Organic Seeds OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 13. augusti 2018. a otsuse nr 12-6/18/506 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Organic Seeds OÜ, lepinguline esindaja Mihkel Nukka Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Ave Paavel
Kohtuistungi kuupäev
5. august 2020
Resolutsioon
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 13. augusti 2018. a otsus nr 12-6/18/506 Organic Seeds OÜ-le määratava toetuse 12 442,75 euro võrra vähendamise ja sellest 4 147,58 euro alusetult saadud toetusena Organic Seeds OÜ-lt tagasi nõudmise osas.
3.Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt 333,45 eurot menetluskulu Organic Seeds OÜ kasuks.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, st apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev on 21. oktoober 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 13.08.2018. a otsusega nr 126/18/506 tunnistati kehtetuks ja muudeti PRIA 24.01.2018. a otsust nr 12-6/18/122 ja määrati 2017. a taotletud poolloodusliku koosluse (PLK) hooldamise toetuse Organic Seeds OÜ-le
(kaebaja) osaliselt, s.o summas 21 862,57 eurot ning nõudis selle osaliselt, s.o 4 701,15 eurot tagasi. Otsuse põhjenduste kohaselt on täiendava kontrolli käigus tuvastatud, et taotleja toetuse vähendamine nõude rikkumise eest peab olema 29,67%, ehk taotleja rikkus nõuet 2017. aastal mitte teist, vaid kolmandat korda (samalaadsed rikkumised 2012. ja 2016. aastal).
2.Organic Seeds OÜ esitas 14.09.2018. a PRIA 13.08.2018. a otsuse peale vaide, mille PRIA jättis 19.10.2018. a vaideotsusega nr 12-4/18/134-1 rahuldamata.
3.Organic Seeds OÜ esitas 03.12.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 13.08.2018. a otsuse nr 12-6/18/506 tühistamiseks.
4.Kohus peatas 27.08.2019. a määrusega haldusasjas menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-18-654. Tartu Halduskohus uuendas 09.06.2020. a määrusega asja menetluse ja 17.06.2020. a määrusega otsustas asja vaadata läbi kohtuistungil. Kaebaja nõue
5.Vaidlusalune otsus on põhjendamata. Ei ole selge, milliste asjaoludega on kaalutlusõiguse teostamisel arvestatud ning ei nähtu, et oleks arvesse võetud haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule HMS § 64 lg 3 kohaselt. PRIA rikkus HMS § 56 lg 1, § 56 lg 3, § 64 lg 2 ja § 64 lg 3 nõudeid.
6.PRIA ei ole 24.01.2018. a otsuse nr 12-6/18/122 kehtetuks tunnistamist nõuetekohaselt põhjendanud. Ei ole välja toodud, milliste varasemate rikkumiste alusel on PRIA korduvust arvestanud. Üldsõnaliselt on viidatud 2012. aasta ja 2016. a rikkumistele, kuid ei ole viidatud haldusakti kuupäevale ega numbrile. Välja ei ole toodud ka millisel õiguslikul alusel on rikkumiste korduvust arvestatud.
7.PRIA arvutuskäigud toetuse vähendamisel ei ole jälgitavad ega põhjendatud ning pole selgitatud, kuidas on saadud arvandmeteni jõutud. PRIA selgitas vaideotsuses rikkumise ulatuse arvutamist järgmiselt: 32,40 x 85 x 100 : 443,32 * 94,58 = 6,57%. Kaebaja sai viidatud tehte tulemuseks 58 755,15, mitte 6,57%. Mõistmatu on ka toetuse keskmise ühikumäära arvutuskäik 150 x 65,33 + 85 x 378,09 : 443,42 = 94,58. Kaebaja sai viidatud matemaatilise tehte tulemuseks 9871,98, mitte 94,58.
8.Otsuses puudub põhjendus, millisel faktilisel ja õiguslikul alusel on PRIA otsustanud vähendada toetust just 9,89% võrra.
9.PRIA 24.01.2018. a otsus nr 12-6/18/122 on kaebaja hinnangul õigusvastane, mistõttu saab seda kehtetuks tunnistada ainult HMS § 66 lõike 1 alusel (kaebaja viitab poolelioleva kohtuasja nr 3-18-654, kuid seal ei vaidlustatud seda otsust).
10.Kaebaja võis mõistlikult usaldada, et PRIA 24.01.2018. a otsus nr 12-6/18/122 jääb vähemalt selles määratud summa osas kehtima. Kaebaja on vaidlusaluse 4 701,15 euro eest teinud juba investeeringuid, mida ei ole võimalik enam rahalisteks vahenditeks tagasi pöörata. Ei olnud mõistlikult ettenähtav, et PRIA tunnistab haldusakti, millega vähendati oluliselt kaebajale makstavat toetust, kehtetuks kaebaja kahjuks ja vähendab veelgi kaebajale makstavaid toetusi.
11.Kuna kaebaja ei saanud täita maaeluministri 22.04.2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ (edaspidi määrus nr 38) § 9 lg-s 2 sätestatud kohustust tähtaegselt vääramatu jõu asjaolude tõttu, siis ei saa kaebajalt ka nõuda toetust tagasi ELÜPS § 111 alusel ning puudub õiguslik alus toetuse vähendamiseks. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 4 lg 1 teises lõikes on sätestatud, kui toetusesaaja ei ole saanud vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu täita kohustusi seoses määruse (EL) nr 1305/2013 artiklite 28, 29, 33 ja 34 kohaste maaelu arengu toetusmeetmetega, tühistatakse vastav makse proportsionaalselt nendeks aastateks, mil vääramatu jõud või erandlikud asjaolud aset leidsid. Tühistatakse üksnes need kohustuse osad, millega seoses ei tekkinud lisakulusid ega jäänud tulu saamata enne vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemist. Tühistamist ei kohaldata seoses toetuskõlblikkuse kriteeriumide ega muude kohustustega ja mingeid halduskaristusi ei rakendata.
12.Asjaolu, et kokku kogutud niide on enne 1. aprilli veel vee all ja jäätunud, on kaebaja hinnangul vääramatu jõud, mille tõttu ei olnud niite (heinapallid) tähtaegne äravedu aladelt võimalik. Kaebaja taotles Keskkonnaametilt 31.03.2018. a niite ära vedamise tähtaja pikendamist. Keskkonnaamet jättis kaebaja taotluse sisuliselt lahendamata. Samas PRIA ei vaidlusta asjaolu, et heinapallid olid 2018. aasta märtsi lõpus vee all jäätunud, millest tulenevalt ei olnud ka PRIA hinnangul äravedu objektiivselt võimalik. Kaebaja täitis faktiliselt kohustuse, kuid hilinemisega, aga PRIA ei ole sellega arvestanud. Hilisem pallide äravedu ei ole seadnud ohtu toetuse eesmärgi saavutamist.
13.PRIA ei arvestanud, et heinapallide äravedu ei oleks olnud mõistlik pärast vee taandumist ning oleks seadnud ohtu 2018. aasta niitmiskohustuse nõuetekohase täitmise. 2017. a niite äravedu oleks tallanud värske heina, mille nõuetekohane niitmine oleks osutunud käesoleval aastal sisuliselt võimatuks. 2017. a niite ära viimine 2018. a niite teostamisega, oli võimalik vältida kasvanud heina, mida tuli uuel hooajal igal juhul niita, tallamist ning tagada alade nõuetekohane niitmine. Selline teguviis on kooskõlas looduskeskkonna säästmise ja hoidmise üldiste põhimõtetega, mille sanktsioneerimine antud juhul on põhjendamatu ning läheks vastuollu vaidlusaluse toetuse eesmärgiga. Toetuse vähendamise aluseks ei saa olla asjaolu, et kaebaja juhindus oma tegevuses loodushoiust, mis ongi toetusmeetmete üldisem ja peamine eesmärk.
14.Maaeluministeerium on 02.04.2018. a kirjas PRIA-le selgitanud, et /.../ kõrgema riskiga põllumajandusmaal ei saa siiski ka liigniiskuse teket konkreetsel aastal ette näha. Seega on ebaõige PRIA seisukoht, et kaebajad oleksid pidanud 2016. aastal toetuse taotlemisel nägema ette, et 2017. aastal ei ole võimalik liigniiskuse tõttu vaidlusaluseid põlde tähtaegselt nõuetekohaselt hooldada. Eelkirjeldatud põhimõte kohaldub ka praegusel juhul. Seega, kuna on tuvastatud liigniiskuse esinemine, millest tulenevalt ei olnud võimalik kõnealuseid alasid tähtaegselt nõuetekohaselt hooldada (niidet ära vedada), siis on põhjendatud Euroopa Komisjoni delegeeritud 11. märts 2014 määruse (EL) nr 640/2014 artikli 4 lg 1 alusel kaebajatele toetused nende alade eest välja maksta.
15.Samaaegselt varasema otsuse kehtetuks tunnistamine, uue otsuse tegemine toetuse vähendamise kohta ning toetuse tagasinõudmise otsuse tegemine ELÜPS § 111 alusel ei ole põhjendatud. Vaidlustatud otsusega tunnistas PRIA kehtetuks oma 24.01.2018. a otsuse nr 126/18/122 (p 1) ja vähendas kaebajale määratud toetust 4 701,15 euro võrra (p 2). Samas esitas PRIA ELÜPS § 111 lg 1 alusel tagasinõude (p 3). Seega peaks kaebaja tagastama PRIA-le alusetult saadud 4 701,15 eurot. Otsuse punkti 3 kohaselt peaks kaebaja lisaks tasuma sama
summa, s.o 4 701,15 eurot PRIA-le. ELÜPS § 111 lg-st 1 ei tulene, et tagasinõude esitamiseks tuleb otsus, mille alusel on toetus välja makstud, kehtetuks tunnistada. Seega peaks kaebaja otsuse punktide 1 ja 2 alusel maksma PRIA-le 9 402,30 eurot. PRIA ei ole põhjendanud, millest tulenevalt on kaebaja kohustatud vastustajale tasuma 9 402,30 eurot.
16.Kaebaja selgitas täiendavalt kohtuistungil, et 1. aprilliks ei olnud kaebajal võimalik heinapalle põllult ära viia ilmastikuolude tõttu, see ei olnud ka majanduslikult mõttekas. Kuna asjaolud olid ettenägematud ning neid ei olnud võimalik ette näha taotluse esitamisel, kohalduvad asjas Euroopa Komisjoni määruse 640/2014 art 4 lg-d 1 ja 2 ning määruse 1306/2013 art 2 lg 2. PRIA ei ole 24.01.18. a otsuse kehtetuks tunnistamisel arvestanud Euroopa Komisjoni määruse 640/2014 art-ga 38, mille kohaselt saab kordust arvestada eelneva 3 kalendriaasta jooksul olevate rikkumiste alusel. PRIA ei oleks tohtinud 2012 a. rikkumist arvestada. Kaebaja märgib, et tema õigusi rikub vaidlusalune otsus samadel põhjendustel, miks rikkus PRIA 24.01.2018. a otsus kaebaja õigusi. Kaebaja selgitas, et ta ei reageerinud Keskkonnaameti kirjale, millega anti tähtaeg taotluse täpsustamiseks, kuna käsil olid kevadtööd ja kiri jäi kahe silma vahele. Kaebaja hinnangul ei ole oluline, kas Keskkonnaamet sisuliselt menetles kaebaja taotlust, vaid oluline on, et kaebaja täitis teavitamiskohustuse. Vastustaja vastuväited
17.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning kontrollaruande kaebajale kätte toimetamisega on täidetud ka HMS § 56 lõikes 1 sätestatud põhjendamise nõue.
18.Asjaolu, et haldusakt on vähemmotiveeritum tavanõudest, ei tähenda seda, et haldusakt on põhjendamata või õigusvastane. Lisaks on toetuse vähendamise aluseks olevaid asjaolusid kirjeldatud kaebajale saadetud kontrollaruannetes ja selgituskirjades. Kontrollaruanne koostoimes otsusega tagab otsuse motiveerituse. Otsuse mõnevõrra puudulik põhjendamine ei too alati kaasa PRIA otsuse õigusvastasust (RKo 3-3-1-16-14 ja 3-3-1-77-12). Ka kohtud on leidnud, et otsuste põhjendatusest tulenevat olukorda leevendab PRIA otsustele järgnev vaidemenetlus, mille käigus saab taotleja otsust puudutavatele kahtlustele ja küsimustele põhjalikumad vastused.
19.Vastustaja ei nõustu, et selge ei ole millisele rikkumisele PRIA tugineb, millistel asjaoludel on varasem otsus kaebaja kahjuks kehtetuks tunnistatud ning et ei ole võimalik kontrollida, millise õigusnormi alusel otsus tehti.
19.1.PRIA tunnistas vaidlusaluse otsusega kehtetuks 24.01.2018. a otsuse nr 12-6/18/122 ja vähendas 2017. aastal taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetust 19,78% asemel 29,67%, kuna taotleja rikkus korduvalt (2012, 2016, 2017) määruse nr 38 § 9 lg-s 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab niidetav poollooduslik kooslus olema niidetud ja niide peab olema kokku kogutud 1. septembriks. PRIA 24.01.2018 otsuse muutmise selle nõude rikkumise osas tingis asjaolu, et PRIA 24.01.2018 otsusega on nõude rikkumise eest ekslikult toetust vähendatud kahe rikkumise eest, kuigi õige oleks olnud toetust vähendada kolme rikkumise eest. Toetust vähendati nõuete rikkumiste eest (1. aprilliks niite kokku kogumata jätmine 553,57 eurot ja 1. septembriks niitmata jätmine 4147,58 eurot) summas 4701,15 eurot.
19.2.Toetust vähendati 29,67% määruse nr 38 § 9 lg 2, § 19, Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 35 lg 3 alusel. Koosluse 63647528493 ala 1, koosluse 63747604739
ala 1 ja koosluse 63347555252 ala 1 oli osaliselt hooldamata. Koosluse 63247569244 alal 1 oli niide koristamata terves ulatuses. Koosluste 64043553623 ala 1, koosluse 64245473963 ala 1, koosluse 64544158485 ala 1, koosluse 64544178400 ala 1, koosluse 64938626527 ala 1, koosluse 65138629529 ala 2 ja koosluse 65138629529 ala 3 oli hooldamata. Taotleja ei olnud nende alade osas PRIA-t teavitanud või ei kinnitanud KeA kohapealses kontrollis liigniiskuse olemasolu ja alad arvestati ka korduvuse arvestusse. Samalaadsed rikkumised on taotlejal tuvastatud ka 2012 ja 2016, mistõttu on 2017. aastal tegemist kolmandat korda aset leidnud rikkumisega. Kõik nõude rikkumised kolmel korral on KeA kontrollide poolt kindlaks tehtud ja taotlejale teatavaks tehtud kontrollaruannetes fikseeritud. PRIA on nimetatud asjaolusid kaebajale selgitanud ja teavitanud kaebajat otsuse muutmisest 13.07.2018 ja 06.08.2018. 19.3.Esmakordne nõude rikkumine oli 2012. aastal, kui tuvastati (kontrollaruanne nr 12005778-004), et poolloodusliku koosluse nr 64146552525 ala 1 ja osaliselt ala 2 olid 1. oktoobriks niitmata või oli niide kokku kogumata. PRIA vähendas 2012. a poolloodusliku koosluse hooldamise toetust nõuete hindamismaatriksi alusel 15% võrra. 19.4.Sama nõude rikkumine tuvastati ka 2016. aastal (kontrollaruanne nr 160027-78-005). PRIA vähendas otsusega 2016. a poolloodusliku koosluse hooldamise toetust 0,4%, kuna poolloodusliku koosluse nr 64544158485 ala 1 ja koosluse nr 64544178400 ala 1 olid 1. septembriks niitmata või ei olnud niide kokku kogutud ning tegemist oli nõude korduva rikkumisega (määrus nr 38 § 9 lg 2, § 19, komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 35 lg 3). Teavitust liigniiskuse kohta nende alade osas ei olnud esitatud ja see rikkumine arvestati korduvaks. Poolloodusliku koosluse karjatamise kohta taotletud toetust vähendati 2016. aastal 9,3%, kuna taotleja ei olnud poollooduslikku kooslust 2016. aasta 1. oktoobriks nõuetekohaselt karjatanud (määrus nr 38 § 10 lg 3, § 19, komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 4 lg 1 lõik 2). Seda rikkumist ei arvestatud korduvaks. Sama otsusega vähendati 2016. aastal taotletud toetust ka 21,68%, kuna taotleja ei olnud niidetavat poollooduslikku kooslust 2016. a erandlike asjaolude tõttu 1. septembriks niitnud või oli niide kokku kogumata (määrus nr 38 § 9 lg 2, § 19, komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 4 lg 1 lõik 2). Tuvastati, et niide oli maas koosluse 64346501335 alal 2-1, 64346501335 alal 6-1 ja 4, 62847664150 alal 1, 63647528493 ala 1-1, 62847683461 alal 1, 62847624449 alal 2-1, 62947625819 alal 3. Niitmata on koosluse 63047621055 ala 1, 56258878068 ala 1, 63647528493 ala 1-2, 62547411910 ala 2,62847624449 ala 2-2, 63647528493 1-2 ja 64346501335 ala 6-2. Taotleja teavitas nõuete kohaselt kooslustel esinenud liigniiskusest ning seda rikkumist ei arvestatud korduvaks.
19.5.Vaidlustatud otsusega vähendati lisaks kaebaja OÜ 2017. aastal taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetust 1,32%, kuna kaebaja ei täitnud nõuet koguda niide kokku taotlemisele järgneva aasta 1. aprilliks. Ka selle nõude rikkumise osas on tegemist nõude korduva rikkumisega (määrus nr 38 § 9 lg 2, § 19, Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 35 lg 3). Heinapallid ei olnud ka 25.06.2018 seisuga koosluse 61855949044 alal 1 ära veetud (samalaadne rikkumine oli ka 2014. aastal). Veel vähendas PRIA sama otsusega 2017. aastal taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetust 0,64%, kuna taotleja ei hooldanud poollooduslikku kooslust Keskkonnaameti nõusoleku kohaselt (määrus nr 38 § 8 lg 2, § 19). Kohapealses kontrollis tuvastati, et koosluse 64346742644 ala 4 oli taotletud karjatamise hooldamisvõtte asemel niidetud.
19.6.Toetust vähendati 13,1%, kuna taotleja ei niitnud poollooduslikku kooslust 2017. aasta
1.septembriks või oli niide kokku kogumata (määrus nr 38 § 9 lg 2, § 19, Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 4 lg 1 lõik 2). Arvesse võeti taotleja liigniiskuse teavitust, hinnati rikkumise raskust nendel aladel, kus oli niide maas ja mis olid väiksemad kui 15 ha, koefitsiendiga 0,85, ning alal, kus oli niide maas ja ala pindala suurem kui 15 ha, hinnati raskust koefitsiendiga 0,81. Kuna kaebaja aladel oli erineva raskusastmega rikkumine, siis on raskuse koefitsient 0,91 (hooldamata pinna ja niite koristamata jätmise raskuste keskmine). Kestust hinnati kõikidel aladel koefitsiendiga 1,00, kuna nõuet ei olnud võimalik samal aastal täita. Alad, mille kohta taotleja esitas teavituse töid takistavate asjaolude kohta (liigniiskus), ei läinud korduvuse arvestusse.
19.7.Kaebajale on teatavaks tehtud ja saadetud kõik kontrollaktid ja otsused, mille alusel toetuse vähendamine tehti. Seega on alusetu väita, et kaebajal ei ole võimalik kontrollida, millistel asjaoludel PRIA varasema otsuse kaebaja kahjuks kehtetuks tunnistas.
20.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt ei ole vaidlustatud otsuses toodud arvutuskäigud jälgitavad ega põhjendatud. Vaideotsuses on põhjalikult arvutuskäiku selgitatud ning kaebaja väited arvutuste ebaselguse osas on otsitud ja alusetud. 20.1.Toetuse vähendamine 1,32% võrra on seotud nõude, et niide peab olema alalt kokku kogutud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks, kui Keskkonnaamet ei näe ette teisiti, täitmata jätmisega. PRIA selgitas, miks hindas nõude rikkumise raskust koefitsiendiga 0,1 (vastavalt PLK hooldamise toetuse nõuete hindamisaatriksile, http://www.pria.ee/docs/resources/11781.pdf?). Samuti põhjendas, et rikkumise kestust on hinnatud koefitsiendiga 1,0, sest maatriksi järgi, kui mõju on raskesti eemaldatav ja käesoleval aastal ei ole enam võimalik tähtaegselt nõuet täita või ei ole taotleja teinud töid KeA poolt täiendavalt määratud tähtajaks. Selgitati ka rikkumise ulatuse, mis oli 6,57%, leidmist, mis arvutatakse rikkumisega alade kogupindala ühikumäärade kaupa kokku ning rikkumise ulatuse protsent leitakse kindlaksmääratud PLK alade kogupinnast hektarites, arvestades ühikumäärade osakaalu. Koosluse 61855949044 alal 1 moodustas rikkumine 32,40 ha. Kokku taotles Organic Seeds OÜ toetust 443,42 ha-le, sealhulgas karjatamise eest 65,33 ha ja niitmise eest 378,09 ha. Seega on esmalt on arvutatud kindlakstehtud PLK alade pindalade baasil taotletud toetuse keskmine ühikumäär hektari kohta, võttes aluseks karjatamise ühikumäära 150 eurot ja niitmise ühikumäära 85 eurot (arvutuskäik on järgmine: 1) 150 x 65,33 ha =9799,5; 2) 85 x 378,09 =32137,65; 3) 9799,5 + 32137,65 = 41937,15; 4) 41937,15 : 443,42 = 94,58 eurot ehk teisisõnu vaideotsuses toodud arvutuskäik (150 x 65,33 + 85 x 378,09 : 443,42 = 94,58 eurot). Seejärel on arvutatud kindlaksmääratud rikkumisega pindade baasil rikutud pinna keskmine ühikumäär hektari kohta (32,40 x 85 : 32,40 = 85 eurot/ha). Rikkumise ulatuse leidmisel võetakse aluseks rikutud ala pindala 32,40, rikkumisega hõlmatud pinna keskmine ühikumäär 85 eurot/ha, alade kogupindala 443,32 ja toetuse keskmine ühikumäär 94,58 eurot. Rikkumise ulatus arvutatakse järgmiselt: 32,40 x 85 x 100 : 443,32 x 94,58 = 6,57% (Arvutuskäik: 1) 32,40 x 85 x 100 = 275400; 2) 443,32 x 94,58= 41929,2; 3) 275400 : 41929,2=6,57). Seega vähendati selle nõude rikkumise tulemusena toetust 1,32% (0,10 x 6,57 x 1,0 = 0,66 x korduvus 2 = 1,32%).
20.2.Keskmise ühikumäära leidmise arvutus seoses toetuse vähendamisega rikkumise eest, et niidetav poollooduslik kooslus peab olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks, on sama ehk 94,58 (vt otsuse p 20.1). PRIA lähtus hindamismaatriksi p-st 9, mille kohaselt arvestatakse nõude rikkumise korral raskuse koefitsiendiks 1,05 – ala on nõuetekohaselt niitmata või on niide maas. Nõude rikkumise ulatus arvutatakse rikkumisega alade kogupindala ühikumäärade kaupa kokku ning rikkumise ulatuse % leitakse kindlakstehtud
PLK alade kogupinnast hektarites, arvestades keskmist ühikumäära. Antud juhul on ulatuse protsendiks saadud 9,42% (46,49 x 85 x 100 : 443,42 x 94,58 = 9,42). (Arvutuskäik: 1) 46,49 ha x 85 = 3951,65 x 100 = 395165; 2) 443,42 x 94,58 = 41938,67; 3) 395 165 : 41938,67 = 9,42). Rikkumise kestuse koefitsient on 1,0, kuna rikkumise avastamise aastal ei ole võimalik nõuet täita või ei ole taotleja teinud töid Keskkonnaameti poolt täiendavalt määratud tähtajaks. Vähendus arvestus 29,67% on saadud järgmiselt: raskus 1,05 x ulatus 9,42 x kestus 1,0 = 9,89. Tegemist oli kolmanda rikkumisega (2012, 2016 ja 2017) ehk 3 x 9,89 = 29,67.
21.Õiguslik alus on vaidlustatud otsuses märgitud ja see tuleneb Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 35 lg-s 3 sätestatust, mille järgi nõuete rikkumise või kohustuse täitmata jätmise tõttu toetuse maksmisest keeldumise või selle tühistamise määra üle otsustamisel võetakse arvesse toetuse tingimustega seotud nõuete rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist.
22.Kaebaja ei ole täpsustanud, milles tema arvates PRIA poolne kaalutlusõiguse rikkumine seisnes. Vastustaja on teostanud kaalutlusõigust, mis on tõendatud kontrollaruande lisaks olevate nõude kontrollaktidega, lähtudes seejuures PRIA kodulehel olevatest nõuete hindamise juhistest, millest nähtub toetuse vähendamise protsendi leidmise arvutus, võttes aluseks rikkumise raskust, ulatust ja kestust.
23.Euroopa Kohtu praktika valguses ei ole alust PRIA-le ette heita kaalutlusõiguse teostamata jätmist, kuna kohtupraktika kohaselt ei ole toetuse tagasinõudmine ebaproportsionaalne kui toetusesaaja on eiranud kasvõi ainult ühte toetuse saamise tingimuse täitmist kogu kohustuseperioodi kestel (Euroopa Kohtu 26.05.2016. a otsus nr C-273/15, 07.02.2013. a otsus nr C-454/11). Taotleja ei saa arvestada põllumajandustegevuse planeerimisel ja kohustuste võtmisel toetussummaga, mille kohta ta on taotluse esitatud. PRIA makstavad toetused ei ole sotsiaaltoetustele iseloomulikud toetused ega ole mõeldud toimetulekuks põllumajandusega tegelevatele isikutele, vaid PRIA aitab toetuste abil katta põllumajanduslikust tegevusest tingitud kulutusi. Nõuete tähtajaks täitmata jätmisel ei saanud kaebaja mõistlikult eeldada, et PRIA kindlaks tehtud rikkumise korral toetust ei vähenda.
24.Arusaamatuks jääb kaebaja viide kohtuasjale nr 3-18-654, milles kohus menetleb Organic Seeds OÜ kaebust ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse otsuste peale. Põllumajandustoetuste taotleja peab arvestama juba enne taotlema asumist asjaoluga, et kui ta ei täida mõnda toetuse saamiseks ettenähtud nõuet, siis ta toetust ei saa ja PRIA võib toetuse osaliselt või täies ulatuses tagasi nõuda.
25.Vastustaja hinnangul ei esinenud vääramatut jõudu, miks kaebaja ei saanud heinapalle alalt ära viidud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks (määrus nr 38 § 9 lg 2). PLK hooldamise toetuse taotleja peab hooldama poollooduslikku kooslust viisil, mis on saanud Keskkonnaameti nõusoleku (määrus nr 38 § 8 lg 1 p 2). Heinapallide olemasolu niidul loetakse rikkumiseks juhul, kui niide on taotlemisele järgneva aasta 1. aprilliks või muuks kuupäevaks, mille KeA on määranud, ära vedamata. KeA tuvastas 25.06.2018. a läbi viidud kohapealse kontrolli käigus, et koosluse 61855949044 alal 1 olid heinapallid ära vedamata. Kaebajal ei olnud KeA luba heinapallide äraveo tähtaja pikendamiseks. Kuigi kaebaja teatas 31.03.2018. a KeA-t, et kõrge veetaseme tõttu ei olnud tal võimalik heinapalle ära vedada, ei kõrvaldanud ta taotluses olevaid puuduseid, mistõttu ei arvestanud KeA niite äraveo pikendamise taotlust. Seega oli kaebaja ise hooletu oma kohustuste täitmisel. Vaide lisadena esitatud fotod ei tõenda liigniiskuse olemasolu 1. aprillil 2018 või mai alguses ega veena PRIA-t selles, et taotlejal ei
olnud võimalik 1. aprilliks nõuet täita. Fotodelt nähtub tavapärane talvine olukord põllul. Taotleja ei ole põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik KeA-le vastata või heinapalle ära viia esimesel võimalusel enne KeA kohapealse kontrolli toimumist. Nõude kohaseks täitmiseks ei saa kuidagi arvestada heinapallide ära vedu tähtajast viis kuud hiljem ja peale toetuse vähendamise kohta PRIA-lt otsuse saamist. Toetuse saamiseks ettenähtud tingimused on täitmiseks selleks ettenähtud tähtaegadel, mitte siis, kui taotleja nõude täitmiseks sobiva aja leiab. Antud juhul oleks kaebaja ise saanud tagajärge, mis tõi kaasa toetuse vähendamise, ära hoida, kui ta oleks olnud piisavalt hoolas.
26.Vaidlusaluse otsuse resolutsiooni punktis 3 on ühemõtteliselt märgitud, et Organic Seeds OÜ peab tagasi maksma alusetult saadud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse otsuse lisas näidatud summas kokku 4 701,15 eurot. Seega on alusetu kaebaja etteheide, mille järgi vaidlustatud otsuses ELÜPS § 111 lg 1 alusel tagasimaksmisele kuuluv summa on eksitav ja mitmeti mõistetav.
27.Kohtuistungil selgitas vastustaja, et kaebaja viitas vääramatu jõu asjaoludele tulenevalt Euroopa Komisjoni määrusest 640/2014, aga see on täpsustav määrus ning PRIA poolt vääramatu jõu asjaolud mida arvesse võetakse tulenevad määruse 1306/2013 art-st 2. Kaebaja on viidanud art-le 4, mis on aga seotud otsetoetusega, kuid teine lõik samas artiklis sätestab, et kui on tegemist maaeluarengukava toetusega, mille alla kuulub ka PLK hooldamise toetus, siis makse kas tühistatakse või vähendatakse vääramatu jõu asjaolude esinemise korral. PRIA on võtnud lähenemise, et toimub vähendamine maatriksi alusel, mis on taotlejale soodsam.
27.1.Tagasinõutav summa kaebajal on 4701, 15 eurot. Määruse nr 640/2014 art 4 lg 2 kohaselt vähendati PLK selle tõttu, et kaebajal ei niitnud alasid 1. septembriks, mistõttu on vähendus tulenevalt eelmiste aastate korduvusest 29,67% maatriksite alusel. Ühekordne vähendus oli 9,89%. 29,67% arvutati esialgsest toetusest, mis oli 25 563, 27 eurot.
27.2.Seoses rikkumisega, et kaebaja ei vedanud ära heinapalle 1. aprilliks, vähendati toetussummat 1,32%, mis on 553, 57 eurot. Vaidlusaluse otsuse lisa tabelist nähtub, et kogu tagasinõutav summa on 4701,15 eurot, mis koosneb 1. septembri puudusest 4147,58 eurot, millele on liidetud 1. aprilli nõude rikkumine 553,57 eurot.
27.3.Vastustaja juhib tähelepanu Euroopa Liidu määruse 136 art-le 54, millest tulenevalt on kohustus tagasi nõuda alusetult tehtud maksed 18 kuu jooksul pärast seda, kui on tuvastatud rikkumine ja kontrollaruanne on selle kohta kinnitatud. Kaebaja toob 2012. a rikkumise osas välja määruse 640/2014 art 38, aga see kehtib halduskaristuste kohta ja see ei ole vähendamisel asjakohane. Kaebajal ei ole halduskaristust.
27.4.PRIA-l kehtib ka juhtumipõhine lähenemine ja saab vähendamist üle vaadata. Niitmise osas tegi PRIA kaebajale soodsama arvutuse (maatriksi p 9) ning vähendas väiksema koefitsiendiga.
27.5.Maatriks on PRIA asutusesisene dokument, mis on koostatud taotlejate võrdsete kohtlemise eesmärgil.
27.6.Kaebaja on ekslikult aluseks võtnud art 38, mis ei kohaldu. Vastustaja arvestas korduvust määruse 640/2014 art 35 alusel, et kordumist arvestatakse eelmise nelja aasta või isegi kogu programmperioodi jooksul. PRIA arvestas nelja aasta nõuet ja see tuleb võtta alates kaebaja 2016. aasta rikkumisest. Antud juhul võeti aluseks eelmised neli aastat 2016-2012 mahtus 4 aasta sisse ja kui 2017. a oli uuesti korduv rikkumine, siis arvestus ei katkenud. Vaidlusalune PLK toetus 2017 jääb maaeluprogrammi, mis kestab 2014-2020.
27.7.Vaidlusaluse otsusega muudeti 24.01.2018 otsust nr 12-6/18/122 heinapallide ja esimese korduvuse nõude osas. Hetkel kehtib vaidlusalune otsus, mis räägib kõigist summadest.
Kohtu seisukoht
28.Kaebaja taotles PRIA-lt 2017. aastal poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. PRIA on kaebaja taotlust lahendanud kaks korda, tunnistades teisel korral (13.08.2018. a) varasema otsuse (24.01.2018. a) kehtetuks ja teinud samaaegselt uue sisulise otsuse, millega nõuti kaebajalt 4 701,15 eurot toetust tagasi.
29.Kaebuse põhistamiseks on kaebusele tõenditena lisatud vaidlustatud otsus (tl 6–8), kaebaja 31.03.2018. a kiri Keskkonnaametile (tl 9–10), vaie ja vaideotsus (tl 11–15), kaebaja 06.07.2018. a vastus Keskkonnaametile koos lisadega (tl 16–22) ja Maaeluministeeriumi 02.04.2018. a kiri PRIA-le (tl 23–24).
30.Vastustaja on vastuseks kaebusele esitanud haldusmenetluses kogutud tõendid (tl 37–98).
31.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud osaliselt.
32.Käesolevas asjas on seadusega ettenähtud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus (ELÜPS § 110 lg 1). Vaideotsuse (tl 14–15) kohaselt on Keskkonnaamet viinud läbi kaks kaebaja kohapealset kontrolli. Esimeses, 30.10.2017. a kontrollis tuvastati kaebaja poolt 1. septembriks poollooduslike koosluste niitmata või kokku kogumata jätmine, mis tingis toetuse vähendamise. Kuna PRIA tuvastas 2018. a täiendavas halduskontrollis vea kaebaja korduvate rikkumiste kindlakstegemisel, tuvastati vaidlustatud otsuses kaebaja poolt 4 147, 58 euro toetuse alusetu saamine. Teises, 25.06.2018. a täiendavas kontrollis tuvastas Keskkonnaamet, et kaebaja ei olnud 1. aprilliks niidet poollooduslikult koosluselt ära viinud, mille tõttu vähendati kaebaja toetust 553,57 euro võrra.
33.PRIA 24.01.2018. a otsusega nr 12-6/18/122 (tl 41p–42p) on tõendatud, et kaebaja taotles toetust 443,42 hektari poolloodusliku koosluse hooldamise eest, mille hektari ühikumääraks on 94,58 eurot, s.o 41 937,15 eurot. Otsuse kohaselt moodustus PRIA poolt kindlaksmääratud pindala suuruseks samuti 443,42 hektarit ühikumääraga 94,58 eurot, summas 41 937,15 eurot. Otsusega määrati kaebajale toetust 26 563,72 eurot. Kaebajale makstavat toetussummat vähendati: 268,40 euro võrra koosluse hooldamise eest viisil, milleks ei olnud saadud Keskkonnaametilt nõusolekut; 5 493,77 euro võrra koosluse 1. septembriks niitmata jätmise või niite kokku kogumata jätmise eest; 8 295,17 euro võrra niitmise või niite kokku kogumata jätmise nõude korduva rikkumise eest; 49,47 euro võrra seoses 2015. a makstud toetuse tagasi nõudmisega 0,56 ha maa osas seoses kohustusaluse maa pindala vähendamisega; 1 266,62 euro võrra seoses 2016. a makstud toetuse tagasi nõudmisega 17,87 ha maa osas seoses kohustusealuse maa pindala vähendamisega.
34.PRIA 24.01.2018. a otsuse kohaselt oli seega kindlaksmääratud toetusõiguslikku pindala arvestades kaebajal õigus 41 937,15 eurole toetusele ja seda vähendati 15 373,43 euro võrra (41937,15-268,40-5493,77-8295,17-49,47-1266,62=26 563,72). Otsuse resolutsiooni p 3 (tl 42p) kohaselt tasaarvestas PRIA alusetult saadud toetussumma toetusmaksega, millele kaebajal
on selle otsuse p 1 lisa 17 kohaselt õigus (tl 41p–42).
35.Kaebuse kohaselt on kaebaja vaidlustanud PRIA 24.01.2018. a otsuse haldusasjas nr 3-18654, mis välistab selle otsuse kaebaja kahjuks kehtetuks tunnistamise.
36.Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid PRIA 24.01.2018. a otsuse kaebaja poolt vaidlustamise kohta, millest saab mh järeldada, et kaebajale oli otsus arusaadav ja ta nõustus otsuse järeldustega. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja haldusasjas nr 3-18-654 vaidlustanud PRIA 19.12.2017. a otsused ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuste määramise kohta.
37.Kuna kaebaja ei vaidlustanud PRIA 24.01.2018. a otsust, siis on kohtu arvates otsitud kaebaja väited PRIA 13.08.2018. a otsuse selle osa õigusvastasusest, mis on identne PRIA 24.01.2018. a otsusega.
38.Käesolevas kohtuasjas vaidluse all oleva PRIA 13.08.2018. a otsusega nr 12-6/18/506 (tl 6p–8), millega tunnistati kehtetuks PRIA 24.01.2018. a otsus ja vähendati kaebajale määratavat toetussummat 4 701,15 euro võrra (26563,72-4701,15=21862,57), on tõendatud, et kaebaja taotles toetust 443,42 hektari poolloodusliku koosluse hooldamise eest, mille hektari ühikumääraks on 94,58 eurot, mis moodustas taotletavaks toetuse summaks oli 41 937,15 eurot. Otsuse kohaselt moodustus PRIA poolt kindlaksmääratud pindala suuruseks samuti 443,42 hektarit ühikumääraga 94,58 eurot, summas 41 937,15 eurot. Otsusega vähendati kaebajale varasema otsusega määratud 26 563,72 eurost toetust 4 701,15 euro võrra, mis otsustati kaebajalt kui alusetult saadu tagasi nõuda. Kaebaja toetussummat vähendati ja nõuti tagasi: 268,40 euro võrra koosluse hooldamise eest viisil, milleks ei olnud saadud Keskkonnaametilt nõusolekut; 553,57 euro võrra seoses korduva niite 1. aprilliks kokku kogumata jätmise või alalt ära viimata jätmisega; 5 493,77 euro võrra koosluse 1. septembriks niitmata jätmise või niite kokku kogumata jätmise eest; 12 442,75 euro võrra niitmise või niite kokku kogumata jätmise nõude korduva rikkumise eest; 49,47 euro võrra seoses 2015. a makstud toetuse tagasi nõudmisega 0,56 ha maa osas seoses kohustusaluse maa pindala vähendamisega: 1 266,62 euro võrra seoses 2016. a makstud toetuse tagasi nõudmisega 17,87 ha maa osas seoses kohustusealuse maa pindala vähendamisega.
39.PRIA 13.08.2018. a otsuse kohaselt kuulus kaebaja toetus võrreldes varasema PRIA otsusega täiendavalt vähendamisele 553,57 euro võrra seoses korduva niite 1. aprilliks kokku kogumata jätmise või alalt ära viimata jätmisega ja 4 147,58 võrra seoses niitmise või niite kokku kogumata jätmise nõude korduva rikkumise eest (553,57+4147,58=4701,15).
40.Vaidlustatud PRIA 13.08.2018. a otsust on võrreldes PRIA 24.01.2018. a otsusega muudetud seega kolmes positsioonis. Esiteks oli 13.08.2018. a otsuse andmise ajaks kaebajale toetus välja makstud, mille tõttu ei saanud PRIA teha otsuse sisest tasaarveldamist, vaid pidi otsustama 4 701,15 eurose toetuse kaebajalt tagasinõudmise. Teiseks oli 13.08.2018. a seisuga selgunud uus faktiline asjaolu, et kaebaja oli rikkunud ka toetuse saamise kohustust seoses korduva niite 1. aprilliks kokku kogumata jätmise või alalt ära viimata jätmisega, mis tingis toetuse vähendamise 553,57 euro võrra.
Kolmandaks tuvastas PRIA vea varasemas otsuses rikkumiste korduvuse tuvastamisel, s.o kahe asemel kolm rikkumist, mis tingis varasema 8 295,17 euro asemel toetuse vähendamise 12 442,75 euro võrra.
41.Neil asjaoludel ei jaga kohus kaebaja seisukohta vaidlustatud otsuse ebapiisavast põhjendamisest ja vastustaja poolt haldusakti kehtetuks tunnistamise lubatavuse reeglite eiramisest kogu otsuse suhtes.
42.Käesoleva kohtuotsuse punktis 40 käsitletud esimene muudatus vaidlustatud otsuses on vahetus põhjuslikus seoses kaebajale PRIA 24.01.2018 otsuse alusel poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse väljamaksmise faktiga. Seega ei ole varasemat haldusakti muudetud toetuse summa osas ja otsus ei saa olla selles osas diskretsiooniveaga haldusaktiks (HMS § 56 lg-d 1 ja 3 ja § 64 lg-d 2 ja 3), nagu väidab kaebaja.
43.Kohus nõustub kaebajaga, et haldusakt on õiguspärane, kui ta mh vastab haldusakti andmise ajal kehtivale õigusele. Kuna käesoleva kohtuotsuse punktis 40 käsitletud teise muudatuse vaidlustatud otsuses tingis kaebaja poolt 2018. aasta 1. aprilli seisuga fikseeritav toetuse saamise eeskirjadega vastuolulise tegevuse tuvastamine, siis ei ole sisuliselt tegemist varasema haldusakti ebaõigest kaalutlusõiguse kohaldamisest tingitud muutusega (HMS § 56 lg-d 1 ja 3 ja § 64 lg-d 2 ja 3) vaid uuel alusel kehtetuks tunnistatud haldusakti asemel uue haldusakti andmisega.
44.Käesoleva kohtuotsuse punktis 40 käsitletud kolmas muudatus vaidlustatud otsuses on tingitud PRIA enda poolt tuvastatud veast kehtetuks tunnistatud haldusaktis. Kohtule esitatud tõendikogumi kohaselt käsitleb vastustaja 24.01.2018. a otsust selles osas õigusvastase haldusaktina, mille tagasiulataval kehtetuks tunnistamisel (HMS § 66 lg 1) pidi vastustaja arvestama mh HMS § 67 sätestatut.
45.Kuna kaebajale oli vaidlustatud otsuse tegemise ajaks toetus summas 26 563,71 eurot välja makstud, otsustati kaebajalt alusetult saadud toetus 4 701,15 eurot tagasi nõuda. Vaidlustatud otsuse kohaselt on PRIA tunnistanud kehtetuks oma varasema 24.01.2018. a otsuse (otsuse p 1, tl 7) ja uue otsusega vähendanud kaebajale määratud toetust 4 701,15 euro võrra (otsuse p 2, tl 7–7p). Samaaegselt on PRIA esitanud ELÜPS § 111 lg 1 alusel tagasinõude (otsuse p 3, tl 8). Otsuse punktis 3 on vastustaja kohtu hinnangul selgesõnaliselt sedastanud, et tagasi nõutakse kaebajalt otsuse lisas näidatud 4 701,15 eurot ELÜPS § 111 lg 1 alusel.
46.ELÜPS § 111 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Seega on alusetu kaebuses väljendatud seisukoht justkui peaks kaebaja PRIA-le tulenevalt vaidlustatud otsusest tagasi maksma 9 402,30 eurot 4 701,15 euro asemel.
47.Määruse nr 38 § 9 lg 2 lause 1 paneb toetuse taotlejale kohustuse, mille kohaselt peab niidetav poollooduslik kooslus olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks. Sama lõike 2. lause kohaselt peab kokkukogutud niide olema alalt ära viidud niitmisele järgneva aasta
1.aprilliks, kui Keskkonnaamet ei näe ette teisiti.
48.Poolte vahel ei ole vaidlust küsimuses, et poollooduslik kooslus oli kaebaja poolt tähtaegselt niidetud, kuid kaebaja ei olnud niidet 1. septembriks kokku kogunud ja ei olnud niidet (heinapalle) alalt niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks alalt ära viinud.
49.Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt tõenditena esitatud kaebaja 31.03.2018. a kiri Keskkonnaametile (tl 9–10) ja kaebaja 06.07.2018. a vastus Keskkonnaametile koos lisadega (tl 16–22) ei tõenda, et Keskkonnaamet on lubanud kaebajal heinapallid poollooduslikult koosluselt hiljem, kui 2018. a 1. aprillil ära viia. Kaebaja volitatud esindaja selgitas kohtuistungil kaebajalt saadud info põhjal, et kaebaja arvates ei olnud majanduslikult mõttekas enne 1. aprilli heinapalle koosluselt ära vedada. Kaebaja pidas majanduslikult õigeks heinapallid ära tuua koos 2018. a niidetava heina pallidega, Keskkonnaametiga ei kontakteerunud kaebaja rohkem seoses pakiliste kevadtöödega. Seega ei ole kaebaja tõendanud Keskkonnaametilt kooskõlastuse saamist kokku kogutud niite alalt hilisemalt kui 01.04.2018. a äraviimiseks.
50.Kaebuse p-s 2.3. väidab kaebaja, et ta on PRIA 24.01.2018. a otsuse vaidlustanud halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-18-654 ning nimetatud kohtuasjas on kaebaja ja vastustaja vahel vaidlus 2017. aastal kaebaja põldudel esinenud liigniiskuse tähenduse üle, mis välistab PRIA-l õiguse toetuse vähendamiseks.
51.Kohus on seisukohal, et kaebaja väide on tõene osaliselt. Esiteks ei olnud kohtute infosüsteemi andmetel haldusasjas nr 3-18-654 vaidluse all PRIA 24.01.2018. a otsuse õiguspärasus, vaid kaebaja oli selles kohtuasjas vaidlustanud PRIA 19.12.2017. a otsused nr 12-6/17/1302 ja 12-6/17/1303, millega PRIA keeldus kaebajale osaliselt kliima- ja keskkonnatoetuse ja ühtse pindalatoetuse määramisest. Nähtuvalt Riigikohtu 02.06.2020. a määrusega jõustunud kohtuotsusest taotles kaebaja selles kohtuasjas vaidluse all olnud haldusaktide kohaselt toetusi 1 407,01 hektari ulatuses. Vastustaja esindaja poolt käesoleva asja kohtuistungil antud kinnituse kohaselt kattusid ühtse pindalatoetuse ja kliima- ja keskkonnatoetuse alused maad osaliselt käesolevas asjas kaebaja poolt taotletavate poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse maadega. Seega saab jõustunud kohtuotsus olla lubatud tõendiks seoses kaebaja liigniiskuse väidetega.
52.Kohus märgib vastuseks kaebajale, et jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-18-654 ei tõenda kaebaja väidet, et määruse nr 38 § 9 lg 2 ja § 19 kohaselt on vaidlustatud otsus õigusvastane.
53.Määruse nr 38 § 19 kohaselt otsustab PRIA toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldusja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48– 73), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras.
54.Kohus nõustub kaebaja väitega, et nii haldusasjas nr 3-18-654 kui käesolevas haldusasjas on vastustaja erandliku asjaolu (liigniiskus) tähendust toetuse vähendamise aspektist hinnanud samade kriteeriumite alusel. Tartu Halduskohtu 14.12.2018. a haldusasja nr 3-18-654 otsuses ja samas asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2020. a otsuses on tuvastatud, et aladel,
millele kaebaja taotles 2017. aastal toetusi, ei olnud liigniiskus käsitatav vääramatu jõu või erandliku asjaoluna komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 604/2014 art 4 lg 1 mõttes.
55.Tartu Ringkonnakohus on 17.03.2020. a otsuse p-s 19 käsitlenud mh ka Maaeluministeeriumi 02.04.2018. a kirja (tl 23-24), millega on kaebaja arvates tõendatud vaidlustatud otsuse õigusvastasus 2017. a liigniiskuse aspektist. Halduskohus nõustub ringkonnakohtu järeldustega ja märgib vastuseks kaebajale, et ka käesolevas asjas ei tõenda kaebaja tõendina esitatud kiri erandliku asjaolu esinemist komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 4 mõttes. Kaebaja ei ole tõendanud, et vastustaja oleks käesoleval juhul eiranud ministeeriumiga kooskõlastatud juhtumipõhist lähenemist. Kaebaja ei ole käesoleval juhul esitanud tõendeid, et põllumajandustööde tegemine oli liigniiskuse tõttu võimatu kogu 2017. aasta suve jooksul (vt ringkonnakohtu otsuse p-d 17–19). Maaeluministeeriumi kiri ei tõenda ka kaebaja poolt 1. aprilli kohustuse rikkumise põhjendatust.
56.Kohus märgib vastuseks kaebusele, et kohtu hinnangul lähtus kaebaja heinapalle 1. aprilliks ilma Keskkonnaameti kooskõlastuseta põldudele jättes puhtalt majanduslikest kaalutlustest.
57.Kaebajal ei ole subjektiivset õigust poolloodusliku koosluse hooldamise toetusele. Olukorras, kus ta pidas majanduslikult mõttekamaks 2017. a pallid ära vedada koos 2018. a niitest kogutavate heinapallidega, pidi kaebaja arvestama, et sellevõrra, mis ta saavutab majandusliku eelise ühildades kahe aastaga kogutavate heinapallide ära vedamise, võib PRIA toetust vähendada.
58.Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud otsus ja vaideotsuss on toetuse vähendamise ja tagasinõudmise osas põhjendatud ebapiisavalt, sest vastustaja poolt kohaldatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 35 lõige 3 sätestab mitu alust toetuse maksmisest osaliselt keeldumiseks ja toetuse maksmise varasema otsuse osaliseks tühistamiseks, nagu seda on tehtud vaidlustatud otsuses.
59.Vaidlustatud otsuses on vastustaja piirdunud haldusaktide andmise õigusliku alusena viite tegemisega komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 35 lõikele 3. Otsuse andmise faktiliseks aluseks on kaebaja poolt kolmandat korda täiendavas kontrollis samalaadse rikkumise avastamine. Nimelt on otsuse kohaselt taotleja majapidamises 30.10.2017. a Keskkonnaameti kontrollis avastatud, et osad niidetavad poollooduslikud kooslused olid 1. septembriks niitmata või oli kooslustel niide kokku kogumata. Täiendavas kontrollis tuvastati, et taotleja rikkus nõuet 2018. aastal (tegemist ilmse kirjaveaga, sest otsuse sisust tulenevalt on õige 2017. aasta) mitte teist vaid kolmandat korda, sest samalaadsed rikkumised tuvastati 2012. a ja 2016. a). Kohtu seisukohaga sarnaselt on ka vaideotsuses (tl 14) põhjendatud, et PRIA tuvastas 2018. aastal täiendava halduskontrolli raames, et toetuse vähendamine nõude rikkumise eest peab olema 19,78% asemel 29,67%, sest tegelikult rikkus taotleja 2017. aastal nõuet mitte teist, vaid kolmandat korda (samalaadsed rikkumised leidsid taotlejal aset ka 2012. a ja 2016. a).
60.Vaidlustatava otsusega kaebajale osaliselt määratud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse puhul on tegemist Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritava Eesti maaelu arengukavas 2014–2020 ettenähtud põllumajandusliku keskkonnatoetuse eritoetusega (vt otsuse esimene lõik, tl 6p).
61.Seega on PRIA poolt kohtu hinnangul tuvastatud kaebaja poolt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 35 lõike 2 alapunkt a) rikkumine, mille puhul keeldutakse taotletud toetuse maksmisest osaliselt ja see (toetuse otsus) tühistatakse osaliselt, kui ei ole täidetud maaelu arengu programmis kehtestatud kohustused.
62.Vaidlustatud otsuses on kaebaja tegevus kvalifitseeritud määruse nr 38 rikkumisena. Määruse nr 38 § 1 kohaselt on määrus kehtestatud „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 10 „Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede” tegevuse liigi „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” raames antava poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse andmise tingimused ning kord.
63.Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 35 lõike 3 kohaselt, kui liikmesriigid teevad nõuete rikkumise või lõikes 2 osutatud kohustuste täitmata jätmise tõttu otsuse toetuse maksmisest keeldumise või selle tühistamise määra üle, võtavad nad arvesse lõikes 2 osutatud toetuse tingimustega seotud nõueterikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist.
64.Käesoleval juhul on vaidlustatud otsuses tuvastatud kaebaja poolt maaelu arengu programmis kehtestatud kohustuse korduv rikkumine 2017. aastal, 2016. aastal ja 2012. aastal.
65.Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 35 lõike 3 viimase lause kohaselt sõltub kordumine sellest, kas ühe ja sama toetusesaaja puhul on avastatud samalaadseid rikkumisi seoses ühe ja sama meetme või tegevusliigiga eelmise nelja aasta või kogu programmiperioodi 2014–2020 jooksul või seoses analoogse meetmega programmiperioodi 2007–2013 jooksul.
66.Kohtu hinnangul tuleneb seega komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 35 lõike 3 viimasest lausest sõnaselgelt, et avastatud samalaadsed rikkumised peavad olema toime pandud kas eelmise nelja aasta jooksul viimasest rikkumisest arvates või kogu programmiperioodi 2014–2020 jooksul või seoses analoogse meetmega programmiperioodi 2007–2013 jooksul. Kohus on seisukohal, et keelelise tõlgendamise kõrval ei anna ka ükski teine tõlgendamismeetud teistsugust tulemust vastustaja poolt kohaldatud nelja aastase reegli rikkumise osas.
67.Kohus saab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 35 lõikest 3 seega aru taoliselt, et avastatud samalaadsed rikkumised peavad olema toime pandud viimasele rikkumisele eelnenud nelja aasta jooksul.
68.Kuna komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 640/2014 ja vastustaja poolt vaidlustatud otsuses kohaldatud EL õigusest ei tulene teistsugust tähtaegade arvutamise põhimõtet, kohaldab kohus tähtaegadele riigisisest õigust.
69.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 134 lg 1 kohaselt on tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt määratakse tähtaeg aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega.
70.Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 35 lõikes 3 on käesoleval juhul vastustaja poolt kohaldatud nelja aastane tähtaeg määratud aastates arvates toetuse taotlemise
aastast (2017), kusjuures sündmuseks, millega tähtaeg on seotud, on taotleja poolt 2017. a rikkumisega samalaadiliste rikkumiste nelja aasta jooksul toime panemine.
71.TsÜS § 136 lg 1 kohaselt määratakse tähtpäeva saabumine tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval
72.Seega on vaidlustatud otsus vastuolus TsÜS §-dega 134 ja 136 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 35 lõikega 3. Vastustaja on nelja aastase tähtaja hulka arvestanud kaebaja 2012. aasta samalaadilise maaelu arengu programmis kehtestatud kohustuse rikkumise, mida ta kehtiva õiguse kohaselt ei tohtinud teha. 2017. a rikkumist tähtaja arvutamisel tähtaja kulgemise algusena aluseks võttes on kaebaja 2012. aasta samalaadilisest rikkumisest möödunud rohkem kui neli aastat.
73.Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsuse punktid 2 ja 3 tuleb neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tühistada osaliselt seoses korduva 1. septembri kuupäevaga seotud nõude rikkumise eest toetuse vähendamisega 12 442,75 euro võrra (vt otsuse lisa 1, taotluse kontrollimisel tuvastatud puuduste alajaotis).
74.Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 35 lõige 1 kohaselt taotletud toetust ei maksta või see tühistatakse täielikult, kui toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täideta.
75.Kohus on seisukohal, et nimetatud säte andis PRIA-le mh aluse PRIA 24.01.2018. a otsuse tühistamiseks ja kaebaja 2017. a taotluse suhtes uue otsuse tegemiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsuse punkt 1 on kooskõlas kehtiva õigusega ja selle tühistamiseks puudub alus.
76.Neil asjaoludel ei jaga kohus vastustaja seisukohta, et esines alus vaidlustatud otsusega kaebajalt täiendavalt 4 147,58 euro toetuse tagasinõudmiseks võrreldes PRIA 24.01.2018. a otsusega.
77.Kaebaja poolt kohtule esitatud tõendid ei tõenda muus osas vaidlustatud haldusakti õigusvastasust. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta vastustaja poolt kasutatud maatriksiga kaebaja õiguste rikkumisest, sest tegemist on erinevatel aastatel erineval alusel ja erinevas määras määratud toetustega. PRIA on haldusmenetluses kohtu hinnangul selles osas selgitamiskohustuse täitnud.
78.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb vaidlustatud otsus tühistada osaliselt. Kohus tühistab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 13.08. 2018. a otsuse nr 126/18/506 Organic Seeds OÜ-le määratava toetuse 12 442,75 euro võrra vähendamise ja sellega seoses Organic Seeds seoses OÜ-lt 4 147,58 euro alusetult saadud toetuse tagasi nõudmise osas.
79.Muus osas jääb tühistamiskaebus rahuldamata.
80.Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2).
81.Vaidlustatud otsusega määrati kaebajale 21 862,57 eurot toetust (tl 7). Kaebaja taotles kaebuses otsuse täielikult tühistamist (tl 1), millest kohus rahuldab kaebuse 4 147,58 euro osas.
Seega kuulub kaebusest rahuldamisele ca 19 %, millega proportsionaalselt peab vastustaja kandma kaebaja menetluskulud. Kaebaja menetluskulu nimekirjade ja kuludokumentide (tl 110–1112, 117–119) kohaselt on kaebaja kandnud menetluskulu 1 755 eurot, millest riigilõiv 15 eurot (tl 28p) ja kaebaja kulu esindaja õigusabile 1 740 eurot (ilma käibemaksuta).
82.Kohus on seisukohal, et kaebaja menetluskulud riigilõivule ja õigusabile on vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6) ja kuuluvad vastustajalt proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega 333,45 euro osas väljamõistmisele.
83.Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist (HKMS § 109 lg 1), mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.