Andrei Juganovi kaebus Tartu Vangla vastu seoses töölt eemaldamisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Andrei Juganovi kaebus.
2.Jätta Andrei Juganovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla määras 16. juuli 2019. a käskkirjaga nr 6-3/217 Andrei Juganovi (kaebaja) osalise töökoormusega tähtajalisele vangla majandustööle abitöölise ametikohale töötasuga 0,64 eurot tunnis ajavahemikuks 17. juuli kuni 31. detsember 2019. Tartu Vangla pikendas
30.detsembri 2019. a käskkirjaga nr 6-3/391 kaebaja majandustööle määramist kuni
31.juunini 2020. Ajavahemikul 18. juuli 2019 kuni 19. mai 2020 töötas kaebaja pesumajas koristajana ja hiljem kalanderi peal ning seejärel ajavahemikul 20. mai kuni 30. juuni 2020 vangla üldkasutatavates ruumides koristajana.
2.Kaebaja esitas vanglale 25. juunil 2020 selgitustaotluse, milles soovis teada, mis põhjustel ei võimaldata tal enam pesumajas töötada ning paigutati ta teisele töökohale.
3.Tartu Vangla selgitas kaebajale 29. juuni 2020. a vastusega nr 2-3/2333-2, et 19. mail 2020 kontrollis teabe- ja uurimisosakonna spetsialist pesumajas töötavaid kinnipeetavaid. Pesumaja õmblusruumi sisenedes märkas spetsialist, et üks kinnipeetav õmbles aluspükse, mis ei kuulu tema töökohustuste hulka. Valvekaamera videosalvestiselt nähtub, et aluspükste õmblemiseks vajaliku riide tõi kaebaja ning pani selle õmbluslauale. Lisaks nähtub, kuidas kaebaja tõstis õmbluslaua ette tahvli, et varjata kaamera vaatevälja. Kaebaja suhtumist tööülesannetesse ilmestab ka 27. augustil 2019 toimunud intsident, mil finants- ja majandusosakonna töötaja tuvastas, et kaebaja on omavoliliselt kasutanud õmblusmasinat, lõhkunud masina lõiketerad ja õmblusnõelad.
3-20-1601
4.Kaebaja esitas Tartu Vanglale 1. juulil 2020 vaide blanketil avalduse, milles soovib, et vangla võimaldaks tal uuesti pesumajas töötada, ning palub kompenseerida talle töötasu, mida ta pesumajast töölt eemaldamise tõttu ei saa. Kaebaja põhjendab, et vangla võttis temalt pesumaja töökoha põhjendamatult ära.
5.Tartu Vangla jättis 31. juuli 2020. a vaideotsusega nr 1-11/380-2 kaebaja 1. juuli 2020. a avalduses sisalduva vaide rahuldamata. Vangla põhjendab, et kinnipeetava töökohustus ei anna subjektiivset õigust nõuda endale tööd ning tööhõives mitteosalemine ei rikkunud kaebaja õigusi. Kaebajat ei olnud vaide esitamise ajaks enam tööle määratud ning vanglal ei olnud isikut võimalik tööga kindlustada. Ühtlasi märgib vangla, et kaebaja nõuet saamata jäänud töötasu hüvitamiseks menetletakse eraldi menetluses.
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 25. augustil 2020 kaebuse, milles soovib vaidlustada Tartu Vangla 31. juuli 2020. a vaideotsust nr 1-11/380-2. Kaebaja nõuab, et tema töökohast ilma jätmine tunnistataks alusetuks ning et Tartu Vangla hüvitaks talle töötasu, mida ta tööst ilma jäämise tõttu ei saanud. Kaebaja taotleb kompensatsiooni summas 110,99 eurot, s.o pesumajas saadud töötasu, iga kuu eest alates 20. maist 2020. Samuti palub kaebaja, et vangla ei märgiks kinnipeetavate tööle määramise käskkirjades, et isik määratakse majandustööle, vaid et käskkirjas kajastuks konkreetne töökoht ja kohustused. Kaebaja põhjendab, et alates
20.maist 2020 ei võimaldatud tal enam pesumajas töötada ning vangla ei esitanud kaebajale mingeid otsuseid ega selgitusi tema töölt eemaldamise kohta. Kaebajat ei süüdistatud distsiplinaarrikkumises ning tal ei võimaldatud anda selgitusi. Kaebaja esitas vanglale erinevaid avaldusi ning sai seejärel teada tema töölt eemaldamise põhjused, millega ta ei nõustu. Kaebaja palus vanglal anda talle tööd, kuid vangla keeldub. Kaebusele on lisatud riigi õigusabi taotlus.
7.Kaebaja esitas kohtule 1. septembril 2020 täiendava avalduse.
8.Tartu Vangla esitas kohtule 3. septembril, 7. septembril ja 9. septembril 2020 vastused kohtunõuetele ning kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. Vangla kirjeldab kaebaja majandustöid, töötunde ja -tasu erinevatel ajavahemikel. Ühtlasi märgib vangla, et kaebaja ei ole esitanud Tartu Vanglale kahjunõuet seoses töölt eemaldamisega ning kaebaja 1. juuli 2020. a avalduses sisalduvat nõuet töötasu kompenseerimiseks ei ole eraldi kahjunõudena registreeritud, selle kohta ei ole otsust koostatud ning see ei ole vanglal menetluses.
KOHTU SEISUKOHT
9.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 lähtub kohus kaebaja nõuete tõlgendamisel tema tegelikust tahtest, mis nähtub kaebaja 1. juulil 2020 vanglale esitatud avaldusest ning kohtule esitatud kaebusest. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel Tartu Vangla kohustamist võimaldada tal uuesti pesumajas töötada ja vormistada kinnipeetavate majandustööle määramise käskkirjad konkreetsemalt ning vangla tekitatud varalise kahju hüvitamist seoses saamata jäänud töötasuga. Lisaks on kaebaja esitanud riigi õigusabi taotluse.
10.Osas, milles kaebaja nõuab vangla kohustamist võimaldada tal uuesti pesumajas töötada, on ta vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, arvestades kaebaja 1. juuli 2020. a avalduses esitatud vaiet ja Tartu Vangla 31. juuli 2020. a vaideotsust nr 1-11/380-2. Samuti tuleb kohtueelne menetlus lugeda läbituks varalise kahju hüvitamise nõude osas. Kaebaja esitas vanglale 1. juulil 2020 avalduse, mis sisaldas lisaks
3-20-1601 vaidele ilmselgelt ka kahjunõuet, kuid vangla ei ole seda senini lahendanud, kuigi taotluse lahendamise tähtaeg oli riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 1 tulenevalt 1. september 2020. VangS § 11 lg 8 annab kinnipeetavale õiguse pöörduda kohtu poole ka siis, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtule ei ole tõsikindlalt teada, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõudes vormistada kinnipeetavate tööle määramise käskkirjad konkreetsemalt, kuid eeltoodu ei ole määrava tähendusega, kuivõrd kaebus kuulub tervikuna HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alustel tagastamisele.
11.Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise kohustamisnõuete osas (I) ning seejärel hüvitamisnõude osas (II). Viimaks lahendab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (III). I
12.HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11). HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
13.Kaebaja oli Tartu Vangla 30. detsembri 2019. a käskkirjaga nr 6-3/391 määratud vangla majandustööle kuni 31. juunini 2020 ning pärast eelnimetatud käskkirja kehtivuse lõppu kaebajat uuesti tööle ei määratud. Kaebajat ei ole töölt kõrvaldatud, vaid tema töötamise lõpu tingis majandustööle määramise käskkirja kehtivuse lõppemine. Kuigi kaebajal võib esineda soov uuesti töötada, ei ole tal õigus vanglalt enda tööle määramist nõuda. Veelgi enam ei ole kaebajal õigus nõuda konkreetsele töökohale määramist.
14.Kuigi kinnipeetavad on üldjuhul VangS § 37 lg-st 1 tulenevalt kohustatud töötama, puudub neil vangistusseadusest või muudest õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda enda tööle määramist või valida, millist tööd teha, s.t nõuda tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd jne. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava tööga, sh majandustööga, üksnes võimaluse korral. Seega ei ole vangla kohustus leida kinnipeetavale tööd absoluutne ning kaebajal ei ole õigus nõuda, et vangla ta uuesti pesumajja tööle määraks.
15.Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus abstraktselt nõuda, et vangla vormistaks kinnipeetavate tööle määramise käskkirjad kaebajale sobival viisil. Vastavale käskkirjale kehtestatud nõuded on sätestatud justiitsministri 7. veebruari 2007. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ §-s 4 ning vangla peab eelnimetatud normist käskkirja koostamisel lähtuma. Kui kaebaja leiab, et tema suhtes koostatav käskkiri ei ole nõuetekohane, on tal võimalik seda vaidlustada ning tagada oma õiguste kaitse sel viisil.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kohustamisnõuete esitamiseks kaebeõigus ning kohus tagastab kohustamisnõuded HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. II
17.Põhjendatud ei ole ka kaebaja esitatud kahjunõude sisuline menetlemine. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui
3-20-1601 kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
18.Kaebaja nõuab alates 20. maist 2020 iga kuu eest 110,99 euro hüvitamist. Seega jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
19.Kuivõrd kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda soovitud ja tulutoovamale töökohale määramist või üldse enda tööle määramist, ei saa ka rahalise nõude suuruse kõrvalejätmisel pidada vangla tegevust kaebaja õigustesse intensiivselt sekkuvaks. Igakuise sissetuleku vähenemine võib küll põhjustada kaebajale ebamugavusi, kuid arvestades, et kaebaja on riigi ülalpidamisel, ei saa need ebamugavused olla ülemäärased.
20.RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt eeldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud eeldus täidetud ning kaebuse rahuldamise tõenäosus on äärmiselt vähene.
21.Kaebaja oli Tartu Vangla 30. detsembri 2019. a käskkirjaga nr 6-3/391 määratud kuni
31.juunini 2020 majandustööle tunnitasuga 0,64 eurot. Käskkiri hõlmab kõiki majandustöid ning ei kohustanud vanglat võimaldama kaebajale tööd pesumajas. Samuti ei sätesta käskkiri, kui palju töötunde vangla kaebajale tagama pidi ning õigusaktidest ei tulene vanglale ka kohustust seda käskkirjas reguleerida. Käskkirjas on märgitud, et kinnipeetavaid rakendatakse majandustööle vastavalt vanglateenistuse äranägemisele ja vangla vajadusele (vt ka VangS § 39 lg 3, mille kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel). Seega ei pidanud vangla tagama kaebajale töötamist meelepärases kohas ja sagedusega. Vangla on käskkirja kehtivuse lõppemiseni taganud kaebajale töö, kuid seda mitte enam kaebaja soovitud asukohas. Asjaolu, et kuni 19. maini 2020 rakendati kaebajat tööle pesumajas, kus tal oli rohkem töötunde, ning hiljem üldkasutatavate ruumide koristajana, kus vanglal polnud võimalik teda enam nii palju tööle rakendada, millest tulenevalt kaebaja sissetulek vähenes, ei saa pidada õigusvastaseks. Arvestades, et kaebaja käitus pesumajas tööd tehes vangla selgituste kohaselt ebakorrektselt, ei saa pidada põhjendamatuks vangla otsust suunata kaebaja tööle mujale kui pesumajja, et vältida sarnaste intsidentide toimumist. Vanglal ei olnud õigusaktidest tulenevat kohustust nõuda kaebajalt juhtunu kohta täiendavaid selgitusi, algatada distsiplinaarmenetlust vms.
22.Pärast Tartu Vangla 30. detsembri 2019. a käskkirja nr 6-3/391 kehtivuse lõppemist ei olnud ega ole kaebajal üldse õigust nõuda enda tööle rakendamist ning talle töötasu maksmist, kuivõrd vangla ei ole uut haldusakti kaebaja tööle määramise kohta andnud. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus enda tööle määramist nõuda (vt käesoleva määruse p 14). Seega ei ole vangla tegevus ka pärast Tartu Vangla 30. detsembri 2019. a käskkirja nr 6-3/391 kehtivuse lõppemist õigusvastane olnud.
23.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja nõude varalise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
3-20-1601
24.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III
25.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
26.Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale kohtueelses menetluses ning Tartu Halduskohtule käesoleva haldusasja menetluse raames arusaadavad avaldused, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kuigi kohus tagastab kaebuse, on eelkirjeldatuga tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
27.Arvestades, et kohus tagastab kaebaja kohustamisnõuded HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ja hüvitamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ning et kohtu hinnangul ei ole kaebus perspektiivikas, on käesoleva määruse I ja II osas kirjeldatud asjaoludest tulenevalt kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Seetõttu ei ole ka eeltoodud põhjusel kaebajale riigi õigusabi korras advokaadi määramine põhjendatud.
28.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.