Määruse tegemise aeg ja koht 18.09.2020, Tallinn Haldusasja number
3-19-958
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Birgit Siim Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – XX
Asja läbivaatamine
16.09.2020
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.11.2020 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik XX (sündinud XX XX XXXX) vabanes 22.05.2019 Viru Vanglast Viru Maakohtu 15.11.2016 kohtuotsusega nr XXXXXX määratud karistuse kandmisest ennetähtaegselt.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 15.04.2019 otsusega nr 15.3-3.4/2017/286-1 XX tähtajalise elaniku elamisloa kehtetuks alates 15.04.2019 ning tegi ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis kuulus sundtäitmisele kinnipidamisasutusest vabanemisel. XX ei ole PPA 15.04.2019 otsust vaidlustanud.
3.Tartu Halduskohus andis 22.05.2019 määrusega PPA-le loa XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 06.06.2019.
4.Tallinna Halduskohus pikendas 31.05.2019 määrusega PPA-le antud luba XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni 30.09.2019.
3-19-958
5.Tallinna Halduskohus on 26.09.2019 ja 24.01.2020 määrustega pikendanud PPA-le antud luba XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni 24.03.2020.
6.Tallinna Halduskohus pikendas 19.03.2020 määrusega PPA-le antud luba XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni 19.07.2020. Tallinna Ringkonnakohus muutis 21.04.2020 määrusega Tallinna Halduskohtu 19.03.2020 määruse põhjendusi.
7.Tallinna Halduskohus pikendas 19.07.2020 määrusega PPA-le antud luba XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni 19.09.2020.
8.PPA esitas 14.09.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 alusel kahe kuu võrra, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus. 1) Vanglast vabanemisest alates puudub XX seaduslik alus Eesti Vabariigis (EV) viibimiseks. PPA tegi ettekirjutuse Eestist lahkumiseks kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele kinnipidamisasutusest vabanemisel. Lahkumisettekirjutus kuulub koheselt sundtäitmisele VSS § 72 lg 2 p 7 alusel, mis sätestab, et välismaalasel on kohustus lahkuda pärast vanglast vabanemist. Pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse välismaalane vastavalt VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 EV-st välja VF-i. 2) XX on VF-i kodakondsus, mis tekitab tema ja VF-i vahel õigusliku sideme koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Lisaks VF kodakondsusele on isiku emakeeleks vene keel. Kuna isikul on sihtriigi kodakondsus ning valdab vabalt ka sihtriigi keelt, siis võib eeldada, et isikul ei ole raskusi Venemaal elama asumisel, töökoha leidmisel ja riiki lõimumisel. 3) XX toime pandud kuriteod on seotud isiku majanduslike raskustega ning sõltuvusprobleemidega. Ta on kriminaalkorras karistatud 14 korral, vanglas on kandnud karistust 9 korda, üldjuhul varavastaste süütegude eest. Viimase kuriteo kahe episoodina lisandus mootorsõiduki juhtimine narkojoobes ja asja omavoliline kasutamine. Vanglas töötama ei olnud võimeline seoses töövõimetusega ning ei olnud võimeline osalema sotsiaalprogrammis tulenevalt tervislikust seisundist. Enne vangistust elas isik sotsiaalmajas, kuid hetkel sissekirjutus ja elukoht Eestis puudub. Isikul on 7 klassi haridust ning ta ei valda eesti keelt. Erialased oskused puuduvad, varasemalt on olnud tööga hõivatud kaupluses abitöölisena. 4) XX vanemad on surnud. Üks vend on kriminaalkorras karistatud ja teine vend, kellega XX koos kuriteo toime pani, kannab vanglakaristust. Esineb alkoholi tarvitamise risk ning vanglas on diagnoositud alkoholisõltuvus ja enne vangistust süstis paar korda päevas amfetamiini. XX suhtlemisoskustes nähtub puudusi, tihtipeale ei mõista esitatud küsimust ning on aeglase mõtlemise ja kehva enese väljendamisoskusega. Vangistuses oli rahumeelne. Isik ei väärtusta ühiskonnas olevaid norme ja reegleid ning ta ei ole näinud mõtet piirata oma käitumist teiste heaolu nimel. Arvab, et igaüks on väljas ainult iseenda eest. 5) XX on peamiselt toime pannud varavastased kuriteod, mis viitavad mh sellele, et tal on majanduslikke raskusi ühiskonnas toimetulemisel. Samuti viitab kuritegude korduvus sellele, et isik ei ole oma varasematest tegudest õppinud ning on valmis õiguskorda rikkuma. Kriminaalasjas nr XXXXXX XX vabastati ennetähtaegselt, kuid 02.02.2018 pöörati karistus uuesti täitmisele, sest isik ei täitnud talle seatud kohustusi. PPA hinnangul näitab isiku selline käitumine tema suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab alust arvata, et isik ei pruugi täita talle pandud lahkumiskohustust. Põgenemisohtu suurendab ka asjaolu, et Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt on isikul diagnoositud alkoholi ja narkootikumide sõltuvus, mistõttu
2(5)
3-19-958 ei pruugi XX leebemate järelevalve meetmete kohaldamisel PPA-le lahkumiskohustuse sundtäitmiseks kättesaadav olla. 6) XX oli teadlik kuritegude toimepanemise keelatusest ja nendega kaasnevatest tagajärgedest, ent vaatamata sellele jätkas kuritegude toimepanemisega. Isik ei ole muutnud oma suhtumist kehtivasse õiguskorda pärast karistuse ärakandmist. PPA hinnangul ei ole alust arvata, et isik oma elustiili muudab ja kuritegelikust elust loobub. Eeltoodu viitab sellele, et isik on ka tulevikus võimeline toime panema õigusrikkumisi, milleks antud juhul võib olla lahkumiskohustuse mittetäitmine. 7) VSS § 10 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel. XX ei ole oma senise käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et oleks alust arvata, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid lahkumiskohustuse täitmise. PPA hinnangul kaasneb oht, et XX hakkab leebemate järelevalve meetmete kohaldamisel lahkumiskohustuse sundtäitmise menetlusest kõrvale hoidma. PPA andmetel ei ole isikul ka Eestis selliseid sotsiaalseid sidemeid (vanemad on surnud ning üks vendadest viibib vanglas), mis õigustaksid leebemate järelevalvemeetmete rakendamist. Rahvastikuregistri andmed ei kinnita isiku väiteid tema elukoha registreerimisest Kohtla-Järvel. Registris on isiku viimaseks elukohaks (perioodil 20.06.2014-23.05.2015) märgitud Narva linn. 8) Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2020 kohtumääruses nr 3-19-958 (p 16) on kohus asunud seisukohale, et kuna isiku elamisluba on kehtetuks tunnistatud ning talle on tehtud lahkumisettekirjutus, siis sellises olukorras on võimalik jaatada suuremat tõenäosust, et isik võib hoiduda võimalikust väljasaatmisest kõrvale. Kaebaja puue ja dokumentide puudumine põgenemisohtu ei maanda. Isik on korduvalt väljendanud Venemaale mittemineku soovi põhjendusega, et seal ei pakuta talle vajalikku ravi. 9) Vaatamata VF-i poolt tagasilükkavale vastusele peab PPA jätkuvalt võimalikuks, et XX kodakondsusjärgne riik tagasivõtutaotluse rahuldab ja isikule reisidokumendi väljastab, kuna rõhub korduvates saadetud dokumenteerimistaotlustes lepingust tulenevatele tingimustele ning lepingu osapoolte kohustustele (ning nende rikkumisele VF-i poolt) enda kodanikud tagasi võtta. Eelpool toodust tulenevalt ei saa isiku väljasaatmist lugeda perspektiivituks ning seda toetab ka PPA varasem isikute dokumenteerimise praktika koostöös VF-ga (haldusasjad nr 318-629 ja nr 3-19-1690). Alates 18.07.2019 on PPA edastanud XX osas lisaks tagasivõtutaotlusele korduvaid päringuid ja taotlusi EV Välisministeeriumi vahendusel. Samuti on PPA viidanud korduvate taotluste edastamisel VF-i poolse tagasivõtulepingu rikkumisele. XX dokumenteerimiseks on pöördutud nii VF-i Suursaatkonna kui ka VF-i Siseministeeriumi poole, kuid käesolevaks ajaks isikule reisidokumente väljastatud ei ole. Viimases VF-i poolt saabunud vastuskirjas (09.03.2020) kinnitab VF, et isik on VF kodanik ning et talle on varem väljastatud VF pass. Need on lepingust tulevad piisavad põhjused tagasivõtutaotluse rahuldamiseks. 10) Isiku kinnipidamisetähtaja pikendamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamistähtaja pikendamine aitab tagada, et isik oleks kättesaadav väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseni. Kuigi kinnipidamistähtaja pikendamine kinnipidamiskeskuses riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA-le teadaolevalt ei ole XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Käesolevaks ajaks on isik viibinud kinnipidamiskeskuses VSS-i alusel ca 16 kuud.
PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
3(5)
3-19-958
10.XX selgitas kohtule, et ta ei ole nõus VF saatmisega. VF ei kavatse teda vastu võtta, sest ta on sündinud Narva linnas, Eestis. Isikut ei seo miski Venemaaga – ta pole seal ligikaudu 20 aastat käinud. Isik ei nõustu sellega, et peab ikka veel kinnipidamiskeskuses viibima. Tal on Narva linnas sugulased, kes teda vabaduses olles aitaksid (onu- või tädipojad).
KOHTU PÕHJENDUSED
11.VSS § 25 lg 1 sätestab, et halduskohus pikendab PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. VSS § 15 lg 1 järgi võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Lisaks peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 p-s 1 on sätestatud, et välismaalast võib kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.
12.Kohus leiab, et XX seotud asjaolud kogumis annavad aluse järelduseks, et põgenemise oht on jätkuvalt olemas (VSS § 15 lg 2 p 1).
XX
VSS § 68 p 4 sätestab, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. XX on 14 korda kriminaalkorras karistatud ning ta on vanglakaristust kandnud 9 korda. Kohtupraktikast tulenevalt on isikust lähtuva ohu hindamisel võimalik arvesse võtta mh minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus haldusasjas nr 33-1-1-14, p-d 17 ja 19; 04.04.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-03, p 51). Varasem karistatus viitab isiku kalduvusele rikkuda ühiskonnas kehtestatud norme. Isiku elamisluba on kehtetuks tunnistanud ning talle on tehtud lahkumisettekirjutus. Sellises olukorras on suur tõenäosus, et isik võib hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma. Varasemalt on käesolevas asjas leitud, et isiku puue ja dokumentide puudumine põgenemisohtu ei maanda (Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2020 määrus nr 3-19-958, p 16). Seega leiab kohus, et isiku puhul esineb jätkuvalt VSS § 15 lg 2 p-s 1 nimetatud alus tema kinnipidamiseks.
13.Tallinna Ringkonnakohus on oma 21.04.2020 määruses nr 3-19-958 (p 17) selgitanud, et väljasaatmine on faktiliselt välistatud, kui on selge, et puudub vastuvõttev riik. Sellise olukorraga oleks tegemist siis, kui välisriik, kuhu isikut tahetakse saata, ei võta väljasõidukohustuse sundtäitmise korras isikut ühelgi juhul vastu. Praegusel juhul saab aga VF-i endiselt pidada vastuvõtvaks riigiks, kust dokumentide taotlemine ei ole lõppenud ega muutunud võimatuks. PPA on alates 18.07.2019 Välisministeeriumi kaudu pöördunud VF-i Siseministeeriumi poole isiku dokumenteerimiseks ja saatnud korduvaid noote (viimati 10.08.2020). Kuigi VF on kahel korral (s.o 04.11.2019 ja 13.02.2020) keeldunud isiku tagasivõtmisest, on PPA hinnangul tegemist VF poolse tagasivõtulepingu rikkumisega ning seda põhjusel, et VF on keeldunud isikut dokumenteerimast lepingus mitte sätestatud alusel. Kohtu hinnangul puudub praegusel hetkel veel mõistlik põhjus arvata, et väljasaatmismenetlus 4(5)
3-19-958 ei lõppe tulemuslikult (ehk väljasaatmine on muutunud ilmselgelt võimatuks). Seda seisukohta toetab eeskätt asjaolu, et EV ja VF-i praktikast on varasemalt näiteid, kuis VF on algselt keeldunud isiku tagasivõtmisest, ent pärast korduvat pöördumist siiski tagasivõtutaotluse rahuldanud (vt Tallinna Halduskohtu 01.11.2019 määrus asjas nr 3-19-1610, p 16, Tallinna Halduskohtu 12.09.2019 määrus asjas nr 3-18-629, p 10).
14.Kohus nõustub PPA-ga, et VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi tagada väljasaatmise menetluse lõpuleviimist. Kuna isiku puhul esineb põgenemisoht, võivad muud järelevalvemeetmed olla ebatõhusad. Lisaks tuleb isiku puhul arvestada varasemat usalduse kuritarvitust vabaduses viibides. XX vabastati kriminaalasjas nr XXXXX ennetähtaegselt vanglast, kuid käitumiskontrolli reeglite rikkumise tõttu tuli karistus uuesti täitmisele pöörata. Isik tarvitas vabaduses olles korduvalt narkootikume ning ei viibinud talle määratud elukohas. On alus kahtlustada, et sama võib korduda kinnipidamiskeskusest vabastamise korral (Tallinna Halduskohtu 19.03.2020 määrus nr 3-19-958, p 17.2).
15.Isik paigutati kinnipidamiskeskusesse 22.05.2020. Kuna VSS § 25 lg 2 näeb kinnipidamiskeskuses kinnipidamise maksimaalseks ajaks ette 18 kuud, siis ei ole kohtul põhjust XX kinnipidamise aega pidada ebaproportsionaalselt pikaks. Teisi asjaolusid, mis tingiksid kohaldatava meetme ebaproportsionaalsuse, ei esine. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
16.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus pikendab XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.11.2020 (kaasa arvatud). PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.