lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-398/25

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 30.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-398/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1928
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrMS § 395Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses vahistatud isiku õigused ja nende piiramineTVTS § 12 lg 2, 6Õigus töövõimetoetuseleTVTS § 17 lg 4Töövõimetoetuse maksmineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184 lg 3Vastuapellatsioonkaebuse esitamineKrMS § 130Vahistamine ja vahistamise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-398/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium28.02.20243-24-398/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium01.04.20243-24-398/33Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium09.04.2026

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (11)

lahend.ee
3-26-1330/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja05.05.20263-26-799/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja27.03.20263-25-2933/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja10.09.20253-25-2507/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja21.08.20253-25-2069/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium30.06.20253-25-2069/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja26.06.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-24-398

Otsuse kuupäev

30. september 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 12. detsembri 2023. a otsuse nr TVT-21038378-2 ja 6. veebruari 2024. a vaideotsuse nr VO/23/3516 tühistamiseks ning töövõimetoetuse tagantjärele maksmiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle Rebane

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. oktoobril 2025 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
TVTS § 1 lg 1Seaduse eesmärk ja reguleerimisala
3-24-2270/3
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
12.08.2024
3-24-80/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium18.06.2024
3-24-80/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja30.04.2024
3-24-872/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja22.03.2024
3-24-476/3Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.03.2024
HKMS § 184
HKMS § 182

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-398

1.Eesti Töötukassa tuvastas 4. märtsi 2019. a otsusega nr TVH/19/009067 X-il (kaebaja) puuduva töövõime ning määras talle 5. märtsi 2019. a otsusega nr TVT/19/011809 töövõimetoetuse perioodiks 21. veebruar 2019 kuni 20. veebruar 2022 suuruses 12,72 eurot ühe kalendripäeva eest. Eesti Töötukassa muutis eelnimetatud otsust 20. märtsi 2019. a otsusega nr TVT/19/014560 ning määras töövõimetoetuse maksmise perioodiks 19. veebruar 2019 kuni 19. september 2021.
2.Kaebaja esitas Eesti Töötukassale 23. novembril 2023 taotluse ajavahemiku 7. märts 2018 kuni 18. veebruar 2019 eest töövõimetoetuse tagantjärele maksmiseks. Kaebaja põhjendab, et töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 17 lg 4 järgi, kui isik on olnud vahi all, kuid ta mõisteti õigeks, makstakse töövõimetoetus vahi all viibimise aja eest tagantjärele. 2017. a peatati kaebajale töövõimetoetuse maksmine põhjusel, et ta peeti kriminaalasja nr 1-17-11825 raames
6.septembril 2017 kahtlustatavana kinni. Kaebaja oli vahi all kuni 18. veebruarini 2019, mil Viru Maakohus kaebaja määrusega viivitamatult vahi alt vabastas. Nimelt oli kaebaja suhtes alustatud psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlust ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3951 lg 6 kohaselt ei tohi psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik olla vahistatud üle kuue kuu. Seega oli õiguslik alus kaebaja vahi all hoidmiseks kuus kuud, s.o kuni 6. märtsini 2018, ning alates 7. märtsist 2018 kuni kaebaja vahi alt vabastamiseni 18. veebruaril 2019 on kaebajal seaduslik õigus töövõimetoetuse saamiseks.
3.Eesti Töötukassa jättis 12. detsembri 2023. a otsusega nr TVT-21038378-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Tulenevalt TVTS § 12 lg-st 6 ei ole õigust töövõimetoetusele isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Kinnipeetavate registri andmetel viibis kaebaja perioodil 6. september 2017 kuni 18. veebruar 2019 vahi all Viru Vanglas. Seega ei ole kaebajal antud perioodi eest õigust töövõimetoetust saada. Eesti Töötukassa jättis 6. veebruari 2024. a vaideotsusega nr VO/23/3516 kaebaja vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 11. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Eesti Töötukassa 12. detsembri 2023. a otsuse nr TVT-21038378-2 ja 6. veebruari 2024. a vaideotsuse nr VO/23/3516 tühistamiseks. Kaebaja hinnangul peab Eesti Töötukassa talle tagantjärele töövõimetoetust maksma.
5.Tartu Halduskohus võttis 21. veebruari 2024. a määrusega X kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks. Kohus tõlgendas esitatud kaebust ning sai aru, et kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 12. detsembri 2023. a otsuse nr TVT-21038378-2 ja 6. veebruari 2024. a vaideotsuse nr VO/23/3516 tühistamist ning haldusorgani kohustamist maksta talle ajavahemiku 7. märts 2018 kuni 18. veebruar 2019 eest töövõimetoetus tagantjärele.
6.Vastustaja esitas 22. märtsil 2024 kohtule vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus määras 16. mai 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8.Kaebaja hinnangul on vastustaja jätnud ebaõigesti tema taotluse ja vaide rahuldamata. Kaebaja vahistamine oli ajavahemikku 7. märts 2018 kuni 18. veebruar 2019 puudutavas osas õigusvastane ja ebaseaduslik. Viidatu on kinnitust leidnud Viru Maakohtu 18. veebruari 2019.

3-24-398 a määrusega, millega tühistati tõkendi vahistamine kohaldamine ja vabastati kaebaja vahi alt. KrMS § 3951 lg-st 6 lähtuvalt oleks kaebajat saanud vahi all hoida kuni 6 kuud, mistõttu seda ületav aeg on ebaseaduslik ning sellele ei ole töövõimetoetuse tagantjärele maksmise taotluse rahuldamata jätmisel põhjendatud tugineda. Asjaolu, et kaebajat pole õigeks mõistetud, ei oma tähtsust, vastasel juhul on TVTS § 17 lg 4 põhiseadusvastane. TVTS § 12 lg 2 alusel on kaebajal õigus töövõimetushüvitisele, sest puuduv töövõime oli tuvastatud.

9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei määranud töövõimetoetust tagantjärele, kuna kaebaja viibis vahi all ja teda ei ole kohtuotsusega õigeks mõistetud. Asendussissetulekut ei maksta inimesele, kes on vahistatu või kinnipeetavana riigi ülalpidamisel, erandiks on üksnes olukord, kus isik mõistetakse pärast vahistamist õigeks (TVTS § 17 lg 4). Sellisel juhul makstakse töövõimetoetus vahi all viibimise aja eest tagantjärele, sest vajalike aktiivsusnõuete täitmine oli tema jaoks takistatud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud tõkendi (vahistamine) tõttu. Normide põhiseaduspärasuses pole alust kahelda. Ekslik on kaebaja seisukoht, et puuduva töövõimega isikul on TVTS § 12 lg 2 alusel igal juhul õigus töövõimetoetusele vaatamata TVTS sätestatud eranditele. Tõkend vahistamine loeti Viru Maakohtu 18. veebruari 2019. a määrusega mittekohaldatavaks seoses sundravi menetluse ja määramisega.

KOHTU SEISUKOHT

10.Vaidluse all on Eesti Töötukassa 12. detsembri 2023. a otsuse ja 6. veebruari 2024. a vaideotsuse õiguspärasus. Eesti Töötukassa jättis kaebaja taotluse maksta talle töövõimetoetust tagantjärgi ajavahemiku 7. märts 2018 kuni 18. veebruar 2019 eest rahuldamata. Kaebaja oli vahi all ajavahemikul 6. september 2017 kuni 18. veebruar 2019. Kaebaja hinnangul oli ta ebaseaduslikult vahi all alates 7. märts 2018, sest psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isikut ei tohi hoida vahistatuna enam kui 6 kuud. Seega oli kaebaja hinnangul tema vahistamine seaduslik kuni 6. märtsini 2018 ning ajavahemiku 7. märts 2018 kuni 18. veebruar 2019 eest tuleb kaebajale tagantjärele maksta töövõimetustoetust. Vastustaja sellega ei nõustu, sest kaebajat ei mõistetud õigeks ning vahistatu staatuses olnud isikule ei ole seega töövõimetoetuse tagantjärele maksmiseks alust olenemata sellest, mis alustel vahistamine lõpetati ja kui kaua oleks kaebajat saanud vahi all hoida.
11.TVTS § 12 lg 6 kohaselt ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. TVTS § 17 lg 4 näeb erandina ette, et kui isik on olnud vahi all, kuid ta mõisteti õigeks, siis makstakse töövõimetoetus vahi all viibimise aja eest tagantjärele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja vahistati 6. septembril 2017 ja vabastati 18. veebruaril 2019 (kriminaalasi nr 1-17-11825 ja sellele järgnenud kriminaalasi nr 1-20-5454).
12.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale ajavahemiku 7. märts 2018 kuni 18. veebruar 2019 eest töövõimetoetuse tagantjärgi maksmiseks puudub õiguslik alus ning haldusorgan on õigesti jätnud kaebaja taotluse rahuldamata. Nõustuda ei saa esmalt sellega, et Viru Maakohtu
18.veebruari 2019. a määrusega loeti vahistamine ebaseaduslikuks seoses sundravi määramisega. Viru Maakohtu 18. veebruari 2019. a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-11825 ei tühistatud tõkendi kohaldamist tagasiulatuvalt, vaid määruse tegemise hetkest ehk edaspidi tõkendi kohaldamist ei jätkatud. Seega on ebaõige kaebaja lähenemine, et maakohtu 18. veebruari 2019. a määruse tulemusena on kaebaja vahistamine ajavahemikul 7. märts 2018 kuni 18. veebruar 2019 automaatselt ebaseaduslik. Kaebaja vahistamine tugines sel ajavahemikul kriminaalasjas nr 1-17-11825 tehtud Viru Maakohtu määrustel, viimasena Viru

3-24-398 Maakohtu 21. detsembri 2018. a määrusel, mida ei ole tühistatud. Viru Maakohtu 18. veebruari 2019. a määruse näol on tegemist meetme kohaldamise lõpetamisega edasiulatuvalt sarnaselt näiteks olukorrale, kus muutunud asjaoludel lõpetatakse esialgse õiguskaitse meetme kohaldamine. Ka sellisel juhul ei tühistata esmast esialgse õiguskaitse rakendamise määrust, vaid lõpetatakse sellega kohaldatud meetme edasine kohaldamine. Õiguslikult sama mõjuga on tõkendina vahistamise lõpetamine.

13.Vastustaja sai ja pidi töövõimetoetuse maksmisel ja hilisema tagantjärele maksmise taotluse lahendamisel lähtuma asjaolust, et asjakohasel ajavahemikul oli kaebaja vahistatu staatuses ja vastav märge oli kinnipeetavate registris. Töövõimetoetuse maksmist ei mõjuta asjaolu, et hilisema määrusega lõpetati tõkendi edasine rakendamine seoses sundravi menetluse alustamisega ning vastavas Viru Maakohtu määruses kaebajale sundravi kohaldamise otsustamisega. See asjaolu ei oma määravat tähtsust juba seetõttu, et Viru Maakohtus mindi psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele üle 18. veebruaril 2019 toimunud kohtuistungil, mitte varem ehk teisisõnu varasema vahistamise ja selle pikendamise aluseks olnud määruste tegemise ajal ei olnud kaebaja veel psühhiaatrilise sundravi menetlusele allutatud ning tema puhul ei saanudki siis KrMS § 3951 lg-s 6 sätestatud piirangutest lähtuda. Kuna kaebaja ei olnud asjakohasel ajavahemikul psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses, ei oma sellel ajavahemikul kaebaja vahi all pidamise seaduslikkusele KrMS § 3951 lg-s 6 sätestatu mingit mõju. Küll aga pidi Viru Maakohus arvestama sellega nimetatud menetlusele üle minnes, sest varasem vahistamine KrMS § 130 alusel arvestatakse KrMS § 3951 lg 6 esimeses lauses sätestatud tähtaja hulka. Ehk teisisõnu, kuigi esinesid jätkuvalt vahistamise alused, ei olnud teise menetlusse üleminekul siiski võimalik vahistamist jätkata, sest maksimaalne tähtaeg oli saavutatud ning esines alus kaebaja vabastamiseks samal päeval. Seda on 18. veebruari 2019. a kohtumääruse põhjendustes ka selgelt väljendatud. Nimetatu ei oma tagasiulatuvat mõju ehk ei muuda varasemat vahistamist õigusvastaseks. Lisaks juhib kohus tähelepanu sellele, et sama määrusega kohaldati isikule psühhiaatrilist sundravi, mille Tartu Ringkonnakohus 25. aprilli 2019. a määrusega tühistas ja saatis asja prokuratuuri kriminaalasja menetlemise jätkamiseks, sest isiku tervislik seisund ei olnud tehtud ekspertiisi alusel selge ning selles esinesid olulised puudujäägid. Kaebajat ei mõistetud ka sellele järgnevas kohtumenetluses õigeks, vaid süüdi ning talle määrati Viru Maakohtu 4. augusti 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5454 vanglakaristus, millest arvestati eelvangistuses, sh praeguses asjas asjakohane ajavahemik, oldud aeg karistuse hulka. Seega ei ole TVTS § 17 lg 4 eeldused täidetud ning kaebajale on põhjendatult jäetud toimetulekutoetus ajavahemiku 7. märts 2018 kuni 18. veebruar 2019 eest tagantjärgi välja maksmata. Kuna vaide esemeks olnud otsus on õiguspärane, siis ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks.
14.Kohus ei näe ka TVTS § 12 lg 6 koostoimes TVTS § 17 lg-ga 4 vastuolu põhiseadusega. Kuna kaebaja oli seaduslikult vahi all ning teda ei ole ka õigeks mõistetud, siis ei ole kaebaja sarnases olukorras TVTS § 17 lg-s 4 nimetatud isikuga. Lisaks tuleb arvestada töövõimetoetuse määramise eesmärgiga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Nimetatud sättest tuleneb ka riigi kohustus anda kodanikele abi, mis tagaks hädavajalikud vahendid inimväärseks äraelamiseks töövõime vähenemise tõttu. Töövõimetoetus on üheks eeltoodud abi liigiks ning selle eesmärgiks on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine (TVTS § 1 lg 1). Sealhulgas on töövõimetoetuse määramise üheks eesmärgiks tagada puudutatud isikule töövõimekaotusest tingituna riigi

3-24-398 poolt sissetulek, millest oleks võimalik katta hädavajalikke kulutusi toidule, ravimitele, eluasemele, transpordile. Kui isik kannab karistust või on vahistatu ja seeläbi sel ajal riigi ülalpidamisel, siis ta eelnimetatud kulutusi ise suures osas kandma ei pea. Riigi raha säästliku kasutamise eesmärgil on seetõttu töövõimetoetuse seaduses töövõimetoetuse määramisele seatud piirang põhjendatud, sest selliste isikute esmatarbe kulutused on vabaduses viibivate isikutega märkimisväärselt väiksemad. Vahistatutele ja kinnipeetavatele on tagatud eluase, toit ja ravimid riigi poolt nõuetavas määras, samuti tervishoiuteenuse saamine jms. Sellises olukorras on eesmärgipärane ning põhjendatud töövõimetoetuse saamise õigust piirata ajaks, mil isik viibib vanglas (vt nt Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2020. a otsus asjas nr 3-20-313).

15.Kohus peab vajalikuks veel märkida, et kui kaebaja hinnangul oli temalt ebaseaduslikult vabadus võetud, siis saab ta nõuda kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse järgi, kuid see ei anna alust pidada TVTS § 17 lg-t 4 koostoimes § 12 lgga 6 põhiseadusevastaseks. Pealegi ei oleks kaebaja sellisel kahjunõudel arvestatavaid eduväljavaateid, lisaks on kaebaja eelnevalt seda liiki kahjunõude esitamise tähtaegu eiranud.
16.Eelnevat aluseks võttes jätab kohus X kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1). Kaebus oli riigilõivuvaba. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja