2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte pooltele
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.„X“ esitas Tartu halduskohtule kaebuse Politsei-ja Piirivalveametilt (edaspidi PPA) kahju hüvitamiseks. Kaebaja palub, et võetakse vastutusele politseinike grupiviisiline kuritegevus ning palub riigipoolset kaitset.
Tartu Halduskohtu 21.09.2020 kohtunõudega kohustati PPA-d selgitama millise menetlusega seoses on 14.02.2020 „X“ suhtes toiminguid teostatud ning esitama kaebusega seonduvalt avaldused/kaebused.
3.PPA vastas kohtunõudele 24.09.2020. Kaebaja suhtes 14.02.2020 tehtud toimingud – joobeseisundi tuvastamine, joobeseisundis isiku kainenema toimetamine ja vahetu sunni kasutamine on teostatud haldusmenetluses korrakaitseseaduse alusel.
4.19.05.2020 registreeriti PPA dokumendiregistris nr 1.3-1/374-1 „X“ i avaldus. Avalduse kohaselt kasutasid 14.02.2020 politseiametnikud tema suhtes füüsilist vägivalda – visati vastu lauda, väänati, pandi käed raudu ja lohistati külma politseisõidukisse. Lisaks otsiti läbi tema emale kuuluv saunamaja, lõhuti ära maja ukselukk, ukselink, soolalamp ja tool. „X“ sõnul on temale tekitatud jäävaid tervisekahjustusi.
5.PPA Sisekontrollibüroo Lõuna sisekontrollitalitus jättis 26.05.2020 kriminaalmenetluse „X“ i süüteoteate põhjal alustamata, kuna puudus kriminaalmenetluse alustamise alus. Kriminaalmenetluse nr 20210000036 alustamata jätmise teatest nähtub, et politseiametnike poolt vahetu sunni kasutamine oli seaduslik ja antud juhtumis puudub
3-20-1772 politseiametniku süüline tegevus, mistõttu puudub alus kahjunõude rahuldamiseks. Teenistuskohustusi täitvate politseiametnike korraldustele mitteallumine, füüsiliselt vastupanu osutamine ja politseitegevuse takistamine ei ole lubatav. Kui kaebaja oleks käitunud seadusekuulekalt, rahulikult ja ei oleks asunud füüsiliselt ründama politseiametnikku, ei oleks selliseid tagajärgi saabunud.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks.
7.Kaebaja on ühe nõudena taotlenud, et kohus võtaks vastutusele politseinike grupiviisilise kuritegevuse ning palub riigipoolset kaitset.
8.HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lõige 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
9.Kui kaebaja on mõelnud kriminaalvastutusele võtmist, siis see ei ole halduskohtu pädevuses. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-le 193 alustab kriminaalmenetlust uurimisasutus või prokuratuur. Kui kaebaja leiab, et ametnik on toime pannud kuriteo, on sellest kohane teavitada PPAd või prokuratuuri (KrMS § 195 lõige 1; § 212 lõike 2 punkt 6). Kui kaebaja on silmas pidanud distsiplinaarvastutusele võtmist, siis see ei ole samuti halduskohtu pädevuses. Halduskohus ei algata ega vii läbi ametnike suhtes distsiplinaarmenetlust.
10.Haldusasja materjalide järgi ongi kaebaja esitanud 19.05.2020 (registreeriti PPA dokumendiregistris nr 1.3-1/374-1) süüteoteate. PPA on 26.05.2020 teatega kriminaalmenetluse nr 20210000036 alustamata jätnud. Teatest nähtub, et politseiametnike poolt vahetu sunni kasutamine oli seaduslik ja antud juhtumis puudub politseiametniku süüline tegevus, mistõttu puudub alus kahjunõude rahuldamiseks. Teates märgiti, et SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku 26.05.2020 vastuskirjast nr 15.8-1/4671-1 nähtub, et „X“ on toodud statsionaarsele ravile politsei poolt 14.02.2020 – 17.02.2020.a. Diagnoos: F22.0 luululine (paranoidne) häire; kahtlus?; I11.9 südamekahjustusega hüpertooniatõbi ilma (koggestiivse) südamepuudulikkuseta; E78.0 Puhas hüperkolesteroleemia. Vastuskirjast nähtub samuti, et „X“ on ka varasemalt pöördunud psühhiaatriakliinikusse (1993.a. diagnoos: situatsioonireaktsioon, 2007.a. diagnoos: F43.28 muude sümptomitega kohanemishäire; ärevus; somatisatsioon, 2019.a. diagnoos: F43.0 äge stressreaktsioon ja F43.22 segatüüpi reaktsioon ärevuse ja depressiooni sümptomitega). Eeltoodust lähtuvalt tuleb politseiametnike vastutusele võtmise nõue tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel.
11.Kaebuses on esitatud ka kahju hüvitamise nõue. Kaebaja on nõudnud PPAlt ka kahju hüvitamist. Avalduse kohaselt kasutasid 14.02.2020 politseiametnikud tema suhtes füüsilist vägivalda – visati vastu lauda, väänati, pandi käed raudu ja lohistati külma politseisõidukisse. Lisaks otsiti läbi tema emale kuuluv saunamaja, lõhuti ära maja ukselukk, ukselink, soolalamp ja tool. „X“ sõnul on temale tekitatud jäävaid tervisekahjustusi. Avaldaja soovis PPAlt kahju (ukselukk, tool, soolalamp jne ).
3-20-1772
12.HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
13.RVastS § 2 lg 1 p 5 kohaselt saab isik nõuda riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) temale tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt saab isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 12 lg 1 kohaselt on kahju kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati.
14.Haldusasja materjalidest ei nähtu seda, et politseiametnikud oleksid lõhkunud ära isiku ukseluku, soolalambi ja tooli. Haldusasja materjalidest nähtub, et „X“ avas ise ühele politseiametnikule välisukse ja seetõttu jääb täiesti arusaamatuks väide ukseluku lõhkumise osas. Isegi olukorras, kui soolalamp ja tool võisid saada vigastada vahetu sunni kasutamise tagajärjel, ei saa politseiametnikele seda ette heita. Kui isik ei allu korraldustele ja osutab aktiivselt füüsiliselt vastupanu, siis ei saa välistada, et vahetu sunni kasutamisega võib kaasneda varaline kahju. Olukorras, kus „X“ oleks käitunud koheselt seadusekuulekalt, rahulikult ja ei oleks asunud füüsiliselt ründama politseiametnikku, ei oleks selliseid tagajärgi saabunud. Kuna politseiametnike poolt vahetu sunni kasutamine oli seaduslik, ei kujuta selle käigus väidetava varalise kahju tekitamine endast süütegu.
15.Kohus leiab, et politseiametnike tegevus 14.02.2020 ei olnud õigusvastane, kuna PPA on 26.05.2020 teatega kriminaalmenetluse nr 20210000036 alustamata jätnud ning kaebaja ei ole seda ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuris vaidlustanud seaduses sätestatud tähtajal.
16.HKMS § 133 lg 1 järgi peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohtul puudub alus kahelda PPA poolt tuvastatus, mille kohaselt haldusasja materjalidest ei nähtu seda, et politseiametnikud oleksid lõhkunud ära isiku ukseluku, soolalambi ja tooli. Kirjeldatu alusel leiab kohus, et kaebaja õiguste riive on olnud minimaalne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline. Seetõttu tagastab kohus ka hüvitamisnõude HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
17.Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu maksnud, mistõttu puudub tal ka menetluskulu.
18.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.