lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1398/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 23.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1398/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
753
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 23. september 2020, Tartu 3-20-1398 Vahur Siku taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks Vahur Siku määruskaebus Tartu Halduskohtu

6.augusti 2020. a määruse peale Kirjalik menetlus Taotleja Vahur Sikk

RESOLUTSIOON

Jätta Vahur Siku määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. augusti 2020. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 56 lg 3, TsMS § 247 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav Vahur Sikk esitas 26. juulil 2020. a Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus anda vanglale korraldus pildistada E-hoone 2. sektsiooni kambrit nr 1058, kus V. Sikk koos teise kinnipeetavaga viibib. V. Sikk leiab, et kamber on ruutmeetrite poolest mõeldud ühele isikule, sest kambrisse on paigaldatud lisatrellid. V. Sikul on soov esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus ning foto oleks tõendiks kohtu jaoks.
2.Tartu Halduskohus jättis 6. augusti 2020. a määrusega V. Siku taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata. Halduskohus viitas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg-le 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 244 lg 1 lsle 1 ning leidis, et eeltõendamismenetluse läbiviimise eeldused ei ole täidetud. Tartu Vangla kui võimaliku tulevase kohtuasja vastustaja ei nõustunud V. Siku taotlusega põhjendusel, et kambris nr 1058 ei ole erisusi planeeritud ning kamber ei muutu oma olemuselt ja ehituslikust seisukohast. Halduskohus leidis, et fotode tegemine ja kambrit iseloomustava dokumentatsiooni väljanõudmine on võimalik ka siis, kui isik on asunud oma kaebeõigust kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses realiseerima. Taotluses välja toodud asjaolud ei ole sellised, mille tõendamiseks oleks vajalik foto tegemine eeltõendamismenetluse raames. Kambrist tehtava foto puhul ei ole tegemist tõendiga, mis võiks kaotsi minna, oluliselt muutuda või mille saamine ning kasutamine poleks hiljem võimalik või oleks raskendatud. Taotleja ei ole nimetanud asjaolusid seoses tema kinnipidamisega kambris nr 1058, mille tõendamiseks tuleks koguda tõendeid kiireloomuliselt.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.V. Sikk esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu määruse tühistamist ja enda taotluse rahuldamist. Määruskaebuses leiab taotleja, et kaebaja peab esitama tõendid kaebuses väidetud asjaolude, s.t inimväärikust alandavate kinnipidamistingimuste kohta. Samas on kohus õigustatud nõudma asjasse puutuvate tõendite esitamist kinnipidamiskohta haldavalt riigiasutuselt. Taotleja mõõtis joonlauaga vaba põrandapinda ning kambris on vaba pinda umbes 3 m2. Kindlasti ei ole kambris vaba pinda 6,36 m2 nagu vangla kohtule väitis. E-hoones käivad kambrite ümberehitustegevused ja seega ei pruugi hilisemalt enam olla tõendeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5.HKMS § 56 lg 3 ja TsMS § 244 annavad menetlusosalisele õiguse esitada kohtule taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks, kuid V. Siku taotlus vangla kohustamiseks pildistada kambrit nr 1085, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.
6.Taotleja viibib kambris, kus tema väitel on vaba põrandapinda umbes 3 m2, kuna kambrisse paigaldatud lisatrellid vähendavad vaba pinda. Tartu Vangla 6. augusti 2020. a selgituses halduskohtule märgitakse, et kambris on kasutatavat pinda kokku 6,36 m2 ning sellest tulenevalt on lubatud antud kambrisse paigutada korraga kaks kinnipeetavat.
7.Vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 6 lg 6 näeb ette, et kinnipeetavale on kambris ette nähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-42-15 ja 3-3-1-21-16 leidnud, et kambri vaba põrandapind hõlmab ka mööblialust pinda. Viimane seisukoht toetub Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele (nt 43589/02: Salakhutdinov/Venemaa, p 72). Eelnevalt viidatud kohtulahenditest tuleneb, et kinnipeetava käsutuses peab olema pinda vähemalt 3 m2, kuid sealjuures võetakse arvesse ka mööblialust põrandapinda. Ringkonnakohus asub seisukohale, et taotleja käsitleb vaba põrandapinnana kambripinda, mis ei hõlma mööbliesemete alust põrandat. Vangla väitel on kambris kasutatavat pinda 6,36 m2 ning seega ühele kinnipeetavale on kambris tagatud veidi üle 3 m2 pinda. Asja materjalide alusel saab järeldada, et taotlejale on tagatud põrandapinda kambris nr 1085 vähemalt 3 m2 ning selle asjaolu tõenduseks puudub vajadus enne võimalikku kohtumenetlust kambrit fotografeerida.
8.Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka taotleja väide, et E-hoones jätkuvad ehitustööd, mille käigus võib kamber ehituslikult muutuda. Võimaliku tulevase kohtumenetluse käigus on kohtul õigus küsida vajalikke andmeid E-hoone ümberehitustööde kohta Tartu Vanglalt. Kohtul puudub alus kahelda, et vangla väljastaks kohtule kambrite ümberehitustööde kohta tõest informatsiooni. Taotleja ei esitanud kohtule tõendeid, et ümberehitustegevused Ehoones on planeeritud ka kambris nr 1085, kus taotleja viibib. Planeeritavatele ehitustöödele ei viidanud ka vangla, märkides selgituseks, et kamber nr 1085 oma olemuselt ja ehituslikust seisukohast ei muutu. Eeltoodu alusel jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et kambri suuruse tõendamiseks ei ole vajalik teha fotot eeltõendamismenetluse raames. Taotlejal on võimalik asuda kaitsma oma õigusi esmalt kohtueelses menetluses ja seejärel vajadusel kohtumenetluses halduskohtule hüvitamiskaebuse või kohustamiskaebuse esitamisega.
9.Ringkonnakohus jätab V. Siku määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. augusti 2020. a määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium