Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – XX
Asja läbivaatamine
29.09.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks.
taotlus
XX
kinnipidamise
ja
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Moldova Vabariigi kodanik XX (sündinud xx xx xxxx Moldovas) peeti 18.09.2020 kl 23.40 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt 48 tunniks kinni, kuna ta pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu (varastas kauplusest Selver šokolaadi). Kinnipidamisel selgus, et tal puudub kehtiv reisidokument ja seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isikule koostati 19.09.2020 lahkumisettekirjutus nr 1052233972 Eestist lahkumiseks 14 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 03.10.2020. Sama ettekirjutusega kohaldati isiku suhtes sissesõidukeeldu 6 kuuks.
2.XX pani 28.09.2020 toime uue varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu (varastas kauplusest Prisma mobiiltelefoni aksessuaari (popsockets) väärtusega 16,95 eurot). PPA pidas ta samal päeval kl 14.37 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks kinni ja toimetas ta kinnipidamiskeskusesse. PPA 28.09.2020 otsusega nr 1052233972 lühendati lahkumiskohustuse tähtaega ja pöörati lahkumisettekirjutus sundtäidetavaks alates 28.09.2020 ning otsustati isik Eestist välja saata.
3.PPA esitas 29.09.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse XX kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Põhjendused:
3-20-1835
3.1.XX saabus Eestisse 02.08.2020 Ikla piiripunkti kaudu. Isiku sõnade kohaselt sisenes ta Schengeni alasse Rumeenia kaudu Moldova Vabariigi biomeetrilise passi alusel. Isiku kinnipidamisel 18.09.2020 esitas ta Moldova Vabariigi siseriikliku dokumendi nr xxxxxxx, kehtivusega 20.03.2015–20.03.2023. Isik andis passi kohta ebaselgeid ütlusi. Ta ei teadnud, kas tema pass varastati või see kadus ära. Isiku selgituse kohaselt varastati tema Moldova kodaniku pass, kui ta käis meres ujumas. Ta ei teavitanud vargusest politseid, kuna ei teadnud, kuhu pöörduda. 18.09.2020 seisuga ei olnud ta pöördunud Moldova Vabariigi saatkonda tagasipöördumistunnistuse taotlemiseks. Isiku selgituse kohaselt oli tema reisieesmärgiks töö leidmine Eestis, kuid 18.09.2020 seisuga ei olnud ta seaduslikku töökohta leidnud. Ametnikud selgitasid talle, et tal on kaasaaitamiskohustus ja ta peab reisidokumendi saamiseks pöörduma Moldova saatkonda. Pärast teist vargust 28.09.2020 küsitleti isikut kaasaaitamiskohustuse täitmise asjaolude osas. Isik ei teadnud, miks ta varastas. Ta väitis, et ta pidi 28.09.2020 kl 13 minema Moldova saatkonda ja taotlema endale tagasipöördumistunnistuse. Tal ei olnud esitada tõendit, et ta on saatkonnas aja kokku leppinud. Ta ei osanud põhjendada, miks ta viibis samal ajal kaupluses Prisma ega läinud kokkulepitud ajaks saatkonda. Isiku asjade läbivaatamisel selgus, et tal oli kaasas sularaha (20,01 eurot), seega piisavalt rahalisi vahendeid, et toodet osta.
3.2.Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. XX puudus seaduslik alus Eestisse sisenemiseks ja viibimiseks, kuna isiku Moldova Vabariigi siseriiklik dokument ei anna seaduslikku alust Schengeni, sh Eesti Vabariigi territooriumil viibimiseks. Isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 2 pdes 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alus. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Pärast reisidokumendi vargust (või kaotamist) ei ole isik pöördunud abi saamiseks Eesti Vabariigi ametiasutuste ega ka Moldova Vabariigi saatkonna poole. Sellise käitumine annab alust järeldada, et isikul ei olnud soovi Eesti Vabariigist lahkuda. Isiku sõnade kohaselt töötas ta Eestis seadusliku aluseta. Samuti on ta lühikese aja jooksul toime pannud 2 varavastast süütegu väheväärtuslike asjade vastu. Isiku käitumisest saab järeldada, et ta ei austa ega järgi Eesti Vabariigi seadusi ning see omakorda seab kahtluse alla, et isik asub täitma temale pandud kohustust Eestist lahkumiseks.
3.3.VSS § 264 sätestab väljasaadetava kaasaaitamiskohustuse, mh kohustuse aidata kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. XX lubas pärast 19.09.2020 lahkumisettekirjutuse koostamist, et ta pöördub Moldova Vabariigi saatkonda ja taotleb endale tagasipöördumistunnistuse. 28.09.2020 seisuga ei olnud ta Moldova saatkonnast dokumenti taotlenud. Samal kuupäeval küsitluse käigus andis isik vastuolulisi ütlusi, kui väitis, et just 28.09.2020 kl 13.00 pidi ta minema Moldova saatkonda ja taotlema Moldovasse tagasipöördumiseks dokumenti. Samal kuupäeval ja kellaajal viibis ta kaupluses Prisma (aadressil Endla 45, Tallinn). Moldova Suursaatkond asub aadressil Tatari 20-9, Tallinn. Kuna isik viibis samal ajal teises Tallinna linnaosas ja pani samal ajal toime varguse, annab see alust kahelda isiku ütluste usaldusväärsuses. Olukorras, kus isikul on kehtiv lahkumiskohustus, ta on oma varasema käitumisega ja vastuoluliste ütlustega väljendanud, et ei tee selles osas PPA-ga koostööd, on põhjendatud ka isiku kinnipidamine kaasaaitamiskohustuse rikkumise tõttu.
3.4.Kuna isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid, ei ole võimalik teda 48 tunni jooksul välja saata. Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Isikul puudub Eesti Vabariigis ametlik elukoht, perekondlikud sidemed ja ka elatusvahendid. On alust arvata, et vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetluses kõrvale hoiduma ja lahkuda ebaseaduslikult talle sobivasse riiki. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel, kuid isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud sellisel määral usaldust. Isik on menetluse jooksul asjaolude kohta andud 2(4)
3-20-1835
ebausaldusväärseid ja vastuolulisi ütlusi. Isik ei ole abisaamiseks pöördunud ei Eesti ega Moldova Vabariigi ametkondade ega ka rahvusvahelise organisatsiooni poole. Isiku varasem tegevus Eestis (ebaseaduslik töötamine ja 2 varavastast väärtegu) viitavad Eesti seaduste mitteaustamisele.
3.5.PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
XX ei vaielnud kohtuistungil taotlusele vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.VMS § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama sätestab VSS § 2 lg 1. XX puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Asjaoludest nähtuvalt tehti XX 19.09.2020 lahkumisettekirjutus, mille vabatahtlikuks täitmiseks määrati 14 päeva. Kuna isik tabati teistkordselt poevarguselt, lühendati 28.09.2020 lahkumisettekirjutusega lahkumiskohustuse tähtaega ja ettekirjutus muutus sundtäidetavaks samast päevast. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole isik tema suhtes tehtud lahkumisettekirjutust vaidlustanud ja selle kehtivust ei ole esialgse õiguskaitse korras peatatud. Seega kuulub XX Eestist väljasaatmisele (VSS § 14 lg 1).
6.Kuna isikul puudub tema sõnul kehtiv reisidokument, siis ei ole teda võimalik 48 tunni jooksul Eestist välja saata. Kauem kui 48 tundi võib isikut kinni hoida vaid kohtu loal. Sel eesmärgil taotles PPA VSS § 23 lg 1 alusel kohtult luba XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.
7.VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks. VSS § 15 lg 1 järgi võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 järgi võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
8.Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud alus XX kinnipidamiseks. Pelgalt dokumentide puudumine isiku kinnipidamiseks alust ei anna ega võimalda eeldada, et järelevalvemeetmete kohaldamine poleks isiku suhtes tõhus. Kuna isikul on olemas Moldova siseriiklik dokument, mille abil on võimalik tema isikut tuvastada, siis ei ole kahtlusi tema isikusamasuses ja puudub vajadus reisidokumendi hankimiseks isikut kinnipidamiskeskuses kinni hoida. Reisidokumenti on võimalik hankida ka olukorras, kus isik elab väljaspool kinnipidamiskeskust ja järgib PPA seatud järelevalvemeetmeid. Kuna isik ei ole väitnud, et ta ei kavatse reisidokumenti hankida, ja see ei selgu ilmselgelt ka tema käitumisest, siis puudub vajadus isikut kinnipidamiskeskuses kinni hoida põhjusel, et mõjutada teda reisidokumenti hankima. 3(4)
3-20-1835
9.Puudub alus väita, et XX ei täida kaasaaitamiskohustust (VSS § 15 lg 2 p 2). Isik ei ole PPA-le väitnud, et ta ei kavatse kaasaaitamis- ja lahkumiskohustust täita. Talle anti lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks aega kuni 03.10.2020. Nimetatud kuupäev ei olnud uue lahkumisettekirjutuse tegemise ajaks ega ka praeguseks veel saabunud, seega ei saa isikule lahkumiskohustuse vabatahtlikult täitmata jätmist ette heita. Isik ei ole väitnud, et ta ei kavatse reisidokumenti hankida. Ta selgitas reisidokumendi seni taotlemata jätmist raha puudumisega. Isiku selgituste kohaselt pidi sõber talle varsti raha saatma. Raha puudumist põhjendas ta tööandja poolse pettuse ja palga maksmata jätmisega. Kuigi passi kadumisega, passi kadumisest teavitamata jätmisega ja uue passi seni taotlemata jätmisega seotud väited võivad tunduda ebausutavad, ei saa nende pinnalt teha etteheidet kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise osas. Ilmselgelt ei saa välistada, et isik võinuks talle peale pandud lahkumiskohustuse tähtaegselt täita.
10.Kohtu arvates ei ole PPA põhjendanud usutavalt ka põgenemisohtu. Põgenemisohtu näitavad asjaolud on toodud välja VSS §-s 68. Kuna isikule määratud vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmise tähtaeg ei olnud veel saabunud ja isik ei olnud väljendanud, et ta ei kavatse lahkumiskohustust täita, samuti ei saa seda ilmselt järeldada tema käitumisest, siis puuduvad VSS § 68 p-des 1 ja 6 toodud alused põgenemisohu eeldamiseks. XX ei heideta ette valeandmete või võltsitud dokumendi esitamist, kuritegude toimepanemist, järelevalvemeetmete järgimata jätmist, sissesõidukeelu eiramist, ebaseaduslikku piiriületust, loata lahkumist määratud elukohast, samuti puudub alus kahelda tema isikusamasuses või kodakondsuses. Lisaks ei ole tema lahkumiskohustust pööratud kohtulahendiga sundtäitmisele. Järelikult puuduvad ka muud VSS §-s 68 toodud alused põgenemisohu eeldamiseks. XX on küll korduvalt pannud toime varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu (väärteod), kuid see ei põhjenda tema põgenemisohtu või kavatsust takistada edasist väljasaatmismenetlust. Seadusandja arvates näitab põgenemisohtu korduva või raske kuriteo toimepanemine (VSS § 68 p 4). Seega ei võimalda igasugune normivastane käitumine järeldada isiku puhul esinevat põgenemisohtu. Isik ei ole seni püüdnud end varjata, ei ole takistanud PPA-l end tuvastada, samuti ei ole väidetud, et ta oleks püüdnud põgeneda pärast tema tabamist väärteo toimepanemistelt.
11.PPA-l on võimalik põgenemisohu vältimiseks kohaldada XX suhtes VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid, sh kohustada teda elama kindlaksmääratud elukohas, ilmuda määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, võtta tema isikut tõendav dokument hoiule. On tõsi, et järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usalduse olemasolu, kuid PPA ei ole usutavalt põhjendanud sellise usalduse puudumist. Arvestades, et isik ei ole leidnud Eestis tööd, tal puudub kindel sissetulek, tema sõbrad ja tuttavad on juba Eestist lahkunud ning ta ei ole avaldanud soovimatust päritoluriiki naasta, siis puudub praegusel juhul põhjendatud alus eeldada, et isik muudaks vabaduses viibides tema väljasaatmise Eestist võimatuks. Seetõttu ei saa isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses praeguseid asjaolusid arvestades pidada vajalikuks ja proportsionaalseks abinõuks.
12.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus PPA taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.