XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.08.2020 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 7002010024-1 tühistamise nõudes ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamise nõudes anda kaebajale rahvusvaheline kaitse
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX, esindaja Markus Hallang Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Grete Raidma
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 17.09.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Kaebaja tõlkekulud kannab riik. Muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
3.Kaebaja viibimisõiguse lahendab kohus määrusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XX lahkus Keeniast jaanuaris 2014 Dubaisse ühekuulise viisa alusel. 2018. a detsembris lahkus kaebaja Dubaist Keenia Vabariigi kaudu Tansaania Ühendvabariiki. 18.08.2019 saabus kaebaja Nairobi ja Istanbuli kaudu Eestisse. 01.09.2019 lahkus kaebaja Eestist Rootsi Kuningriiki, kus ta esitas 23.10.2019 rahvusvahelise kaitse taotluse. Kuna taotlejale oli Nairobis asuva Hollandi saatkonna poolt Eesti nimel väljastatud ühekordne C liiki Schengeni viisa nr NLD015275654 kehtivusajaga 16.08.2019
kuni 30.09.2019 (30 päeva), tegi Rootsi Migratsiooniamet 31.10.2019 Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi: PPA) palve kaebaja vastuvõtmiseks, mille PPA 28.11.2019 vastuskirjaga rahuldas.
2.Kaebaja saabus Rootsi Kuningriigist Eestisse 04.02.2020 ning esitas samal päeval rahvusvahelise kaitse taotluse nr 7002010024.
3.PPA luges 04.08.2020 otsusega nr 7002010024-1 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt taotluse põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta; luges taotluse selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p 2, 4 ja 7 alusel (p 1); tegi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p 2 ja 3 alusel sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks Keenia Vabariiki, mis kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 2); kohaldas kaebajale VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeelu 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 3). PPA põhjendas otsust järgmiselt.
4.Kaebaja viibib väljaspool oma kodumaad ning väljendas rahvusvahelise kaitse taotlust esitades hirmu tagasipöördumise ees Keeniasse. Keenias on kaebajal naissuguorganite moonutamise oht masai etnilisest rahvusrühmast pärit J.i-nimelise meesterahva tõttu ning seetõttu on tema elu ohus. Kaebaja selgitustest ei saa järeldada, et riigivõim teda taga kiusaks. Kaebajal oleks olnud võimalik koduriigis abi saada, kui ta oleks ametiasutuste poole pöördunud. Päritoluriigi informatsioon kinnitab, et riik pakub piisavalt nii riiklikul tasemel kui ka mitteriiklike organisatsioonide kaudu abi naisterahvastele, keda ohustab naissuguorganite ümberlõikamise oht oma perekonna või kogukonna poolt. Kaebaja subjektiivne hinnang oma olukorra ja asjaolude kohta ei ole objektiivsete asjaoludega tõendamist leidnud. Kaebaja ei ole oma sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu sellises ohus, mis on 1951. a Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja VRKS § 4 lg 1 alusel võimalikuks pagulaseks tunnustamise asjaoluks. Kaebaja ei vasta pagulase staatuse andmise kriteeriumitele ning seetõttu ei anna PPA kaebajale pagulase staatust ning tähtajalist elamisluba.
5.Kaebaja naasmisel päritoluriiki ei ähvarda teda surmanuhtluse kohaldamine ja täideviimine, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine. Kaebajaga seotud isiklikud asjaolud ei anna alust arvata, et tema naasmisel Keeniasse oleks tal reaalne oht sattuda tõsisesse ohtu. Päritolumaa infost ei nähtu, et Keenias toimuks sellist relvakonflikti, mis võiks kaebajat reaalselt ohustada. Seega kaebaja ei vaja täiendavat kaitset ning talle ei anta tähtajalist elamisluba. XX taotlus on selgelt põhjendamatu, kuna taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ning esinevad VRKS § 201 p-des 2, 4 ja 7 sätestatud alused.
6.XX on Keenia kodanik, ta ei ole eesti rahvusest ega asunud Eestisse elama enne 1990. a 1. juulit, mistõttu ta ei ole seadustamisettekirjutuse subjektiks VSS § 9 lg 1 mõttes. Kaebaja suhtes esinevad vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmistähtaja määramata jätmise alused. Põhjendatud on kaebajale koostada koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis hõlmab ka kohustust lahkuda Schengeni alalt. Kaebajale keelduti rahvusvahelise kaitse andmisest VRKS § 201 p 2, 4 ja 7 alusel, sest tegemist on selgelt põhjendamatu taotlusega, mis on VSS § 72 lg 2 p 2 järgi üheks aluseks vabatahtliku täitmistähtaja määramata jätmisel.
7.Kaebajal on võimalik Keeniasse tagasi pöörduda. 11.06.2020 intervjuul mainitule toetudes on kaebajal Keenias vähemalt üks isik, kellega ta suhtleb ja kes teab, kus ta viibib. Tal on seal veel sõpru, kellega ta ei ole küll Eestisse tulekust alates suhelnud, kuid tal on võimalus nendega ühendust võtta. Tal on Keenias ka ema, isa, kaks venda ning lisaks veel onud, tädid ja nõod, kellega ta enda sõnul ei ole suhelnud. Seega on kaebajal olemas side sihtriigiga, kus isik on elanud sünnist alates ja kus on olemas sotsiaalsed sidemed. PPA kohustab kaebajat peale Eesti Vabariigis seadusliku aluse lõppemist kohe lahkuma (VSS § 72 lg 2 p 2) tema kodakondsusjärgsesse riiki Keeniasse.
8.PPA kohaldas kaebajale sissesõidukeelu Schengeni alale pikkusega 5 aastat. Kaebaja suhtes ei esine asjaolusid, mistõttu oleks sissesõidukeeld pikkusega 5 aastat ebaproportsionaalne. Kaebaja on kuritarvitanud varjupaigasüsteemi ning võib seda uuesti teha. 2 (11)
9.Tallinna Halduskohtule saabus 14.08.2020 XX kaebus PPA 04.08.2020 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 70020100241 tühistamise nõudes ning PPA kohustamise nõudes anda kaebajale rahvusvaheline kaitse.
KAEBAJA SEISUKOHAD
10.PPA on rikkunud VRKS § 18 lõiget 2 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/32/EL artikli 10 lg 3 punkti a, kuna pole vaadanud taotlust läbi erapooletult, objektiivselt ning tõendeid kontrollides. PPA pole arvestanud kaebaja poolt esitatud tõendeid ega argumente ning ei ole arvesse võtnud olulisi kaebajaga seotud asjaolusid, jättes tuvastamata kõik tagakiusamisohu allikaid. Kaebaja on andnud väga detailseid ütlusi oma rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, nii kirjalikult kui ka suuliselt, vähemalt 8 korda. Kaebaja ütlustes ei esine ühtegi faktilist vastuolu. Ka PPA pole vastuolusid oma otsuses välja toonud.Seega on PPA rikkunud oluliselt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevat uurimisprintsiipi ja teinud kaalutlusvigu, mistõttu pole haldusakt lähtuvalt HMS §-st 54 õiguspärane.
11.Kaebaja tagakiusaja J. on rikas ärimees, kes omab kahte majapidamist, maad, loomi ning tegeleb äriga. J. on kaebaja varemgi üles leidnud ja peale põgenemist tahtevastaselt enda juurde tagasi viinud nii Keenia-siseselt kui ka Ugandast. Lisaks saatis ta kaebajale ähvardava sõnumi ajal, mil kaebaja oli Dubais. On tõenäoline, et J. leiab kaebaja üles ka Keeniasse naasmisel. J. võib kaebaja röövida või ära tappa. Sellisel juhul on tagajärg kaebaja jaoks saabunud ja võimuorganite abi ei ole füüsiliselt võimalik otsida. PPA ei saa eeldada, et kaebaja veedaks ülejäänud elu Keenias hirmul olles ja ennast tagakiusajate eest varjates. Vastavalt Istanbuli konventsiooni artikli 61 lg-le 2 ei tohi isikut mingil juhul tagasi saata riiki, kus tema elu oleks ohus või kus teda võidakse piinata või ebainimlikult või alandavalt kohelda.
12.PPA on võtnud arvesse ainult ühte osa kaebaja ütlustest ning täielikult ignoreerinud inimkaubanduse aspekti kaebaja varjupaigamenetluses. Kaebaja toob selgelt välja, et ta hakkas elama J.iga tahtevastaselt siis, kui ta oli 13-aastane. J. maksis kaebaja eest ta vanematele raha ehk teisisõnu ostis ta kaebaja endale. J. hoidis teda jõuga kinni, kuritarvitas seksuaalselt ning kasutas tema vastu vägivalda ja sundis tegema aastate jooksul 7 aborti. Samuti pidi kaebaja tegema koduseid töid J.i heaks. Mitmel korral kaebaja põgenes, kuid J. leidis ta üles ja viis tahtevastaselt tagasi enda juurde nii Keeniasiseselt kui ka Ugandast Keeniasse. J. ei ole kaebaja jaoks lihtsalt „abikaasa“, kes soovib teostada kaebajale naissuguorganite moonutamist, vaid on kurjategija ning kaebaja on inimkaubanduse ohver. Olukorras, kus kaebajal ei ole võimalik oma ütlusi tõenditega kinnitada, on väga oluline hinnata asjakohast päritoluriigi infot ning kontrollida, kas päritoluriigi info vastab kaebaja ütlustele. Põhjendamatu on PPA positsioon, et kaebaja puhul ei ole kinnitust leidnud asjaolu, et tema perekond oleks ta 13-aastasena J. M. nimelisele mehele naiseks pannud. Ajakohane päritoluriigi info kinnitab kaebaja väiteid. PPA toob otsuses välja hulgaliselt päritoluriigi infot ning erinevaid statistilisi andmeid, mis on vastuolulised. PPA ei analüüsi päritoluriigi infot ega statistikat objektiivselt. Päritoluriigi info küll kinnitab, et Keenias on vastu võetud seadused, mis keelavad naissuguorganite moonutamist, kuid seaduste olemasolu ei tähenda nende rakendamist.
13.Ka ei võtnud PPA arvesse, et Eestisse tulles langes kaebaja karistusseadustiku (KarS) § 133 lg 1 tähenduses inimkaubanduse ohvriks Rory-nimelise mehe ja Beni-nimelise mehe (B. W. W.) läbi, kellest viimane on PPA poolt ka tuvastatud. Kaebaja kohtus Dubais Rory-nimelise mehega, kes lubas teda aidata Dubaist lahkumisega peale seda, kui ta teada sai, et kaebaja kardab, et teda eelnevalt seksuaalselt kuritarvitanud mees nimega J. ta üles leidnud on. Rory lubas kaebajale ka tööd Euroopas, viis kaebaja kokku Beniga, kes aitas dokumente vormistada, ning ostis kaebajale lennupiletid Keeniast Tallinnasse. Samuti ostis Ben kaebajale lennupiletid Tallinnast Rootsi. Rootsis võttis kaebaja vastu Rory, seejärel viis ta kaebaja enda majja, hoidis teda seal tahtevastaselt kinni ning kasutas kaebajat vägivalla abil seksuaalselt ära. Ben ja Rory on omavahel tuttavad. Rory resideerub Eestis ja Rootsis ning vahepeal
3 (11)
külastab Dubaid. Ben resideerub Keenias. Kui kaebaja peaks Keeniasse naasma, ohustavad teda ka tema inimkaubandusega seotud isikud.
14.Kaebaja müüsid ta vanemad 13-aastaselt maha. Ta elas isoleeritult, teda on lugematuid kordi lapsena vägistatud ning pekstud. Seega on talle tekitatud trauma niivõrd suur, et see mõjutab tema tänapäevast elu. Seda asjaolu kinnitab ka teist korda täiskasvanuna inimkaubanduse ohvriks langemise fakt. Ohvriabi seadus sätestab riikliku ohvriabi korralduse alused ning määrab kindlaks isikud, kellel on õigus saada ohvriabiteenuseid ning toetusi ja ei defineeri kes on inimkaubanduse ohver varjupaigamenetluse mõttes. Lisaks, kriminaaluurimise eest vastutava teise riigi jurisdiktsiooni määratlemine ei vabasta PPA-d kohustusest varjupaigamenetluse õiglasest ja objektiivsest läbiviimisest. Kaebaja oli inimkaubanduse ohver lapsepõlvest saati ning ta langes uuesti inimkaubanduse ohvriks teel turvalisse riiki. See on oluline aspekt kaebaja rahvusvahelise kaitse menetluses. Asjaolu, et Rootsis ei suudetud isikut tuvastada, ei tähenda seda, nagu kaebaja ei oleks inimkaubanduse ohver, vaid seda, et isikud jäid tuvastamata.
15.PPA väide selle kohta, et kui kaebaja oleks tõtt rääkinud, oleks teda aidatud, põhineb meelevaldsel arusaamal inimkäitumise kohta. PPA eeldab, et kaebaja oleks pidanud käituma nagu ratsionaalne täiskasvanud inimene, mitte nagu teismeline väärkoheldud inimkaubanduse ohver. Kaebaja küll leidis isiku, kes teda aitas (naisterahvas Busias), kuid on meelevaldne eeldada, et kaebaja oleks pidanud pöörduma politseisse või teiste abiorganisatsioonide poole. Arvestades kaebaja ja J.i vahelist võimusuhet, kaebaja vanust tollel ajal ning Keenias levinud korruptsiooni, ei saa eeldada, et kaebaja oleks saanud sellist abi, mis oleks garanteerinud tema turvalisuse J.i eest. See, et J. kaebajat tema Busias elamise perioodil üles ei leidnud, ei anna alust väitele, nagu ei oleks ta suuteline teda muidu üles leidma. Fakt, et J. leidis kaebaja üles nii Uganda pealinnast kui ka Dubaist, tõestab kaebaja väidet J.i mõjuvõimu kohta ning tema soovi kaebaja üles otsida.
16.Toetudes päritoluriigi informatsioonile ning arvestades Keenia rahva üldist meelestatust politsei suhtes, on väga vähetõenäoline, et Keenia politsei oleks aidanud kaebajat nii minevikus kui ka praegu naastes. PPA järeldused otsuse peatükis „Taotleja põhjendatud tagakiusu kartus sotsiaalsesse gruppi kuuluvuse alusel“ on vastuolus otsuse punktis 1.4 välja toodud arvamusega ning ei ole põhjendatud. Seega on põhjendamatud PPA otsuse tagasilükkamiseks välja toodud VRKS § 201 p-de 2 ja 4 alused.
17.Kaebaja ei olnud eelnevate välisriikide (Uganda, Dubai, Tansaania ja Eesti) külastuste ajal teadlik rahvusvahelise kaitse olemasolust ega oleks osanud seda taotleda.
18.Intervjuu läbiviija on valesti tõlgendanud kaebaja öeldud sõna „place“ lauses „I stayed at a specific place where street children in Uganda used to stay“1, kasutades tõlkes sõna „asutus“, kuigi sõna otsene eestikeelne vaste on „koht“, mis võib tähendada ükskõik millist kohta. Kaebaja elas Ugandas tänavatel kodutuna ja ööbis teiste tänavalastega koos nendele tavapärastes kohtades, mitte tänavalastele mõeldud institutsioonis. Lisaks on PPA taotleja ütlusi esimesel (20.02) intervjuul valesti kirja pannud. Küsimuses nr 19 räägib taotleja inimesest, kes lubas talle Dubais viibides leida võimalus Euroopasse minna. Taotleja räägib siinkohal oma inimkaubitsejast Rory-st. Taotleja ei viita isikule nimepidi, vaid kasutab ingliskeelseid sõnu „guy“2 ja „him“3, mille intervjuu läbiviija on pannud kirja kui „töökaaslane“ ja „meeskolleeg“, kuigi kaebaja ei andnud mõista, justkui oleks too isik temaga koos töötanud.
19.Kaebaja on haavatav erivajadusega isik VRKS § 151 lg 1 mõistes ning sellest tulenevalt rikkus PPA VRKS § 151 lg-t 4, jättes kaebaja erivajaduse kirjalikult fikseerima. Esimesel kokkupuutel PPA-ga tõi kaebaja välja tema inimkaubanduse ohvriks langemise asjaolud (Eesti-Rootsi juhtum). PPA on rikkunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2012/29/EL preambul p-i 9, artikli 3 lg-t 1, artikli
Rahvusvahelise kaitse taotleja vestluse protokoll nr 7002010024-2, helisalvestis: 1:38:40. ,Rahvusvahelise kaitse taotleja vestluse protokoll nr 7002010024-1, helisalvestis: 1:02:35.
Ibid, 1:08:12.
4 (11)
4 lg-t 1 b. Selle asemel, et anda kaebajale teavet tema õiguste ja võimalike tagatiste kohta, esitas PPA taotluse kaebaja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Kaebaja rääkis oma inimkaubanduse ohvriks langemise asjaolust PPA ametnikele lennujaamas ja siis kinnipidamise kohtuistungil. Samuti rääkis ta sellest oma varjupaigamenetluse raames läbiviidud intervjuul. Vaatamata sellele, et PPA oli kaebaja võimalikust kuriteoohvriks langemisest teadlik, ei ole ükski seotud PPA ametnik andud kaebajale teavet, kuidas ja kellele peaks ta kaebuse esitama või kas ta peaks üldse kaebuse esitama.
20.Kaebaja ei ole põhjendamatult keeldunud vabatahtlikust tagasipöördumisest, vaid on kinnitanud, et tagasipöördumine võrduks tema hukkamisega. Arvestades kaebaja varjupaigamenetlusega seotud asjaolusid, ei ole temalt võimalik muud vastust oodata. Kaebaja selgitas 20.02.2020 vestluse käigus, et ta ei olnud varjupaigasüsteemist teadlik kuni Rootsi saabumiseni. Lisaks, olles Ugandas 2007. aastal, oli kaebaja alles 17-aastane alaealine laps, keda oli süstemaatiliselt väärkoheldud ja vägistatud. PPA ei saa eeldada, et sellises seisus laps oleks käitunud nii, nagu mõistlik inimene oleks käitunud. Samuti selgitas kaebaja ka 20.02.200 vestluses, et J. leidis ta Ugandas üles. Kaebaja toob välja ka asjaolu, et Araabia Ühendemiraadid ei ole ühinenud Genfi konventsiooniga ning Tansaania oli kaebaja jaoks transiitriik, kus ta peitis dokumentide vormistamise ajaks. Kaebaja meelitati valedega Rootsi, uimastati peale maandumist, viidi talle teadmata kohta ning vägistati ja hoiti tahtevastaselt kinni kuni hetkeni, mil tal õnnestus põgeneda ja politseini jõuda. Kaebaja perekond on ta 13-aastaselt maha müünud ning kui ta perekonnalt abi palus, siis nad keeldusid teda aitamast. On näiline eeldada kaebajast, et ta hakkaks soojendama suhteid perega, kes on teda kasu saamiseks vanemale mehele maha müünud.
21.Kaebaja ütlustes ei esine vastuolusid ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi valedokumenti. Kaebaja ütlused ühtivad ka ajakohase päritoluriigi infoga, mida PPA ei ole oma otsuses käsitlenud. PPA ei too oma otsuses välja ka ühtegi vastuolu kaebaja ütluste kohta. Olukorras, kus varjupaigataotleja ei ole võimeline kõiki oma väiteid tõendama, ei saa see olla aluseks eeldamaks, et varjupaigataotleja on andnud valeandmeid ja seetõttu vääriks 5-aastast sissesõidukeeldu.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
22.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. PPA 04.08.2020 otsus nr 7002010024-1 on seaduspärane. PPA on õigesti hinnanud, et kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks ja tema taotlus on selgelt põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt on PPA teinud tingimusliku sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning kohaldanud 5-aastase sissesõidukeelu. Kuna kaebaja on märkinud, et tema elu ja tervist ohustab J. M. nimeline mees, siis on PPA hinnanud pagulase staatuse vajadust J. M. tulenevast ohust. PPA on vaidlustavas otsuses hinnanud võimalikku J. M. tulenevat ohtu üldiselt ning mitte üksnes ohtu naissuguorganite moonutamise osas. PPA on hinnanud vaidlustatava otsuse p-s 1.6 kaebajale tulenevat ohtu.
23.Kaebaja väidete kohaselt ei ole tänaseni Rootsis elav R. M. üritanud kaebajaga ühendust võtta. Seega on alusetu eeldada, et juhul kui kaebaja peaks tagasi pöörduma päritoluriiki Keeniasse, üritab Rory teda läbi tuttava Keenia kodaniku Beni uuesti üles leida. Ei ole usutav, et kaebaja naasmisel päritoluriiki ohustaks teda inimkaubanduse ohvriks langemine.
24.PPA on vaidlustatava otsuse p-s 1.6 „Taotleja põhjendatud tagakiusu kartus sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel“ ja p-s 3 selgitanud, mille alusel peab PPA kaebaja poolt antud selgitusi ebausutavateks. PPA on õigesti märkinud vaidlustatavas otsuses, et kinnitust ei ole leidnud asjaolu, et kaebaja perekond oleks ta 13-aastaselt J. M. nimelisele mehele naiseks pannud. Puudub vaidlus, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks nimetatud asjaolu. Isegi kui päritoluriigi informatsiooni kohaselt toimub lapsabielusid Keenias, ei kinnita see kaebaja abielu 13-aastaselt J. M.nimelise mehega.
25.Vastustaja ei nõustu kaebaja hinnanguga ja on seisukohal, et vastuolud puuduvad vaidlustatava otsuse p-s 1.4 väljatoodud arvamusega ning peatükis „Taotleja põhjendatud tagakiusu kartus sotsiaalsesse gruppi kuuluvuse alusel“ väljatoodud selgitustega. PPA on vaidlustatava otsuse p-s 1.4 5 (11)
selgitanud, et kaebaja antud ütlustes esinevad mõningad ebatäpsused ja vastuolud. Arvestades sündmuste toimumise aega ja kaebaja vanust nende ajal, jätab PPA need väiksemad ebatäpsused ja vastuolud loetlemata ja tähelepanuta, mis ei ole otsuse langetamise seisukohast määrava tähtsusega.
26.PPA pidas silmas järgnevaid vastuolusid: 1) kaebaja elukoht Keenias: kaebaja väitis 04.02.2020 vestlusel, et elas koos J. M. Lenana linnas. 20.02.2020 vestluse p-s 51 selgitas kaebaja, et J. M. viis ta kõige pealt Mau-Naroki külasse aga M. peamine elukoht oli Lenana linn. Küla asus tema elukohast jalutuskäigu kaugusel. 29.06.2020 vestluse p-des 27 ja 29(II) väitis kaebaja, et tema elas Mau Naroki külas, mis on Lenanast nõnda kaugel, et autoga tuleb sõita. Google Mapsi rakenduse järgi on Lenanast Mau-Naroki külani 4 tundi autoga sõitmist. Seega on kaebaja esitanud vastuolulist informatsiooni oma elukoha osas, kus ta ligi 7 aastat elas; 2) kaebaja väitis 04.02.2020 vestluse p-s 41, et ei saa öelda, et tema läbisaamine vanematega oleks hea olnud, sest nad kohtlesid teda nõnda, nagu ta ei oleks nende tütar. Ühtlasi pidi kaebaja koolist palju puuduma, sest tal oli kodus palju erinevaid ülesandeid vaja teha. Samas vastas kaebaja 29.06.2020 vestluse p-s 19 PPA küsimusele „Millega te vanemate kodus peamiselt tegelesite?“, et ta oli õpilane ja käis koolis. Lisaks selgitas kaebaja sama vestluse p-s 17, et tema vanemad maksid erakooli eest, et ta saaks eksamid sooritada pärast seda, kui ta jäi eksamitele registreerimisega hiljaks. PPA on vaidlustatava otsuse peatükis „Taotleja põhjendatud tagakiusu kartus sotsiaalsesse gruppi kuuluvuse alusel“ toonud välja ebausutavust tekitavad asjaolud, mis omavad tähtsust rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamisel. Need ei kattu kaebaja nimetatud vastuoludega.
27.Kaebaja väitis Rootsi Migratsiooniametile, et peale J. M. juurest põgenemise õhtut kohtas ta ühte poissi, kes aitas tal politseisse pöörduda, kuid politseijaoskonnas kaebaja abi ei saanud. PPA-le väitis kaebaja, et ta kohtas meest, kes soovitas kaebajal politseisse pöörduda. Kaebaja ei pöördunud aga enda sõnul politseisse, sest tegemist on väga korrumpeerunud riigiga. Seega on vastuolu kaebaja väidetes seoses politseisse pöördumisega.
28.Vastustaja on vaidlustatava otsuse p-s 1.6 hinnanud põhjalikult päritoluriigi informatsiooni. PPA on lisaks seksuaalvägivalla ja FGM/C vastasele seadusandlikule olukorrale Keenias toonud ka välja informatsiooni FGM/C levimuse kohta Keenias ja M. kultuuris ning informatsiooni FGM/C vastase võitlusega ning naiste õiguste eest seismisega tegelevate organisatsioonide tegevuse kohta Keenias. Päritoluriigi informatsioonist nähtub, et lisaks seaduslikele muudatustele on levimuse määra langust näha ka praktikas ning riigis tegelevad FGM vastased organisatsioonid. 2019. aasta juunis Kanadas toimunud naiste konverentsil „Women Deliver“ lubas Keenia president Uhuru Kenyatta lõpetada oma riigis naiste suguelundite moonutamise/tükeldamise tava aastaks 2022. PPA päritoluriigi informatsiooni analüüs vaidlustatavas otsuses on objektiivne ning õige.
29.PPA möönab, et on ekslikult lisanud vaidlustatavasse otsusesse (p 1.4) seose Egiptuse ja šiiitidega. PPA ei ole taolist informatsiooni tegelikult hinnanud.
30.PPA on vaidlustatava otsuse p-s 3 välja toonud, et kaebaja väitis oma esimeses vestluses, et tema Dubaist pärit sõber rääkis talle, et tal on võimalus Euroopas varjupaika paluda. PPA ei pea eluliselt usutavaks, et kui kaebaja sõber Dubaist oli rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalikkusest teadlik, siis ei rääkinud ta sellest kaebajale juba varem, kui kaebaja Dubais resideerus. Kaebaja elas Dubais peaaegu 5 aastat. Hetkel, mil kaebaja väidetavalt sai ähvardava sõnumi J. M., oli kaebaja täiskasvanud ning elas iseseisvat elu Dubais juba vähemalt kolm aastat. Kaebaja on ka ise PPA-le kinnitanud, et tal oli Dubais sõpru ja tuttavaid. Seega on põhjust kahelda kaebaja väites, et peale ähvarduskirja saamist pöördus ta oma murega võhivõõra poole ja lahkus otsemaid Keeniasse dokumente korraldama, et saaks põgeneda Euroopa Liitu.
31.Asjaolu, et riik ei ole allkirjastanud 1951. aasta Genfi konventsiooni, ei tähenda, et riik ei paku asüüli võimalust. Araabia Ühendemiraatide valitsus tunnustab ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (edaspidi: UNHCR) tegevust. Seega on kaebajapoolsed etteheited PPA professionaalsuse ja erapooletuse puudumise osas asjakohatud.
6 (11)
32.PPA on kaasanud 20.02.2020 ja 29.06.2020 rahvusvahelise kaitse vestlustele ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna peaspetsialisti. Lisaks on PPA vaidlustatava otsuse p-s 1.5 selgitanud, et kooskõlas VRKS §-ga 151 palus PPA 29.06.2020 Vao majutuskeskusele psühholoogi teenuse osutajal anda hinnang ka kaebaja erivajadusele VRKS § 151 mõistes. Seega ei ole PPA rikkunud VRKS § 151 lg-t 4.
33.PPA on vaidlustatava otsuse p-s 3 andnud inimkaubanduse ohvriks olemisele kriminaalõigusliku hinnangu. Tulenevalt Palermo konventsioonist ja teistest temaatikat käsitlevatest õigusnormidest on PPA kohustatud ja valmis osutama Rootsi Kuningriigi ametiasutustele igakülgset abi inimkaubanduse juhtumi eeluurimisel. Samas võib taolist abi osutada Rootsile üksnes vastavast õiguspalvest või Euroopa uurimismäärusest tulenevalt. Rootsi ei ole Eestile palvet teinud. Kaebaja selgitas PPA-le, et vastav uurimine alustati ja lõpetati Rootsi ametivõimude poolt. PPA on saanud Rootsile saadetud päringu tulemusena ka dokumendid, mis kinnitavad kaebaja väiteid.
34.PPA on vaidlustatava otsuse p-des 2 ja 3 selgitanud välja seaduslikud alused ning põhjused, miks kohaldada kaebajale sundtäidetavat lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu. PPA on vastavalt VSS § 72 lg 2 p-dele 1 ja 2 jätnud vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmise aja määramata. PPA on nimetatud punktis põhjendanud, milliseid asjaolusid on kaalutud sundtäidetava lahkumisettekirjutuse määramisel. PPA on vaidlustatavas otsuses selgitanud, et kaebaja väidete põhjal võib järeldada, et tal elavad Keenias tuttavad ja sõbrad. PPA on lisaks välja toonud, et tal on Keenias ka ema, isa, kaks venda ning lisaks veel onud, tädid ja nõod, kellega ta enda sõnul ei ole suhelnud. PPA seisukoht, et kaebajal on olemas side sihtriigiga, ei ole absurdne ega vale. Asjaolu, et vanemad võisid kaebaja 13-aastaselt müüa abieluks vanemale mehele, ei tähenda, et kaebaja ei võiks vajaduse korral otsida kontakti ülejäänud pereliikmetega. Isegi kui kaebaja ei soovi seda teha, siis on tal Keenias olemas tuttavad ja sõbrad, kelle poole ta võib vajaduse korral pöörduda.
KOHTU PÕHJENDUSED
27.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebajale PPA 04.08.2020 tehtud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise ja taotluse läbi vaatamata jätmise otsus nr 7002010024-1 on õiguspärane, piisavalt põhjendatud, kooskõlas siseriikliku õigusega, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13.12.2011 direktiiviga 2011/95/EL (käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule) ja Genfi pagulaskonventsiooniga, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub eelnimetatud PPA otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).
28.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 (tagakiusamine rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu) ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Kaebaja taotleb kaitset oma abikaasa vägivalla eest riikliku kaitse puudumise tõttu ning leiab, et PPA oleks pidanud teda kohtlema haavatava isikuna põhjusel, et ta on inimkaubanduse ohver. PPA on leidnud esiteks, et kaebaja väidetava abikaasa J. M. või tema ja kaebaja keeruliste suhete kohta puuduvad igasugused tõendid ning kaebaja jutt on kohati vastuoluline, aga isegi kui kaebaja sõnades mitte kahelda, on kaebaja olnud oma abikaasast juba piisavalt kaua lahus, et Keenia-suuruses riigis (Maailmapanga andmetel 2018. seisuga üle 51 miljoni elaniku4) edaspidi oma tavapärast elu elada.
Samuti ei ole leidnud kinnitust fakt, et kaebaja on inimkaubanduse ohver, kuna Rootsis läbiviidud kriminaalmenetlus seda ei tuvastanud. Lisaks ei valmistaks väidetav inimkaubandus takistust Keeniasse tagasipöördumisel, kuna väidetavad kuriteod toimusid hoopis Rootsis ja nende toimepanijal ei ole seost Keeniaga. Nende põhjendustega kohus nõustub.
29.Rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamisel antakse hinnang taotleja ütluste elulisele usutavusele. PPA on vaidlustatava otsuse p-s 1.4 selgitanud, et kaebaja antud ütlustes esineb vastuolusid. Arvestades sündmuste toimumise aega ja kaebaja vanust nende ajal, on PPA jätnud väiksemad ebatäpsused ja vastuolud loetlemata ja tähelepanuta, mis ei ole otsuse langetamise seisukohast määrava tähtsusega. Ebatäpsustest, mille tõttu saab järeldada, et kaebaja on esitanud PPA-le oma väidetava tagakiusu asjaolude kohta valeandmeid, on toonud PPA välja järgmise. Kaebaja on selgitanud kord, et ta ei saanud oma pere või abikaasa tõttu koolis käia (nt 20.02.2020 vestlus p 55 – J. ja tema sugulased ei lasknud tal koolis käia), teisalt öelnud, et ta oli kooliõpilane ning ka istungil kinnitas ta, et on käinud koolis 10 aastat. Kohus märgib, et kaebaja väited tema ja ta abikaasa ning tema ja ta perekonna keeruliste suhete kohta on kõikidel intervjuudel olnud üllatavalt üldsõnalised, kaebaja ei ole toonud välja ühtegi sündmust detailsemalt, tema jutt on pigem hinnanguline ning põhineb vähem konkreetsetel faktidel. Selline asi tekitab iseenesest juba kahtlust, et kaebaja jutt ei vasta tõele. Kaebaja kirjeldused oma abikaasast on jäänud ebamääraseks, muuhulgas ei teadnud kaebaja öelda oma abikaasa vanust. Kohus nõustub PPA-ga selles, ei ole loogiline, et kaebaja suutis oma abikaasa sunnile vaatamata edukalt vältida oma suguelundite moonutamist kokku 7-8 aasta jooksul, olles sel ajal 13-20-aastane ehk nii noores vanuses, kui tal ei olnud sisuliselt eelduslikult võimalik oma abikaasa tahtele vastupanu osutada. Seega sellist sundi kas ei olnud või ei olnud see piisavalt intensiivne, et kaebajale tegelikuks ohuks olla.
30.Usutavad ei ole väited, et abikaasa saatis talle Dubaisse ja Ugandasse ähvardavaid sõnumeid. Iseäranis ebausutavaks peab kohus kaebaja poolt 16.01.2020 vestlusel esitatud väidet, et J. tuli talle Ugandasse järele ja viis ta sealt kaasa. J.i poolt selleks tehtud pingutus oleks selleks liiga suur ning selle õnnestumise tõenäosus (olukorras, kus tal ei olnud kaebaja kohta mingit informatsiooni) omakorda üliväike.
31.Isegi kui eeldada, et kaebaja jutt vastab tõele, ei anna kaebaja ja tema abikaasa vahel 10-17 aastat tagasi aset leidnud sündmused alust arvata, et kaebajat ootaks Keeniasse naastes tema abikaasa kättemaks. Esiteks, kuna kaebajal ei ole enda kinnitusel suhtlust oma pere ja sugulastega, saab kaebaja asuda elama Keenias mõnda suuremasse linna, mis tagab talle piisava anonüümsuse. Keenia-suuruses riigis on piisavalt põhjust eeldada, et uue elu alustamine on võimalik. Pelgalt asjaolu, et sellise uue elu alustamine võib olla alguses majanduslikult raske, ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Teiseks ei ole usutav, et peale sedavõrd pikka lahusolekut oleks kaebaja abikaasa veel temast sel määral huvitatud, et asuks teda taga otsima ja riigipoolse karistusega riskides kätte maksma või kaebaja tahtevastaselt oma koju tagasi viima (sh organiseerima tema suguelundite moonutamist). Kaebaja abikaasa on kaebaja jutu järgi temast tunduvalt vanem ja tõtt-öelda puudub igasugune info isegi selle kohta, kas ta on hetkel elus ja tervise juures. Kaebaja sõnul ei ole abikaasa temaga enam ühendust võtnud peale seda, kui kaebaja vahetas oma telefoninumbrit. Kohtu küsimusele istungil vastas kaebaja, et tema abikaasal ei ole tema kontakte. Seega on olnud abikaasa vältimiseks piisav see, kui kaebaja on oma telefoninumbrit vahetanud. Facebooki ja Instagrami kontod on kaebajal tema sõnul teise nime all. On kaebaja valik, kas ta soovib olla sotsiaalmeedias kättesaadav ja mil määral teda seal identifitseerida saab.
32.Mis puutub väidetesse, et abikaasa saatis talle Dubaisse ja Ugandasse ähvardavaid sõnumeid ja tuli talle Ugandasse järele, siis isegi kui see nii oli, ei takistanud see kaebajal ligi 5 aastat Dubais elamast ja töötamast. Seega kui need ähvardused aset leidsidki, siis olid nad sisutühjad. Lisaks on BCHAlC5C1jlLWDrLmgAcAJ4AIAB2AGIAagTkgEGMC4xOC4xmAEAoAEBqgEHZ3dzLXdpesgBCMABAQ &sclient=psy-ab&ved=0ahUKEwjR8tOC14vsAhVv-yoKHYdHCnwQ4dUDCA0&uact=5 8 (11)
vahepealse ajaga arenenud naiste õiguste kaitse Keenias, mida PPA on kirjeldanud vaidlustatud otsuse lk 14-15. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et kaebajal puuduks perspektiiv oma õiguste kaitseks Keenias politsei pole pöörduda. Isegi kui kaebaja abikaasa on rikas, on ta kaebaja kirjelduste kohaselt siiski üsna tavaline põllumees ning on ebareaalne, et tema mõju ulatuks üle terve Keenia ning takistaks õiguskaitseorganite tööd sel määral, et kaebaja vajadusel kaitset ei saaks.
33.PPA osutas, et kaebaja ütlused abielu, abikaasa ja kaebaja suguelundute moonutamise kavatsuste kohta ei ole leidnud kinnitust. Info abikaasa ähvardavate sõnumite saatmise ja Dubaist lahkumise põhjuste kohta on kaebaja esitanud vastuoluliselt. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja põlluharijast abikaasa leids ta üles nii Ugandast kui ka Dubaist. Kui kaebajal oleks tegelikult olnud vajadus ja soov oma abikaasa juurest ära minna, oleks ta saanud seda kohtu hinnangul nii korraldada, et abikaasa tema telefoninumbreid ei tea ega teda otsima tulla ei oska. Eriti ebausutav on see, et kaebaja väitel tuli abikaasa Ugandasse, leidis ta sealt üles ja viis koju. Abikaasa motiiv selleks (hüljata kogu igapeävaelu ning suunata suur ajaline ja rahaline ressurss suuremahulistele otsingutele) ei ole kohtule usutav, samuti võimalus inimest selliselt ilma piisava informatsioonita rahvarohkest riigist (2018. seisuga üle 42 miljoni inimese) otsida.
34.Mis puutub kaebaja väidetesse, et 30-aastane pere ja sugulasteta üksik naine ärataks tähelepanu, nõustub kohus PPA-ga, et Keenia päritoluriigi info ei osuta, et sellised naised kujutaksid haavatavat sotsiaalset gruppi. Kokkuvõtvalt on PPA õigesti leidnud, et J. M. nimeline isik ei kujuta endast kaebajale Keeniasse naastes tagakiusu ohtu.
35.Kaebaja heidab PPA-le ette, et teda ei ole käsitletud menetluses haavatava erivajadusega isikuna VRKS § 151 lg 1 mõistes. PPA selgitas aga, et nad siiski käsitlesid teda eelduslikult inimkaubanduse ohvrina. PPA on kaasanud 20.02.2020 ja 29.06.2020 rahvusvahelise kaitse vestlustele ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna peaspetsialisti. Lisaks on PPA vaidlustatava otsuse p-s 1.5 selgitanud, et kooskõlas VRKS §-ga 151 palus PPA 29.06.2020 Vao majutuskeskusele psühholoogi teenuse osutajal anda hinnang ka kaebaja erivajadusele VRKS § 151 mõistes. Seega ei ole PPA rikkunud VRKS § 151 lg-t 4. Kaebaja väited psühholoogi vajaduse osas on olnud ka vastukäivad. Kaebaja on 20.02.2020 vestlusel PPA küsimusele, kas ta on viimase 5 aasta jooksul vajanud psühholoogi, vastanud, et käis psühholoogi juures Rootsis, „et saada üle kodumaal juhtunust“ (seega ei maini ta Beni, Roryt ega inimkaubandust) ning Eestis. Kohtuistungil väitis ta, et käis ka Dubais psühholoogi juures, ent 20.02.2020 vestlusel PPA-ga ta Dubais psühholoogi külastamist kordagi ei maininud.
36.PPA on vaidlustatava otsuse p-s 3 andnud inimkaubanduse ohvriks olemise kriminaalõigusliku hinnangu. PPA oleks kohustatud osutama Rootsi Kuningriigi ametiasutustele abi inimkaubanduse juhtumi eeluurimisel, ent Rootsi ei ole Eestile õigusabipalvet teinud. Kaebaja selgitas PPA-le, et vastav uurimine alustati ja lõpetati Rootsi ametivõimude poolt. PPA on saatnud Rootsile saadetud päringu tulemusena ka dokumendid, mis kinnitavad kaebaja väiteid. Seega uuris Rootsi politsei kaebaja avaldust, kuid ei leidnud kuriteo või selle sooritaja kohta midagi. Seetõttu ei ole paraku mingeid tõendeid kaebaja kirjeldatud juhtumi kohta, kuidas teda Rootsi meelitati ja seal seksuaalselt ära kasutati. Kohus märgib siinkohal, et ka selles osas olid kaebaja kirjeldused Benist, Roryst, tema värbamisest, kohapealsest elust Rootsis ja sealt põgenemisest märkimisväärselt detaile vältivad, umbmäärased ja seetõttu ebausaldusväärsed. Kui kaebaja tegelikult kardaks Roryt, ei sooviks ta jääda Eestisse, kuna tema enda väidete kohaselt rääkis Rory ka eesti keelt ja omas Eestis kinnisvara. Keeniaga Roryl mingit seost tema väitel ei ole. 20.02.2020 vestlusel protokolli p-s 99 on kaebaja vastanud, et tunneb end Eestis turvaliselt.
37.Väite osas, et ta kardab mehi üldiselt, muutis kaebaja ka istungil oma seisukohti, kinnitades algul, et kartis ka tööl (Dubais) meestele läheneda, kuid öeldes mõne aja pärast, et see, et ta kardab mehi, ei tähenda, et ta ei suudaks nendega rääkida. Ilmselgelt tähendas töö Dubai hotellis ettekandja ning administraatorina pidevat suhtlemist nii meeste kui ka naistega. Samuti ei ole loogiline, et kaebaja usaldas sel juhul Roryt kui suvalist hotelli klienti. Kaebaja on nimelt kinnitanud 4.02.2020 vestlusel
9 (11)
PPA-ga, et peale Roryle kohvi peale ajamist rääkis kaebaja talle oma loo, mispeale klient pakkus, et hangib talle Eesti viisa. Samuti ei tundu kohtule loogiline, et ehkki Roryl puudus side Keeniaga ja ta kohtus kaebajaga Dubais, andis just Rory kaebajale keenialase Beni kontaktid (4.02.2020 vestlus).
38.Vastuoluliselt on kaebaja ka kirjeldanud, kes Rory oli, kui kaebaja temaga kohtus. 20.02.2020 vestlusel PPA-ga vastusena küsimusele 19 kirjeldab kaebaja, kuidas ta rääkis oma loo ühele mehele, kellega ta koos töötas, kes siis lubas aidata tal Eestisse saada. Seal ei maini kaebaja hotelli klienti ega maini nimeliselt Roryt. Siin on ilmne vastuolu kaebaja kirjeldusega, kuidas ta kohtas Roryt, kes oli Dubais hotelli klient. Kaebaja vastuväide, et ta ei ole originaalis öelnud töökaaslane, vaid „mees“ (guy), ei ole asjakohane, kuna p 19 vastuses on kaebaja kokku kolmel korral kirjeldanud seda meest kui töökaaslast. 20.02.2020 vestlusel punktis 22 korrigeerib kaebaja, et kõnealune isik oli hotelli klient Rory.
39.20.02.2020 vestlusel (küsimus 20) on kaebaja osanud Beni nime kohta öelda lihtsalt „Ben“. PPA palus seda täpsustada, kuid kaebaja ütles, et ta ei tea muid nimesid. 20.02.2020 vestlusel (küsimus 71) tuvastas kaebaja selle isiku foto järgi, kuid ei teadnud endiselt tema täisnime. Beni-nimeline isik paistab olevat tegelikkuses eksisteerinud kui isik, kes organiseeris kaebajale viisa Eestisse. Sel põhjusel on ta kaebaja jaoks täiesti neutraalne isik, kelle poolt ei ole Keenias mingit kättemaksuohtu eeldada. Kaebaja selgitus istungil, et ta kardab Beni seetõttu, et Ben teab temast kõike, on ilmselgelt asjakohatu, kuna ei ole selgitust sellele, miks Ben peaks kaebaja kohta muud teadma, kui viisa hankimiseks vaja oli, ning teiseks ei nähtu mingit Beni huvi kaebaja vastu. Kohtu hinnangul oli see isik vaid kaebajale viisa hankimise teenuse osutaja.
40.Kui ka võtta aluseks, et kaebaja kirjeldatu temaga Rootsis toimunust on tõsi, ei takista see tal Keeniasse tagasi pöördumast. Kaebaja väidetav värbaja Rory ei ole Keeniaga mingilgi määral seotud. Kaebaja väidete kohaselt ei ole tänaseni Rootsis elav R. M. üritanud kaebajaga ühendust võtta. Seega on alusetu eeldada, et juhul kui kaebaja peaks tagasi pöörduma päritoluriiki Keeniasse, üritab Rory teda keenialase Beni abiga uuesti üles leida. Ei ole usutav, et kaebaja naasmisel päritoluriiki ohustaks teda inimkaubanduse ohvriks langemine või Beni ning Rory kättemaks.
41.PPA-l on õigus selles, et alaealisena abielluma sundimine ning pruudi eest andami andmine ei ole inimkaubandus. Isik, kes on oma kultuuri eripäradest alaealisena tahtevastaselt abiellunud, ei ole inimkaubanduse ohver, tegemist on kahe erineva nähtusega.
42.PPA on vaidlustatava otsuse p-des 2 ja 3 selgitanud välja seaduslikud alused ning põhjused, miks kohaldada kaebajale koheselt sundtäidetavat (s.o ilma vabatahtliku täitmistähtajata) lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeelde. PPA on vastavalt VSS § 72 lg 2 p-dele 1 ja 2 jätnud vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmise aja määramata. Kohus nõustub PPA-ga selles, et kaebaja on üritanud Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse süsteemi ära kasutada, esitades selleks valeväiteid. Kaebaja tegelik soov on olnud asuda elama Euroopa Liitu ning varjupaigataotluse esitas ta sellest eesmärgist ning mitte tegelikust tagakiusust ajendatuna. Viited vastuoludele kaebaja ütlustes on PPA otsuses toodud põhjalikumalt välja alajaotustes 1.1–1.6 ja kohus ei hakka neid siinkohal kordama. PPA on ka viidanud, et 23.07.2020 vestlusel PPA-ga sõnas kaebaja, et negatiivse otsuse korral ta vabatahtlikult Keeniasse ei läheks.
43.Lisaks on PPA kohaldanud kaebaja suhtes VSS § 74 lg 2 alusel ka sissesõidukeeldu. Nimetatud säte ei anna PPA-le kaalutlusruumi, kuna see näeb ette, et kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates. Kuna kohus leidis, et PPA ei pidanud andma kaebajale vabatahtliku täitmise tähtaega ja on arvestanud VSS § 31 lg-st 3 tulenevaid asjaolusid, on ka sisseõidukeelu kohaldamine õiguspärane. Ka ei leia kohus, et sissesõidukeeld oleks ebaproportsionaalne ning et esineks humanitaarkaalutlusi sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Kohus lisab, et kui kaebajal tõepoolest ei peaks õnnestuma Keenias tavapärast elu elada, ei ole 10 (11)
Euroopa Liit kaebaja jaoks ainus võimalik suhtkoht, kuhu Keeniast lahkuda (kaebaja on varem elanud ja töötanud 5 aastat Dubais, samuti elanud lühiajalsielt Ugandas ja Tansaanias).
44.Kokkuvõtlikult on vaidlustatud haldusakt õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
45.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud tõlkekulude kandmisest. Seega jäävad kaebaja menetluskulud riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 18.02.2021 KOHTUOTSUSEGA.
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.