetoetusele. Analoogselt halduskohtus väidetuga märgib kaebaja ka apellatsioonkaebuses, et puuduva töövõimega isik on pandud ebavõrdsesse olukorda töövõimelise isikuga, kes saab vangistuses asuda tööle ja teenida vahendeid elatise maksmiseks. Kaebaja arusaam ei ole õige. Kohtupraktikas on sedastatud, et TVTS-is sätestatud korras osalise või puuduva töövõime tuvastamine annab isikule õiguse töövõimetoetuse saamiseks, v.a erandjuhul näiteks karistuse kandmisel vanglas (TVTS § 12 lg 6). Seejuures ei too osalise või puuduva töövõime tuvastamine iseenesest kaasa piiranguid või keeldu tööle asumisele ega ka mitte isiku tööle määramisele vangistuse ajal. Nimelt ei näe vangistusseaduse § 37 lg 2 ega muu säte ette, et TVTS-is sätestatud korras osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral kinnipeetaval puuduks vanglas töötamise kohustus või et Eesti Töötukassa otsus oleks vangla arstile siduv kinnipeetava töövõimelisuse hindamisel1. TVTS ei ole mõeldud reguleerima kinnipidamisasutustes viibivate isikute tööle määramist ja tööst vabastamise aluseid ning neile sissetuleku tagamist tervislikust seisundist tuleneva töövõimetoetuse korral. TVTS alusel määratud puuduv töövõime ei välista isiku töötamist kinnipidamisasutuses ning seal kergemate tööde tegemist2. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja apellatsioonkaebuse väited ei kummuta halduskohtu seisukohta, et Eesti Töötukassa põhjendatult tugines töövõimetoetuse määramata jätmisel TVTS § 12 lg-le 6 ning kaebajal ei ole vanglas karistuse kandmise ajal õigust töövõimetoetusele.
15.Halduskohus on kohtuotsuses asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud seisukohta, et TVTS § 12 lg 6 vastuolu PS-ga ei ole ära tuntav. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita apellatsioonkaebuses miski sellele, et võiks esineda alus eeltoodud halduskohtu seisukoha ümberlükkamiseks.
16.Kaebaja väitel on puuduv töövõime võrreldav pensioniga. Kaebaja arusaam ei ole õige. Ringkonnakohus selgitab, et alates 01.01.2017 reguleerib vähenenud töövõimega isikule sissetuleku tagamist TVTS. TVTS § 11 põhjal makstakse isikule osalise või puuduva töövõime korral töövõimetoetust. TVTS § 12 lg 4 järgi ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kellele makstakse pensioni. TVTS § 12 lg 6 järgi ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas. TVTS seletuskirjas3 märgitu kohaselt on tegemist põhimõttega, et
Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2020. a otsus nr 3-17-2049, p 17
2 Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2020. a määrus nr 3-19-2221, p 11 3 https://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2014/06/678-Seletuskiri.pdf
asendussissetulekut ei maksta inimesele, kes on riigi ülalpidamisel. Enne tööjõureformi läbiviimist püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule maksti töövõimetuspensioni. Viimast käesoleval ajal enam olemas ei ole. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja ei ole ühegi riikliku pensioni liigi saaja ehk pensionär, mistõttu ei kohaldu kaebaja suhtes tema poolt viidatud RPKS. Seega märkis halduskohus kohtuotsuses õigesti, et kaebaja viide RPKS §-le 46 ei ole asjakohane, sest nimetatud norm ei kohaldu töövõimetoetuse määramisele ning kaebajal ei ole hetkel õigust pensionile.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei viita kaebaja apellatsioonkaebuses väidetu halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigesti kohaldamisele või kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (HKMS § 180 lg 1). Seega on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleva haldusasja asjaolusid ja kohtupraktikat arvestades on kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna põhjust arvata, et apellatsioonimenetluse tulemusena oleks alust apellatsioonkaebus rahuldada, mistõttu ei ole kohtumenetluse jätkamine otstarbekas. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas haldusasjas on täidetud HKMS § 187 lg 31 kohaldamise eeldused. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Xi apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 31 alusel koostoimes HKMS §-ga 190 läbi vaatamata.
18.Kuna apellatsioonkaebuse esitamine oli riigilõivuvaba, siis riigilõivu tagastamise küsimust seoses apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega ei tõusetu.
19.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas määruses ringkonnakohtu algatusel kaebaja nimi tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.