Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja Tartu Vanglale.
võib esitada määruskaebuse Tartu 15 päeva jooksul arvates määruse
Asjaolud ja menetluse käik
1.Juri Kolesnikov esitas 31.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt saatis kaebajale Vadim Semjonov maksikirjaga kummilindi, 10 ümbrikku ja 10 marki. Kaebajale näidati kirja 23.04.2020, kuid kirja sai ta kätte 27.05.2019, ehk enam kui kuu aega pidi ta ootama. Kaebaja nõuab vanglalt 10 postmargi saamist hinnaga 0,25 eurot ja kirja väljastamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja taotleb hüvitise välja mõistmist vangla õigusvastase tegevuse eest. Kaebaja soovib, et kohus nõuaks Tartu Vanglalt välja telefonikõnede salvestised, mis tõendaks, et kaebaja vestles isikuga, kes lubas talle saata kummilindi, ümbrikke ja postmarke (0,65 eurose väärtusega).
2.Kohus tegi 03.09.2020. a kohtunõude Tartu Vanglale, paludes edastada kohtule asjakohased kohtueelse menetluse dokumendid. Vangla esitas vastuse kohtule 04.09.2020. Kohtu seisukoht
3.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 23.04.2020 kella 18.00 paiku võeti maksikirjade jagamisel kinnipeetavale J. Kolesnikov saabunud maksikirjast ära – võimlemislint „GASALL“ 15*150 cm, roheline ja 10 ümbrikku A5. Võimlemislint võeti ära, kuna polnud teada, kas kinnipeetavale on võimlemislint lubatud. Ümbrikud võeti ära, sest kinnipeetav ärritus ning ei tahtnud neid vastu võtta. Sündmuse kohta on koostatud 23.04.2020. a ettekanne nr 2-20-2483. Esemete hinnanguliseks väärtuseks on märgitud ettekandes umbes 20 eurot. Kinnipeetavat on teavitatud ära võetud esemetest koheselt maksikirja jagamisel.
4.J. Kolesnikov esitas 10.06.2020. a kahjunõude reg nr 1-13/132-1, milles kinnipeetav märgib, et temale tuli 23.04.2020. a maksikiri, kus peale muu oli 10 postmarki 0,65 eurose väärtusega. Maksikiri varastati kahjunõude kohaselt J. Kolesnikovilt ära. Kinnipeetav väidab, et 10 postmarki 0,65 eurose väärtusega pidid ta ära kasutama enne 31.05.2020, sest peale seda hind muutus (0,95 eurot). J. Kolesnikov peab lisama 0,3 eurot juurde, mida ta poleks pidanud tegema, kui tal oleks olnud võimalus need õigel ajal ära kasutada. Kinnipeetav nõuab kahjunõudes 10 postmarki hinnaga 0,3 eurot.
5.Tartu Vangla jättis 07.08.2020. a otsusega nr 1-13/132-2 J. Kolesnikovi kahjunõude rahuldamata. Otsuse kohaselt asetati 23.04.2020 ümbrikud J. Kolesnikovi jaoks kambri ukse toiduluugile. J. Kolesnikov avaldas soovi saada endale ka maksikirja pakend, mulliümbrik. Saanud vastuseks, et mulliümbrikku kambrisse ei anta, J. Kolesnikov ärritus, lükkas kambriluugil olevad ümbrikud koridori põrandale, avaldades seejuures, et ei soovi siis ka neid ümbrikke vastu võtta. 27.05.2020 väljastati J. Kolesnikovile kummilint ja 10 ümbrikku. Asjade vastuvõtmisel J. Kolesnikovil pretensioone polnud. 10.06.2020. a kahjunõudes esitatud väited ei vasta tõele, sest 23.04.2020. a saabunud maksikirjas postmarke ei olnud. Kontrolli teostanud valvur K. Kalma kinnitusel maksikirjas marke ei olnud ning lisaks mulliümbrikule sai läbi vaadatud ka kõik 10 ümbrikku, milles marke samuti polnud. 27.05.2020 J. Kolesnikovile 23.04.2020. a maksikirjaga saabunud ja äravõetud esemeid kätte andnud valvur V. Jankovski kinnitusel oli mulliümbrikus ainult kummilint ning 10 ümbrikku. Valvuri kinnitusel ei olnud marke ka ümbrikele kleebituna. Kuna vangla tegevus ei saanud põhjustada tagajärge, mille hüvitamist J. Kolesnikov nõuab, siis jättis vangla J. Kolesnikovi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
6.Kohtule esitatud kaebuses soovib kaebaja, et vangla väljastaks temale 10 marki hinnaga 0,25 eurot. Kaebaja on rahulolematu, et kirja kätteandmisega viivitati. Kaebaja arvates pidi vangla maksikirja kätte andma 7 päeva jooksul, kuid väljastas enam kui kuu aega hiljem. Kaebaja taotleb kirja väljastamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamist. Viivitamise eest nõuab kaebaja tema kasuks hüvitise välja mõistmist. Vangla oma valetamisega, väites, et maksikirjas marke ei olnud, on kaebajat ka solvanud.
7.Kohus leiab, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust nõude osas, milles kaebaja nõuab hüvitist tema solvamise eest ning kirja kätteandmisega viivitamise eest. Kohtueelsest kahjunõudest võib välja lugeda, et kaebaja on rahulolematu, sest ta pidi 10 postmarki 0,65 eurose väärtusega ära kasutama enne 31.05.2020, sest peale seda hind muutus. Tartu Vangla ei ole aga kahjunõuet lahendades esitanud omapoolseid vastuväited kirja väljastamise aja või kätteandmisega viivitamise kohta. Kirja kätteandmisega viivitamise eest kahju hüvitamise nõue ei ole selgelt väljendatud ka kaebaja kahjunõudes. Tartu Vangla on märkinud 04.09.2020. a vastuses kohtunõudele, et vanglale esitatud kahjunõudes ei soovinud kaebaja hüvitist kirisaadetise kätteandmisega viivitamise eest.
8.Kohus saab aru, et poolte vahel oli kohtueelselt vaidlus, kas postmargid olid 23.04.2020. a saabunud maksikirjas või mitte. Selles osas on Tartu Vangla kohtueelselt seisukoha võtnud. Kirja kätteandmisega viivitamise osas ei ole aga vangla kohtueelselt kaebaja väidetele vastanud, sest on leidnud, et marke maksikirjas üldse polnudki.
9.Kohus leiab, et kirja kätteandmisega viivitamisest tekkinud kahju osa tuleb kaebajal pöörduda eraldi vangla poole, kui ta leiab, et vangla tegevuse tõttu tekkis temale varaline või mittevaraline kahju. Kaebus kuulub selles osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel koostoimes HKMS § 47 lg-ga 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-ga 8. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes
ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebaja ei ole kirja kätteandmisega viivitamise eest kahju hüvitamise nõudes kohtueelset menetlust läbinud, siis ei ole kaebus kohtus lubatav ning see tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
10.Kohus leiab, et kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, kuna saab aru, et kaebaja nõue on suunatud kirja kätteandmisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamisele. Kuna kaebaja ei ole kahjunõudes taotlenud 10 postmargi väärtuses 0,65 eurot hüvitamist, vaid on nõudnud postmarke väärtuses 0,3 eurot, siis näib kaebaja tegelik rahulolematus olevat tekkinud põhjusel, et Eesti siseselt muutus alates 31.05.2020 paberkirja ja postkaardi saatmise hind1.
11.Kohus ei pea vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid, sh nõuda välja telefonikõnesid kaebaja ja temale kirja saatnud isiku vahel, kuna isegi kui telefonivestluses lubati kaebajale postmarke saata, ei tõenda see markide tegelikku ümbrikku panemist ning kaebajale saatmist. Samuti ei ole kohtule teada, et vangla salvestaks kinnipeetavate telefonikõnesid. Kaebaja saab kohtueelselt vanglale esitada nt temale kirja saatnud isiku kinnituse, mis maksikirjas tegelikult oli. Kaebaja ei ole kirja sisu osas vastuväiteid esitanud kirja kättesaamisel 27.05.2020. Seetõttu leiab kohus, et kaebajal tuleb esitada selge nõue kohtueelselt vanglale, kui kaebaja soovib hüvitist kirisaadetise kätteandmisega viivitamise eest ja/või tema solvamise eest.
12.HKMS § 45 lg 2 teisele lausele tuginedes ei pea kohus lubatavaks eraldiseisvalt kahjunõudest võtta menetlusse kirja väljastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist, kuna see on nõue esitatud kahju hüvitamise eesmärgil.
13.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
14.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliselt läbivaatamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Eesti siseselt muutub alates 31.05.2020 paber kirja või postkaardi saatmise hind. Uus hind on 0.90 € (kuni 250g paber sisu). Allikas: https://pood.omniva.ee/et/59-margid-eestisse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.