Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2020, Tallinn Haldusasja number
3-20-1715
Haldusasi
XX kaebus Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku kirjaliku hoiatuse tühistamise nõudes.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest.
Tallinna Halduskohus sai 14.09.2020 XX kaebuse Tallinna vangla kriminaalhooldusametnik Darina Tšerdakova 13.08.2020 kirjaliku hoiatuse tühistamise nõudes. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse lõpuni vaidlustatud hoiatuse kehtivuse peatamist. Taotluse põhjenduste kohaselt kuni pole leidnud tõendust, et kaebaja lisakohustust tõepoolest rikkus ning et hoiatus on sellest tulenevalt õiguspärane, tuleb peatada vastustaja poolt antud haldusakti kehtivus. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus vastustaja võib järjekordsele ekslikule arusaamale tuginedes ning kõiki olulisi asjaolusid kaalumata põhjustada kaebajale muude Karistusseadustiku (KarS) § 74 lg-s 4 nimetatud sanktsioonide kohaldamise.
Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-le 1 tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
Käesoleval juhul on seadus ette näinud vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.08.2019 kohtuotsusega on XX tunnistatud süüdi KarS § 214 lg 2 p-de 2, 4 ja 5 järgi ning karistatud vangistusega 5 aastat. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et 5 aastat vangistust ei pöörata täimisele, kui kaebaja ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab temale pandud kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-dele 1-6, KarS § 75 lg 2 p-le 7 ja KarS § 75 lg 2 p-le 7 ning kaebajale määrati käitumiskontrolli ajaks lisakohustusena kohustus mitte suhelda kaassüüdistatavate YY, QQ, WW ja teiste kriminaalkorras süüdi mõistetud isikutega (v.a lähisugulased ja hõimlased). 26.06.2020 esitas kaebaja kriminaalhooldusosakonnale avalduse, et soovib sõita komandeeringusse üheks tööpäevaks Saksamaale. 17.07.2020 otsusega nr 8-8/20/833-9 jättis Tallinna vangla kriminaalhooldusametnik Darina Tšerdakova kaebaja 26.06.2020 esitatud taotluse Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks rahuldamata ning tegi kaebajale 13.08.2020 KarS § 74 lg 4, § 69 lg 6, § 871 lg 4 ja § 76 lg 7 alusel kirjaliku hoiatuse, mille kohaselt rikkus kaebaja talle Harju Maakohtu 21.08.2019 kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli ajaks pandud lisakohustust mitte suhelda kaassüüdistavate YY, QQ, WW ja teiste kriminaalkorras süüdi mõistetud isikutega (v.a. lähisugulased ja hõimlased). Kaebaja väitel ei ole ta rikkunud temale määratud käitumiskontrolli ajaks pandud lisakohustust kaassüüdistavate ega teiste kriminaalkorras süüdi mõistetud isikutega suhtlemiskeelu osas. KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kaebaja on vaidlustanud Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku Darina Tšerdakova 13.08.2020 kirjaliku hoiatuse. Kohus selgitab, et Riigikohus oma 20.06.2018 määruses asjas nr 3-17-2024 (p 9) on asunud seisukohale, et KarS § 74 lg 4 järgi on kriminaalhooldusametnikul õigus hoiatada kirjalikult süüdlast, kes ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Vaidlustatud hoiatus on tehtud kriminaalhoolduse ülesande täitmisel. Riigikohus on märkinud, et otstarbekas ei ole lähenemine, mille kohaselt peaks halduskohus erandlikult sekkuma kriminaalhoolduse teostamisel tekkinud mõne üksikküsimuse lahendamisse, vaid põhjusel, et vaidlus on olemuselt avalik-õiguslik (Riigikohtu erikogu 20.04. 2018 määrus asjas nr 3-18-170/9, p 10). Praegusel juhul on tegemist kriminaalmenetluses tehtud jõustunud kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega KrMS § 431 mõttes. Kuna sellise vaidluse lahendamiseks on seaduses sätestatud teistsugune menetluskord, ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Jõustunud kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab KrMS § 432 lg-s 1 ette nähtud korda järgides maakohus (erikogu määrus asjas nr 318-170/9, p-d 11-12). Juhindudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast, leiab kohus, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu, vaid maakohtu, pädevusse. Seega kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, siis jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 alusel, siis kuulub tasutud riigilõiv 30 eurot kaebajale tagastamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 21.10.2020 KOHTUMÄÄRUSEGA
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.