Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-20-1486 1) XX saabus 08.08.2020 Tallinna lennujaama (lend nr FR4764 Bergamo–Tallinn). Isik esitas piiripunktis Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikele Gambia Vabariigi passi nr XXXXXXXX (kehtivusaeg 14.04.2016–14.04.2021), mille kohaselt on tegemist Gambia Vabariigi kodanikuga (sündinud XX.XX.XXXX). Isik esitas Itaalia elamisloa nr I12824155 (kehtivusaeg 08.01.2018–07.01.2020). Isik soovis minna laevaga Tallinnast Helsingisse, et oma tüdruksõpra külastada. Isik väitis, et tal on Itaalias pooleli elamisloa pikendamise taotlemine ja ta ei teadnud, et sel ajal ei tohi ta väljaspool Itaaliat reisida. Isik lubas samal päeval osta lennupiletid tagasi Itaaliasse; 2) PPA ametnikud pidasid 08.08.2020 kell 22.00 isiku VSS § 15 lg 1, lg 2 p-de 1 ja 3, lg 3 ning § 19 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Kuna isikul puudus välismaalaste seaduse (VMS) § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks, tehti talle 10.08.2020 ettekirjutus nr 1052032933 Eestist vabatahtlikult lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 17.08.2020; 3) isik edastas 10.08.2020 kell 20.30 PPA amentikule WhatsApp mobiilirakenduse kaudu soomekeelsed lennupiletite broneeringud (Tallinn–Viin–Milano). 4) Tallinna kordoni ametnikke teavitati 10.08.2020 kell 21.05, et isik soovib osta Lootsi 13D terminalis laevapiletit Soome. Isik peeti 10.08.2020 kell 21.30 VSS § 15 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel 48 tunniks kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. PPA lühendas 11.08.2020 otsusega nr 1052032933 alates 11.08.2020 lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. PPA koostas lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli nr 1052032933 ja isiku suhtes kohaldati Eestisse ja Schengeni viisaruumi sissesõidukeeldu viieks aastaks; 5) isik väitis, et ta jalutas linnas, eksis ja sattus merepiirkonda. Talle ostsid laevapiletid Helsingisse kaks politseiametnikku, kuid ta ei soovinud Soome minna. Lennupiletid broneeris Itaalias elav sõber. Seejärel väitis isik, et piletid ostis hoopis sõbra tuttav, kes elab Soomes. Lõpuks väitis isik, et lennupiletite kohta edastas informatsiooni tema sõber O, kes elab Soomes; 6) isik väitis, et ta saabus Itaaliasse koduriigis olevate usuliste probleemide tõttu 2013. a-l. Samas on isiku passis piiriületustempli jäljend Gambia Vabariiki sisenemise (30.09.2019) ja väljumise (24.11.2019) kohta; 7) isikul ei ole seaduslikku alust riigis viibimiseks. Tema Itaalia elamisluba ei kehti. Isikust lähtub põgenemisoht VSS § 15 lg 2 p 1 mõttes. Isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning tal puudub luba Eestis viibida (VSS § 68). Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et Itaalias elamisloa taotlemise ajal ei tohtinud ta Itaaliast väljapoole reisida. Isik soovis enda nimel oleva broneeringu alusel osta piletit Soome. Isik oleks oma teekonda jätkanud, kui teda poleks teist korda kinni peetud. Kuigi isik on avaldanud soovi naasta Itaaliasse, ei ole teavet selle kohta, et tal oleks Itaaliasse sisenemiseks seaduslikku alust. Itaalia ametivõimud pole 08.08.2020 järelepärimisele vastanud; 8) leebemaid järelevalvemeetmeid pole võimalik kohaldada. Isikul puudub Eestis elukoht, perekonnaliikmed. Samuti pole tal raha elamiseks. PPA-l on alust arvata, et isik võib vabaduses olles hakata menetlusest kõrvale hoiduma ning lahkuda Eestist. Isik on tegutsenud ebausaldusväärselt. Isik lubas lahkuda Itaaliasse, kuid üritas seejärel lahkuda Soome. Seoses vähese lennuliiklusega pole võimalik isikut 48 tunni jooksul välja saata.

2(4)

3-20-1486 2) põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne abinõu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Isikut on lubatud pidada kinni kinnipidamiskeskuses, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, temast lähtub põgenemisoht ja kinnipidamine kui meede pole ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (VSS § 15 lg 1 ja lg 2 p 1). Isiku põgenemisohtu on võimalik jaatada, kui ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8).

Isik on Gambia Vabariigi kodanik ja ta saabus Itaaliast Eestisse kehtivuse kaotanud Itaalia elamisloaga. Isikul ei ole teisi kehtivaid õiguslikke aluseid Schengeni viisaruumis, sh Eestis viibimiseks. Kuna isikul puudus kehtiv õiguslik alus Schengeni viisaruumis viibimiseks ja selles liikumiseks, on ta üritanud Eesti välispiiri ületada ebaseaduslikult, mille PPA tõkestas (vt käesolev määrus, p 1 alap-d 1 ja 2). Seega esineb VSS § 68 p 8 mõttes põgenemisoht.

Isiku enda tegevus lubab järeldada temast lähtuvat põgenemisohtu lisaks VSS § 68 p-s 8 märgitule. Isik lahkus Itaaliast kehtetu Itaalia elamisloa alusel. Kuna isik väitis, et ta taotles Itaalias uut elamisluba, pidi ta olema teadlik, et elamisluba on kehtivuse kaotanud. Isik ei saa eeldada, et Schengeni viisaruumis on õigus liikuda olukorras, kus viibimise õiguslik alus on kehtivuse kaotanud.

Isiku kavatsus oli kasutada Eestit transiitmaana ja minna Soome. Pärast seda, kui isik oli 08.08.2020 esmakordselt kinni peetud ja teda oli kohustatud vabatahtlikult Eestist lahkuma,

3(4)

3-20-1486 lubas ta pöörduda tagasi Itaaliasse. Isik esitas 10.08.2020 kell 20.30 PPA ametnikule kinnituse lennubroneeringu (Tallinn–Viin–Milano) kohta. Seejärel teavitati samal kuupäeval kell 21.05 PPA-d, et isik soovib Lootsi 13D terminalis osta piletit kell 22.30 Soome väljuvale laevale. Vastuolulised on isiku seletused ka Gambia Vabariigist lahkumise aja kohta (vt käesolev määrus, p 1 alap 6). Ringkonnakohtu hinnangul on isik oma tegevusega, kus tema sõnad ja teod ei lange kokku, loonud olukorra, milles võib pidada piisavalt tõenäoliseks seda, et ta ei kavatse lahkumiskohustuse täitmise menetluse ajaks Eestisse jääda. Samuti puuduvad tal Eestiga isiklikud, majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed, mis võimaldaksid põgenemisohtu vähendada. Põgenemise kohta antav ohuprognoos ei nõua seda, et põgenemise oht oleks tegelikkuses ka realiseerunud. Põgenemise ohu jaatamiseks piisab selle piisavast tõenäosusest. Praegusel juhul piisav tõenäosus selleks esineb.

Isiku Eestist väljasaatmist ei ole põhjust pidada praeguses menetlusstaadiumis perspektiivituks. Väljasaatmine on faktiliselt välistatud, kui on selge, et puudub vastuvõttev riik. Sellise olukorraga oleks tegemist siis, kui välisriik, kuhu isikut tahetakse saata, ei võta väljasõidukohustuse sundtäitmise korras isikut ühelgi juhul vastu (Riigikohtu 19.06.2011 otsus asjas nr 3-3-1-84-11, p 29).

Isiku enda eelnev tegevus lubab järeldada, et leebemad järelevalvemeetmed ei kõrvalda isikust lähtuvat põgenemise ohtu. Isik pole eelnevalt näidanud üles seda, et ta tegutseks kooskõlas sellega, mida ta ise on eelnevalt lubanud. Seejuures võib põgenemisoht muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus haldusasjas nr 3-31-93-16, p 12). Seetõttu ei saa praeguses olukorras isiku kinnipidamist kuni 12.10.2020 pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks meetmeks. Asjaolusid, mis tingiksid kohaldatava meetme ebaproportsionaalsuse, ei esine.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.