Artemi Kurvitsa (Kurvits) kaebus Viru Vangla 12. juuni 2020. a käskkirja nr 3-20/1-2/196 ja Viru Vangla 24. juuli 2020. a vaide tagastamise otsuse nr 6-12/197-2 peale ning kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Artemi Kurvitsa kaebus.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Artemi Kurvits esitas 28. juulil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendas rahulolematust, et talle ei tagata hõivatust õiglaste töötingimustega (s.o vähemalt kaheksa tundi päevas), ta paigutati kambrisse koos B. Barmotiniga ning ta paigutati Viru Vangla 12. juuni 2020. a käskkirja nr 3-20/1-2/196 alusel lukustatud isoleeritud kambrisse. Kaebaja palus vanglalt välja nõuda eelnimetatud käskkirja, selle peale esitatud vaide ning Viru Vangla 24. juuli 2020. a vaide tagastamise otsuse nr 6-12/197-2. Kaebaja palus tunnistada vangla dokumendid tühisteks ning kohustada Viru Vanglat hüvitama kahju vastavalt kohtu äranägemisele. Kaebaja palus lisada praeguses asjas esitatud avalduse 10. mail 2020 kohtule esitatud avalduse juurde. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi määramiseks.
2.Viru Vangla kinnitas 13. augusti 2020. a vastuses kohtunõudele, et A. Kurvits ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses 12. juunil 2020 suletud kambrisse paigutamisega ega eelneval päeval toimunud kallaletungiga. Ühtlasi edastas vangla kaebuses viidatud dokumendid.
3.Viru Vangla edastas 26. augustil 2020 A. Kurvitsa poolt 2020. aastal esitatud eestikeelsed pöördumised, et tõendada A. Kurvitsa riigikeele oskust.
4.Viru Vangla kinnitas 3. septembri 2020. a vastuses kohtunõudele, et A. Kurvits ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses töö tagamisega või B. Barmotiniga ühte
3-20-1428 kambrisse paigutamisega. Vangla edastas A. Kurvitsa kahjunõuded seoses tema töölt eemaldamisega (nr 6-16/83-1 ja nr 6-16/129-1) ning muud pöördumised seoses talle töö võimaldamisega (nr 6-10/20431-1 ja 6-10/20659-1).
KOHTU SEISUKOHT
5.Kaebaja palus lisada praeguses asjas esitatud avalduse 10. mail 2020 kohtule esitatud avalduse juurde. Kohus selgitab, et kaebaja poolt 10. mail 2020 esitatud kaebus haldusasjas nr 3-20-901 on tagastatud. Seetõttu ei lisa kohus praeguses asjas esitatud kaebust haldusasja nr 3-20-901 juurde, vaid menetleb kaebust eraldiseisva haldusasjana.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebuse sõnastusest võib järeldada, et kaebaja soovib vaidlustada vangla dokumente, sealhulgas Viru Vangla 24. juuli 2020. a vaide tagastamise otsust nr 6-12/197-2. Kohus selgitab, et vaide tagastamise otsus pole haldusakt, mistõttu ei saa nõuda selle tühistamist. Praegusel juhul on asjakohane Viru Vangla 12. juuni 2020. a käskkirja nr 3-20/1-2/196 tühistamise nõue ning selle nõude menetlusse võtmise otsustamisel kontrollib kohus muu hulgas, kas kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks. Kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks siis, kui vaide tagastamine oli õigusvastane. Seega hindab kohus vaide tagastamise otsuse õiguspärasust, kui kontrollib, kas Viru Vangla 12. juuni 2020. a käskkirja nr 3-20/1-2/196 tühistamise nõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud (vt ka praeguse määruse punkt 8). Puudub vajadus vaide tagastamise otsuse eraldi vaidlustamiseks ning kohus ei käsita seda eraldiseisva nõudena. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja on esitanud nõuded Viru Vangla 12. juuni 2020. a käskkirja nr 3-20/1-2/196 tühistamiseks (HKMS § 37 lõike 2 punkt 1) ning vaidluse asjaoludega (12. juunil 2020 suletud kambrisse paigutamisega ning eelmisel päeval toimunud kallaletungiga, õiglaste töötingimustega tööga hõivatuse (s.o vähemalt kaheksa tundi päevas) tagamata jätmisega ning B. Barmotiniga ühte kambrisse paigutamisega) põhjustatud kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel (HKMS § 37 lõike 2 punkt 4).
7.HKMS § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8.Kaebaja on esitanud kohtule nõude Viru Vangla 12. juuni 2020. a käskkirja nr 3-20/1-2/196 tühistamiseks. Tühistamisnõude saab halduskohtule esitada üksnes juhul, kui kinnipeetav on eelnevalt vanglas läbinud kohustusliku vaidemenetluse (HKMS § 47 lõige 1, vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 5). HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, punkt 12). Seega hindab kohus kohtueelse menetluse nõuetekohasuse kontrollimisel, kas vaide tagastamine oli õiguspärane. 8.1 Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja esitas vaidlustatava käskkirja peale võõrkeelse vaide (dateeritud 21. juunil 2020, registreeritud 26. juunil 2020 nr 6-12/197-1,
3-20-1428 digitoimiku lehekülg (dtl) 26-27) ning Viru Vangla 24. juuli 2020. a otsusega nr 6-12/197-2 (dtl 28-29) nimetatud vaie tagastati. Vaide tagastamise otsuse kohaselt keeldus A. Kurvits tõlketeenuse eest tasumisest ja vanglale teadaolevalt oskab A. Kurvits piisavalt riigikeelt, et oma õigusi kaitsta. Vangla leidis, et seda kinnitavad A. Kurvitsa poolt varem eesti keeles esitatud kirjalikud pöördumised. 8.2 Kinnipeetava võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimise ja menetlusse võtmise kord on sätestatud justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-s 491. Vastavalt VSkE § 491 lõikele 5 jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. 8.3 Kohtupraktikas on kinnitatud, et kohtueelset menetlust ei saa lugeda nõuetekohaselt läbituks, kui kinnipeetava poolt kohtueelses menetluses esitatud võõrkeelne pöördumine on põhjendatult tagastatud põhjusel, et ta oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne pöördumine (Tartu Halduskohtu 11. septembri 2019. a määrus asjas nr 3-19-1650; Tartu Ringkonnakohtu 3. veebruari 2015. a määrus asjas nr 3-14-52146). Samuti on kohtupraktikas leitud, et kinnipeetava võõrkeelse vaide tagastamise õiguspärasuse hindamisel on määrav, kas kaebaja oskas pöördumise riigikeeles esitamiseks eesti keelt piisavalt – kui kaebaja riigikeele oskuse tase on pöördumiste koostamiseks küllaldane, on pöördumise menetlemisest keeldumine õiguspärane (Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2017. a otsus asjas nr 3-14-52241). 8.4 Kohus leiab, et vangla on põhjendatult keeldunud kaebaja võõrkeelse vaide menetlemisest, kuna kaebaja keeldus tõlketasu maksmisest ning ühtlasi oskab kaebaja eesti keelt piisavalt selleks, et esitada vaie eesti keeles. Kohus märgib, et vaide esitamisel ei ole vaja kasutada keeleliselt keerulisi väljendeid ega seada eesmärgiks vältida keelevigu. Peamine on esitada arusaadavalt oma nõue ja lühidalt vaide esitamise põhjused. Vaide kirjutamist lihtsustab kohtu hinnangul mõnevõrra ka eeltäidetud näidisvorm ehk blankett, mida kaebaja on ka praegusel juhul venekeelset vaiet esitades kasutanud. Kaebaja suutlikkust end eesti keeles kirjalikult väljendada kinnitab, et kaebaja on 2020. aastal esitanud Viru Vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi, mille sisu on täielikult arusaadav (dtl 40-63). Muu hulgas on kaebaja esitanud mitmesuguseid avaldusi, taotlusi, põhjalike selgitustega mitmeleheküljelisi hüvitamisnõudeid (dtl 42-44 ja 6063) ja ka praeguse asjaga sarnase vaide Viru Vangla käskkirjade tühistamiseks (dtl 40-41). Nendest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskuse tase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja raskusteta mõistetavaid pöördumisi. Kaebaja on 26. juunil 2020 registreeritud vaide esitamist põhjendanud lühidalt umbes kümne lausega (dtl 26-27), mille tõlkimist eesti keelde ei ole kohtu arvates kaebaja varasematest pöördumistest nähtuvat keeleoskuse taset arvesse võttes kaebajalt ülemäärane nõuda. Ühtlasi selgitas vangla kaebajale, et vangla kulul tõlgitakse dokumente ainult juhul, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks ja vangla on veendunud, et kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. 8.5 Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kohus tagastab kaebuse Viru Vangla 12. juuni 2020. a käskkirja nr 3-20/1-2/196 tühistamise nõude osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
3-20-1428
9.Kaebaja on esitanud kohtule hüvitamisnõude. Hüvitamisnõude saab halduskohtule esitada üksnes juhul, kui kinnipeetav on eelnevalt vanglas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (VangS § 11 lõige 8). Kohus küsis Viru Vanglalt, kas kaebaja on esitanud kahju hüvitamise taotluse seoses praeguse kaebuse asjaoludega (12. juunil 2020 suletud kambrisse paigutamisega ning eelmisel päeval toimunud kallaletungiga, õiglaste töötingimustega tööga hõivatuse (s.o vähemalt kaheksa tundi päevas) tagamata jätmisega ning B. Barmotiniga ühte kambrisse paigutamisega). Vangla väitel ei ole kaebaja esitanud vanglale vastava sisuga kahju hüvitamise taotlusi.
10.Kaebaja on esitanud vanglale kahjunõude nr 6-16/83-1 seoses tema vallandamisega freesija ametikohalt 2013. aastal (dtl 70-73) ning kahjunõude nr 6-16/129-1, milles ta samuti viitab töölt eemaldamisele (dtl 74). Kohus märgib, et kumbki vanglale esitatud hüvitamisnõue pole seotud praeguses asjas viidatud õiglaste töötingimustega tööga hõivatuse (st vähemalt kaheksatunnise tööpäeva) tagamata jätmisega. Küll aga on kaebaja 10. juuni 2020. a pöördumises nr 6-10/20659-1 esitanud hüvitamisnõude seoses sellega, et kaebajal ei võimaldata töö tegemist õigustatud tasu eest (dtl 82). Vastavas vangla vastuses ei ole hüvitamistaotlust lahendatud (dtl 85-86) ning samuti ei nähtu, et vangla oleks eelnimetatud pöördumist hüvitamisnõudena menetlenud (dtl 88). Hüvitamisnõude lahendamiseks ettenähtud kahekuuline tähtaeg on praeguseks hetkeks möödunud (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lõige 1). Seetõttu tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus lugeda läbituks selles osas, milles kaebaja soovib kahju hüvitamist õiglaste töötingimuste (vähemalt kaheksatunnised tööpäevad, et tagada õigustatud tasu) tagamata jätmise eest (VangS § 11 lõige 8).
10.1.Vaatamata kohtueelse menetluse läbituks lugemisele ei ole õiglaste töötingimuste võimaldamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude sisuline menetlemine praeguses asjas kohtu hinnangul põhjendatud. HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.2.Vangistusega kaasnevad paratamatult piirangud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda enda tööga kindlustamist ega vähemalt kaheksatunniste tööpäevade või meelepärase töötasu tagamist. Vanglateenistus kindlustab kinnipeetava tööga vaid võimaluse korral ning kui see pole võimalik, siis rakendatakse kinnipeetavat võimaluse korral vangla majandustöödel (VangS § 38 lõige 1). Kinnipeetavate tööaeg kujuneb vastavalt vangla võimalustele. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavatele vähemalt kaheksatunnist tööpäeva. Kinnipeetava töö tasustamine on reguleeritud VangS §-s 43. Töö tasustamisel lähtutakse muu hulgas töötatud ajast (VangS § 43 lõige 2). Kaebajale on tagatud vanglas ülalpidamine, muu hulgas on tagatud eluruum, riietus, toitlustamine ja tervishoiuteenused (VangS § 45-47, § 49). Seega ei ole kinnipeetaval otsest vajadust teenida vanglas sissetulekut. Eeltoodud põhjustel ei saa asjaolu, et kaebajale ei võimaldata soovitud pikkusega tööpäevi ja sellest tulenevalt soovitud suurusega töötasu, põhjustada kaebajale ebamugavusi ulatuses, mis võiks tingida tema õiguste intensiivse riive.
10.3.Kaebuses on kaebaja viidanud psühholoogilisele ja füüsilisele kahjule, millest järeldub kaebaja soov nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lõige 1). Kohtu hinnangul ei saa kinnipeetavale kaheksast tunnist lühemate tööpäevade võimaldamisega kuidagi põhjustada RVastS § 9 lõikes 1 nimetatud õigushüvede kahjustamist. Lisaks tuleb arvestada sellega, mida kohus eespool juba selgitas ‒ kaebajal ei ole
3-20-1428 subjektiivset õigust nõuda enda tööga kindlustamist ega vähemalt kaheksatunniste tööpäevade või meelepärase töötasu tagamist. Seetõttu on õiglaste töötingimuste (vähemalt kaheksatunnise tööpäeva) tagamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise kaebuse rahuldamine äärmiselt ebatõenäoline.
10.4.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus hüvitamiskaebuse õiglaste töötingimuste tagamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
11.Ülejäänud kohtule esitatud hüvitamiskaebuse osas (seoses 12. juunil 2020 suletud kambrisse paigutamisega ja eelmisel päeval toimunud kallaletungiga ning B. Barmotiniga ühte kambrisse paigutamisega) ei saa kohus lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks, kuna kaebaja ei ole vastavate hüvitamistaotlustega vangla poole pöördunud (vt määruse punkt 9). Seetõttu tagastab kohus kaebuse vastava hüvitamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
12.Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kohus märgib, et kuigi riigi õigusabi taotluse sisu on mõnevõrra ebamäärane, saab sellest järeldada, et kaebaja soovib riigi õigusabi seoses Viru Vangla tegevusega. Kuna kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse koos kaebusega, mõistab kohus kaebaja tahet selliselt, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses seoses praeguses asjas esitatud kaebusega ning enda esindamiseks haldusmenetluses seoses praeguses asjas esitatud nõuetega, milles kohtueelne menetlus on veel läbimata. Kui kaebaja siiski soovib esitada riigi õigusabi taotluse seoses mõne muu asjaoluga, mis ei ole seotud praeguses asjas esitatud kaebusega, on tal võimalus esitada uus riigi õigusabi taotlus ning kohus saab seda menetleda eraldiseisvas menetluses.
14.Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses kehtivad uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Haldusorganil ning halduskohtul on isiku avalduste menetlemisel kohustus teda vajadusel suunata ja abistada, millest tulenevalt ei ole haldusmenetluses ega halduskohtumenetluses esmatähtis, et isikul oleksid õigusalased teadmised. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on varem korduvalt osalenud iseseisvalt haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning esitanud nii vanglale, halduskohtule, ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule avaldusi, vaideid, kaebuseid, taotlusi ja määruskaebuseid. Kohtu hinnangul on kaebaja tõestanud, et tal on piisavad teadmised selleks, et enda soovid ja taotlused haldusorganile ja halduskohtule arusaadavalt esitada. Seega on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkt 1).
15.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, mistõttu see jääb läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.