Metsa Johani talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14. veebruari 2020. a otsuse nr 13 29.1/20/302 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Metsa Johani talu, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Diana Tamm Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Metsa Johani talu kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. oktoobril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Metsa Johani talu (edaspidi ka kaebaja) esitas 15. jaanuaril 2019 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse
3-20-827 parandamise investeeringutoetuse saamiseks kogusummas 54 740,80 eurot. Muu hulgas taotleti toetust traktori McCormick X7.450 ostmiseks summas 22 350 eurot.
1.1.PRIA rahuldas 21. mai 2019. a otsusega nr 13 29.1/19/1421 taotluse ja määras kaebajale toetuse kogusummas 54 740,80 eurot, sh 22 350 eurot traktori ostmiseks. Kaebaja esitas 16. detsembril 2019 PRIA-le maksetaotluse toetuse väljamaksmiseks summas 22 350 eurot.
1.2.PRIA jättis 14. veebruari 2020. a otsusega nr 13-29.1/20/302 toetuse saajale välja maksmata 21. mai 2019. a otsusega nr 13-29.1/19/1421 määratud toetuse 22 350,00 euro ulatuses. Ühtlasi tunnistas PRIA 21. mai 2019. a otsuse nr 13-29.1/19/1421 maksmisest keelduvas ulatuses kehtetuks. PRIA esitas otsuses järgmised põhjendused. Metsa Johani talu FIE taotleb toetust uue traktori ostmiseks, mis on Maaeluministri 03.02.2017. a määruse nr 14 "Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus" (määruse nr 14) § 4 lg 1 p 8 kohaselt toetatav. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 135/2013 art 45 lg 2 punkti b alusel on EAFRD toetuse saamise tingimustele vastavaks kuluks uue masina ostmine. Metsa Johani Talu FIE poolt AS A. Tammel 28. novembri 2019. a arve nr MA19-1553 alusel ostetud traktor seerianumbriga 5W5CS15265 oli ostmise hetkel kasutatud traktor. Maksetaotluse menetluse tulemusena on selgunud, et kõnealune traktor on Maanteeameti poolt liiklusregistris registreeritud 24. septembril 2014. a (st rohkem kui 5 aastat enne selle ostmist Metsa Johani talu poolt) ning läbinud ajavahemikul 24.09.2014-17.12.2019 mitmeid omanikuvahetusi. Traktorit on 170 töötunni vältel kasutatud näitustel ja töödemonstratsioonidel ning Metsa Johani Talu ise on traktorit enne selle ostmist ca 6 kuud kasutanud. Kuna traktor ei ole uus, siis ei vasta see toetuse saamise tingimustele ning seega on vaide esitaja poolt väljamaksmiseks esitatud kulutus määruse nr 14 § 14 p 14 alusel mitteabikõlblik kulu, mille osas maksmise otsuse tegemine ei ole põhjendatud. Määruse nr 14 § 13 lg 5 annab võimaluse lugeda kasutatud masina ostmise teatud tingimustel abikõlblikuks, kuid selle erandi kohaldamine ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest Metsa Johani talu ei ole taotlenud toetust kasutatud masina ostmiseks.
1.3.Metsa Johani talu esitas PRIA otsuse peale vaide, mille PRIA jättis 8. aprilli 2020. a vaideotsusega nr 13-29.1/20/467-1 rahuldamata, esitades järgmised põhjendused: 1) määrav pole asjaolu, et kaebaja kasutas talle enne müügilepingu sõlmimist proovimiseks kasutada antud traktorit vähe. Ka demonstratsioonide korral teostatakse traktoriga samu tööprotsesse, mida traktorit sihtotstarbeliselt kasutades; 2) traktorit ei saa pidada uueks ka käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 7 p 3 alusel; 3) PRIA ei nõustu seisukohaga, et enne esimeseks hoolduseks ette nähtud töötundide täitumist on sisuliselt tegemist uue masinaga; 4) Vastavalt liiklusregistri tehnoülevaatuse andmetele on vaidlusalune traktor läbinud esimese tehnoülevaatuse 24. septembril 2014. a. Järgmised ülevaatused on toimunud 19.10.2016, 05.10.2017, 31.10.2018, 07.01.2020; 5) isegi juhul, kui traktor ei oleks olnud uus, ei vastaks traktor toetuse saamise tingimustele määruse nr 14 § 13 lg 5 alusel. Traktor on toodetud taotlemise hetkest arvates enam kui 4 aastat ja 9 kuud tagasi; 6) isegi juhul, kui esineks alus käsitada soetatud traktorit kasutatud traktorina, ei vastaks see määruse nr 14 § 13 lg-s 5 sätestatud kriteeriumile. Kasutatud masina ostmiseks tehtud kulutused on abikõlblikud juhul, kui masina hind on uue samaväärse masina hinnast madalam. Vaide esitaja ostis investeeringuobjekti netomaksumusega 74 500 eurot ehk maksimaalse hinna eest, mida PRIA aktsepteerib uue Traktor McCormick X7.450 traktori ostmisel. 2(13)
3-20-827
2.Metsa Johani talu esitas 5. mail 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PRIA
14.veebruari 2020. a otsuse nr 13-29.1/20/302 tühistamist.
3.Kohus võttis kaebuse 5. mai 2020. a määrusega menetlusse. Vastustaja vastas kaebusele
2.juunil 2020.
4.Kohus määras 12. juuni 2020. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas oma seisukohad kirjalikus menetluses 24. juulil 2020 ning vastustaja oma vastuväite 14. augustil 2020.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist, esitades järgmised väited.
5.1.PRIA-l puudus määruse (EL) nr 1305/2013 art 45 lg 2 p-st b ning määruse nr 14 § 4 lg 1 p-st 8 ja § 14 p-st 14 tulenev alus jätta välja maksmata toetus summa 22 350 eurot ulatuses.
5.2.Kaebaja ei nõustu PRIA seisukohaga, et tegemist ei ole uue traktoriga määruse nr 14 " § 4 lg 1 p 8 ja Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 art 45 lg 2 punkti b tähenduses. Traktor oli müügilepingu sõlmimise ajal uus ja vastas toetuse saamise tingimustele.
5.3.Määrus (EL) nr 1305/2013 ega määrus nr 14 ei sisalda uue masina definitsiooni. Kaebaja peab mõistlikuks ja võimalikuks lähtuda analoogia korras uue transpordivahendi mõiste sisustamisel KMS § 2 lg-st 7. Nimetatud säte on Eesti siseriiklikku õigusesse üle võetud tulenevalt EL nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ Art 2 lg-st 2b. Neile sätetele tuginedes saab nii Eesti siseriiklikus kui ka EL õiguses lugeda transpordivahendit uueks kahel erineval alusel: 1) sõltuvalt transpordivahendi kasutusele võtmise ja võõrandamise vahele jäävast ajaperioodi pikkusest või 2) sõltuvalt transpordivahendi sõiduajast või läbisõidu pikkusest. Käibemaksuseaduses sätestatud põhimõttest, et uueks võib lugeda ka teatud määral kasutuses olnud masinaid, on põhjendatud lähtuda ka käesolevas asjas.
5.4.Võttes arvesse, et seaduseandja tahe on võimaldada lugeda uueks ka sellised sõidukid, mis on küll olnud pikema aja jooksul registreeritud kuid mida on vähe kasutatud, on põhjendamatu PRIA lähenemine (vaideotsue p 12), mis ei võimalda teatud tüüpi maismaa mootorsõidukite puhul nende kasutamise määra üldse arvesse võtta.
5.5.Vaidlust ei ole, et traktorile oli enne selle 30. mail 2019 kaebajale proovimiseks andmist kogunenud demonstratsioonidega 170 töötundi. Kaebaja katsetas traktori sobivust, kuid peamise osa ajast kuni müügilepingu sõlmimiseni 28. novembril 2019 seisis traktor kaebaja territooriumil ilma kasutuseta (vaide esitamise päeva seisuga (10.03.2020) oli traktorile kogunenud 447,4 töötundi. Võttes arvesse, et traktori esimene hooldus on ette nähtud 500 töötunni täitumisel ning traktori kasutuseaks on 10 000 – 15 000 töötundi (praktikast teadaolevalt isegi kuni 30 000 tundi), siis on 447,4 töötunniga traktori näol sisuliselt tegemist uue masinaga määruse (EL) nr 1305/2013 art 45 lg 2 punkti b tähenduses.
5.6.Sõiduki registritoimingute ajaloost nähtuvad tehingud ei peegelda traktori tegelikku liikumist erinevate isikute vahel või tegelikku kasutamist erinevate isikute poolt. Registritoimingute järgi oli traktori algseks omanikuks 24. septembri 2014. a esmakande kohaselt müüja, perioodil 11. detsembrist 2014 kuni 11. detsembrini 2019 Swedbank Liising AS ja alates 12. detsembrist 2019 uuesti müüja. Tegemist oli nn laofinantseeringuga, mille 3(13)
3-20-827 eesmärgiks oli vabastada traktori kui suure väärtusega laovaru all kinni oleva raha. Sisuliselt on tegemist ettevõtte lühiajalise finantseerimisega kaubavaru tagatisel. Kuigi sellise tehingu tagajärjel sai traktori omanikuks Swedbank Liising AS, oli traktor tegelikult müüja valduses ja kasutuses. Seega ei ole traktor olnud enne kaebajale proovimiseks andmist kellegi teise käes peale müüja.
5.7.Ka läbitud traktori tehnoülevaatused ei anna alust järeldada, et tegemist on kasutatud traktoriga. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 7 lg 2 kohaselt peab kasutuses oleva masina korralisele ülevaatusele esitama hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest. Kuna müüja kasutas traktorit demonstratsioonidel, viidi traktori korralised ülevaatused paaril korral läbi 12-kuuliste vahedega. Korraliste ülevaatuste vahele jääv 12 kuu pikkune periood ei anna iseenesest alust arvata, et traktor oli kasutuses või kasutatud määruse (EL) nr 1305/2013 või määruse nr 14 tähenduses.
5.8.Kaebaja on toetust taotledes ja maksetaotlust esitades käitunud heauskselt ja teadmisega, et soetab uue traktori. Kaebaja valis traktori välja kataloogist ning müüja kinnitas kaebajale, et müüb uut traktorit. Seda on Müüja oma 9. jaanuari 2020. a kirjaga kinnitanud ka PRIA-le. Traktorile kehtisid kõik garantiitingimused nagu uue masina puhul. Kaebajale ei saa ette heita, et ta oleks pidanud asjaolude välja selgitamiseks tegema rohkemat.
5.9.PRIA ei ole otsust tehes täitnud kohustust selgitada välja kõik otsuse tegemiseks olulise tähendusega asjaolud, rikkudes seega uurimispõhimõtet ja see on kaasa toonud ebaõige otsuse. PRIA ei ole pöördunud selgituste saamiseks müüja poole. Kaebaja ei tea ega peagi teadma kõiki müüja poolt traktoriga tehtud tehinguid ega nende asjaolusid ega saa kohustada müüjat nende kohta üksikasjalikku infot avaldama. Kaebajal puudus alus kahelda müüja kinnituses, et tegemist on uue traktoriga.
5.10.Isegi juhul kui traktor ei oleks olnud uus, vastaks see toetuse saamise tingimustele määruse nr 14 § 13 lg 5 alusel. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et selle sätte kohaldamine pole praegu asjakohane.
5.11.Juhul, kui PRIA leidis, et tegemist ei ole uue masinaga, oleks ta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevalt pidanud välja selgitama, kas esineb alus määruse nr 14 § 13 lg-s 5 sätestatud erandi kohaldamiseks, mitte jätma selle kohaldamata üksnes põhjendusega, et kaebaja taotles toetust uue traktori ostmiseks. PRIA oleks pidanud HMS § 36 lg 2 kohaselt enne otsuse tegemist kaebajale selgitama võimalust taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kuna kaebaja ei teadnud, et vastustaja käsitab traktorit kasutatud masinana.
5.12.Õige ei ole vaideotsuse p-s 29 toodud väide, et traktor ei vastaks määruse nr 14 § 13 lgs 5 sätestatud kriteeriumile, kuna kaebaja ostis investeeringuobjekti netomaksumusega 74 500 eurot ehk maksimaalse hinna eest, mida PRIA aktsepteerib uue Traktor McCormick X7.450 traktori ostmisel. PRIA kodulehel hinnakataloogi kohta antud selgitustest nähtub, et kataloogis näidatud maksumus ei määra kauba müügihinda, vaid maksimaalse piirmäära, mille ulatuses PRIA saab toetust määrata. Reaalsed tehingud ostja ja müüja vahel toimuvad vastavalt turusituatsioonile. PRIA hinnakataloogis toodud maksumus ei väljenda traktori turuhinda. Määruse nr 14 § 13 lg-s 5 sätestatud kriteeriumi kohaselt on kasutatud masina ostmiseks tehtud kulutused abikõlblikud juhul, kui masina hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina hinnast madalam. Määruse nr 14 § 13 lg-s 5 sätestatud hinna kriteeriumit ei tule hinnata mitte hinnakataloogi vaid turuhinna alusel. 4(13)
3-20-827
5.13.Täiendavas kirjalikus seisukohas märgib kaebaja järgmist.
5.13.1.Sõiduki liiklusregistris registreerimise vajadus võib tuleneda mitmetest muudest asjaoludest peale sõiduki kasutusele võtmise, mh liisinguandjate nõue. Liising on hädavajalik laofinantseerimiseks, et oleks võimalik pidada masinate laovaru. Põllumajandusmasinate laovarud on omakorda vajalikud müügitehingute sõlmimiseks, kuna traktorite tarneaeg tehastest on ca 4-8 kuud ja ostjad ei ole nõus masinaid sellise tarneajaga ostma. Ka kindlustusandjad nõuavad kindlustatava sõiduki identifitseerimise eesmärgil sõiduki registreerimist. Registreering vajalik avalikel teedel sõitmiseks. Lisaks muutuvad kiiresti mootorsõidukitele esitatavad EL keskkonnanõuded, mis omakorda avaldab survet registreerida eelmistele nõuetele vastav sõiduk enne uute nõuete kehtima hakkamist.
5.13.2.Kuna traktori kasutamise sihipärane eesmärk on põllutööde tegemine ja mitte liikluses osalemine, siis ei ole vastustaja viidatud Riigikohtu seisukoht käesoleval juhul kohaldatav. Kuna traktori sihipärane põllutöödel kasutamine ei eelda traktori registreerimist liiklusregistris, on käesoleval juhul tegemist just sellise Riigikohtu poolt viidatud erandliku olukorraga, kus traktori esmast registreerimist ei saa lugeda traktori kasutusele võtmiseks.
5.13.3.Kui vastustaja soovib tugineda asjaolule, et vaidlusalust traktorit on kasutanud ka kolmandad isikud, tuleb tal oma väiteid tõendada. Vastustaja seda teinud ei ole. Kaebaja on juba varem selgitanud, et traktor ei ole enne kaebajale proovimiseks andmist olnud kellegi teise käes peale müüja.
5.13.4.Kuna traktor oli laofinantseerimise ja avalikel teedel sõitmise tõttu liiklusregistris 24. septembril 2014 registreeritud, oli nõutav selle korraline tehnoülevaatus hiljemalt 24. septembril 2016. Ka kasutuses mitteolevat masinat võib korralisele ülevaatusele saata 12kuuliste vahedega ning järgmise ülevaatuse aja otsustab määruse nr 39 § 12 lg 1 kohaselt ülevaataja ja mitte masina omanik, kellel on teave masina tegeliku kasutamise või mittekasutamise kohta.
5.13.5.Paljasõnaline on vastustaja väide, et traktorit, mis vastab vanuse mõttes napilt kasutatud masina kriteeriumile määruse nr 14 § 13 lg 5 alusel, ei saa pidada uueks. Traktori tootja Argo Tractorsi garantii registreerimise süsteemist nähtub, et traktorile kehtib tootja garantii alates kaebaja ja müüja vahel müügilepingu sõlmimisele järgnevast päevast 29. novembrist 2019 kuni
27.novembrini 2021. Tootja garantii algusaja põhjal võib järeldada, et traktori tootja on lugenud traktori müügihetkel uueks.
5.13.6.Asjakohatud on vastustaja väited selle kohta, et kaebaja ei ole käitunud heauskselt.
5.13.7.Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet ja kuritarvitanud kaalutlusõigust.
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
6.1.Vaidlustatud otsusega jäeti kaebajale traktor McCormick X7.450 ostmise eest toetus välja maksmata ja tunnistati taotluse rahuldamise otsus traktori osas kehtetuks põhjusel, et traktor oli ostmise hetkel kasutatud.
6.2.Määruse nr 14 § 4 lg 1 p 8 kohaselt võib toetust taotleda mobiilse masina või seadme ostmiseks. Määruse seletuskirja järgi on toetatav põllumajandussaaduste tootmiseks, säilitamiseks ja toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajalike uute mobiilsete masinate ja seadmete ostmine, kui need on ELÜPS § 99 lõigete 6 ja 7 kohaselt kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (võrdlushindade kataloog).
6.3.Määruse nr 14 § 14 p 14 kohaselt ei ole abikõlblikud kasutatud masina ja seadme ostmise kulud, välja arvatud määruse nr 14 § 13 lg 5 sätestatud juhul. Vaidlust ei ole selles, et Metsa Johani talu taotles ja talle määrati toetus määruse nr 14 § 4 lg 1 p-s 8 kirjeldatud tegevuse ehk uue traktori ostmiseks. 5(13)
3-20-827
6.4.PRIA ei nõustu kaebajaga, et vaidlusalune traktor oli müügilepingu sõlmimise ajal uus ja vastas toetuse saamise tingimustele.
6.4.1.Müügileping sõlmiti 28. novembril 2019. a. Vaidlusaluse traktori üleandmisevastuvõtmise akti kohaselt anti traktor kaebajale üle juba 30.05.2019. a. Traktor ei saanud ostmise hetkel olla uus, kuna see oli juba ca 6 kuud enne kaebaja kasutuses. Asjaolu, et müüja andis traktori kaebajale 30. mail 2019 proovimiseks (traktori sobivuse katsetamiseks) ja kaebaja seda traktorit müügilepingu sõlmimiseni vähe kasutas, ei tähenda, et traktor oli ostmise hetkel uus (mittekasutatud).
6.4.2.Üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt oli vaidlusalusel traktoril üleandmisel 170 töötundi, s.t et juba üleandmise hetkel oli tegemist kasutatud traktoriga. Kaebaja väide, et nimetatud töötunnid olid kogunenud demonstratsioonidega, ehk sisuliselt ei olnud traktorit enne kaebajale andmist sihtotstarbeliselt kasutatud, ei ole asjakohane otsustamaks, kas traktor oli ostmise hetkel uus või kasutatud. Küsimus on selles, kas traktor oli ostmise hetkel uus või oli seda kasutatud, mitte selle üle, kas tegemist oli vähe või palju kasutatud traktoriga. Ka demonstratsioonide korral teostatakse traktoriga samu tööprotsesse, mida traktorit sihtotstarbeliselt kasutades.
6.4.3.Vaidlusalust traktorit ei saa pidada uueks ka KMS § 2 lg 7 p 3 alusel. Selle sätte esimese alternatiivi kohaselt on transpordivahend uus, kui see on võõrandatud enne kuue kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest. Ehk siis transpordivahend ei ole käibemaksuseaduse mõistes kasutatud, kui ostmise hetkel on esmasest registreerimisest möödunud vähem kui 6 kuud. Vaidlusalune traktor on Maanteeameti poolt liiklusregistris registreeritud 24. septembril 2014. Liiklusseaduse § 76 lg 1 ja lg 2 alusel tuleb liikluses kasutatav mootorsõiduk liiklusregistris registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. vaidlusaluse traktori esmaseks kasutusele võtmiseks tuleb pidada selle registreerimist 24. septembril 2014 (vt Riigikohtu otsus 3-3-1-1-17 p 21, 22). Kaebaja poolt traktori ostmise hetkel (28.11.2019) oli traktori registreerimisest möödunud enam kui viis aastat. Liiklusregistri andmetel puudub traktoril läbisõidumõõdik ning traktorite puhul määratletakse nende kasutamist mitte läbitud kilomeetrite, vaid töötundide alusel. Seega on põhjendatud lähtumine KMS § 2 lg 7 p 3 esimesest alternatiivist. Tegemist ei ole maksuõigusvaidlusega ning vaidlus ei ole otseselt seotud ka KMS rakendamisega.
6.4.4.Vastustaja möönab, et Maanteeametilt saadud registritoimingute ajaloost nähtuvad tehingud ei peegelda vaidlusaluse traktori tegelikku liikumist erinevate isikute vahel või traktori tegelikku kasutamist erinevate isikute poolt. Samas ei saa selle põhjal siiski järeldada, et ainult müüja kasutuses olev traktor on uus traktor ja/või, et traktorit ei kasutatud. Pole välistatud, et sarnaselt kaebajale andis müüja traktori aastate jooksul proovimiseks või sobivuse katsetamiseks kasutada ka teistele põllumeestele.
6.4.5.PRIA ei nõustu kaebaja väitega, et enne esimeseks hoolduseks ette nähtud töötundide (500 töötundi) täitumist on sisuliselt tegemist uue masinaga. Lisaks töötundidele on mitmetele traktori osadele (nt erinevad filtrid) ette nähtud ka ajaline vahetusvälp, mistõttu tuleb traktori hooldus teostada ja teatud traktori elemendid välja vahetada 500 töötunni järel või kuue kuu tagant.
6.4.6.Vastavalt liiklusregistri tehnoülevaatuse andmetele on vaidlusalune traktor läbinud viis tehnoülevaatust. Juhul, kui traktorit ei kasutata, ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2011 a määrusega nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ järgi nõutav ka tehnoülevaatuste läbimine.
6.4.7.Traktor on toodetud taotlemise hetkest arvates enam kui 4 aastat ja 9 kuud tagasi. Traktorit, mis vastab vanuse mõttes napilt kasutatud masina kriteeriumile määruse nr 14 § 13
6(13)
3-20-827 lg 5 alusel, ei saa pidada uueks määruse nr 14 ega Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 tähenduses.
6.5.Kaebaja ei ole toetust taotledes ja maksetaotlust esitades käitunud heauskselt ja teadmisega, et soetab uue traktori. Toetuse saamine on õigus, mille taotlemisel on taotleja kohustatud tagama taotluse korrektsuse ja selles esitatud andmete õigsuse. Kaebajal oli võimalus teada saada, et tema poolt välja valitud traktor on liiklusregistris registreeritud ja demonstratsioonidel 170 töötunni ulatuses kasutatud. Garantii kehtimine ei tähenda, et tegemist on tingimata uue traktoriga. Ka ei müüda praktikas liiklusregistris registreeritud nn demomasinaid mitte kui uusi, vaid kui kasutatud masinaid.
6.6.PRIA ei ole rikkunud uurimispõhimõtet.
6.7.Juhul, kui kaebaja traktori ostmisega seotud vajadused olid muutunud ning ta soovis taotleda toetust määruse nr 14 § 13 lg 5 alusel kasutatud masina ostmiseks, oli ta kohustatud enne tegevuse elluviimist taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Sellisel juhul pidanuks ta kasutatud masina kohta esitama ka määruse nr 14 § 23 lg 1 p-s 3 ja § 23 lg 4 p-s 6 kirjeldatud dokumendid, mille alusel PRIA saanuks kontrollida, kas kavandatav muudatus vastab määruses nr 14 ettenähtud tingimustele. Kui kaebaja oleks enne tegevuse elluviimist pöördunud PRIA poole eesmärgiga saada teavet selle kohta, et ta kavatseb osta traktori, mis on Maanteeameti poolt 2014. a. liiklusregistris registreeritud ja 170 töötunni vältel demonstratsioonidel kasutatud, oleks vastustaja HMS selgitamiskohustusest tulenevalt selgitanud kaebajale nii võimalikke valikuid kui ka nendega seotud tagajärgi.
6.8.Maksetaotluse menetlemise faasis uue traktori asendamist kasutatud traktoriga ja seeläbi tegevuse toetusnõuetega vastavusse viimist ei saa käsitleda ilmse veana Euroopa Liidu õiguse tähenduses. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 59 lg-st 6 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art-st 4 tuleneb, et toetusesaaja esitatud toetuseja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente võib parandada või kohandada pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus.
6.9.Ekslik on kaebaja seisukoht, et määruse nr 14 § 13 lg-s 5 sätestatud hinna kriteeriumit tuleb hinnata mitte hinnakataloogi, vaid turuhinna alusel, millest tulenevalt ei oma hinnakataloogis näidatud traktori maksumus määruse nr 14 § 13 lg-s 5 sätestatud kriteeriumi täitmise hindamisel tähendust.
6.10.Vastustaja märgib täiendavas kirjalikus seisukohas järgmist.
6.10.1.Traktoriga avalikel teedel näitustele ja demonstratsioonidele sõitmine ongi traktori kasutusele võtmine, millega kaasneb mootorsõiduki liiklusregistris registreerimise kohustus.
6.10.2.Olukorras, kus traktor võeti demotraktorina kasutusse, ei oma hindamaks, kas traktor on uus või kasutatud, laofinantseeringust tulenev liisinglepingu sõlmimine tähendust. Toetusega soetatud uute traktorite puhul on tavapärane, et traktori esimeseks registreerimisjärgseks omanikuks on traktori ostja (toetuse saaja) või liisinguandja juhul, kui toetuse saaja ostab traktori liisinguga.
6.10.3.Arvestades, on kaebaja on varasemalt sama meetme raames uuele traktorile toetust taotlenud, ei saa toetuse andmist reguleerivad õigusaktid olla talle teadmata.
6.10.4.Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus mootorsõiduki parameetrite tõttu ei ole seda vaja registreerida või mootorsõidukit kasutatakse viisil, mis ei eelda registreerimist.
7(13)
3-20-827
KOHTU SEISUKOHT
7.Vastustaja on vaidlustatud otsusega jätnud kaebajale osaliselt välja maksmata põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse ning samas ulatuses tunnistanud kehtetuks oma varasema otsuse (tl 5-6), millega kaebaja taotlus toetuse saamiseks täies ulatuses rahuldati. Toetuse välja maksmata jäänud osa (22 350 eurot) kujutab endast traktori McCormick X7.450 ostmiseks taotletud summat.
8.Maaeluministri 03.02.2017. a määruse nr 14 "Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus" (määrus nr 14) § 4 lg-st 1 tulenevalt võib toetust taotleda taotleja omatoodetud või tootjarühma puhul tema liikmete toodetud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud töötlemata toodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks või Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud toodetest, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted, omatarbeks elektri, soojuse, vedelkütuse või gaasi (edaspidi koos bioenergia) tootmiseks vajalike tegevuste kohta, milleks on ka mobiilse masina või seadme ostmine (p 8). Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 art 45 lg 2 punkti b kohaselt on EAFRD toetuse saamise tingimustele vastavateks kuludeks uute masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni. Määruse nr 14 § 4 lõike 1 punktis 8 nimetatud toetatava tegevuse puhul on abikõlblikud erandlikult ka kasutatud masina või seadme ostmiseks tehtud kulutused, kui masina või seadme ostab taotleja, kellel on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ettevõte, ning masin või seade on toodetud taotlemise hetkest arvates vähem kui viis aastat tagasi ja selle ostmiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning nimetatud masina või seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või seadme hinnast madalam (määruse nr 14 § 13 lg 5).
9.Vastustaja on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et kuna tegemist polnud uue, vaid kasutatud traktoriga, ei ole selle ostmise kulud määruse nr 14 § 14 järgi abikõlbulikud. Samuti leidis vastustaja, et määruse nr 14 § 13 lg-s 5 sätestatud erand ei kohaldu põhjusel, et kaebaja on esitanud taotluse toetuse saamiseks, et osta uus masin. Vaidlust ei ole, et kaebaja on taotlejana toetuse saamiseks kvalifitseerunud ning ka selles, et traktor on mobiilne masin eeltoodud normide tähenduses. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja taotles toetust uue masina ostmiseks (väljavõte taotlusest, tl 32-33). Vaidluse põhisisu on selles, mida mõista praeguse kohtuasja kontekstis uue masinana (traktorina) ning kui tegemist ei ole uue masinaga, kas võiks kohalduda määruse nr 14 § 13 lg-st 5 tulenev erand.
10.Pooltel on erinev arusaam sellest, kas kaebaja soetatud traktor oli eeltoodud sätete kontekstis uus või kasutatud. Vastustaja on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses ning kohtumenetluses pidanud masinat kasutatuks järgmisi põhjendusi välja tuues: 1) traktor on Maanteeameti poolt liiklusregistris registreeritud 24. septembril 2014 (st rohkem kui 5 aastat enne selle ostmist Metsa Johani talu poolt 28. novembril 2019); 2) traktor on läbinud ajavahemikul 24. septembrist 2014 kuni 17. detsembrini 2019 mitmeid omanikuvahetusi; 3) traktorit on 170 töötunni vältel kasutatud näitustel ja töödemonstratsioonidel ning Metsa Johani talu ise on traktorit enne selle ostmist ca kuus kuud kasutanud; 8(13)
3-20-827 4) määrav pole, et kaebaja kasutas talle enne müügilepingu sõlmimist proovimiseks kasutada antud traktorit vähe. Ka demonstratsioonide korral teostatakse traktoriga samu tööprotsesse, mida traktorit sihtotstarbeliselt kasutades. 5) vaidlusalune traktor on läbinud viis tehnoülevaatust. Vastustaja leidis vaidlustatud otsuses, et vastupidiseks arvamuseks ei anna alust ka Metsa Johani talu FIE 2. veebruari 2020. a kirjas esitatud seisukohad.
11.Kohus nõustub kaebajaga, et määrus nr 14 ega Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 ei sisalda uue masina definitsiooni. Kaebaja peab mõistlikuks ja võimalikuks lähtuda analoogia korras uue transpordivahendi mõiste sisustamisel KMS § 2 lg-st 7 ning EL nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ art 2 lg-st 2b. Neist sätetest tuleneb kaebaja hinnangul kaks alternatiivset alust transpordivahendi määratlemiseks uuena: 1) sõltuvalt transpordivahendi kasutusele võtmise ja võõrandamise vahele jäävast ajaperioodi pikkusest; 2) sõltuvalt transpordivahendi sõiduajast või läbisõidu pikkusest. Kaebaja teeb neist maksuõiguse valdkonna normidest järelduse, et uueks võib lugeda ka teatud määral kasutuses olnud masinaid ning seda seisukohta saab kohaldada kaebaja arvates ka praeguses vaidluses. Vastustaja hinnangul ei ole see norm kohaldatav. Lisaks kaebaja viidatud sätetele sisaldub uue sõiduki määratlus ka näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 „Põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta“ art 3 p-s 37. Sellest sättest tuleneb, et „uus sõiduk” on sõiduk, mida ei ole varem registreeritud ega kasutusele võetud (sama määruse art 3 p 8 järgi on ka traktor sõiduk). Kohtu hinnangul on praeguse vaidluse lahendamisel uue sõiduki mõiste sisustamisel põhjendatud lähtuda pigem Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 regulatsioonist kui kaebaja viidatud maksuõiguse normidest. Määrus nr 167/2013 reguleerimisala hõlmab põllu- ja metsamajanduses kasutatavaid sõidukeid (art 2). Kaebaja leiab, et viidatud maksuõiguse normidest tulenevalt võimaldab seadusandja lugeda uueks ka pikema aja jooksul registreeritud olnud sõidukit, mida on vähe kasutatud, ning peab põhjendamatuks vastustaja lähenemist, Kohtupraktika on KMS § 2 lg 7 p 3 kohaldamisel olnud seisukohal, et näiteks müügieelne proovisõit teisaldatavate registreerimismärkidega (nn proovinumbritega) ei ole mootorsõiduki kasutusele võtmine KMS § 2 lg 7 p 3 mõttes (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-1-17, p 22). Samas on leitud, et mootorsõiduki esmane kasutusele võtmine ja registreerimine on üldjuhul õiguslikult omavahel seotud ning erandiks võivad olla vaid olukorrad, kus mootorsõiduki parameetrite tõttu ei ole seda vaja registreerida või mootorsõidukit kasutatakse viisil, mis ei eelda registreerimist. Seejuures on Riigikohus viidanud juba ülal mainitud määrusele (EL) nr 167/2013. Kohtu hinnangul ei sarnane praeguse vaidluse olustik viidatud Riigikohtu lahendis käsitatuga ning ei esinenud olukorda, kus traktorit ei olnud vaja registreerida tema parameetrite tõttu või kasutati viisil, mis registreerimist ei eeldanud. Uue traktori mõiste võib kohtu hinnangul omada erinevate õigusharude kontekstis erinevat või lausa vastupidist tähendust. Viidatud maksuvaidluses oli kaebaja eesmärgi saavutamiseks oluline tõendada, kas sõiduki tegelik kasutus algas juba enne esmast registreerimist. Praeguse vaidluse puhul aga on kaebaja huvides näidata, et hoolimata registreerimisest liiklusregistris ning kogunenud töötundidest ei ole tegemist kasutatud sõidukiga.
12.PRIA on traktorit kasutatuks lugedes esmalt märkinud, et traktor on Maanteeameti poolt liiklusregistris registreeritud juba rohkem kui 5 aastat enne selle ostmist Metsa Johani Talu poolt (traktor on registreeritud 24. septembril 2014; traktor on kaebajale üle antud 30. mail 2019 9(13)
3-20-827 (tl 35) ning arve selle eest tasumiseks väljastatud 28. novembril 2019 (tl 34)). Nende asjaolude üle vaidlust ei ole. Kohus nõustub kaebajaga, et ainuüksi liiklusregistrisse kandmisest ei saa teha järeldust, et tegemist on kasutatud sõidukiga.
13.Kaebajale traktori müünud äriühing A.TAMMEL AS on PRIA-le esitatud 9. jaanuari 2020. a kinnituskirjas märkinud, et traktor McCormick X7.450 (seerianumbriga 5W5CS15265) oli müügi hetkel uus, oli registreeritud firma nimele ning on osalenud näitustel ja töödemonstratsioonidel. Samuti seda, et traktor on kliendile üle antud 6 kuud enne arve väljastamist vastavalt omavahelisele kokkuleppele masina proovimiseks ja tehnikaga tutvumiseks (tl 9-10). Vastustaja järeldust, et tegemist polnud uue traktoriga, ei muuda kohtu hinnangul pelgalt traktori müüja kinnitus 30. mai 2020. a üleandmise-vastuvõtmise aktis (tl 35) ja 9. jaanuari 2020 kinnituskirjas (tl 9-10), et tegemist oli uue traktoriga. Masina müüja arusaam sellest, mida pidada uueks masinaks, võib lähtuda teistsugustest eeldustest, kui PRIA kui toetuste õiguspärase andmise eest vastutava asutuse oma. Kohus nõustub vastustajaga, et masina hindamisel uue või kasutatuna ei saa praegusel juhul pidada määravaks ka kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et traktori tootja Argo Tractorsi garantii registreerimise süsteemist nähtuvalt kehtib traktorile tootja garantii alates kaebaja ja müüja vahel müügilepingu sõlmimisele järgnevast päevast 29. novembrist 2019 kuni 27. novembrini 2021 (tl 62-63). Kaebaja arvates võib tootja garantii algusaja põhjal järeldada, et traktori tootja on lugenud traktori müügihetkel uueks. Tootjal ei pruugi kohtu hinnangul olla teadmist masina kasutamise mahu ja viisi kohta enne müügilepingu sõlmimist, kui see on puudutanud masina tutvustamist ja prooviks kasutada andmist.
14.Vastustaja on tuginenud ka asjaolule, et liiklusregistrist nähtub sõiduki registreerimise ajaloos mitmeid erinevaid omanikuvahetusi. Ilmneb, et traktori algseks omanikuks oli 24. septembri 2014 esmakande kohaselt müüja (A. TAMMEL AS), ajavahemikus 11. detsembrist 2014 kuni 11. detsembrini 2019 Swedbank Liising AS ja alates 12. detsembrist 2019 taas müüja. Kaebaja selgituste kohaselt oli tegemist nn laofinantseeringuga, mille eesmärgiks oli vabastada traktori kui suure väärtusega laovaru all kinni olevat raha ehk ettevõtte lühiajalise finantseerimisega kaubavaru tagatisel, kuid tegelikult oli traktor müüja valduses ja kasutuses. Nende selgituste põhjal nõustub kohus, et tegemist ei pruukinud olla traktori liikumisega erinevatelt omanikelt/valdajatelt järgmistele, kes kõik oleks traktorit omakorda kasutanud. Kaebaja on esitanud ka selgitused ja tõendid selle kohta, et kasutajateks oli müüja esindajad ja töötajad (tl 60-61). Seega ei ole omanike vahetus eelkirjeldatud moel kohtu hinnangul määrav asjaolu traktori määratlemisel uuena või kasutatuna. Samas ei eita kaebaja ka osutatud selgitustes, et müüja ise traktorit siiski kasutas ning andis traktori proovimiseks kasutada ka enne müügilepingu sõlmimist kaebajale.
15.Vaidlust pole selle üle, et traktori ostmise ajaks oli masinal kogunenud 170 töötundi ning see on ka fikseeritud traktori üleandmise-vastuvõtmise aktis (tl 35). Pooled on erineval arvamusel, kas tegemist on kasutamisega tähenduses, mis välistab traktori käsitamise uuena määruse nr 14 § 14 p 14 tähenduses. Kaebaja rõhutab, et need töötunnid on kogunenud demonstratsioonidega. Samuti seda, et on küll alates 30. maist 2019 saanud katsetada traktori sobivust, kuid kuni müügilepingu sõlmimiseni 28. novembril 2019 seisis traktor peamise osa ajast kasutuseta. On ilmnenud, et vaide esitamise ajaks (10. märts 2020) oli traktoril kogunenud 447,4 töötundi. Kaebaja on toonud võrdluseks, et kui traktori kasutuseaks on 10 000 kuni 15 000 töötundi ning praktikast teadaolevalt isegi 30 000, on praegu vaidlusaluse traktori näol tegemist sisuliselt uue masinaga. 10(13)
3-20-827 Kohus nõustub vastustajaga, et küsimus on selles, kas traktor oli ostmise hetkel uus või oli seda kasutatud, mitte selle üle, kas tegemist oli vähe või palju kasutatud traktoriga. Samuti nõustub kohus vastustajaga selles, et ka demonstratsioonide korral teostatakse traktoriga samu tööprotsesse, mida traktorit sihtotstarbeliselt kasutades ning töötunnid on kogunenud neid protsesse demonstreerides ja katsetades. Kuigi traktori töötunde saab eeltoodud teabe järgi pidada väheseks, on traktorit siiski nii müüja kui ka kaebaja enda poolt kasutatud pika aja vältel (4 aastat 9 kuud).
16.Vastustaja on tuginenud ka asjaolule, et kõnealune traktor on läbinud korduvalt tehnoülevaatuse. Kaebaja selgituste kohaselt oli traktor laofinantseerimise ja avalikel teedel sõitmise tõttu liiklusregistris 24. septembril 2014 registreeritud, oli nõutav selle korraline tehnoülevaatus hiljemalt 24. septembril 2016. Ka kasutuses mitteolevat masinat võib korralisele ülevaatusele saata 12-kuuliste vahedega. Seda enam, et järgmise ülevaatuse aja otsustab määruse nr 39 § 12 lg 1 kohaselt ülevaataja ja mitte masina omanik, kellel on teave masina tegeliku kasutamise või mittekasutamise kohta. Kohtu hinnangul ei tõendaks tehnoülevaatuste läbimine üksikult võttes traktori kasutamist. Samas kinnitavad regulaarsed tehnoülevaatused omaniku soovi masinaga liikluses osaleda ja seda kasutada.
17.Kohus nõustub vastustajaga, et traktorit ei ole põhjendatud määratleda uuena põhjusel, et traktori esimene hooldus on ette nähtud 500 töötunni täitumisel, kuid kõnealusel traktoril pole selline hulk töötunde täitnud. Kohus peab põhjendatuks vastustaja seisukohta, et 500 töötunni järel on hooldus ette nähtud masina kasutamise tõttu ning väljavahetamist vajavad teatud masina detailid (tl 20, tõlge tl 59).
18.Arvestades eelnevat, seejuures eriti tõendatud töötunde ja müüja ning kaebaja kinnitusi, et masinat tegelikult vähemalt mingis mahus kasutati, nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et tegemist oli määruse nr 14 §14 p 14 mõttes kasutatud traktoriga.
19.Kaebaja ja vastustaja on erineval arusaamal selles, kas praeguses asjas on kohaldatav määruse nr 14 § 13 lg 5, mille järgi on erandlikult abikõlbulikuks kasutatud masina ostmiseks tehtud kulutused. Vastustaja on seisukohal, et see säte praegusel juhul ei kohaldu, kuna kaebaja pole taotlenud toetust kasutatud, vaid uue masina ostmiseks. Vaidlust ei ole, et taotlus on esitatud uue masina ostmiseks (vt ka ülal otsuse p 9). Kaebaja peab sätet kohaldatavaks. Samuti märgib kaebaja, et kui PRIA leiab, et kaebajal oli võimalus taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist, oleks ta pidanud HMS § 36 lg 2 kohaselt enne otsuse tegemist kaebajale seda võimalust selgitama. Kaebaja väitel ei teadnud ta, et vastustaja käsitab traktorit kasutatud masinana ega osanud seetõttu ise sellist muutmist taotleda. Määruse nr 14 seletuskirja1 kohaselt toetatakse kuni viie aasta vanuste kasutatud masinate ja seadmete (sh põllutöömasinad, haakeriistad) ostmist. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 807/2014 artikli 13 punkti b kohaselt sätestavad liikmesriigid oma maaelu arengu programmides tingimused, mille kohaselt võivad kasutatud tehnika ostmise kulud olla toetuskõlblikud. Need tingimused on sätestatud eelpool tsiteeritud määruse nr 14 § 13 lg-s 5.
20.Kohus nõustub vastutajaga, et kuna taotlus oli esitatud uue masina ostmiseks, ei saanud vastustaja toetuse väljamakset otsustades minna ise automaatselt üle määruse nr 14 § 13 lg 5 kohaldamisele. Nagu selgitab kohtumenetluses ka vastustaja, tulnuks kaebajal kasutatud masina
3-20-827 ostmiseks toetuse saamiseks enne tegevuse elluviimist taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja esitama dokumendid, mida nõutakse kasutatud masina ostmisel toetuse taotlemisel (määruse nr 14 § 23 lg 1 p 3 ja § 23 lg 4 p 6). Kaebajal on õigus, et vastustaja ei ole talle selgitanud, olles veendunud, et tegemist pole uue traktoriga, sellise muutmistaotluse esitamist. Samas oli vastustaja teinud kaebajale oma 3. jaanuari 2020. a dokumendis „Järelepärimine maksetaotluse menetlemisel 41001900133“ (tl 43-44) teatavaks, miks on tekkinud kahtlus selles, kas ostetud traktor on käsitatav uuena. Samas teavitas vastustaja kaebajat ka tagajärjest, et maksetaotlus jääb rahuldamata, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui ei ole täidetud kõik toetuse saamiseks kehtestatud nõuded. Vastustaja on kohtumenetluses arvamusel, et kui kaebaja oleks enne tegevuse elluviimist pöördunud PRIA poole teabe saamiseks ning selgitanud, et kavatseb osta traktori, mis on Maanteeameti poolt juba 2014. a. liiklusregistris registreeritud ja 170 töötunni vältel demonstratsioonidel kasutatud, oleks vastustaja talle haldusmenetluse seadusest tulenevat selgitamiskohustust täites kaebajale selgitanud nii võimalikke valikuid kui ka nendega seotud tagajärgi. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustajal puudus kohustus taolist selgitust kujunenud olukorras anda. Vastustaja selgitustest nähtuvalt oli kaebaja ka varem uue traktori soetamiseks toetust taotlenud, mistõttu tal oli kujunenud vastav kogemus toetuse saamise nõuetest. Põhjendatud on ka vastustaja arvamus, et tegemist polnud ilmselge veaga toetus- või maksetaotluses, mida võib parandada või kohandada igal ajal pärast taotluse esitamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 59 lg-le 6 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art-le 4.
21.Kaebaja väidab uurimis- ja selgitamiskohustuse rikkumist. Kohtu hinnangul ei ole vastutaja menetluses olnud selliseid rikkumisi, mis võinuks viia teistsugusele otsustamisele. Väite osas, et vastutaja ei selgitanud välja tehinguid, mida müüja väidetavalt traktoriga on teinud, leiab kohus, et vastustaja on piisavalt põhjendanud, millistele asjaoludele ta tugineb oma hinnangutes traktori kasutamisele. Selgitamiskohustuse osas võttis kohus seisukoha eelnevalt otsuse p-s 20. Vastustaja esitas enne vaidlustatud otsust tehtud järelepärimises (tl 43-44) taotlejale nii küsimusi asjaolude selgitamiseks kui ka oma seisukoha, et ei pea talle teadaolevatel asjaoludel traktorit uueks. Sellega täitis vastustaja lisaks uurimiskohustusele ka ärakuulamiskohustust. Lisaks võimalusele olla ära kuulatud haldusmenetluses on kaebajal olnud võimalus oma seisukohti ja vastuväiteid esitada ka kohustusliku vaidemenetluse raames. Kaebaja heidab vastustajale ette ka kaalumisvigu. Kohtu hinnangul puudus vastutajal kaalumisruum toetuse maksmata jätmise otsustamisel, kui ta oli jõudnud veendumusele, et kõnealust traktorit ei saa pidada uueks ning selle soetamise kulu pole abikõlblik (määruse nr 14 § 14 p 14).
22.Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei ole alust ja kaebus jääb rahuldamata.
MENETLUSKULUD
HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
12(13)
3-20-827 Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud sellest sättest tulenevalt tema kanda. Vastustaja menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad vastavalt HKMS §109 lg 1 lsle 4 samuti tema enda kanda.